3-25-830/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-830

Haldusasi

FIE X. X talu kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 28.02.2025

ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 osaliseks tühistamiseks,

26.03.2025 kontrollaktide nr: 24-0094-PTA_L ja 25-0006-

PTA_L õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamise nõue

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – FIE X. X talu

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja

Kärt Aavel

Esialgse õiguskaitse menetluses kaasatud haldusorgan -

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud

esindaja Angelika Jürna

Asja läbivaatamise vorm

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.04.2026.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse- ja Toiduameti ( PTA) tegi 02.12.2024 füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) X. X

talu ettekirjutuse (dtl 41-45). Ettekirjutusest nähtub, et PTA viis 28.11.2024 kontrollitoimingu

FIE tegevuskohas nr EE26995 (Rapla maakond, Märjamaa vald, Vaimõisa küla, X) ning

tuvastas kontrollitoimingu tagajärjel mh järgmised rikkumised: 1) FIE-l puudus toiduloomade

kasvatamiseks ette nähtud tervisetõend (02.12.2024 ettekirjutuse punkt 1) ning 2) karjamaal,

kus peetakse veiseid vabapidamisel ka talvel, ei ole loodulikku ega ka tehislikku varjualust, mis

3-25-830

pakuks loomadele kaitset ebasoodsate ilmastikuolude eest (02.12.2024 ettekirjutuse punkt 3).

PTA kohustas FIE-t kõrvaldama eelpoolviidatud puudused hiljemalt 19.01.2025.

2. PTA viis 20.02.2025 läbi järelkontrolli eelneva ettekirjutuse nõuete täitmise osas ning

tuvastas, et eelpoolkirjeldatud rikkumised on endiselt kõrvaldamata. PTA koostas FIE-le

28.02.2025 uue ettekirjutuse (dtl 6-10), mille punktides 1 ja 2 kohustas FIE-t hiljemalt

31.03.2025 hankima endale toiduloomade kasvatamiseks ette nähtud tervisetõendi (ettekirjutuse

punkt 1) ja hiljemalt 30.04.2025 tagama veistele karjamaal looduslik või tehislik varjualune

(ettekirjutuse punkt 2). Ettekirjutuses tehti FIE-le ka sunniraha rakendamise hoiatus.

3. PTA koostas 26.03.2025 CCS kontrollaktid nr 240094-PTA_L (dtl 12-14 ja 15-16) ning nr

25-0006-PTA_L (dtl 17-19 ja 20-21). Kontrollaktis nr 240094-PTA_L kajastas PTA

28.11.2024 kontrollitoimingu käigus fikseeritud loomapidaja tervisetõendi puudumist ja

loomade varjumiskoha puudumist. Kontrollaktis nr 25-0006-PTA_L märkis PTA, et samade

puuduste esinemine fikseeriti ka 20.02.2025 järelkontrolli käigus. PTA edastas need

kontrollaktid toetuste administreerimise, toetusotsuste tegemise ning toetuste väljamaksmise

eest vastutavale asutusele, s.o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).

4. FIE X. X talu (kaebaja) esitas 31.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Põllumajanduse- ja Toiduameti (PTA) 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punktide 1

ja 2 ning PTA tingimuslikkusega seotud nõude rikkumise CCS kontrollaktide nr 24-0094-

PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L tühistamist ning kohtu äranägemisel õiglase hüvitise määramist.

Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus sunnirahade rakendamise ja võimalike

põllumajandustoetuste tagasinõuete ja vähendamiste osas, mida määrab Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

5. Peale menetlusosalistelt asjaolude täpsustamist võttis kohus 08.05.2025 määrusega kaebuse

menetlusse Põllumajandus- ja Toiduameti 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punkti 2

tühistamise ning 26.03.2025 kontrollaktide nr 24-0094-PTA_L ja 25-0006-PTA_L

õigusvastasuse tuvastamise nõuetes ning kahju hüvitamise nõudes. Sama määrusega jättis kohus

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punktide 1

ja 2 ning 26.03.2025 kontrollakti nr: 24-0094-PTA_L osas. Kohus kohaldas ajutist esialgset

õiguskaitset PTA 26.03.2025 kontrollakti nr 25-0006-PTA_L osas ning keelas Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametil 30 päeva jooksul alates määruse tegemisest (s.o kuni

07.06.2025) anda haldusakti või teha toimingut, millega vähendatakse kaebaja poolt 2025.

aastal esitatud ammlehmakasvatamise otsetoetust või keeldutakse toetuse maksmisest seoses

26.03.2025 kontrollaktis nr 25-0006-PTA_L toodud informatsiooniga.

6. PTA ja PRIA esitasid oma vastuväited kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse osas. Sellest

tulenevalt tuli kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus PTA 26.03.2025 CCS kontrollakti

nr 25-0006-PTA_L osas kohtul uuesti läbi vaadata. 30.05.2025 määrusega jättis kohus kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

7. PTA vastas kaebusele 04.07.2025.

8. Asja lahendamine toimus kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja ei saanud PTA poolt nõutud tervisetõendit esitada, kuna oli talveperioodil

haigestunud ning ei pidanud õigeks sellises tervislikus seisundis perearst keskuse külastamist.

13.03.2025 toimus kaebaja arstlik läbivaatus ja 17.03.2025 väljastas perearst Kristi Rüütel

tervisetõendi nr. 859, mis võimaldab töötada loomapidajana ja töötajana, kes oma tööülesannete

tõttu puutub vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega.

2(13)

3-25-830

10. Kaebaja sõnul ei ole tõene ettekirjutuse punktis 2 toodud väide, et loomadel pole

varjumisvõimalust. Põllul nr. 52553812202 (katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx) asuv

loomapidamisala on ümbritsetud lõunast ja läänest metsaga ning põhjast ja idast hoonete ja

hekkidega. Loomad on alal vabapidamisel ja leiavad omale alati meelepärase puhkekoha

sõltuvalt ilmastikuoludest. Antud loomapidamisalal on herefordi tõugu lihaveiseid

(ekstensiivne, meie kliimas hästi kohanenud veisetõug) peetud alates 2004. aastast, alates 2006.

aastast on kari ka tunnistatud vastavaks mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuetele.

Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ja erapraksises töötavad veterinaararstid on

teostanud selle 20-ne aasta jooksul regulaarset kontrolli loomapidamistingimuste ja loomade

tervise üle – pretensioone ega ettekirjutusi selles valdkonnas pole selle aja jooksul tehtud,

valdavalt on olnud hinnang karja seisundile positiivne või lausa kiitev. Üks loomadele

varjumisvõimalust pakkuv hekk (üle 80-ne aasta vana) on kuuse-kooreüraski leviku tõttu

võimalikus hävimisohus. Selle varjumisvõimaluse asendamiseks on sõlmitud leping OÜ

Luhaga (Alliku, Keskküla Lääne-Nigula vald Lääne maakond 90606) tehisliku

varjumisvõimaluse loomiseks (eeldatav tööde teostamise aeg aprill – juuni 2025). Tõele ei vasta

väide, et kaebaja olevat kontrolli käigus öelnud: „varjumisvõimaluse nõue on mõttetu, kuna

tema loomad ei tahtvatki kuskil varjuda ning loomapidajal endal puuduvad vahendid tehisliku

varjualuse rajamiseks”. Kõikidel karjamaadel mis asuvad järgnevatel põldudel: 52553812202,

52553844405, 52553805917, 52553826124, 52453896845, 52453887280, 52553819544 on

aastaringselt tagatud loomadele võimalus varjuda.

11. PTA nõue luua täiendav varjumisvõimalus loomadele 1500 m2 ulatuses metsamaale

eraldisel 4, katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx, mis tema hinnangul on „kopli servast väljaspoole

jääv võsastunud ala” on hoopis 12 aasta vanune metsanoorendik. Selline nõue tõi kaasa juba

tööde algfaasis tagasilööke: loomad ei kasutanud ala varjumiseks liigniiske pinnase (angervaksa

kasvukohatüüp mis läheb osaliselt üle jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübiks) ja

hundirünnakute tõttu, küll aga tegid noorloomad päevasel ajal ringi liikudes ja puutüvesid

koorides noorendikule tõsist kahju. 25.03.2025 seisuga oli hävinud 72 noort puud (saar, vaher,

hall lepp). Metsanoorendikule tekkinud kahju ulatuse ja raskuse hindamiseks on kaebaja lisanud

28.03.2025 tehtud fotod (dtl 50-51).

Vastutaja seisukohad

12. Vastuses kaebusele märgib vastustaja, et PTA viis 26.06.2025. aastal kaebaja tegevuskohas

EE26995 järelkontrolli raames läbi uue kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud

27.06.2025. a protokollil nr 01-277- 25/060 (dtl 129- 130). Nimetatud kontrolli käigus tuvastati,

et ettekirjutuse 01-277-25/024-1 p 1 oli täidetud. Kaebaja esitas nõuetekohase tervisetõendi, mis

on väljastatud 17.03.2025. Samas tuvastati, et ehkki kontrolli hetkel karjatati loomi talvekopli

lähedal asuval heinamaal (kus oli nõuetekohane varjumisvõimalus olemas), kavatseb kaebaja

talveperioodiks loomad taas viia talvekoplisse (samale alale, kus varasemalt tuvastati

varjumisvõimaluse puudumine), kuhu kaebaja ei olnud jätkuvalt tekitanud täiendavaid

varjumisvõimalusi, mille alla või sisse mahuksid kõik loomad korraga ning mis oleks piisavalt

sügav ja tihe. Vastustaja tegi 27.06.2025 kaebajale KorS § 28 lg-te 1 ja 2 alusel ka uue

ettekirjutuse nr 01-277-25/060-1 (dtl 132-134), milles kohustati kaebajat tagama veistele

looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest

(sh sademete ja tuule koosmõju külmal aastaajal) ja kuhu kõik loomad korraga sisse või alla

mahuvad; ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks määrati 14.12.2025.

13. Vastustaja selgitab, et kaebaja majandusüksuses PTA poolt läbi viidud kontrolli puhul tuleb

eristada selle kahte erinevat funktsiooni ja alust. Esiteks viis PTA läbi riikliku

järelevalve/veterinaarjärelevalve toimingu kontrollimaks loomakaitseseaduses (LoKS) ning

veterinaarseaduses (VS) sätestatud nõuete täitmist, milline pädevus tuleneb PTA-l VS § 73

3(13)

3-25-830

lõikest 1, §-st 72 ja §-st 3 ning LoKS § 60 lõikest 1. Riikliku järelevalve käigus on PTA-l õigus

rakendada asjakohaseid meetmeid, sh teha ettekirjutusi, kooskõlas KorS §-ga 28. Paralleelselt

riikliku järelevalve toimingutega teostas PTA ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

abinõudes osalevate isikute suhtes kohalduvate tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolli

(Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 43). Riikliku

järelevalve menetluse käigus on vastustaja vormistanud protokollid nr 01-277-24/086, nr 01-

277-25/024 ja nr 01-277- 25/060 ning ettekirjutused nr 01-277-24/086-1, nr 01-277-25/024-1 ja

nr 01-277-25/060-1. Põllumajandustoetuste taotluste menetlemise kontekstis relevantsete

tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolli raames on vastustaja vormistanud kontrollaktid nr 24-

0094-PTA_L ja nr 25- 0006-PTA_L, mis on edastatud PRIA-le.

14. Vastustaja selgitab, et kontrollaktides nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L on

kajastatud eelnevalt juba riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid ning viidatud

kontrollaktid ei sisalda protokollidega ega ettekirjutustega võrreldes uusi ega üllatuslikke

asjaolusid, st. kontrollaktid nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L on koostatud üksnes

eesmärgiga teavitada PRIA-t PTA poolt kindlaks tehtud toetusnõuete rikkumistest ning need ei

sisalda täiendavaid PTA-poolseid etteheiteid ega ettekirjutusi loomapidajale.

15. Kaebaja on ekslikult arusaamisel, et olukorras, kus ta on ettekirjutuse hilisemalt täitnud (nt

tervisetõendi muretsenud), peaks olematuks muutuma ka tuvastatud tingimuslikkuse nõude

mittevastavus. Tingimuslikkuse nõuete rikkumine ei ole seotud ettekirjutuse täitmise või

täitmata jätmisega (s.o riikliku järelevalve raames kohaldatud meetme täitmisega). Olukorras,

kus tingimuslikkuse nõude rikkumine on tuvastatud, tuleb PTA-l vastav asjaolu fikseerida ning

vastav teave PRIA-le edastada. Kui toetuse taotleja PTA sama nõudega seonduva rikkumise

ettekirjutuse täitmisega hiljem kõrvaldab, ei muuda see juba aset leidnud tingimuslikkuse nõude

mittevastavust olematuks ega mõjuta seeläbi toetuste võimalikku vähendamist.

16. Ehkki PTA teostab oma pädevuse piires tingimuslikkuse nõuete kontrolli (ELÜPS § 43)

ning kontrollaktides nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L on kirjeldatud tingimuslikkuse

nõuete rikkumisi ning antud rikkumistele hinnang, ei ole kontrollaktidega nr 24-0094-PTA_L ja

nr 25-0006-PTA_L määratud siduvalt kindlaks rikkumiste õiguslikke tagajärgi PRIA

toetustaotluse menetluses. Toetustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine ning toetuste

maksmine kuulub PRIA ainupädevusse (ELÜPS § 16 lg 8, ELÜPS § 28 lg 4, ELÜPS § 64 lg 5).

Ka ELÜPS § 107 lg 5 sätestab üheselt, et ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul otsustab

kaitsemeetme (sh ELÜPS §-s 110 sätestatud tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmete)

kohaldamise PRIA või riigi sihtasutus, sh on ELÜPS § 107-des ja 110 sätestatud kriteeriumid,

millest PRIA on kohustatud tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmete kohaldamisel lähtuma.

Samasisulised selgitused on esitanud ka PRIA oma 29.05.2025. a avalduse p-s 4 (dtl 107).

17. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebajal puudus kuni 17.03.2025 tervisetõend, ehkki kaebaja

oli kohustatud VS § 2 lg 4 ning NETS § 13 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastava tervisekontrolli läbima

ning tervisetõendi hankima, kuivõrd kaebaja näol on tegemist loomapidajaga, kes puutub

vahetult põllumajandusloomadega kokku ning kaebaja realiseerib loomi ka tapamajja (s.t

põllumajandusloomi ei peeta üksnes enda tarbeks). Seega ei saa olla vaidlust ka selles, et

kaebaja oli tervisetõendi nõuet rikkunud ning vastav rikkumine esines nii 2024. kui ka 2025.

kalendriaasta osas. Sellest tulenevalt on PTA poolt kontrollaktis nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-

0006-PTA_L kirjeldatud mittevastavused seoses tervisetõendiga põhjendatud ja õiguspärased.

18. Kaebaja on tervisetõendiga seonduvalt üksnes selgitanud, et tervisetõendi tähtaegne

taotlemata jätmine (s.o ettekirjutusega nr 01-277-24/086-1 pandud kohustuse tähtaegne täitmata

jätmine) oli tingitud kaebaja tervislikust seisundist (vt kaebuse p 5.1, dtl 4). Vastustaja rõhutab

siinkohal veelkord, et tingimuslikkuse nõuete rikkumine on kindlaks tehtud, mil mittevastavus

on tuvastatud. Toetuste taotlejad on kohustatud teadma ja oma tegevuses tingimuslikkuse

nõudeid täitma, sh peavad loomapidajad tagama igal ajal kehtiva tervisetõendi olemasolu. Seega

4(13)

3-25-830

ei mõjuta PTA poolt riikliku järelevalvemenetluse raames tehtud ettekirjutus tingimuslikkuse

nõude eiramist ning sellise mittevastavuse fikseerimist.

19. Vastustaja peab täiendavalt vajalikuks lisada, et 02.02.2024. a ettekirjutusega 01-277-

24/086-1 määrati, et kaebaja peab tervisetõendi muretsema hiljemalt 19.01.2025. a, s.o

ettekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks anti poolteist kuud. Samas ei olnud kaebaja veel ka

20.02.2025. a seisuga tervisekontrolli läbinud. Vastustaja hinnangul ei ole põhjust pidada

meelevaldseks järelevalveametniku hinnangut, mille kohaselt ei olnud eluliselt usutavad kaebaja

selgitused selle kohta, et tervisetõendi tegemata jätmine oli põhjustatud haigusest, arvestades, et

ettekirjutuse tegemisest oli möödunud kolm kuud, kaebaja tegi 20.02.2025 füüsilist tööd,

kaebaja ei olnud esitanud taotlust ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tähtaja

pikendamiseks ning kaebaja ei ole esitanud ka mistahes tõendeid haiguse/haigestumise kohta.

20. Järelevalveametnik on koostatud protokollides ja ettekirjutustes põhjalikult selgitanud,

milles varjualuse puudumise nõude rikkumine seisneb, samuti on järelevalveametnik kajastanud

loomapidaja poolt esitatud seisukohti.

21. Järelevalveametnik on protokollis nr 01- 277-24/024 ja ettekirjutuses nr 01-277-24/024-1

sedastanud, et loomapidaja poolt esitatud argumente ei saa lugeda piisavaks, et veiste

varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest) täidetuks

lugeda, samuti on järelevalveametnik märkinud, et koplist väljapoole jääv hekk/võsa ei kaitse

loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest“ (dtl 84 ja 8). Ka 26.06.2025 toimunud kontrollis

tuvastati, et talvekoplis puudus jätkuvalt nõuetekohane varjumisvõimalus. Lisas 3 on vastustaja

esitanud ka 26.06.2025. a toimunud kontrollis tehtud fotod talvekoplist, mis tõendavad samuti

nõuetekohase varjumisvõimaluse puudumist.

22. Vastustaja osundab, et kaebaja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et talvise

karjatamisala sees on või oli loomade piisav varjumisvõimalus olemas. Kaebaja on kaebuses (p-

s 5.2) üksnes märkinud, et „loomapidamisala on ümbritsetud lõunast ja läänest metsaga ning

põhjast ja idast hoonete ja hekkidega“, s.t kaebaja on möönnud, et talvekoplit ümbritsevad mets/

hooned/hekid, mitte, et need objektid asuksid karjatamisala sees. Kaebaja on ka märkinud, et

„üks loomadele varjumisvõimalust pakkuv hekk (üle 80-ne aasta vana) on kuuse-kooreüraski

leviku tõttu võimalikus hävimisohus.“ Vastustaja selgitab, et kaebaja viidatud heki näol oli

pigem tegemist kõrgeks kasvanud kuusepuude reaga, mis asus väljaspool aeda (kopli ja elamu

hoovi vahel). Ka ei ole nn hekk vastustaja hinnangul varjumisvõimaluse loomiseks piisav.

23. Põhistades varjumisvõimaluse olemasolu üksnes loomapidamisala ümbritsevate objektidega,

on kaebaja asunud justkui põhjendamatult seisukohale, nagu oleks loomi karjamaal vaja kaitsta

üksnes tuule eest. Vastustaja osundab, et määruse nr 90 § 15 lõike 4 kohaselt tuleb loomi kaitsta

kõikide mittesobivate ilmastikutingimuste eest, s.o lisaks tugevale tuulele ka kuumuse, vihma,

lume, liigse päikesevalguse jms eest. On ilmne, et karjatamisalaga piirnevad hooned, mets või

heinarullid ei võimalda loomi viidatud ilmastikutingimuste eest kaitsta.

24. Asjakohatud on ka kaebaja väited sellele, et loomapidamisalal karjatatakse herefordi tõugu

lihaveiseid, mis on väidetavalt „meie kliimas hästi kohanenud veisetõug“. Vastustaja osundab,

et varjumisvõimaluse nõue on sätestatud üldisena, tegemata vahet erinevatel tõugudel. Seega

varjumisvõimalus tuleb luua kõikidele veistele, sõltumata tõust. Samuti selgitab vastustaja, et ka

herefordi tõugu veis vajab karjamaal varjumiskohta. Kuigi herefordid on sitke ja

kohanemisvõimeline tõug, on ka nende jaoks oluline tagada võimalus varjuda ekstreemsete

ilmastikuolude - eelkõige tugeva kuumuse, tugeva tuule, vihma, lume või liigne päikesevalguse

- eest.

25. Olukorras, kus rikkumine on 2024. ja 2025. aastal tuvastatud, ei saa selle esinemist

vabandada väitega, et varasemalt ei ole kaebajale selles osas etteheiteid tehtud. Siinkohal

5(13)

3-25-830

osundab vastustaja, et kaebaja kasutatava karjatamisala piirid võivad olla ka aja jooksul

muutunud (karjatamisala on piiritletud elektrikarjusega)

26. Ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 p-ga 2 on PTA pannud kaebajale järgmise kohustuse:

„Põllumajandus- ja Toiduamet kohustab loomapidajat tagama veistele looduslik või tehislik

varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule

koosmõju) ning kuhu kõik loomad korraga mahuvad.“. Kaebajale tutvustati täiendavalt suuliselt

varjumisvõimaluse rajamise eri alternatiive: loodusliku varjumisvõimaluse loomist võsasse,

loomade viimine sobivamale karjamaale, tehisvarjualuse rajamine. Ettekirjutuse täitmiseks oli ja

on kaebajal võimalik ise valida, kuidas ta varjumisvõimaluse nõude täidab – kas kasutab

olemasolevat looduslikku varjumisvõimalust (paigutades nt loomad teise koplisse, kus on

looduslik varjumisvõimalus olemas, ehitades olemasolev koppel vahetus läheduses asuva võsa/

metsa arvelt suuremaks vms) või rajab tehisliku. Eelnevast tuleneb, et PTA ei ole oma

ettekirjutusega esitanud kaebajale nõuet „rajada täiendav varjumisvõimalus lihaveistele

liigniiskesse metsanoorendiku“ nagu kaebaja on väitnud kaebuse täienduses. Ka ühestki muust

dokumendist ei nähtu, et järelevalveametnik oleks esitanud kaebajale nõude ajada loomad

metsanoorendikku, samuti ei ole sellist korraldust antud suuliselt.

27. Vastustaja hinnangul on piisavalt tõendatud, et kaebaja on määruse nr 90 § 15 lõikes 4

sätestatud varjumisvõimaluse tagamise nõuet rikkunud, mistõttu on ettekirjutuse nr 01-277-

25/024-1 p-ga 2 pandud kohustuse panemine ning vastava tingimuslikkuse nõude rikkumise

fikseerimine kontrollaktides nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L põhjendatud ja

õiguspärane.

28. Vastustaja lisab, et ehkki kaebaja on kaebuse p-s 5.2 märkinud, et kaebaja on sõlminud

lepingu „OÜ Luhaga (Alliku, Keskküla Lääne-Nigula vald Lääne maakond 90606) tehisliku

varjumisvõimaluse loomiseks (eeldatav tööde teostamise aeg aprill – juuni 2025),“ ei

tuvastanud järelevalveametnikud 26.06.2025. a toimunud kontrolli käigus tehislikku

varjumisvõimalust, samuti ei ole kaebaja esitanud vastustajale mistahes selgitusi vastava

tehisliku varjumisvõimaluse loomise kohta.

29. Vastustaja hinnangul on kaebaja nõue määrata hüvitis „metsanoorendikule tekkinud kahju

osas: eraldis 4 katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx“ põhjendamatu ja alusetu. Nagu vastustaja on

varasemalt juba selgitanud, ei ole vastustaja oma ettekirjutustega ega muul viisil kohustanud

kaebajat ajama loomi metsanoorendikule. Seega ei ole väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus

seoses vastustaja tegevusega (RVastS § 7 lg 1). Lisaks osundab vastustaja, et kaebaja ei ole

tõendanud, et väidetav kahju on tekkinud just nimelt seetõttu, et kaebaja asus viidatud

maaüksusele rajama juurdepääsu loomadele varjumisvõimaluse tagamise nõude täitmiseks,

samuti ei ole kaebaja tõendanud väidetava kahju ulatust ega suurust. Kahju ulatust ja suurust ei

saa tõendada üksnes kahe kaebaja esitatud fotoga teadmata ajal ja asukohas tehtud fotoga

väidetavalt veiste poolt kahjustatud puudest (dtl 50-51).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

30. Käesolevas asjas menetletavateks nõueteks on nõuded PTA 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-

277-25/024-1 punkti 2 tühistamiseks, 26.03.2025 kontrollaktide nr 24-0094-PTA_L ja 25-0006-

PTA_L õigusvastasuse tuvastamiseks ning varalise kahju hüvitamise nõue.

31. Kokkuvõtvalt on vaidlusele eelnenud asjaolude käik järgnev:

Kaebaja peab Märjamaal X talu kinnistul põllul nr. 52553812202 (katastriüksus

xxxxx:xxx:xxxx) veiseid (58 looma). PTA viis PTA viis 28.11.2024 kaebaja tegevuskohas läbi

kontrolli. PTA koostas kontrolli tulemusel 02.12.2024 ettekirjutuse milles märkis, et tuvastas: 1)

kaebajal puudus toiduloomade kasvatamiseks ette nähtud tervisetõend (ettekirjutuse punkt 1)

ning 2) karjamaal, kus peetakse veiseid vabapidamisel ka talvel, ei ole loodulikku ega ka

tehislikku varjualust, mis pakuks loomadele kaitset ebasoodsate ilmastikuolude eest

6(13)

3-25-830

(ettekirjutuse punkt 3). PTA märkis ettekirjutuse punktis 1, et kohapealse kontrolli käigus

saadud tagasisides andis loomapidaja teada, et ta pole olnud nõuetest teadlik ning punktis 3, et

kohapealse kontrolli käigus saadud tagasisides andis loomapidaja teada, et tal on võimalik

tekitada veistele varjumisvõimalus. PTA kohustas kaebajat kõrvaldama eelpoolviidatud

puudused hiljemalt 19.01.2025. PTA viis 20.02.2025 läbi järelkontrolli eelneva ettekirjutuse

nõuete täitmise osas ning tuvastas, et eelpoolkirjeldatud rikkumised olid endiselt kõrvaldamata.

PTA koostas kaebajale 28.02.2025 uue ettekirjutuse (dtl 6-10), millega kohustas kaebajat

hiljemalt 31.03.2025 hankima endale toiduloomade kasvatamiseks ette nähtud tervisetõendi

(ettekirjutuse punkt 1) ja hiljemalt 30.04.2025 tagama veistele karjamaal looduslik või tehislik

varjualune (ettekirjutuse punkt 2). PTA viis 26.06.2025. aastal kaebaja tegevuskohas EE26995

järelkontrolli raames läbi uue kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud 27.06.2025.

protokollil nr 01-277- 25/060 (dtl 129- 130). Nimetatud kontrolli käigus tuvastati, et

ettekirjutuse 28.02.2025 p 1 oli täidetud. Kaebaja esitas nõuetekohase tervisetõendi, mis on

väljastatud 17.03.2025. Samas tuvastati, et ettekirjutuse punkt 2 oli endiselt täitmata. PTA

koostas kaebajale uue ettekirjutuse nr 01-277-25/060-1 (dtl 132-134), milles kohustati kaebajat

tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate

ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju külmal aastaajal) ja kuhu kõik loomad

korraga sisse või alla mahuvad; ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks määrati 14.12.2025. Viimati

nimetatud ettekirjutust kaebaja kohtule teadaolevalt vaidlustanud ei ole. PTA koostas

26.03.2025 CCS kontrollaktid nr 240094-PTA_L (dtl 12-14 ja 15-16) ning nr 25-0006-PTA_L

(dtl 17-19 ja 20-21). Kontrollaktis nr 240094-PTA_L kajastas PTA 28.11.2024

kontrollitoimingu käigus fikseeritud loomapidaja tervisetõendi puudumist ja loomade

varjumiskoha puudumist. Kontrollaktis nr 25-0006-PTA_L märkis PTA, et samade puuduste

esinemine fikseeriti ka 20.02.2025 järelkontrolli käigus. PTA edastas need kontrollaktid toetuste

administreerimise, toetusotsuste tegemise ning toetuste väljamaksmise eest vastutavale

asutusele PRIA-le.

32. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutuse punkt 2 on õigusvastane ja tuleb tühistada ning

palub kohtul tuvastada ka PTA 26.03.2025 koostatud kontrollaktide nr 240094-PTA_L ning nr

25-0006-PTA_L õigusvastasus. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajal tekkinud

otsene varaline kahju, sest kaebaja sõnul pidi ta PRIA nõude tõttu luua täiendav

varjumisvõimalus loomadele 1500 m2 ulatuses metsamaale eraldisel 4 (katastriüksus

xxxxx:xxx:xxxx) laskma veised metsaalalae ning noorloomad tegid seal päevasel ajal ringi

liikudes ja puutüvesid koorides noorendikule tõsist kahju. Kaebaja sõnul on 25.03.2025 seisuga

oli hävinud 72 noort puud (saar, vaher, hall lepp).

33. Analüüsinud asja materjale ja tutvunud asjas esitatud tõenditega leian, et kaebus tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

PTA 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punkti 2 tühistamise nõue

34. Vaidlustatud ettekirjutuse punkti 2 kohaselt tuvastas PTA rikkumise (Põllumajandusministri

27.08.2009 määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise

kohta” § 15 lg 4) ja kohustas sellest tulenevalt kaebajat järgnevalt: Põllumajandus- ja Toiduamet

kohustab loomapidajat tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset

ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju) ning kuhu kõik loomad

korraga mahuvad.

35. Leian, et kaevatava ettekirjutuse punkt 2 on õiguspärane.

35.1. Ettekirjutuse punktis 2 märkis PTA, et kontrolli tulemusena leidis tuvastamist, et PTA

02.12.2024 koostatud ettekirjutus 01-277-24/086-1 nr 3 on täitmata. Veistele ei ole talvekoplis

tagatud varjumisvõimalust ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (ebasoodsateks

ilmastikutingimusteks loetakse päikest kuuma suveilmaga, putukaid, sademeid ja tuult).

Talvekoplis on vaja tagada veistele varjumisvõimalus, et kaitsta veiseid sademete ja tuule

7(13)

3-25-830

koosmõju eest külmal aastaajal (väljas peetav veis talub talvistes tingimustes sademeid juhul,

kui ta saab samal ajal olla tuulevarjus ning tal on piisav karvkate). Varjualune võib olla

looduslik või tehislik ja peab olema piisavalt suur, et kõik veised mahuksid sinna korraga (see

info sai edastatud loomapidajale 28.11.24 kohapeal ja 02.12.24 kirjalikult). Järelkontrolli hetkel

ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole koppel hõlmatud metsase alaga - ühes

koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku kaitset tuule eest ja kuhu alla mahub

korraga vaid mõni üksik loom. Seega ei ole tõendatult täidetud veiste varjumisvõimaluse nõue

(loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest), samuti ei kaitse koplist väljapoole

jääv hekk/võsa loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras

PTA 30.04.2025.

35.2. Selle üle vaidlust ei ole, et kaebaja polnud veistele tehislikku varjumisvõimalust

20.02.2025 järelkontrolli toimumise ajaks loonud. Kaebaja on kaebuses märkinud (dtl 4,

kaebuse p 5.2.), et üks loomadele varjumisvõimalust pakkuv üle 80-ne aasta vana hekk on

kuuse-kooreüraski leviku tõttu võimalikus hävimisohus. Selle varjumisvõimaluse asendamiseks

on kaebaja sõnul sõlmitud leping OÜ-ga Luha (Alliku, Keskküla Lääne-Nigula vald Lääne

maakond 90606) tehisliku varjumisvõimaluse loomiseks ja eeldatav tööde teostamise aeg on

aprill – juuni 2025. Asja materjalidest nähtub, et PTA 26.06.2025 kontrolli toimumise ajaks

tehislikku varjualust veistele polnud loodud, samuti märkis vastustaja oma vastuses, et sellel

teemal pole kaebaja rohkem neile selgitusi andnud. Vaidluse all on seega küsimus, kas kaebaja

oli loonud veistele talvisel karjatamisalal looduliku varjumisvõimaluse ning kas veistele

võimaldatud looduslik varjumisvõimalus oli piisav, et kaitsta veiseid mittesobivate

ilmastikutingimuste eest. Kaebaja väitel on loomapidamisala ümbritsetud lõunast ja läänest

metsaga ning põhjast ja idast hoonete ja hekkidega. Loomad on alal vabapidamisel ja leiavad

omale alati meelepärase puhkekoha sõltuvalt ilmastikuoludest. Kaebaja sõnul on tema

lihaveiseid herefordi tõugu, st kes on väga vastupidavad ja meie kliimas hästi kohanenud.

Vastustaja rõhutab, et kaebaja on küll märkinud, et talvekoplit ümbritsevad mets, hooned ja

hekid, kuid jätnud mainimata, et need objektid ei asu karjatamisala sees. Samuti märgib

vastustaja, et see et tegemist on ilmastikule vastupidava veisetõuga, ei tähenda seda, et kaebajal

ei ole kohustust määruse nõudeid täita- varjumisvõimalus tuleb luua kõikidele veistele,

sõltumata tõust. Vastustaja viitab ka sellele, et veiseid tuleb kaitsta mitte ainult tuule eest, vaid

laiemalt igasuguste ebasoodsate ilmastikuolude eest.

35.3. Nõustun vastustajaga, et määruse nr 90 § 15 lõike 4 kohaselt tuleb aastaringselt väljas

peetavaid loomi kaitsta kõikide mittesobivate ilmastikutingimuste eest, s.o lisaks tugevale

tuulele ka kuumuse, vihma, lume, liigse päikesevalguse jms eest. Kaebaja on küll märkinud oma

kaebuses, et veised olid alal vabapidamisel, kuid asja materjalidest (vt fotod dtl 135-147)

nähtub, et nende liikumine oli siiski elektrikarjusega (liinidega) piiratud. Karjatamisalaga

piirnevad hooned või mets, mis ei jää loomade kasutusel oleva piiratud ala sisse ei võimalda

loomi viidatud ilmastikutingimuste eest kaitsta, loomadel peab olema reaalne võimalus

varjumiseks ning vari peab kaitsma loomi ka taevast langevate sademete, tuule ning liigse

päikesekiirguse eest. Talvisel ajal ei pruugi lehtpuu võsa või kuivanud okaspuud loomadele

piisavalt varju pakkuda. Samuti on oluliseks tingimuseks, et varjumist võimaldav ala oleks

piisavalt suur, et kogu kari sinna korraga varjuma mahuks. Praegusel juhul on PTA hinnanud

loomapidaja poolt talvise karjatamisala elektrikarjusega piiratud lepavõsa sisse jäävat ala

ebapiisavaks. Nõustun PTA vastuses edastatud selgitustele ja fotodele (dtl 135-147) tuginedes,

et kaebaja polnud 20.02.2025 toimunud kontrolli ajaks loonud veistele nõuetekohast

looduslikku varjumisvõimalust.

35.4. Eeltoodut kinnitab ka peale vaidlustatud ettekirjutuse andmist PTA 27.06.2025

järelkontrolli protokolli (dtl 130) ja selle järel tehtud ettekirjutus, millest nähtuvad

eelkirjeldatuga sarnased asjaolud: kaebaja on loonud talvekoplisse veistele kohti tuule eest

varjumiseks igast ilmakaarest, kuid need kõik asuvad vahetus läheduses kopli aiast väljaspool

8(13)

3-25-830

(lõunatuule eest võsa serv, idatuule eest heinapallidest laotud müür, põhjatuule eest

heinapallidest laotud müür ja hoone sein, läänetuule eest hekk), välja arvatud edelanurgast väike

puistu, mille 28.11.2024 toimunud kontrolli ettekirjutuse tulemusena tekitas loomapidaja

edelanurgas asuva võsa arvelt. Selle tulemusena tekkis ca 50-le veisele võimalus liikuda puistus

hõredate ja peenete puude vahel, mille ala pikkus on ca 30 m ja sügavus ca 3 m. Sellise

loodusliku varjualuse sügavust ja tihedust ei lugenud kontrolli teostanud järelevalveametnik

endiselt piisavalt, et oleks täidetud kogu karja varjumisvõimaluse nõue. Arvestades, et veiste

karja suuruseks on üle 50 looma, siis 30 m korda 3 m suurust noorte puudega hõredalt kaetud

ala ei saa pakkuda loomadele talvetingimustes piisavalt varju sademete ja tuule eest.

35.5. Ettekirjutuse õigusvastasust ei tingi ka kaebuse viide sellele, et erinevad haldusorganid on

20 aasta jooksul loomapidamise nõudeid kontrollinud ning väidetavalt ei ole teinud kaebajale

ühtegi etteheidet loomapidamise tingimuste kohta. PTA viitab õigesti, et olukorras, kus

rikkumine on 2024. ja 2025. aastal tuvastatud, ei saa selle esinemist vabandada väitega, et

varasemalt ei ole kaebajale selles osas etteheiteid tehtud. Kaebaja kasutatava karjatamisala

piirid võivad olla ka aja jooksul muutunud (karjatamisala on piiritletud elektrikarjusega).

35.6. Eeltoodust tulenevalt leian, et ettekirjutuse punkti 2, millega kohustati loomapidajat

tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate

ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju) ning kuhu kõik loomad korraga

mahuvad, ei saa loomade heaolu tagamise kohustuse täitmist silmas pidades pidada

õigusvastaseks. Ehkki viidatud protokoll on koostatud järelkontrolli tulemusena ajal, mis ei

hõlma vaadeldavat aega, kinnitab asjaolu, et ka hilisemal perioodil ei olnud kaebaja loonud

veistele vajalikku varjumisvõimalust, käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutuse punkti 2

põhjendatust.

PTA 26.03.2025 kontrollaktide 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L õigusvastasuse

tuvastamise nõuded

36. PTA on kohtumenetluses selgitanud (dtl 86-88), et kontrollaktid nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-

0006-PTA_L on koostatud põllumajandustoetuste taotluste menetlemise kontekstis. Kaebaja on

põllumajandustoetuste taotlejaga, kes peab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu

põllumajandusliku majapidamise maal täitma toetuste saamiseks tingimuslikkuse nõudeid

(Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 42 lõiked 1 ja

2). Kui PTA tuvastab muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete

kontrollimisel tingimuslikkusega seotud rikkumisi ning kontrollitav isik on taotlenud ELÜPS- i

alusel toetuseid, on PTA kohustatud tingimuslikkuse nõuete rikkumiste tuvastamisel sellest

taotluste menetlemise ja toetuste väljamaksmise eest vastutavat makseasutust, s.o PRIA-t

teavitama (ELÜPS

§ 43). Tingimuslikkuse süsteemi eesmärk on tagada, et

põllumajandustoetusi makstakse täies mahus vaid neile põllumajandustootjatele, kes täidavad

erinevatest seadustest tulenevaid kohustuslikke majandamisnõudeid ja järgivad maa heas

põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 art 12, sama määruse p-d 42 ja 44).

37. Samuti on PTA selgitanud, et kontrollaktid nr 24-0094-PTA_Lja nr 25-0006-PTA_L on

koostatud eesmärgiga teavitada PRIA-t PTA poolt kindlaks tehtud toetusnõuete rikkumistest

ning need ei sisalda täiendavaid PTA-poolseid etteheiteid ega ettekirjutusi loomapidajale. PTA

rõhutab, et tingimuslikkuse nõuete rikkumine ei ole seotud ettekirjutuste täitmise või

mittetäitmisega. Olukorras, kus tingimuslikkuse nõude rikkumine on tuvastatud, tuleb PTA-l

vastav teave PRIA-le edastada. Kui toetuse taotleja PTA sama nõudega seonduva rikkumise

ettekirjutuse täitmisega hiljem kõrvaldab, ei muuda see juba aset leidnud tingimuslikkuse

nõude mittevastavust olematuks.

28.11.2024 kontrolli tulemusel koostatud PTA 26.03.2026 kontrollakt nr 24-0094-PTA_L

õigusvastasuse tuvastamise nõue

9(13)

3-25-830

38. Kuna vaidluse all on just loomapidaja tervisetõendi küsimus ja loomadele heaolu tingimuste

täitmine, siis käsitlen vaid neid kontrollaktis fikseeritud rikkumisi. Leian, et PTA 26.03.2026

kontrollakt nr 24-0094-PTA_L on toiduohutuse nõude ja loomade heaolu nõude lisalehe osas

õiguspärane.

38.1. Nimetatud kontrollakt kajastas 28.11.2024 toimunud kontrolli tulemusi.

38.2. Toidu ohutuse nõude lisalehel (dtl 15) on leiu kirjeldusena (rikkumisena) märgitud

järgmist: Loomapidaja kasvatab toiduloomi ja realiseerib neid aeg-ajalt tapamajja, kuid ei

esitanud kontrolli käigus tervisetõendit. Kontrolli hetkel ei ole loomapidaja sõnul tal vastav

tervisetõend tehtud. Veterinaarseaduse § 2 lg 4 sätestab, et põllumajanduslooma pidamisel ja

loomse saaduse, välja arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli

suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust. Nakkushaiguste ennetamise ja

tõrje seaduse § 13 lg 1 p 2 kohaselt on tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli

läbimise kohta nõutav loomapidajate ja isikute puhul, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad

vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, välja arvatud loomapidajad, kes

peavad põllumajandusloomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks. Kuna kaebaja kasvatab

veiseid mitte vaid enda tarbeks, siis oli PTA-l õigus tervisetõendit nõuda. Vaidlust ei ole selle

üle, et kaebaja protokollis märgitud kontrolli toimumise ajal tervisetõendit ei esitanud ning seda

polnud talle ka sellel ajal väljastatud. Seega fikseeris PTA õiguspäraselt, et kaebajal puudus

28.11.2024 nõutud tervisetõend. PTA võttis kaebaja selgitusi, et ta polnud teadlik tervisetõendi

omamise kohustusest arvesse ning amet andis 02.12.2024 ettekirjutusega kaebajale rohkem kui

1,5 kuu pikkuse tähtaja tervisetõendi taotlemiseks.

38.3. Loomade heaolu nõude lisalehel (dtl 12) on leiu kirjeldusena (rikkumisena) märgitud

järgmist: Veised on vabapidamisel ja kontrolli hetkel peetakse neid karjamaal, kus puudub nii

looduslik kui ka tehislik varjualune. Karjamaa üks serv piirneb tiheda võsastunud metsaga ning

loomapidaja kaalub võimalust karjamaa suuremaks ehitamist selliselt, et osa metsa jääks

karjamaa alale. Loomapidaja on teadlik, et kõik loomad peavad üheaegselt mahtuma

looduslikku või tehislikku varjualusesse. Nagu eespool toodud ettekirjutuse õiguspärasuse

analüüsis märkisin, siis nii loomakaitseseadus § 3 lg 2 p 3 ja kui ka määruse nr 90 § 15 lõike 4

kohaselt tuleb aastaringselt väljas peetavaid loomi kaitsta kõikide mittesobivate

ilmastikutingimuste eest. PTA on rikkumisena fikseerinud, et kontrolli hetkel puudub veiste

karjatamise alal nii looduslik kui ka tehislik varjualune. Veistele metsa alla varjumistingimuste

loomist loomapidaja PTA poolt kirjeldatu põhjal alles kaalus, samas ei õigusta tulevikku

suunatud võimalik tegevus rikkumist või ei tee seda olematuks. Seega on PTA õiguspäraselt

rikkumise fikseerinud.

PTA 26.03.2026 kontrollakt nr 25-0006-PTA_L

39. Leian, et PTA 26.03.2026 kontrollakt nr 25-0006-PTA_L on toiduohutuse nõude ja loomade

heaolu nõude lisalehe osas õiguspärane.

39.1. Nimetatud kontrollakt kajastas 20.02.2025 toimunud järelkontrolli tulemusi.

39.2. Toidu ohutuse nõude lisalehel (dtl 20) on leiu kirjeldusena (rikkumisena) märgitud

järgmist:

02.12.2024 koostatud ettekirjutus tervisetõendi hankimise kohta on 20.02.25 toimunud

järelkontrolli ajal jätkuvalt täitmata, toiduloomade pidaja ei esitanud järelkontrolli käigus

tervisetõendit. Loomapidaja sõnul oli ta vahepeal haige ja ei saanud tervisetõendiga tegeleda.

Esimesest kontrollist on möödas peaaegu 3 kuud ja seega ei ole eluliselt usutav, et

tervisetõendi tegemata jätmine oli põhjustatud haigusest. Kontrolli hetkel tegi loomapidaja

koplis füüsilist laadi tööd ilma, et see oleks talle silmnähtavaid vaevuseid tekitanud. Seadus

näeb ette et kaebajal peab olema toiduks realiseeritavate loomade kasvatajana tervisetõend (vt

käesoleva otsuse punkti 38.2.). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja protokollis märgitud kontrolli

10(13)

3-25-830

toimumise ajal tervisetõendit ei esitanud ning seda polnud talle ka sellel ajal väljastatud.

Kaebaja on ka ise oma kaebuses märkinud, et 13.03.2025 toimus tal arstlik läbivaatus ja

17.03.2025 väljastas perearst vastava tõendi. Seega fikseeris PTA õiguspäraselt, et kaebajal

puudus 20.02.2025 nõutud tervisetõend. Loomade heaolu nõude lisalehel (dtl 17) on leiu

kirjeldusena (rikkumisena) märgitud järgmist:

02.12.2024 koostatud ettekirjutus veistele varjumisvõimaluse tagamise kohta on 20.02.2025

seisuga jätkuvalt täitmata. 20.02.2025 toimunud järelkontrolli käigus tuvastati, et veistele ei

ole talvekoplis tagatud varjumisvõimalust ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (ebasoodsateks

ilmastikutingimusteks loetakse päikest kuuma suveilmaga, putukaid, sademeid ja tuult).

Talvekoplis on vaja tagada veistele varjumisvõimalus, et kaitsta veiseid sademete ja tuule

koosmõju eest külmal aastaajal (väljaspeetav veis talub talvistes tingimustes sademeid juhul,

kui ta saab samal ajal olla tuulevarjus ning tal on piisav karvkate). Varjualune võib olla

looduslik või tehislik ja peab olema piisavalt suur, et kõik veised mahuksid sinna korraga (see

info sai edastatud loomapidajale 28.11.24 kohapeal ja 02.12.24 kirjalikult). Järelkontrolli

hetkel ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole koppel hõlmatud metsase alaga -

ühes koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku kaitset tuule eest ja kuhu alla

mahub korraga vaid mõni üksik loom. Loomapidaja sõnul on see nõue mõttetu, kuna tema

loomad ei tahtvatki kuskil varjuda ning loomapidajal endal puuduvad vahendid tehisliku

varjualuse rajamiseks, samuti kopli servast väljaspoole jääv võsastunud ala on tema hinnangul

liiga väärtuslik, et sinna loomi sisse lasta. Loomapidaja hinnangul on kopli ühes servas

(väljaspoole jääv) hekk piisav, et kõik loomad saaksid seal varjuda tuule eest. Koplis on üksikud

kõrge võraga põlispuud, mille all leiavad loomad soovi korral varju päikese eest. Loomapidaja

poolt esitatud argumente ei saa lugeda piisavaks, et oleks tõendatult täidetud veiste

varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest), samuti ei

kaitse koplist väljapoole jääv hekk/võsa loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest. Rikkumine

tuvastati 20.02.2025 toimunud järelkontrolli käigus, mille järgselt kaebajale koostatud

ettekirjutuse punkti 2 õiguspärasust (vt käeoleva otsuse p 35), olen eelnevalt analüüsinud. Jään

seisukoha juurde, et regulatsioon näeb ette veistele tehisliku või loodusliku varjumisvõimaluse

loomise ning praegusel juhul ei olnud kaebaja poolt loodud looduslik varjumisvõimalus piisav.

Seega fikseeris PTA õiguspäraselt, et 20.02.2025 kontrolli käigus tuvastati, et veistele ei ole

talvekoplis tagatud varjumisvõimalust ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.

40. PRIA on vastuses kohtunõudele selgitanud (dtl 90-92), et tingimuslikkuse nõuete täitmise

kontrolli teostab vastavalt pädevusele PTA (määrus nr 73 § 9 lg 2 ja määrus nr 68 § 10 lg 3,

samuti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lg-d 1 ja 2 ning §

43 lg 1). Kuigi PTA-l on pädevus teostada nimetatud kontrolli ning kontrollakt kajastab

kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid ja rikkumisi, sealhulgas hindamismaatriksi

alusel antud hinnanguid rikkumise tõsidusele, ulatusele, püsivusele ja tahtlikkusele, ei määrata

PTA kontrollaktiga siduvalt kindlaks rikkumiste õiguslikke tagajärgi PRIA toetuste taotluse

menetluses. Kontrollaktides on kirjeldatud tingimuslikkuse nõuete rikkumisi ning antud

rikkumistele hinnang, ent toetuste vähendamise vajaduse ning vähendamise ulatuse otsustab

PRIA. Seega ei ole PTA kontrollakt ja selles kajastatud rikkumise hinnang PRIA-le siduv.

Kaebajal võimalik vajadusel oma õigusi kaitsta PRIA otsuste vaidlustamisel. Siinses asjas on

kaebaja vaidlustanud üksnes PTA toiminguid, seega puudub vajadus eraldi analüüsida PRIA

hinnanguid rikkumise tõsidusele, ulatusele, püsivusele ja tahtlikkusele. Kaebaja ei ole välja

toonud ka asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tema arvates PTA hinnangud oleks ebaõiged.

Ehkki PTA haldusaktides ja hinnangus toodu võis mõjutada PRIA-t toetuse vähendamise otsuse

tegemisel, otsustab toetuse andmise või andmata jätmise siiski PRIA, kes peab otsuse tegemisel

kaaluma, kas ja kui palju toetust vähendada.

Varalise kahju hüvitamise nõue

11(13)

3-25-830

41. Kaebaja palub kohtu äranägemisel määrata õiglane hüvitis metsanoorendikule tekkinud

kahju osas katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx.

41.1. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase

tegevusega avalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega nõua tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui

seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega,

kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka

eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

41.2. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kahju tekkimine; 3) põhjuslik

seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg

1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128

lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).

41.3. Kaebaja on esitanud varalise kahju nõude leides, et vastustaja haldusaktide ja

menetlustoimingute tõttu on tekkinud olukord, kus ta pidi PTA ametniku nõudmiste tõttu laskma

veised metsanoorendikule, kus noorloomad hävitasid 72 noort puud. Kohus saab kaebusest aru

nii, et väidetav kahju tekkis kaebajale pärast 20.02.2025 toimunud kontrolli ja enne kaebuse

esitamist kuni 28.03.2025 (kaebusele fotode tegemise aeg).

41.4. Leian, et kaebuse nõue kahju hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja pole ära

näidanud, milles seisneb PTA õigusvastane tegevus. PTA protokollidest, ettekirjutustest ega ka

PRIA-le edastatud kontrollaktidest ei nähtu, et PTA oleks kaebajat kohustanud veiseid

metsanoorendikku ajama. Kaebajale kohustusi panevas haldusaktis (28.02.2025 ettekirjutuse

punkti 2 resolutsioonis) kohustas PTA loomapidajat tagama veistele looduslik või tehislik

varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule

koosmõju) ning kuhu kõik loomad korraga mahuvad. Ettekirjutuse rikkumist kirjeldavas osas

märkis PTA, et varjualune võib olla looduslik või tehislik ja peab olema piisavalt suur, et kõik

veised mahuksid sinna korraga (see info sai edastatud loomapidajale 28.11.24 kohapeal ja

02.12.24 kirjalikult). Järelkontrolli hetkel ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole

koppel hõlmatud metsase alaga - ühes koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku

kaitset tuule eest ja kuhu alla mahub korraga vaid mõni üksik loom. Seega ei ole tõendatult

täidetud veiste varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju

eest), samuti ei kaitse koplist väljapoole jääv hekk/võsa loomi põhjast ja idast puhuva tuule

eest.

PTA 28.02.2025 protokolli 01-277-25/024 punktis 3 (dtl 84) on märgitud, et järelkontrolli hetkel

ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole koppel hõlmatud metsase alaga - ühes

koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku kaitset tuule eest ja kuhu alla mahub

korraga vaid mõni üksik loom. … Loomapidaja poolt esitatud argumente ei saa lugeda

piisavaks, et oleks tõendatult täidetud veiste varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud

tuule ja sademete koosmõju eest), samuti ei kaitse koplist väljapoole jääv hekk/võsa loomi

põhjast ja idast puhuva tuule eest.

42. Eelnevast nähtub, et PTA küll leidis, et varjulause loomise nõue ei ole täidetud ning

looduslikud tingimused ei paku talvekoplis veistele piisavalt varjumisvõimalusi, kuid valik

olukorra lahendamiseks oli jäetud loomapidaja otsustada ning PTA pole toonud välja ühtegi

konkreetseid lahendust või nõuet luua täiendav varjumisvõimalus loomadele 1500 m2 ulatuses

metsamaale. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et veiste karjatamiseks kasutatav

katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx on maatulundusmaa, mille suurus on 313 972 m², sellest

rohumaad 5233 m², metsamaad 180 234 m², õuemaad 5338 ja haritavat maad 110 320 m². Seega

12(13)

3-25-830

on ala piisavalt suur, et vajadusel karjatamisala asukohti muuta. Lisaks nähtub kaebusest, et

kaebaja on avaldanud valmisolekut ehitada veistele tehislik varjualune, kuid 2025. aasta

juunikuise kontrolli teostamise ajaks ei olnud see veel valminud, seega oli kaebajal

valikuvõimalusi mitmeid ning PTA tegevust ei saa praegusel juhul kuidagi lugeda

õigusvastaseks.

42.1. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulud

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste

kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

13(13)