2-22-120007/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-22-120007

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi WW ja XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2419,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235),

lepinguline esindaja CC

Kostja I WW (isikukood XXX), seaduslik esindaja Y VV

Kostja II XX (isikukood XXX)

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali loobumine intressinõudest summas 211,84 eurot

ning lõpetada selles osas menetlus.

2. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi WW vastu 17.06.2020 sõlmitud

järelmaksulepingust nr x tulenevate nõuete osas.

3. Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kanda. WW menetluskulud puuduvad ja

kohus menetluskulusid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt välja ei mõista.

4. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi XX vastu tagaseljaotsusega.

5. Välja mõista XX-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks 17.06.2020 sõlmitud

järelmaksulepingust nr x tulenev põhivõlg 1184,99 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1184,99 eurot.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Jätta menetluskulud XX-i kanda.

8. Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Tagaseljaotsus

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229,

Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302,

EE567700771003819792 LHV Pank või EE604204278601694436 Coop Pank.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 07.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult WW (kostja I) 1866,38 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

16.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-x seati WW üle eestkoste ja eestkostjaks määrati Y

VV. Kohus koostas 13.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgniku eestkostjale kätte

toimetatud 13.06.2022 aadressil XXX. Võlgniku WW eestkostja volitatud esindaja H S esitas

16.06.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus

ning Pärnu Maakohtu 28.06.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtu Kuressaare

kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kohtule 26.07.2022 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 24.10.2022

kohtumäärusega ja kohustas kostjat I esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva

jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

3. Kohus võttis 17.01.2025 toimiku materjalide hulka kriminaalasjas nr 1-24-x 09.10.2024 tehtud

kohtuotsuse, millega tunnistati XX süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4, KarS § 213 lg 2 p 1 ja 4,

KarS § 361 lg 1 järgi. Kohtuotsuse punkti 6 kohaselt XX-i süüdistatakse selles, et tema isikuna

kes on varem toime pannud kelmuse, ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos EV panid paika

teoplaani, kuidas petta TFBank AB Eesti filiaali finantseerimaks sülearvuti Apple MacBook Air

2020 ostu summas 1184,99 eurot. Selleks leidsid nad alkoholisõltuvuses, vaimse alaarenguga,

kehva toimetulekuga sotsiaalmajas elava kergeuskliku ja mõjutatava WW , keda veensid raha ja

alkoholi eest andma enda ID-kaardi koos PIN-koodidega XX-i ja EV kätte. Kuigi WW-le öeldi,

et tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutatakse laenude vormistamiseks, ei olnud tema vaimne

terviseseisund selline, millega seoses ta oleks tegelikkuses aru saanud selle tegevuse

tagajärgedest ning seda teadsid ka XX ja EV.

4. 10.12.2025 kohtumäärusega kaasas kohus tsiviilasja menetlusse kostjana XX-i (kostja II) ja

kohustas hagejat esitama kaasatud kostja jaoks hagiavalduse koos lisadega 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest.

5. Hageja esitas hagi 23.12.2025, mille kohus võttis menetlusse 02.01.2026 kohtumäärusega ja

kohustas kostjat II esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

6. 23.12.2025 loobus hageja intressinõudest.

Hageja nõue ja asjaolud

7. 26.07.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt I välja mõista:

7.1.

põhivõlgnevuse 1184,99 eurot, intressid 211,84 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 358,31 eurot;

7.2.

viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.07.2022 kuni

põhinõude summas 1184,99 eurot täitmiseni;

7.3.

menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

8. 29.01.2025 ümberarvestuse kohaselt juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt I välja mõista:

8.1.

sissenõutavaks muutunud nõude 1184,99 eurot;

8.2.

viivise lepingus kokku lepitud viivise määras 0,067% päevas põhivõlalt 1184,99 eurolt

alates 06.04.2021 kuni kohase täitmiseni;

8.3.

menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

9. Kui kohus leiab, et kostjal I puudus hagiavalduse aluseks oleva lepingu sõlmimise (s.o

20.06.2020) ajal tsiviilkohtumenetlusteovõime ehk hagiavalduse aluseks olev leping on tühine,

palub hageja kohtul alternatiivselt kostjalt I mõista välja alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS §

1028):

9.1.

aluseta saadu 1184,99 eurot;

9.2.

viivised summalt 1184,99 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras;

9.3.

menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

10. 23.12.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt I ja kostjalt II

solidaarselt välja:

10.1.

mõista kostjalt I WW ja kostjalt II XX solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevus

1184,99 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1184,99 eurot;

10.2.

Menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

11. Hageja ja kostja I sõlmisid 17.06.2020 järelmaksulepingu x, mille alusel väljastati kostjale

laen 1184,99 eurot, intress 25% aastas, krediidi kulukuse määr 32,74% aastas. Laen väljastati

kauba ostmiseks müüjalt Hobby Hall Group OÜ. Kaup toimetatud kostjale kätte 01.07.2020.

12. Kostja I oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud. Hageja ütles lepingu ülesse

25.04.2021.

13. Kostja I põhiosa katteks tagasimakseid teinud ei ole. Kostja I põhiosa võlgnevus on 1184,99

eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 7. osamaksest, s.o alates 10.01.2021 kuni 10.04.2021

summas 211,84 eurot. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt viivist alates 26.04.2021 kuni

26.07.2022 summas 358,31 eurot. Hageja sissenõudekulud on 50 eurot: ühe tasulise kirja

saatmine 25 eurot teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate

kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

14. Tulenevalt kostja I vastusest märgib hageja, et jääb esitatud nõude juurde. Hageja on

nõudnud seaduslikult ja õigesti võlga ning sellega kaasnevaid kulusid, hageja esitatud nõue on

õigustatud. Kostja I tellis kaupa, mille eest hageja kandis raha müüjale, kostjal I on laenu

tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi nõue põhjendatud. Kostja I

rikkus lepingut. Hageja on selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Hageja

on hagiavalduses esitanud ka arvestuskäigu, kuidas hageja nõutud summadeni on jõudnud.

Hagejal puuduvad andmed kostja I töövõimetuse kohta, kuivõrd tegemist on isiklike andmetega.

Kostja I kohustus on laenutaotluse esitamisel viidata enda töövõimetusele. Hageja selgitas

viivisemäära kokkulepet, mis oli kostjaga I eraldi läbi räägitud. Hageja on omandanud teabe, mis

võimaldas hinnata, kas kostja I on võimeline lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

Kostja I poolt edastatud andmete põhjal oli kostja I laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku

laenamise põhimõtetest. Kostja I omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja I igati

usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Hageja selgitab, et kauba toimetas kliendile Omniva kuller,

kuna järelmaksuleping oli eelnevalt digiallkirjastatud ei olnud kulleril kohustust kauba

üleandmisel teha isikusamasuse kontrolli. Hageja on seisukohal, et ennatlik on kostja I järeldus,

et teine isik omastas kostja ID-kaardi koos PIN-koodidega ning sõlmis kostja I nimel

laenulepingu. Kostja I pole tõendanud enda väiteid, et kostja I ei andnud tahteavaldusi ega

sõlminud lepinguid. Kostja I poolt hagi vastuses toodud väited, et teine isik sõlmis tema nimel

tehinguid on paljasõnalised ja tõendamata, enda väidete tõendamiseks pole kostja esitanud ühtki

tõendit, mis kinnitaks, et kolmas isik sõlmis kostja nimel laenulepingu. Isegi, kui

kriminaalmenetluses tuvastatakse, et on kolmas isik on kostja teadmata kostja nimel laenu

võtnud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu.

15. Hageja esitas seisukoha 29.01.2025 kohtu 17.01.2025 kirja osas, millega kohus palus esitada

seisukoht menetluse jätkamise osas ning vajadusel esitada nõude ümberarvestus. Kostjale I

määrati eestkoste 16.11.2021, mis iseenesest ei tõenda, et tema haiguslik seisund esines juba

enne eestkostja määramist või et ta oli piiratud teovõimega vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal.

Kostja I andis oma ID-kaardi ja PIN-koodid teadlikult ning tahtlikult kolmandale isikule, olles

teadlik, et nende abil sõlmitakse laenulepinguid. Seetõttu ei vabasta see asjaolu kostjat I

vastutusest tema ID-kaardi ja PIN-koodidega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste eest.

Kostja I ja kostja II on käsitatavad solidaarvõlgnikena, kes peavad täitma kohustuse hageja ees

solidaarselt. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt

ühiselt või igaühelt eraldi.

16. Kostja I ei ole teinud ühtegi tagasimakset, mistõttu oli kostja I 10.04.2021 seisuga võlas

kolme osamaksega ning lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud. Lepingu ülesütlemine

25.04.2021 on kehtiv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei muuda

lepingut tervikuna tühiseks, vaid üksnes intressikokkuleppe osas. Viivisekokkulepe on kehtiv

ning viivist võib nõuda lepingus kokkulepitud intressimäära järgi. Seetõttu, isegi kui kohus

tuvastab rikkumise, peab kostja I tagastama krediidisumma 1184,99 eurot ning tasuma viivist

alates 26.04.2021 kuni kohase täitmiseni määras 0,067% päevas.

Kostja I vastus

17. Kostja I esitas seadusliku esindaja kaudu 04.11.2022 vastuse hagiavaldusele.

18. Eestkostetav on aastaid olnud puuduva töövõimega isik. 2020, kui kõnealune leping sõlmiti,

sai eestkostetav igakuiste väljamaksetena sissetulekuid Eesti Töötukassast vahemikus 385-461

eurot puuduva töövõime toetusena ja Sotsiaalkindlustusametilt 34,01 eurot sotsiaaltoetusena.

Hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja poolt ei ole adekvaatselt

hinnatud krediidivõtja maksevõimet. Arvestades kostja I sissetulekuid, ei oleks tohtinud talle

laenu anda olukorras, kus pole arvestatud laenusaaja olemasolevate igapäevaste kohustustega.

Pangakonto väljavõttest oleks nähtunud kostja I tegelik krediidivõime. Näiteks 12.06.2020

väljastati kostjale I 12.06.2020 laen R Bondora AS poolt. Kostja I isikut tõendavat dokumenti

(ID-kaarti) kasutasid kolmandad isikud, et võtta tema nimele kiirlaene ja sõlmida erinevaid

krediidilepinguid.

19. Kostja I ei ole varasemalt saanud laenuandjalt ühtegi teadet selle kohta, et tema nimel oleks

võetud krediiti või soetatud kaupu järelmaksuga. Samuti ei ole kostjale I edastatud lepinguid ega

maksegraafikuid, meeldetuletusi, lepingu ülesütlemise hoiatusi ega ülesütlemise teateid. Kostja I

ei ole saanud kätte ühtegi kaupa, millele hageja oma avalduses viitab, ega ole vastavaid

lepinguid allkirjastanud. Hageja poolt kohtule esitatud kauba kättesaamise kinnitusel olev allkiri

ei kuulu kostjale I. Kostja I märgib ka, et nõude aluseks oleva lepingu osas on käimas ka

kriminaalmenetlus.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab

kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud

hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

21. 23.12.2025 esitas hageja loobumise intressinõudest (dtl 166). Loobumine on kostjale I tehtud

nähtavaks kohtu infosüsteemis 02.01.2026 ja kostjale II kätte toimetatud KÄPO-s 29.01.2026.

Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud.

22. Tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 järgi, kui hagist loobumise avaldus

esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale

avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

23. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist

loobumist intressinõude osas vastu võtta. Hagist loobumisega intressinõude osas ei rikuta olulist

avalikku huvi. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus

käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele intressinõude osas.

24. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

25. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kostja I osas tuleb jätta

rahuldamata ning kostja II osas kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

26. Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, nr 3-2-1-23-16, p 16).

27. 23.12.225 täpsustatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista

järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1184,99 eurot, sissenõudekulud 50 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 1184,99 eurot.

28. Hagiavalduses põhinevalt tulenevad hageja nõuded võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

mõistes tarbijakrediidilepingust, so 17.06.2020 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

järelmaksulepingust nr x (dtl 50-57).

29. Kostja I leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtete, ning kostja I isikut tõendavat dokumenti (ID-kaarti)

kasutasid kolmandad isikud ehk kostja II, et võtta tema nimele kiirlaene ja sõlmida erinevaid

krediidilepinguid.

Hageja on seisukohal, et kostja I ja II vastutavad solidaarselt laenulepingust tuleneva nõude eest.

WW

30. Riigikohus on poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et kostja peab

tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm

12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Kui isik teeb

tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema

identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et

teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud

juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (RKTKo 21.12.2016,

3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui kostjalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga,

kus kostja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil

tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe koodide edastamisega

anda tehingute tegemiseks volitus (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm

12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11).

31. Asja lahendamise seisukohalt on seega oluline tuvastada, kas kostja I on TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaaliga sõlminud 17.06.2020 järelmaksulepingu nr x (so andis lepingu sõlmimiseks

tahteavalduse) ja sellega kaasuvalt, kas kostjalt I peteti ID-kaardi koodid välja.

32. Tulenevalt 09.10.2024 tehtud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-24-x (dtl 132-146) on

tõendamist leidnud, et kostja II XX veenis raha ja alkoholi eest kostjat I WW-d andma enda ID-

kaardi koos PIN-koodidega XX-i kätte. XX ja EV, saades WW teadmatust kasutades enda

valdusesse WW ID-kaardi ja PIN-koodid, esitasid WW andmeid kasutades internetis WW

teadmiseta ja nõusolekuta ning tegeliku tahte vastaselt portaalis www.hansapost.ee WW nimelt

järelmaksutaotluse so sisestasid ebaseaduslikult valed taotluse andmed Hobby Hall Group OÜ ja

sellega seotud TFBank AB Eesti filiaali arvutisüsteemi, mille tulemusel Hobby Hall Group OÜ

ja TFBank AB Eesti filiaali arvutisüsteemide andmetöötlusprotsess taotluse rahuldas ning WW

ja TFBank AB Eesti filiaali vahel sõlmiti 17.06.2020 järelmaksuleping nr x sülearvuti Apple

MacBook Air 2020 ostmiseks summas 1184,99 eurot Hobby Hall Group OÜ veebipoest.

Järelmaksulepingu sõlmimiseks kasutasid XX ja EV internetis portaalis www.hansapost.ee

ebaseaduslikult WW andmeid ja allkirjastasid WW nimel järelmaksulepingu so sisestasid

ebaseaduslikult TFBank AB Eesti filiaali arvutisüsteemi WW digitaalse allkirja. Omniva kulleri

poolt x toimetatud ja 01.07.2020 WW-le üle antud sülearvuti andis WW edasi EVile ja XX-ile ,

kes teadsid, et kõik sülearvuti ostuga seotud nõuded esitatakse WW-le . Oma sellise tegevusega

tekitasid XX ja EV TFBank AB Eesti filiaalile varalist kahju 1184,99 eurot.

33. Seega on tõendamist leidnud, et kostjalt I on tehingu tegemiseks vajalikud isikusamasust

tõestavad ID-kaardi koodid saadud pettuse teel. Kostja II tegi kostja I nimel viimase teadmata

järelmaksutaotluse ning ostetud sülearvuti läks EVile ja XX-ile . Seega ei ole kostja I tehinguga

kasu saanud ja kostja I pole alusetult rikastunud.

34. Kuna hagejaga sõlmis käesoleval juhul lepingu kostja II ebaseaduslikult kostja I identiteeti

kasutades, siis toob see kaasa hagis märgitud lepingu nr x tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest

kostja I ei ole lepingut heaks kiitnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas

selgitanud, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise

isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse

sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole

tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult

selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe

koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt RKTKm 12.06.2024, nr 2-23-

11584/18, p 11 ja seal viidatud praktika). Kuivõrd kostja I ei ole andnud hagiavalduses viidatud

lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja I vahelist

kehtivat järelmaksulepingut nr x ning hageja ei saa kostjalt I lepingust tulenevaid nõudeid nõuda.

Eelnevast tingituna ei esine kostjal I hageja ees kohustuste täitmise osas vastutust ning kostjatel I

ja II ei kaasne hageja ees seega ka VÕS § 65 lg 1 mõistes solidaarkohustust.

35. Kohus jätab hagi kostja I osas eelneva tõttu rahuldamata.

36. Lisaks märgib kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kohus ei kontrolli,

sest eelnev ei ole asja lahendamisel enam asjakohane, kuna kohus on juba tuvastanud TsÜS §

129 lg 1 alusel tehingu tühisuse.

XX

37. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

38. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud kostjale II, et kohtul on õigus

teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kostjale II on kohtumäärus ja hagiavaldus

kätte toimetatud KÄPOs 29.01.2026. Kostja kohtule kirjalikku vastust tähtaegselt ega hiljem

esitanud ei ole.

39. Seega rahuldab kohus 23.12.2025 esitatud hagiavalduses esitatud nõude kostja II vastu

tagaeljaotsusega.

40. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid

menetluskuludega seonduva.

41. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st

2 tulenevalt.

Menetluskulud

42. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi kostja I osas rahuldamata ja seega jäävad kostja I menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostjal I menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista.

43. Kostja II osas rahuldas kohus hagi ja seetõttu jäävad menetluskulud kostja II kanda. Kohus

määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega

pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik