2-26-2795/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-26-2795

Kohtuasi

V.E (V.E) hagi R.D (R.D) ja G.M (R.D) vastu

maatükkide vahelise piiri kindlaksmääramiseks,

olemasoleva faktilise olukorra kaitseks ning

omavoliliste tegude keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.E 06.02.2026 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja V.E (isikukood XXX)

Kostja I R.D (isikukood XXX)

Kostja II G.M (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.02.2026 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus V.E kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-26-2795

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.E (hageja) esitas 05.02.2026 Harju Maakohtule R.D (kostja I) ja G.M (kostja II) vastu

hagi, milles palus:



määrata kindlaks kinnistute XXX (katastritunnus XXX) ja XXX (katastritunnus XXX)

vaheline piir vastavalt hagiavalduses kirjeldatud faktilisele olukorrale ja olemasolevale

piirdeaiale;



tuvastada, et vaidlusalune piirdeaed on pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri

tähistamise funktsiooni ning olnud pooltele nähtav ja arusaadav orientiir piiri

kulgemise osas;



keelata kostjatel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teha mis tahes

ühepoolseid toiminguid, mis on suunatud vaidlusaluse piirdeaia, faktilise piiri või

olemasoleva olukorra muutmisele, sh piirdeaia eemaldamisele, ümberpaigutamisele,

kahjustamisele või selle kasutamise takistamisele;



keelata kostjatel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni teha ühepoolseid

toiminguid, sh nõuete, teadete või ähvarduste esitamine sellisel viisil, mis on suunatud

vaidlusaluse piirdeaia või faktilise piiri ühepoolsele muutmisele või hagejale surve

avaldamisele väljaspool seaduses ettenähtud kohtumenetlust;



kohustada kostjaid taastama vaidlusalune piirdeaed samaväärsel viisil, tagades selle

varasema funktsionaalsuse, privaatsuse ja ohutuse, juhul kui kohus peaks leidma, et

piirdeaia taastamine on vajalik olemasoleva faktilise olukorra säilitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu XXX ja kostjatele kinnistu XXX. Hageja

eesmärk on määrata kindlaks maatükkide XXX ja XXX vaheline piiri asukoht looduses

asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 alusel, lähtudes pika aja jooksul eksisteerinud, avalikult

tajutavast ning poolte faktilises käitumises tunnustatud piiri kulgemisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 06.02.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, jättis

hageja 05.02.2026 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ning määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

4.1. Käesolevas asjas puudus põhjendatud vajadus piiri kindlaksmääramiseks, sest

kinnisasjade vaheline piir on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite alusel, st kinnisasjade

XXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXX (registriosa nr XXXXXX) piirid on

katastrinumbritega vastavalt XXX ja XXX määratud. Seega ei olnud praegusel juhul tegemist

piirisegadusega.

4.2. Ühtlasi selgus hagis avaldatust ühemõtteliselt, et hageja saab aru, et aed, mis asub XXX

kinnistul, ei kulge mööda piiri, st ei kattu katastripiiriga. Hageja ei eita katastripiiri olemasolu

kui juriidilist orientiiri, kuid rõhutab, et nimetatud piir ei ole kunagi olnud looduses tähistatud

ega poolte poolt faktilises kasutuses arvesse võetud. Hageja avaldused on ka selgelt

vastuolulised. Ühelt poolt märgib hageja, et hagi ei ole suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ühelegi osale kostjale kuuluvast kinnistust ega nõusoleku saamisele maa

kasutamiseks. Hageja ei esita nõudeid piirdeaia ümberpaigutamiseks. Teiselt poolt on hageja

2-26-2795

hinnangul vaidluse keskmes see, kus piir on pika aja jooksul faktiliselt eksisteerinud ning

millest pooled on lähtunud ning mõistliku, stabiilse ja pika aja jooksul väljakujunenud

faktilise olukorra säilitamine. Seega kuigi hageja ühelt poolt avaldab, et ta ei soovi valdust

kostja kinnistu osale, mis jääb piirdeaiast XXX kinnistu poole, on hagis esitatud nõuded

suunatud sellele, et muuta kinnistute tegelikke piire, millised on ühemõtteliselt selged,

sellisteks, et need järgiks hoopis kostjate kinnistul kulgeva piirdeaia joont. Tegemist ei ole

AÕS § 129 kohaldamisalasse jääva olukorraga. XXX kinnistu omanikul on AÕS § 68 järgi

täielik õiguslik võim asja üle, sh õigus oma kinnistu piires asja vallata, kasutada ja käsutada,

see õigus laieneb kõikidele kinnistul asuvatele olulistele osadele, asjadele ja päraldistele.

5. Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, jättis maakohus esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

6. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada osas,

milles maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning saata asi tagasi maakohtule

uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud TsMS § 371 kohaldamise

diskretsioonipiire, asendades hagi menetlusse võtmise lubatavuse kontrolli sisulise vaidluse

eelotsustamisega. Hageja väidete puhul tuleb eeldada, et need on tõesed. Hageja väidetest

lähtuvalt ei ole võimalik järeldada, et tema õiguste rikkumine on võimatu. Vastupidi tegemist

on klassikalise naabritevahelise piirivaidlusega, mis eeldab sisulist kohtumenetlust. Maakohus

on teinud järeldusi põhjendatud vajaduse puudumise ja piiri üheselt määratletavuse kohta, mis

on sisulised hinnangud ning kuuluvad hindamisele alles pärast hagi menetlusse võtmist. AÕS

§ 129 eesmärk on reguleerida olukordi, kus formaalne (katastri)piir ei kattu tegeliku,

pikaajalise ja poolte poolt tunnustatud faktilise piiriga. Kui piir on looduses tähistamata ja

pooled on aastaid järginud teistsugust, füüsiliselt tajutavat joont (nt piirdeaed), tekibki

põhjendatud vajadus, mida AÕS § 129 reguleerib. Maakohtu loogika, et kuna katastris on piir,

siis pole mõtet hagi esitada, muudab AÕS § 129 sisutühjaks, kuna enamikel kinnistutel on

katastripiir olemas. See ei saa olla seadusandja tahe.

9. Maakohtu määrus on sisuliselt vastuoluline. Ühelt poolt leiab maakohus, et aed, mis asub

XXX kinnistul, ei kulge mööda piiri, st ei kattu katastripiiriga. Teisalt järeldab maakohus, et

kinnisasjade vaheline piir on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite alusel ja puudub

põhjendatud vajadus. Just see, et pikaajaline füüsiline orientiir (aed) ei kattu juriidilise piiriga

(kataster) moodustabki vaidluse tuuma.

10. Maakohus jättis täielikult arvestamata ka asjaolud, mis viitavad hea usu põhimõtte

rikkumisele kostjate poolt: 18-aastane vaikiv nõusolek faktilisele piirile, millele on hageja

oma tegevuse rajanud ja järsk ühepoolne vaidlustamine ähvarduste ja tegevustega. Hageja on

põhjendatult lootnud väljakujunenud olukorra püsivusele. Selle ühepoolne muutmine ilma

kohtuliku lahenduseta rikub õiguskindluse põhimõtet.

2-26-2795

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Hageja palus hagiavalduses määrata kindlaks aadressidel XXX ja XXX asetsevate

maatükkide vahelise piiri asukoha vastavalt olemasolevale piirdeaiale, kuivõrd piirdeaed on

pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et praegusel juhul puudub asjas põhjendatud vajadus piiri kindlaksmääramiseks,

sest kinnisasjade vahelist piiri on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite alusel, st kinnisasjade

piirid on katastrinumbritega määratud, mistõttu pole tegemist piirisegadusega. Seejuures ei

ole maakohus ületanud TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel diskretsioonipiire ning

olukorras, kus kinnisasjade piirid on kindlaks määratud, on võimalik ka kolleegiumi

hinnangul hageja väidete õigsust eeldades järeldada, et hageja õiguste rikkumine ei ole

sellises olukorras võimalik. Hageja ei ole tuginenud sellele, et katastriandmed oleksid

ebaõiged. Seega ei ole hageja praegusel juhul esile toonud asjaolusid järeldamaks, et piirid on

valesti kaardistatud, mis annaks aluse AÕS § 129 alusel piiri kindlakstegemiseks (vt ka

RKTKo 05.12.2012, 3-2-1-143-12, p 15).

14. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjad ei ole määruskaebemenetluses toiminguid teinud,

siis puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

15. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)