2-26-1226/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-1226

Tsiviilasi

U P maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: U P (isikukood xxx)

Usaldusisik: Kristjan Aava (e-post xxx)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku U P (xxx) pankrot 19.03.2026 kell 14:10.

2. Nimetada U P pankrotihalduriks Kristjan Aava.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 08.04.2026 kell 10:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada U P kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

9. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasuks 1636,80 eurot (käibemaksuga), mis

mõista välja võlgnikult U P usaldusisiku Kristjan Aava kasuks.

10. Hüvitada usaldusisikule Kristjan Aava kindlaksmääratud usaldusisiku tasust

900,24 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arvelduskontole xxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. U

P

(võlgnik)

esitas kohtule 16.01.2026 maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus võttis

avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kristjan Aava.

2. Usaldusisik esitas 23.02.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt

on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainus realiseeritav vara on xxx AS 130

aktsiat väärtusega ca 295 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on Töötukassa toetus

566 eurot. Arvelduskontode jääk on 38,07 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused

moodustavad kokku vähemalt 24 161,73 eurot, millest osa on täitemenetluses.

Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3.

18.03.2026 toimunud kohtuistungil selgitas kohus võlgnikule tema kohustusi

kohustustest vabastamise menetluses, sh kohustust käia tööl ja teha võlausaldajatele

väljamakseid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning

et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul on

vara väärtuses ca 295 eurot, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 24 161,73 euro

ulatuses (vt ülal, p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks

muutunud rahalised kohustused täita.

8. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

Usaldusisik Kristjan Aava andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kristjan Aava (PankrS § 31 lg

6).

9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt

otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

12. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

13. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

14. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

15. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS §

18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

16. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh

usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg

1 p 1).

17. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri

tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

18. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning

usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse

(PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava

tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

19. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1320 eurot, koos

käibemaksuga 1636,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

20. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning

võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku

aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku

tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

21. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane

lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab

kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg

51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot

poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

22. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 11 tunni

eest summas 726 eurot (alustatud pooltunde 22 × 33), s.o koos käibemaksuga 900,24

eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja

võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 900,24 euro ulatuses,

usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

23. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu

hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja

millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

24. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse

algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku

kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset

osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii

suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

25. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab

võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava

25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma

(FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik