2-25-21168/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-21168 Tsiviilasi B.D hagi R.X-i vastu isaduse vaidlustamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B.D (isikukood XXX) Kostja: R.X (isikukood XXX), kostja seaduslik esindaja C.A (isikukood XXX) Asja läbivaatamine 18.03.2026 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Tuvastada, et R.X ei põlvne B.D-st ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt B.D on R.X-i isa. 3. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks R.X-i sünniaktis ja registriandmetes. 4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 6. Toimetada otsus pooltele kätte ja saata jõustumise järgselt perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2-25-21168 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja kostja vastuväited 1. B.D esitas 05.12.2025 Viru Maakohtule hagi R.X-i vastu isaduse vaidlustamiseks. R.X sündis xxx ja hageja võttis isaduse omaks. 2023. aastal lõppes vanemate kooselu ja laps elab emaga. Hagejal tekkis kahtlus, kas laps põlvneb temast ja ta lasi 05.12.2024 teha Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ekspertiisi, mille käigus võeti DNA proov hagejalt ja kostjalt ning tuvastati, et B.D ei saa olla R.X-i bioloogiline isa. Hageja vaidlustab oma isaduse kostja suhtes ning palub tuvastada, et ta ei ole R.X-i bioloogiline isa. 2. Kohus võttis hagi 23.01.2026 määrusega menetlusse. Kostja tähtaegselt kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 3. Kostja seaduslik esindaja võttis 18.03.2026 kohtuistungil hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 5. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu hinnangul puudub praegu põhjus jätta õigeksvõtt vastu võtmata ning kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 6. B.D sai DNA ekspertiisi põhjal teada 04.01.2025, et laps ei põlvne temast. Hagi kohtule on esitatud 05.12.2025 ehk aasta jooksul alates isaduse vaidlustamiseks asjaolude teadasaamisest. 7. Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. PKS § 91 lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. 8. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. 9. Vaidlus puudub selles, et B.D on kantud sünniakti R.X-i isana (dtl 6). Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks. 10. Hageja on kohtule esitanud 05.12.2024 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr XXX (dtl 8-10), mille kohaselt 14.11.2024 võetud süljeproovide analüüsi tulemusena tehti 2 (3)

2-25-21168 järeldus, et B.D (isikukood XXX) ei saa olla R.X-i (isikukood XXX) bioloogiline isa. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mille alusel oleks kohtul põhjust kahelda proovide päritolus, arvestades ka, et kostja seaduslik esindaja on hagi õigeks võtnud. 11. PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagi on kohtule esitatud 05.12.2025, seega vähem kui aasta pärast isaduse testi tulemuste teadasaamist. 12. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul, kostja on hagi õigeks võtnud ning kohtule esitatud isadustesti proovide päritolu ei ole vaidlustatud, siis kuulub hagi rahuldamisele. 13. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. 14. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 3 (3)