4-25-4219/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.veebruaril 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4219

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Karin Olentšenko

Maris Karna

Nadezda Paukson

Väärteoasi

Jaroslav Brussilovi kaebus PPA Põhja prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

liiklusgrupi

29.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2302,25,014148

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: Jaroslav Brussilov (ik 50409267018,

elukoht: xxx);

Kaebuse esitaja kaitsja: Lembit Nurk

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse esindaja Jekaterina

Koreneva

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.01.2026

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2,3 kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi

29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi

karistamises LS §§ 2171 lg 1, 205 ja 248 lg 1 järgi ja lõpetada selles osas väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Tühistada PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi

29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi

karistamises LS § 2618 järgi ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel.

Tühistada PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi

29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovile

määratud karistuse suuruse osas LS § 217 lg 1 ja LS § 203 järgi.

Teha väärteoasjas uus otsus: mõista Jaroslav Brussilovile 29.10.2025 toimepandud väärteo eest

LS § 217 lg 1 ja LS § 203 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 66 trahviühikut, so

528 eurot.

Täpsustada otsuse täitmise korda:

KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Jaroslav Brussilovile mõistetud rahatrahvi summas 528 eurot on

võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 8 kuujooksul, tasudes igakuiselt 66 eurot alates

kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud pangakontole, märkida

viitenumber 10220202311370.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks

kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 17.02.2026.a. Kassatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 20.03.2026.a.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,014148 karistati Jaroslav Brussilovit liiklusseaduse

(LS) § 203, LS § 205, LS § 217 lg 1, LS § 2171 lg 1, LS § 248 lg 1 ja LS § 2618 järgi KarS § 63 lg 1

alusel LS § 2171 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 1600 eurot.

Vastavalt kiirmenetluse otsusele juhtis Jaroslav Brussilov 29.10.2025 kell 16:46 Tallinnas,

Peterburi tee 90e juures, liikudes Paneeli tn suunas, mootorsõidukit Renault T reg. märgiga XXX:

1) milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimise hetkel juht ei kasutanud

sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed

kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning

nõuetekohase kasutamise. Seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete

salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid;

2) milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti

või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 03.09.2025 kell 00:00 kuni 14.10.2025 kell 00:00

perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud

nõudeid;

3) milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe

aasta järgne perioodiline kontroll. Viimane kontroll oli teostatud 14.04.2025.a. Seega ei taganud

juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist rikkudes ühtlasi digitaalses

sõidumeerikus ja juhikaardil salvestatud andmete lugemise võimalusi kuna kontrollimata meerikus

salvestatud andmed ei ole usaldusväärsed ning ei ole võimalik teostada järelevalvet juhi poolt töö-,

sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise üle kogu eelneva kontrollperioodi vältel.

4) Juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud

teekasutustasu.

5) Juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad

riiklikud registreerimismärgid (Prantsusmaa registreerimismärgid XXXX).

6) Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkudes vaheajale

kehtestatud nõudeid. 26.10.2025 kell 09:53 kuni kell 18:16 pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi (4 tundi

59 minutit) ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega

vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga.

Sellega rikkus menetlusalune isik järgmisi nõudeid:

1) LS § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ja 34 lg 1;

2) LS § 131 lg 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 ja 36 lg 1,2,3;

3) LS § 131 lg 1,3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 23 lg 1 ja 32 lg 1;

4) LS § 1904 lg 2;

5) LS § 76 lg 1, lg 13, MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 101;

6) LS § 130 lg 1; EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7.

Eelnevaga pani Jaroslav Brussilov toime LS § 217 lg 1, LS § 2171 lg 1, LS § 2618, LS § 203, LS § 205 ja LS

§ 248 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kaebuse sisu

1. 12.11.2025 esitas Jaroslav Brussilov enda kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada

Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas täies ulatuses ning jätta menetluskulud vastustaja

kanda.

Kaebuses on välja toodud, et omanik OÜ JTK soetas sadulveoki Renault T 2024 reg. märgiga XXX

Prantsusmaalt. Kõigepealt toodi sõiduk autoregistrisse (autojuht Jaroslav Brussilov), kus omaniku

esindaja asus auto registreerimistoimingutega tegelema. Omaniku esindaja tegi autojuhile

korralduse viia auto tagasi baasis olevale parkimisplatsile ning jäi ise dokumentide ning numbrite

väljaandmist ootama. Umbes 16.50 peatati auto politseipatrulli poolt. Omaniku esindaja saabus

umbes poole tunni möödudes, numbrid vahetati politseinike korralduse kohaselt kohapeal ja

Prantsusmaa numbrid võtsid politseinikud ära.

Sõidumeeriku kasutamine oli sel hetkel võimatu, kuna selle korralise kontrolli tähtaeg oli ületatud.

Pärast sõiduki ostu ja Eestisse toomist oli sõiduk seisnud parkimisplatsil. Sõiduki omanik ja juht

tegutsesid täielikus vastavuses „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise

eeskirjaga“, mille § 3 lg 5 sätestab selgelt, et võib sõita mööda lühimat teed lähimasse

remondikohta, ülevaatuskohta, ARK büroosse ja tagasi garažeerimiskohta.

Täiesti arusaamatuks jäävad otsuse punktis 2 toodud rikkumised, ei ole arusaadav, mis põhjusel on

rikkumiste toimumise ajaks märgitud periood 03.09.2025 kell 00.00 kuni 14.10.2025 kell 00.00, kui

kinnipidamine ja otsuse koostamine toimus 29.10.2025.

Kolmandas punktis on ilmne vastuolu, kuna on kinnitatud, et viimane kontroll oli teostatud

14.04.2025. Selle järgi võiks otsustada, et mingi rikkumist nagu polekski olnud.

Neljandas punktis toodud väide, et teemaks ei olnud tasutud, on vale, tasumise kohta esitab

maksekorralduse.

Viiendas punktis jääb arusaamatuks etteheide, et juht juhtis mootorsõidukit, millele ei olevat

kuulunud riiklikud registreerimismärgid. Kinnipidamise hetkel need ju kuulusid Prantsusmaale.

Kuuendas punktis toodud väide, nagu oleks J. Brussilov juhtinud seda sõidukit 26.10.2025, on

absurdne, kuna sõiduk asus selle soetamisest alates omaniku baasi parklas ja esimese sõidu tegi J.

Brussilov Autoregistrisse selle arvele võtmiseks.

Kaebuse täiendustes osundas kaitsja, et kiirmenetluse otsuses käsitsi tehtud parandus on

vormistatud seaduse nõudeid eirates, kuna sellel puudub menetlusaluse isiku allkiri.

Tähelepanu väärib ka vastuolu otsuse punktides 2 ja 6. Punktis 2 on väidetud, et J. Brussilov ei

esitanud juhikaarti, samas aga on punktis 6 märgitud rikkumisena kolm päeva enne otsuse tegemist

toimunud rikkumist, mida aga ei saanud tuvastada muidu, kui juhikaartide tuvastamise kaudu.

Mis puutub punktis 6 toodud rikkumist, siis see on üldse tühine, kuna ei ole märgitud, millise

sõidukiga see on korda saadetud. Samuti jääb arusaamatuks, miks punktis 6 märgitud rikkumine on

lülitatud otsusesse, milline on koostatud 29.10.2025 sõiduki Renault T reg. märk XXX kohta, need

on kaks eraldi asja.

Otsusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks andud kiirmenetluse erisustega tutvumise kohta eraldi

allkirja nagu seda nõuab VTMS § 56 lg 2 p 6 sätestatu.

Kohtumenetlus

2. 07.01.2026 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise

menetleja esindaja ning uuris väärteotoimikus asuvaid tõendeid.

3. Jaroslav Brussilov avaldas, et viis 29.10.2025 sõiduauto ARK-i, sõitis mööda Peterburi teed.

Tema ülemus palus, et ta toimetaks auto ARK-i ja aitaks seda registreerida. Tema ees sõitis tema

tulevane ja praegune ülemus, kellel ei ole selle kategooria juhilube ja seepärast ei saanud ülemus ise

sõita. Nägi tahavaatepeeglist vilkuritega autot, peatus, tema ülemus jõudis kohale umbes 30 minuti

pärast. Ülemus ei näinud, et ta peeti kinni. Temaga vesteldi ja viidi menetlustoimingud läbi vene

keeles, talle ei olnud arusaadav, mis tähendab kiirmenetluse otsus. Neid parandusi kiirmenetluse

otsuses talle ei tutvustatud. Kui allkirjastaskiirmenetluse otsuse, siis selle otsusega läks oma

ülemuse juurde. Tema ülemus tutvus sellega ja samal ajal politseiautost väljus politseinik ja ütles, et

unustas sinna midagi lisada. Midagi politseid seal parandasid ja tagastasid talle. Sai lõplikult

parandatud kiirmenetluse otsuse kätte. Läbis autojuhi ameti- ja täiendkoolituse eelmise aasta

oktoobris, vist 15.10. Koolitusel selgitati talle sõidumeeriku kasutamist. Antud juhul ei olnud ta

autojuhina vabastatud sõidumeeriku kasutamisest. Ei kasutanud sõidumeerikut, kuna see oli

taatlemata. Ta ei teadnud sõidukist midagi, öeldi, et võib ära sõita. Sai juhtimisõiguse eelmisel

aastal. Juht peab veenduma selles, et auto on liiklusregistrisse kantud enne seda kui ta asub sõidukit

juhtima, käesoleval juhul ta selles veendunud ei olnud. Ta ei saanud alates 3.09 üldse kuskile sõita,

ei tea, kus kohast selline tõend on võetud. Ta oleks saanud keelduda Transpordiametisse sõitmisest,

aga ülemus ütles, et kõik on korras ja täitis ülemuse korraldusi.

4. Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde. Kui järjekorras võtta, siis esimese punkti

puhul see sõidumeeriku kasutamine oli tol hetkel võimatu. See sõiduk oli toodud Prantsusmaalt ligi

aasta tagasi. Kogu selle aja sõiduk seisis omaniku parkimisplatsil või garaažis. Sõidukile tehti mingi

remont ja kui tekkis vajadus selle sõiduki kasutamise järgi, võttis omanik ette selle sõiduki

registreerimise ARK-is. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri sätestab,

et sõitu ülevaatuse kohta ARK-i büroosse ja tagasi garažeerimise kohta võib sõita ilma, et oleks

täidetud kõik nõuded. Antud juhul ei oleks saanud seda sõidumeerikut taadelda, kuna sõiduk ei

olnud Eestis veel registreeritud ja puudusid Eesti numbrid. Politseipatrull pidas sõiduki kinni

tagasiteel ARK-ist, kui numbrid ei olnud veel väljastatud. Sõiduki omaniku esindaja selgitas

politseiametnikule situatsiooni, mis põhjusel niimoodi käib. Seal paigaldati ka uued numbrid,

Prantsuse numbrid jäid politseinike kätte.

Nüüd teine moment, kus on räägitud mingitest rikkumistest 3.09-14.10. Selle perioodi kohta jääb

arusaamatuks, mida siin on rikutud ja mille eest antud hetkel peaks autojuht vastutama.

Kolmas punkt, mis puudutab kontrolli, siis seda ei saanudki teostada enne kui sõiduk saab

perioodilist kontrolli. Seda sai teostada alles pärast registreerimist. Samas jääb arusaamatuks, mida

tähendab see, et viimane kontroll oli teostatud, kust on võetud 14.04.2025. Kogu aeg sõiduk seisis

kuni selle oktoobrikuuni seal baasis.

Mis puudutab teemaksu tasumist, siis see teemaks tasuti sellel samal kuupäeval pärast seda, kui olid

kätte saadud registreerimistunnistus ja autonumbrid. Kohe sealsamas tasus teemaksu.

Siis see rikkumine, et ta sõitis Prantsuse numbritega, muid numbreid lihtsalt ei olnud. Milles on

süüdi siin autojuht, mida ta oleks saanud teha, on arusaamatu.

Mis puudutab kuuendat punkti, siis siin on arusaamatu, mispärast on sellesse juhtumisse segatud 3

päeva varem toimunud mingi juhus. Miks on see samasse otsusesse sisse pandud. Need on kaks

erinevat rikkumist.

Leiab, et käsitsi tehtud parandust otsuses ei tohiks teha. Ei ole kuskilt näha, et seda märkust oleks

üldse menetlusalusele isikule tutvustatud ja millal see on tehtud.

Brussilovi näol on tegemist esimesi samme oma töömehe teel tegeva isikuga, kellel ei ole veel

mingit kogemust, ta alles oktoobri keskel sai kätte rahvusvaheliste vedude autojuhiload ja tal ei

olnud mingit kogemust sellega. Ta peeti politsei poolt kinni ja ta ei osanud ennast mingil moel

kaitsta. Talle ei tutvustatud kiirmenetluse otsusega seonduvaid erisusi, mis on seaduse järgi nõutav.

Ta kirjutas alla teadmata, et nüüd saab tema karistada ja vaidlustamine toimub juba kohtus.

5. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata

ning kaebus rahuldamata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 räägib

konkreetselt sellest, et kui veoauto täismass on üle 3500 kg, siis autojuht on kohustatud

sõidumeerikut kasutama igal juhul. Vastavalt LS § 131 lg 4 sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil,

mis on valmistatud enne aastat 1985, sõidukit mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lg 12 alusel nõuete täitmisest

vabastatud vedudel ning linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. Käesolevas asjas ei ole

ilmnenud ühtegi asjaolu, mis välistaks sõidumeeriku kasutamise kohustuse ning kaebuse esitaja ei

ole neid tõendeid ka esitanud. Seetõttu olikaebuse esitaja mootorsõiduki Renault reg.

märgiga XXX kohustatud kasutama sõidumeerikut ja sisestama sinna juhikaardi igal juhul,

hoolimata sellest, kas sõidumeerik oli kalibreeritud või mitte. Käesolevas asjas oli sõiduk

kehtestatud korras registreerimata ning LS § 76 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduk olema kehtestatud

korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Tõendamist on leidnud,

et sõiduk oli kehtestatud korras registreerimata, seega oli keelatud osaleda liikluses sellise

sõidukiga, millele oli paigaldatud Prantsusmaa registreerimismärgid. Need registreerimismärgid

enam sellele sõidukile ei kuulu, kuna sõiduk oli registreerimata.

Tänasel kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsjale jäi arusaamatuks, mis põhjusel oli kaebuse esitajale

ette heidetud väärteokirjelduses väljatoodud perioodid, mis justkui ei puuduta 29.10.2025. Vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklile 35, kui juht juhib digitaalse

sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatult kontrollametnikule tema

nõudmisel igal ajal esitama oma juhikaardi ning kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul

koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid. Ehk siis alates kontrolli kuupäevast kuni 3.09.

Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et alates 3.09.2025-14.10.2025 ei ole kaebuse esitaja

nõuetekohaselt juhikaarti kasutanud, kuna ta ei ole käsikirjaliselt märkinud, mida ta oli selle

perioodi jooksul teinud, nagu reguleerib seda tegevust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3. Sellega rikkus kaebuse esitaja juhikaardi ja nende lugemise

võimaluse kehtestatud nõudeid, kuna ei ole võimalik kontrollida kaebuse esitaja töö -ja puhkeaja

nõude järgimist 56 päeva jooksul.

Mis puudutab sõidumeeriku kontrolli ja kalibreerimist, siis vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 23 lg 1 kontrollivad tunnustatud töökojad

sõidumeerikuid regulaarselt. Regulaarsed kontrollid tehakse vähemalt iga 2 aasta tagant. Viimati oli

teostatud kontroll 14.04.2023, nii et järgmine pidi toimuma 14.04.2025. Kohtuväline menetleja

möönab, et nimetatud aastate ebatäpsus esineb süüdistuse kirjelduses, sõidumeeriku viimase

kontrolli kuupäevas on jäänud üks number parandamata, muus osas nähtub õige kuupäev muudest

tõenditest ja kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist sellise ebatäpsusega, mis ei mõjuta

kaebuse esitaja etteheidetava väärteo asjaolusid ja kvalifikatsiooni ning ei muuda etteheidetavat teo

kirjeldus sellisel määral, et kaebuse esitajal ei oleks võimalik aru saada, millist tegevust talle ette

heidetakse. Sarnasele seisukohale oli jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus otsuses 4-22-4312

punktis 7. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata ka Riigikohtu lahendile 4-17-3╩969, kus

Riigikohus on jätnud kohtule võimaluse täpsustada väärteo toimepanemise aega ja kohta ning

leidnud, et sellisel juhul ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest. Kuivõrd

käesoleval juhul esineb ka ebatäpsus, mis on väärteotoimikus kogutud tõenditega ümber lükatav,

leiab kohtuväline menetleja, et nimetatud Riigikohtu lahend on käesolevas asjas asjakohane.

26.10.2025 ei ole kaebuse esitaja teinud talle ettenähtud pausi peale järjekordset sõiduki juhtimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 sätestab, et pärast 4,5 tunni

sõidu perioodi teeb juht vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi.

Tänasel kohtuistungil uuritud juhikaardi andmetest nähtus, et kaebuse esitaja ei ole talle ettenähtud

vaheaega teinud, mis oleks pidanud märgistatud olema voodiga, vaid järjepidevalt juhtis

mootorsõidukit ja teostas muud tööd, millega pani toime LS § 248 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et kaebuse esitaja oli teadlik kiirmenetlus otsusesse

viidud parandustest, kuivõrd see nähtub kiirmenetluse otsuse koopiast, mida kaebuse esitaja oli

esitanud kohtule. Kaebuse esitaja on tänasel kohtuistungil selgitanud, et terve suhtlus toimus temaga

vene keeles, sealhulgas ka menetlustoimingute läbiviimine. Asjaolu, et vestlus toimus vene keeles,

tõendavad politseiametnike vormikaamera videosalvestised. Seega kohtuvälise menetleja jaoks ei

ole eluliselt usutav, et inimene, kellega vesteldakse vene keeles, selgitatakse menetlustoiminguid

vene keeles, ei saa aru, mis talle ette heidetakse. Õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule

teatavaks tehtud, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja et ta on

teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul õigus anda väärteo

toimepanemise kohta ütlusi ning ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega

mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust.Isik oli nõus kiirmenetlusega ja andis selle kohta

allkirja. Kaebuse esitaja oli vahetult enne rikkumise toimepanemist läbinud autojuhi

täiendkoolituse, mis nähtub detailpäringu vastusest, koolituse läbimist märgitakse koodiga 95.

Seega on tegemist professionaalse autojuhiga, kes pidi olema teadlik talle lasuvatest kohustustest ja

kehtivatest nõuetest sõidumeeriku kasutamise osas.

Kohtuliku arutamise järeldused

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. Samuti peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

7. Kuna kaebuse esitaja kaitsja hinnangul ei oleks kiirmenetluse otsuses saanud käsitsi parandamist

teha ning menetlusalune isik ei andnud kiirmenetluse erisustega tutvumise kohta eraldi allkirja nagu

nõuab VTMS § 56 lg 2 p 6, kontrollib kohus esmalt eelmärgitud etteheidete olemasolu ning

rikkumise tuvastamisel ka mõju kiirmenetluse kohaldamise võimalikkusele.

8. Kiirmenetluse otsusest nähtub tõepoolest, et kohtuväline menetleja on trükitud tekstist tõmmanud

maha väärteo toimepanemise kohana märgitud Tehnika tn ja Veskiposti tn ristmik ning kirjutanud

selle asemel käsitsi Peterburi tee 90E, samuti on tõmmanud maha liikumise suunana märgitud

Veskiposti tn 1 ning kirjutanud selle asemel Paneeli tn. Paranduse tegemist on menetleja kinnitanud

allkirja ning templiga.

9. Kohus möönab, et menetlusalusele isikule oleks olnud menetluslikult selgem ja arusaadavam, kui

tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsust ei oleks kohtuväline menetleja pidanud parandama, kuid

antud juhul ei rikkunud otsuse parandamine menetlusaluse isiku õigusi või moonutanud teo

toimepanemise kohta. Kaebuse esitaja ei vaidlusta teo toimepanemise kohta ning see nähtub ka asja

materjalidest (sh videosalvestus). Samuti anti parandatud kiirmenetluse otsus kaebuse esitajale ning

seega ei saanud toimepanemise koha parandamine olla menetlusalusele isikule üllatuslik. Kuna

menetlusalune isik sai parandatud otsuse, olid talle kiirmenetluse otsuses kajastatud muudatused

teada ning selles osas ei saa rääkida kohtuvälises menetluses aset leidnud menetluslikust

rikkumisest, mis võiks kaasa tuua seetõttu kohtuvälises menetluses tehtud otsuse tühistamise.

10. Samuti ei leia kohus, et kohtuväline menetleja oleks eiranud VTMS § 56 lg 2 p 6 nõuet nagu

väidab kaitsja.

VTMS § 56 lg 2 p 6 kohaselt märgitakse menetlusaluse isiku ülekuulamisel menetlusalusele isikule

tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 19 kohaselt ja kiirmenetluse

erisuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 55 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt, millega

tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja või ütluste heli- ja

videosalvestamisel esitab suulise kinnituse.

Kohus juhib kaitsja tähelepanu, et VTMS § 56 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku

ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse

otsuse plangil või eraldi dokumendina.

11. Antud juhul on menetlusaluse isiku ütlused protokollitud eraldi dokumendina, kus isik on

andnud eraldi allkirja vastavalt VTMS § 56 lg 2 p 6 sätestatule. Jaroslav Brussilov on andnud eraldi

allkirjad ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega ning et ta on tutvunud VTMS § 19 sätestatud

õiguste ja kohustustega. Kuigi kiirmenetluse otsus on koostatud eesti keeles ning asja materjalide

kohaselt ei ole eesti keel Jaroslav Brussilovi emakeel, ei ole kohtu jaoks usutav, et Jaroslav

Brussilov täisealise isikuna ei oleks aru saanud enda allkirja tähendusest. Seejuures nähtub esitatud

materjalidest (videosalvestus), et kohtuväline menetleja suhtleb Jaroslav Brussiloviga vene keeles

ning seega ei saa ka väita, et Jaroslav Brussilov ei oleks mõistnud tema suhtes läbiviidavat

menetlust ning selle erisusi. Oluline on seegi, etenda õiguste ja kohustustega sai Jaroslav

Brussilov tutvuda vene keeles, mida ta on kinnitanud enda allkirjaga.

12. Järgnevalt kohus analüüsib lähtuvalt kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjeldusest igat

väärteokoosseisu eraldi.

13. Kohus arvestab VTMS § 87 sätestatut, mille kohaselt arutatakse väärteoasja ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Asjaolu, et kiirmenetluses

väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel

juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-

06 p 6).

14. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust

funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11

punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud

andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on

täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja

arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1

sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga

süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist.

15. Seega on kohus seotud kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridega ning ei saa

rikkumise kirjeldusest väljuda.

Jaroslav Brussilovile etteheidetavate tegude rohkuse tõttu toob kohus esmalt selguse huvides

välja etteheidetava teo, selle kvalifikatsiooni ja rikkumised vastavalt kiirmenetluse otsusele ning

seejärel annab iga koosseisu kohta õigusliku hinnangu.

16. Etteheidetav tegu - vastavalt kiirmenetluse otsusele juhtis Jaroslav Brussilov 29.10.2025 kell

16:46 mootorsõidukit Renault T reg. märgiga XXX, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut,

kontrollimise hetkel juht ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud

tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse

sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Seega

rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning säilitamisele

kehtestatud nõudeid.

LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud

analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov LS § 131 lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikleid 32 lg 1 ja 34 lg 1.

LS § 131 lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja

andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37

kohaselt.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 1 järgi tagavad

veoettevõtjad ja juhid digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning

nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad

analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise.

Artikli 34 lg 1 järgi kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning

alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase

tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei

tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud.

Jaroslav Brussilovi ütluste kohaselt ei olnud ta autojuhina vabastatud sõidumeeriku kasutamisest,

kuid ei kasutanud sõidumeerikut, kuna see oli taatlemata.

Seega oli Jaroslav Brussilov sõiduki juhina teadlik sõidumeeriku kasutamise kohustusest ning

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 1 järgi kohustatud kasutama

ka juhikaarti. Kuna puuduvad mistahes andmed, et Jaroslav Brussilov oleks kontrollimise hetkel,

s.o väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, leidis kohtuväline

menetleja õigesti, et seetõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile ning

sellega jättis Jaroslav Brussilov tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase

toimimise ning nõuetekohase kasutamise.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui oleks Jaroslav Brussilov tohtinud LS § 131 lg 3

sätestatut eirata lähtuvalt „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjast“.

Kohtuvälise menetleja esindaja on asjakohaselt juhtinud tähelepanu, et kaitsja viidatud eeskiri on

kehtetu 2011.aastast ning käesoleval ajal sätestab tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele,

nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimise LS § 73. Samas ei anna ka

nimetatud säte õigustust eirata juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõudeid.

Kohtu hinnangul ei ole tegu õigustavad ka kaitsja väited, justkui ei oleks saanud seda sõidumeerikut

taadelda, kuna sõiduk ei olnud Eestis veel registreeritud ja puudusid Eesti numbrid, politseipatrull

pidas sõiduki kinni tagasiteel Transpordiametist, kui numbrid ei olnud veel väljastatud.

Kohtule jääb arusaamatuks, mis takistas Jaroslav Brussilovit jääma Transpordiametisse seniks, kuni

sõiduk on saanud vajalikud dokumendid ning nõuetekohaselt registreeritud. Üksnes asjaolu, et

Jaroslav Brussilov usaldas enda tööandjat, ei ole isiku vastutusest vabastamise aluseks. Jaroslav

Brussilov sõiduki juhina peab lähtuma vastavates õigusaktides kehtestatud nõuetest, mitte tööandja

ebaseaduslikest korraldustest või juhistest.

Järelikult täitis Jaroslav Brussilov LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse

koosseisu. Kuna kohtuistungil avaldas Jaroslav Brussilov teadlikkust sõidumeeriku kasutamise

kohutusest ning sõiduki juhina pidi ta olema teadlik ka juhikaardi kasutamisele kehtestatud

nõuetest, ei olnud tegemist ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, vaid isiku tahtliku

tegevusega. Kohtu hinnangul pani Jaroslav Brussilov teo toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Siinjuures arvestab

kohus ka detailandmete päringu andmeid isiku kohta politseiasutusele (väärteotoimik lk 5), millest

nähtuvalt on talle omistatud ka C ja CE kategooriad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud.

17. Etteheidetav tegu – juhtis sõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut,

kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke

või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr

561/2006 03.09.2025 kell 00:00 kuni 14.10.2025 kell 00:00 perioodi kohta, rikkudes

salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

LS § 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud

analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või

juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov LS § 131 lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikleid 34 lg 3 ja 36 lg 1,2,3.

LS § 131 lg 3 kohaselt kui sõidumeerikukasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja

puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite

32–37 kohaselt.

Jaroslav Brussilovile etteheidetava artikli 34 lg 3 kohaselt kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu

sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv

osutatud ajavahemikud,

a) kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse

registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või,

b) kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse

sisestusseadme abil.

Liikmesriigid ei kehtesta juhtidele kohustust esitada vorm, millega tõendatakse nende tegevust ajal,

mil nad ei viibi sõidukis.

Jaroslav Brussilovile etteheidetava artikli 36 lõigete 1,2,3 kohaselt

Artikkel 36 lg 1 näeb ette juhi tegevuse analoogsõidumeerikuga sõiduki juhtimisel.

Artikli 36 lg 2 kohaselt kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema

suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama

i) oma juhikaardi;

ii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid,

mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006;

iii) salvestuslehed punktis ii osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul

juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga.

Artikli 36 lg 3 kohaselt võib volitatud kontrolliametnik määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist

kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või printides või laadides alla

sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid, või kui see ei ole võimalik, iga teist dokumenti,

mis tõendab mittevastavust mõne sättega, näiteks käesoleva määruse artikli 29 lõikega 2 ja artikli

37 lõikega 2.

Kohus on seisukohal, et kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjelduses ei ole Jaroslav Brussilovile

inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav. Analüüsides eelviidatud

norme jääb kohtule selgusetuks, miks jääb Jaroslav Brussilovile etteheidetav periood ajavahemikku

03.09.2025 kell 00:00 kuni 14.10.2025, s.o rohkem kui artiklis 36 lõikes 2 osundatud 28 päeva.

Puuduvad ka mistahes tõendid, et isik oleks sel perioodil üldse sõidukit juhtinud. Ometi sätestab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 1, et juht kasutab

salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle

võtab.

Kiirmenetluse otsuses ei ole ka kajastatud, millist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

561/2006 artiklit Jaroslav Brussilov rikkus.

Kohtu hinnangul ei ole kiirmenetluse otsuse pinnalt võimalik Jaroslav Brussilovile ette heita

LS § 2171 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, kuna asjaolud ei ole selged. Isikule

etteheidetavat tegu ei saa sisustada üksnes viidetega rikutud õigusnormidele, sealhulgas normidele,

mis ei ole asjakohased (nt artikkel 36 lg 1, mis näeb ette juhi tegevuse analoogsõidumeerikuga

sõiduki juhtimisel, kuigi teokirjeldusest lähtuvalt oli Jaroslav Brussilovi tegevus seotud digitaalse

sõidumeerikuga).

Eelnevast lähtuvalt on usutav, et ka Jaroslav Brussilovile ei olnud selge, mida talle ette heideti. Nii

andis kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt ei saanud ta alates 3.09 üldse kuskile sõita, ta ei tea, kus

kohast selline tõend võetud on. Kaitsja osundas, et Jaroslav Brussilov sai alles 15.10.2025 õiguse

sõita ning ta ei saanud selle kaardiga midagi teha, kuna tal seda ei olnud. Detailandmete päringust

isiku kohta politseiasutusele nähtub tõepoolest, etJaroslav Brussilovile omistatud C ja CE

kategooriate juures on nende kehtivuse alguseks märgitud 15.10.2025.a.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises LS § 2171 lg 1 järgi tuleb tühistada ning

menetlus nimetatud episoodis VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

18. Etteheidetav tegu – juhtis sõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid

sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll. Viimane

kontroll oli teostatud 14.04.2025.a. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja

selle nõuetekohast kasutamist rikkudes ühtlasi digitaalses sõidumeerikus ja juhikaardil salvestatud

andmete lugemise võimalusi, kuna kontrollimata meerikus salvestatud andmed ei ole

usaldusväärsed ning ei ole võimalik teostada järelevalvet juhi poolt töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete

täitmise üle kogu eelneva kontrollperioodi vältel.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov LS § 131 lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikleid 23 lg 1 ja 32 lg 1.

LS § 131 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede

või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne

sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.

LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja

andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37

kohaselt.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 23 lg 1 kohaselt kontrollivad

tunnustatud töökojad sõidumeerikuid regulaarselt. Regulaarsed kontrollid tehakse vähemalt iga

kahe aasta tagant.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 32 lg 1 kohaselt veoettevõtjad ja

juhid tagavad digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase

kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku

korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise.

Kohtu hinnangul olukorras, kus isik juhtis sõidukit üks päev, ei saa talle automaatselt ette heita

sõidumeeriku korrakohase toimimise mittetagamist. Seda enam, et kiirmenetluse otsuse kohaselt oli

viimane kontroll teostatud 14.04.2025 ehk õigeaegselt. Järelikult Jaroslav Brussilov, kes ei olnud

sõiduki omanik ning juhtis sõidukit vaid üks päev, ei saanud otsuse pinnalt kuidagi mõista ka talle

etteheidetavat tegu ega ennast kaitsta. Kuigi kohtuistungil selgitas kohtuväline menetleja, et õige

kuupäev oleks pidanud olema 14.04.2023 ning sellekohased andmed kajastuvad ka

materjalides ehk et tegemist oli ilmse ebatäpsusega, siis kohus sellega ei nõustu. Kohus arvestab,

et lisaks sellele, et Jaroslav Brussilov juhtis väärteoprotokollis nimetatud sõidukit vaid üks kord, ei

olnud ta ka sõiduki omanik. Järelikult ei olnud kohtuvälise menetleja poolt eksimine kuupäevas

pelgalt ebatäpsus, vaid isiku jaoks olulise tähendusega kuupäev.

Kohtuväline menetleja on küll viidanud Riigikohtu lahendile 4-17-3969, milles on selgitatud

otsuses kajastatud ebatäpsuse kõrvaldamist, kuid kohtuväline menetleja ei ole tähelepanu pööranud

samas lahendis punktis 8.1 märgitule, mille kohaselt ei tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks

üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid.

Antud asjas vajab rõhutamist, et tegemist oli kiirmenetluse otsusega, mida saab koostada vaid juhul,

kui asjaolud on selged. Järelikult peab kohtuväline menetleja kaaluma, kas ta omab piisavalt

andmeid isiku karistamises ning need andmed ka asjakohaselt kiirmenetluse otsuses kajastama.

Eksides olulistes andmetes on kohtuvälinemenetleja ise loonud olukorra, kus teokirjeldus ei

ole piisav isiku karistamiseks.

Seda enam, et kohtule jääb selgusetuks ka teo kvalifikatsioon. Lähtudes kiirmenetluse otsuses

kajastatud andmetest ei ole võimalik aru saada, millise kvalifikatsiooni on kohtuväline menetleja

eeltoodud rikkumisele andnud. Kuna otsuses kajastatud etteheidetav tegu, vastav rikkumine ja teole

antud kvalifikatsioon on toodud alguses kronoloogilises järjestuses, oleks Jaroslav Brussilov oma

eelkirjeldatud teoga pannud kiirmenetluse otsuse kohaselt justkui toime LS § 2618 järgi

kvalifitseeritava teo. Kuna LS § 2618 näeb aga ette vastutuse veoauto juhtimise teekasutustasu

tasumata, mis ei hõlma isikule antud etteheidetavat tegu ning nimetatud tegu on isikule etteheidetud

järgnevas episoodis, ei ole kohtuväline menetleja nimetatud kvalifikatsiooni järelikult silmas

pidanud.

Kohtuvälise menetleja poolt antud kvalifikatsioon ei selgu ka kohtuvälise menetleja poolt nende

andmebaasi sisestatud kiirmenetluse otsusest (kättesaadav KISist, mis on seotud esitatud

kaebusega). Loetelus, kus on välja toodud Jaroslav Brussilovile etteheidetud väärteod, sh rikutud

õigusnormid ja kvalifikatsioonid, ei ole kahjuks märget LS § 131 lõigete 1 ja 3 üheaegsele

rikkumisele ning vastavale kvalifikatsioonile.

Kuna aga kohus tuvastas, et isikule etteheidetava teo kirjeldus ei ole piisav isiku karistamiseks

selles esineva olulise eksimuse tõttu, ei pea kohus vajalikuks ega otstarbekaks hakata sobitama

isikule etteheidetavat tegu vastava kvalifikatsiooniga. Seda veel olukorras, kus kohtuvälisel

menetlejal endal on see tegemata jäänud ning millega kohus väljuks kiirmenetluse otsuses

kajastatust.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises antud episoodis tuleb tühistada ning menetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

19. Etteheidetav tegu - juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille

eest ei olnud tasutud teekasutustasu.

LS § 2618 järgi kvalifitseeritav tegu näeb ette vastutuse veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval

teel, kui teekasutustasu on tasumata.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov LS § 1904 lg 2.

LS § 1904 lg 2 kohaselt kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud.

Kohtu hinnangul on antud juhul tõendatud, et väärteoprotokollis näidatud ajal, s.o 29.10.2025 kell

16:46, oli teekasutustasu tasumata. Puudub vaidlus, et rikkumine toimus avalikult kasutataval teel

ning sõiduki kinnipidamisel olid sellel Prantsusmaa registreerimismärgid XXXX. Vastavalt sõiduki

kontrollile oli teekasutustasu 29.10.2025 kell 16:49 tasumata.

Kuigi kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et sõidukil oli 29.10.2025 kell 18:10 teekasutustasu

tasutud, ei muuda see väärtegu väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas olematuks. Kuna vastavalt

LS § 1904 lg 2 on juhil teekasutustasu tasumata jätmisel sõidu alustamine keelatud, täitis Jaroslav

Brussilov kui sõiduki juht LS § 2618 objektiivse koosseisu. Kohus arvestab, et Jaroslav Brussilov

on noor isik, kes alles omandas C, CE kategooria. Sellistest andmetest lähtuvalt puudub kohtul alus

kahelda ka tema ütlustes, et usaldas enda tööandjat. Kuigi usaldus tööandja vastu ei tähenda, et

Jaroslav Brussilov ei peaks enne sõiduki juhtima asumist kontrollima juhtimiseks vajalike eelduste

täitmist, puuduvad kohtul andmed, et Jaroslav Brussilov oleks teo toime pannud tahtlikult. Kohtu

hinnangul pani Jaroslav Brussilov teo toime hooletusest, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

20. Etteheidetav tegu - juhtis registreerimatamootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele

sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid (Prantsusmaa registreerimismärgid XXXX).

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on antud episoodis karistatud Jaroslav Brussilovit LS § 203 ja 205

järgi.

LS § 203 näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata

mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.

LS § 205 kohaselt vastutab isik riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki

või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga

sõiduki juhtimise eest.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov LS § 76 lg 1 ja 13 ning MKM 13.06.2011

määrus nr 42 lisa 1 kood 101.

LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud

ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada

käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki

registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie

tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

LS § 76 lg 13 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra,

sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse

tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded

riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kiirmenetluse otsuses viidatud MKM 13.06.2011 määruse nr 42 (majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“) lisa 1 kood 101 kehtestab nõuded registreerimismärgile. Kood 101 koosneb seitsmest

alapunktist. Kiirmenetluse otsusest ei ole aru saada, kas Jaroslav Brussilov rikkus kood 101 täies

ulatuses või üksnes osaliselt. Samas kood 101 p 1 kohaselt liiklusregistrisse kantud sõiduki

registreerimismärk peab vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele.

Kiirmenetluse otsuses puudub igasugune viide liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud

majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele.

Kuna eelviidatud etteheide menetlusalusele isikule on jäänud asjakohaselt sisustamata, on kaitsja

õigustatult märkinud, et kuidas sai politsei väida, et sellele sõidukile olid paigaldatud sõidukile

mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid, kui need kuulusid Prantsusmaale.

Kõik eespool toodu kinnitab, et kohtuväline menetleja ei selgitanud kohtuvälises menetluses välja

asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, st milliseid nõudeid sõidukile paigaldatud

registreerimismärgile on rikutud. Järelikult ei oleks antud rikkumise osas saanud kiirmenetlust

kohaldada. Kuna kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni ning

kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, leiab

kohus, et PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi 29.10.2025

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises LS § 205 järgi

tuleb tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

21. Kohtu hinnangul on aga kohtuvälises menetluses õigesti osundatud, et väärteoprotokollis

näidatud ajal ja kohas juhtis Jaroslav Brussilov kehtestatud korras registreerimata sõidukit.

Puudub vaidlus, et Jaroslav Brussilovi poolt juhitud sõiduki kinnipidamisel olid sõidukil

Prantsusmaa registreerimismärgid ning sellise sõiduki kohta puudusid liiklusregistris andmed.

Järelikult täitis Jaroslav Brussilov LS § 203järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse

koosseisu. Sõiduki juhina pidi Jaroslav Brussilov olema teadlik ka sõiduki registreerimise

vajalikkusest ning olema enne sõiduki juhtima asumist veendunud sõiduki liiklusregistrisse

kandmisest. Antud juhul avaldas Jaroslav Brussilov kohtuistungil, et ta ei olnud veendunud, kas

sõiduk oli liiklusregistrisse kantud. Kohtu hinnangul pani Jaroslav Brussilov teo toime hooletusest,

st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Esitatud andmete kohaselt usaldas Jaroslav

Brussilov antud juhul taaskord enda tööandjat, mis ei ole aga rikkumist välistavaks asjaoluks.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

22. Etteheidetav tegu - juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut,

rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. 26.10.2025 kell 09:53 kuni kell 18:16 pärast 4,5

tunnist sõiduperioodi (4 tundi 59 minutit) ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega,

samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30

minutilise vaheajaga.

LS § 248 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu näeb ette vastutuse kehtestatud vaheaja

mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Jaroslav Brussilov LS § 130 lg 1 ja EÜ Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7.

LS § 130 lg 1 järgi sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või

veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi

sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused

sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate

autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi

(EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr

3820/85.

EÜ Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 järgi pärast nelja ja poole tunnist

sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi.

Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt

30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Jaroslav Brussilov 29.10.2025 kell 16:46 Tallinnas, Peterburi

tee 90e juures, liikudes Paneeli tn suunas, mootorsõidukit Renault T reg. märgiga XXX.

Etteheidetav tegu on seotud aga kuupäevaga 26.10.2025 ning asja materjalide juures olevast

Jaroslav Brussilovi nädalagraafikust nähtub, et rikkumine leidis aset sõidukiga, mille

registreerimismärk oli XX (viimane täht ei ole loetav). Kiirmenetluse otsuses aga ei ole Jaroslav

Brussilovile ette heidetud sõiduki reg. märgiga XX… juhtimist. Olukorras, kus asjas tähtsust

omavad asjaolud on jäänud teokirjeldusse märkimata ning esitatud etteheidet ei toeta ka asjas

kogutud tõendid, ei saa kohus kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni.

Kuna kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada,

leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi

29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi karistamises LS

§ 248 lg 1 järgi tuleb tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

23. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et LS §§ 2171 lg 1, 205 ja 248 lg 1 järgi kvalifitseeritavates

väärtegudes ei ole kohtuväline menetleja lisaks kiirmenetluses toodud teokirjelduse puudulikkusele

selgitanud kohtuvälises menetluses välja ka asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Järelikult ei oleks

kohtuväline menetleja saanud selles osas kiirmenetlust kohaldada, kuna VTMS § 55 lg 1 sätestab

selgelt, et kohtuväline menetleja võib kohaldadakiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise

asjaolud on selged. Sellise esmase ja vältimatu eeltingimuse täitmata jätmisega on aga

kiirmenetluse kohaldamine välistatud. Menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse

kohaldamisega ei tähenda rikkumise omaksvõttu (Riigikohtu lahend 3-1-1-19-04 p 6).

24. Kohtu hinnangul peab menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus olema selge ja

objektiivne, võimaldades isikul aru saada, milles tema rikkumine seisnes ning tagades seeläbi isiku

kaitseõiguse. Antud väärteomenetlus on aga suures osas läbi viidud väärteomenetlusõigust rikkudes

ning väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on kiirmenetluse

otsuses jäetud kajastamata. Kuna kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma

süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole

võimalik kõrvaldada, leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi

karistamises LS §§ 2171 lg 1, 205 ja 248 lg 1 järgi tuleb tühistada ja lõpetada selles osas

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

25. Arvestades Jaroslav Brussilovile etteheidetud tegude rohkust, samuti hulgaliselt viiteid rikutud

õigusnormidele, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele, leiab kohus, et kohtuvälisel

menetlejal tuleb edaspidi tõsisemalt kaaluda, millistel juhtudel on kiirmenetluse kohaldamine

asjakohane, põhjendatud ja vajalik või üldse võimalik. Seda veel olukordades, kus isiku emakeel ei

ole eesti keel, kuid kiirmenetluse otsus koos rohkete väärteokoosseisude kirjeldustega koostatakse

eesti keeles ning isik peab andma allkirjad eesti keelsetele tekstidele, mis on olulised kiirmenetluse

läbiviimise lubatavuse hindamisel. Kuigi kohtuväline menetleja suhtles menetlusaluse isikuga vene

keeles ning isik nõustus kiirmenetlusega, ei olnud antud juhul läbi viidav kiirmenetlus kohtu

hinnangul piisavalt isiku õigusi arvestav ning selguse huvides ja isiku kaitseõiguse tagamiseks oleks

kohtuväline menetleja pidanud alustama üldmenetlust. Kohus luges küll tuvastatuks kolme

väärteokoosseisu täitmise menetlusaluse isiku poolt, kuid see ei õigusta menetluse valikut

tervikuna.

Karistus

26. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).

27. Kohus luges tuvastatuks, et Jaroslav Brussilov täitis LS § 2618, LS § 217 lg 1 ja LS § 203 järgi

kvalifitseeritavad väärteokoosseisud.

28. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut

ei ole aga tingimata tarvis karistada, vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu hinnangul ei ole vaja Jaroslav Brussilovit karistada LS § 2618 järgi,

kuna antud episoodis ei ole menetlusaluse isiku süü suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi. Kohus arvestab, et LS § 1904 lg 1 järgi on teekasutustasu tasumise kohustus

veoauto omanikul. Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu

tasumise kohustus vastutaval kasutajal.

Vaidlus puudub selles, et Jaroslav Brussilov eiolnud sõiduauto omanik ega vastutav kasutaja.

Kuigi vastavalt LS § 1904 lg 2 on juhil teekasutustasu tasumata jätmisel sõidu alustamine keelatud,

st Jaroslav Brussilov täitis hooletusest sõiduki juhina LS § 2618 koosseisu, ei ole tema karistamine

antud juhul vajalik. Kohus arvestab, et Jaroslav Brussilov juhtis sõidukit lühikest aega ning sõiduki

omanik tasus teekasutustasu samal päeval. Arvestades süüdlase isikut ning teo toimepanemise

asjaolusid ei ole isiku karistamata jätmine vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Praegusel

juhul puuduvad mistahes andmed selle kohta, et Jaroslav Brussilovi juhitud sõiduk oleks

põhjustanud liiklusohtliku olukorra ning esineks avalik menetlushuvi.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jaroslav Brussilovi süü ei ole suur ning asjas puudub avalik

menetlushuvi, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklusgrupi 29.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,014148 Jaroslav Brussilovi

karistamises LS § 2618 järgi tühistada ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel.

30. Küll ei pea kohus aga põhjendatuks lõpetada menetlust otstarbekuse kaalutlusel LS § 203 ja LS

§ 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemisel. Kohus arvestab, et LS § 217 lg 1

koosseisu täitis Jaroslav Brussilov tahtlikult ning liiklusregistrisse kandmata sõiduki juhtimine on

seotud mitmete riskidega (ei ole teada sõiduki tehnoseisund jms). Kuigi esitatud andmete põhjal oli

kohtul piisav alus uskuda, et Jaroslav Brussilov pani rikkumised suuresti toime enda tööandja

usaldamise tõttu, peab Jaroslav Brussilov sõiduki juhina suutma ennast kehtestada ka tööandja ees

ning tagama ohutud sõiduvõtted.

31. Kuna Jaroslav Brussilov täitis mõlemad väärteokoosseisud sõidukit juhtides, st mõlemad

rikkumises olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb LS § 203 ja LS

217 lg 1 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sellisel juhul mõistetakse karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nii LS § 203 kui ka LS § 217 lg 1 sanktsioon

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

32. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1, vastas Jaroslav Brussilovi tegevus

kahele väärteokoosseisule ning tema käitumist saab pidada vastutustundetuks. Nagu kohus juba

eespool märkis, tuleb Jaroslav Brussilovil ennast sõiduki juhina kehtestada ning kontrollida sõiduki

juhtimise lubatavuse eelduste täitmist. Tööandja usaldamine ei vähenda isiku süüd. Selleks, et

vältida raskeid liiklusõnnetusi, on mootorsõiduki juhtide poolt äärmiselt oluline kehtivatest

normidest kinni pidada. Liiklusnõuete eiramine näitab ka menetlusaluse isiku hoolimatut ja

ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse.

33. Samas arvestab kohus, et kuigi tegemist oli kahe rikkumisega, siis puuduvad andmed, et antud

juhul oleks oht kellegi elule või varale olnud reaalne, rikkumised tuvastati nö rutiinse kontrolli

käigus. Arvestades veel karistust raskendavate asjaolude puudumist ning tõsiasja, et karistusregistri

andmetel on Jaroslav Brussilov varem karistamata, leiab kohus, et Jaroslav Brussilovile tuleb

mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedas suuruses, s.o 66 trahviühikut, mis on 528 eurot.

Karistuse väiksemas määras mõistmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna karistust kergendavad

asjaolud puuduvad. Selleks, et Jaroslav Brussilov ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ning

hoiduks edasistest õigusrikkumistest, peab tema karistus olema mõjus ning piisav õiguskuulekate

hoiakute kinnistamiseks. Ainult siis saab loota, et lisaks tema enda heaolule on kaitstud ka teiste

ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning Jaroslav Brussilovi käitumisest lähtuv oht on viidud

miinimumini. Karistus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku hoiakuid, aga ka

väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis soosivad nii õiguskuulekat käitumist kui ka julgust võtta

vastutust toimepandu ees.

34. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki

juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades

sellega liiklejaid olema liikluses hoolsad jalugupidavad ning järgima liiklusseaduses

sätestatut

Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista Jaroslav Brussilovile 29.10.2025

toimepandud väärteo eest LS § 217 lg 1 ja LS § 203 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 66 trahviühikut, so 528 eurot. Arvestades mõistetud rahatrahvi suurust leiab kohus, et on

põhjendatud KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Jaroslav Brussilovil tasuda rahatrahv 8 kuu jooksul

võrdsetes osades. Rahatrahvi ositi tasumine ei vähenda karistuslikku mõju, küll aga väldib isiku

keerulisse majanduslikku olukorda sattumise.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)