2-25-5447/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

19. märts 2026

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-5447

Bondora AS hagi J.Y vastu 17.12.2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust

nr

BL2138510

tuleneva

põhivõlgnevuse 7394,41 euro, viivise 3174,86 euro ning

alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni viivise 27,80%

aastas ja 09.06.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

BL2273035 tuleneva põhivõlgnevuse 505,14 euro, viivise

231,40 euro ja alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni

viivise 29,66% aastas väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

13 511,27 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Bondora AS (registrikood: 11483929)

Hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja

J.Y (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista J.Y-lt Bondora AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 3835,74 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1481,18 eurot ja alates 20.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni jooksev

viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 39% kostja kanda ja 61% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista J.Y-lt Bondora

AS-i kasuks kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 399,75 eurot ning viivis

tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630

lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 630 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS hagi J.Y vastu (dtl 2-11). Hageja palub kostjalt

välja mõista hageja ja kostja vahel 17.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2138510

(dtl 12-32) tulenev põhivõlgnevus 7394,41 eurot, viivis 3174,86 eurot ja alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni viivist 27,8% aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja

ja kostja vahel 09.06.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2273035 (dtl 33-52) tulenev

põhivõlgnevus 505,14 eurot, viivis 231,40 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest

(09.04.2025) kuni põhinõude täitmiseni viivist 29,66% aastas. Hageja palub jätta kõik

menetluskulud kostja kanda, sh hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Tarbijakrediidilepingu nr BL2138510 kohaselt on laenusummaks 8187 eurot, millest hageja

väljastas kostjale 17.12.2020 laenu 7700 eurot (dtl 54), lepingutasu katteks on arvestatud 487

eurot. Laenulepingust tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 60 osamakset iga kuu 13. kuupäevaks

(dtl 56-58). Esimese makse tähtaeg oli 13.01.2021 ja viimase makse tähtaeg 15.12.2025.

Krediidikulukuse määr oli 43,40%, intressimäär 27,80% aastas, tasumisele kuuluv kogusumma

16843,79 eurot.

3. Tarbijakrediidilepingu nr BL2273035 kohaselt on laenusummaks 531 eurot, millest hageja

väljastas kostjale 09.06.2021 laenu 500 eurot (dtl 55), lepingutasu katteks on arvestatud 31 eurot.

Laenulepingust tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 60 osamakset iga kuu 13. kuupäevaks (dtl

59-61). Esimese makse tähtaeg oli 14.06.2021 ja viimase makse tähtaeg 13.05.2026.

Krediidikulukuse määr oli 45,90%, intressimäär 29,66% aastas, tasumisele kuuluv kogusumma

1116,94 eurot.

4. Lisaks tarbijakrediidilepingule sõlmisid hageja ja kostja 16.07.2019 lisateenuse lepingu (i) B

Secure (dtl 62-63), mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-

keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 10 eurot. Lisaks

sõlmiti lisateenuse lepingu B On Track (dtl 64-65), mille kohaselt krediidiandja saadab teateid

seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga.

5. Hageja selgitas lepingu sõlmimise asjaolusid. Hageja hinnangul on sõlmitud lepingud

sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu

sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas

edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma

tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-

koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis

sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega.

Samuti edastati kostjale viivitamata nii leping kui ka kogu nõutud teave püsival andmekandjal

(dtl 68-81). Lisaks märgib hageja, et isegi võimaliku vorminõuete rikkumise korral on leping

muutunud kehtivaks, kuna kostja sai laenu kätte ja asus seda kasutama.

6. Krediidikulukuse määr vastab seaduses sätestatud piirangutele. Hageja on krediidi

kogukulukuse määra arvutanud kooskõlas kehtiva korraga ja leidnud, et mõlema lepingu puhul

(43,40% ja 45,90%) jääb see selgelt alla lubatud piirmäära, kuna see ei ületa Eesti Panga vastavat

keskmist määra enam kui kolm korda. Seetõttu ei ole alust pidada lepinguid sel põhjusel

tühiseks.

7. Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates enne lepingu sõlmimist

kostja krediidivõimelisust. Selleks kogus ja analüüsis hageja kostja esitatud andmeid, sh elukoha,

perekonnaseisu, ülalpeetavate, hariduse, tööandja ja tööstaaži, sissetuleku, olemasolevate

kohustuste, elamiskulude ning muude kulutuste kohta. Samuti kontrollis hageja kostja

pangakonto väljavõtteid, veendumaks regulaarse sissetuleku olemasolus, ning maksehäirete

puudumist nii enda kui ka kolmandate isikute andmebaasides. Nende andmete põhjal järeldas

hageja, et kostja on krediidivõimeline.

8. Hageja toob tarbijakrediidilepingu BL2138510 osas esile, et kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võeti arvesse tema pangakontolt nähtuvad igakuised kohustused summas 419,43

eurot, hinnangulised elamiskulud 500 eurot ning uue laenu kuumakse 281,22 eurot. Nende

andmete põhjal jäi kostjale igakuiselt vaba raha 479,35 eurot, mis ületas arvestusliku

elatusmiinimumi, mistõttu oli hageja hinnangul põhjendatud teha positiivne krediidiotsus ning

lugeda kostja krediidivõimeliseks.

9. Nõude ulatuse osas selgitab hageja, et kostja kohustus oli tagastada krediit (7394,41 eurot),

tasuda intressi 27,8% aastas ning haldustasu 4% aastas, kusjuures tagasimaksed pidid toimuma

annuiteetmaksetena 281,22 eurot kuus. Kostja jättis tasumata järgmised maksegraafikujärgsed

osamaksed: 13.04.2022 (281,22 eurot), 13.05.2022 (281,22 eurot), 13.06.2022 (281,21 eurot),

13.07.2022 (281,21 eurot) ja 15.08.2022 (281,21 eurot). Lisaks jättis kostja tasumata BSecure

teenuse arved (igaüks 10 eurot) ning B On Track teenuse arved (igaüks 1,99 eurot) 15.03.2022,

18.04.2022 ja 16.05.2022 (dtl 82). Samuti lisandusid sissenõudmiskulud 10 eurot (kaks

meeldetuletust 5 eurot) (dtl 83-84).

10. Seisuga 23.08.2022 oli kostja võlgnevus osamaksete ja kulude osas kokku 1172,09 eurot

(dtl 66). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu

23.09.2022 erakorraliselt üles, mille tulemusel muutus kogu nõue sissenõutavaks (dtl 67).

Lepingu ülesütlemise seisuga oli koguvõlgnevus 8275,84 eurot, sh põhinõue 7394,41 eurot,

intress 563,84 eurot, tasumata arved 217,84 eurot, haldustasu 89,75 eurot ja sissenõudmiskulud

10 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist (3174,86 eurot) (dtl 85) ning edasist viivist kuni kohustuse

täieliku täitmiseni, samuti menetluskulude hüvitamist.

11. Hageja toob tarbijakrediidilepingu nr 2273035 osas esile, et kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestati, et kostjal puudusid pangakonto andmetel regulaarsed kohustused ning

elamiskuludeks võeti 518 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset 18,84 eurot ja muid kohustusi

410 eurot, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 782,19 eurot, mis ületas arvestusliku

elatusmiinimumi. Seetõttu pidas hageja kostjat krediidivõimeliseks ja leidis, et on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nõude ulatuse osas märgib hageja, et kostja kohustus oli

tagastada krediit 505,14 eurot, tasuda intressi 29,66% aastas ning haldustasu 4% aastas,

kusjuures kuumakseks oli 18,84 eurot. Kostja jättis tasumata järgmised maksegraafikujärgsed

osamaksed: 13.04.2022, 13.05.2022, 13.06.2022, 13.07.2022 ja 15.08.2022 (kõik summas 18,84

eurot). Seisuga 23.08.2022 oli tekkinud võlgnevus (dtl 66) ning kuna kostja ei tasunud seda ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 23.09.2022 erakorraliselt üles, mille tulemusel

muutus kogu nõue sissenõutavaks (dtl 67). Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus

kokku 552,07 eurot, sh põhinõue 505,14 eurot, intress 41,11 eurot ja haldustasu 5,82 eurot.

Lisaks nõuab hageja viivist 231,40 eurot (dtl 86) ning edasist viivist kuni kohustuse täieliku

täitmiseni, samuti menetluskulude hüvitamist.

12. Hageja esitas 03.09.2025 täiendava seisukoha, milles selgitas, et jääb oma hagiavalduses

esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja

seda piisavalt tõendanud (dtl 99-109). Samas esitas hageja juhuks, kui kohus peaks vastupidisele

seisukohale jõudma, alternatiivse arvestuse, määrates maksed ümber viisil, kus kõik kostja poolt

tehtud maksed arvestatakse üksnes põhikohustuse katteks, intressi ega muid tasusid ei nõuta ning

lähtutakse seadusjärgsest nõudeulatusest. Hageja tõi välja, et ka sellise ümberarvestuse korral

olid mõlemad lepingud kehtivalt üles öeldud 23.09.2022, kuna kostja oli jätnud tasumata enam

kui kolme järjestikuse kuu osamaksed. Lepingu nr BL2138510 puhul pidi kostja ülesütlemise

hetkeks olema tasunud 5876,56 eurot, kuid oli tasunud vaid 3687,83 eurot ning jättis tasumata

2022. aasta aprilli kuni septembri osamaksed. Seega kujunes selle lepingu alusel

põhivõlgnevuseks 4012,17 eurot. Lepingu nr BL2273035 alusel pidi kostja tasuma 288,02 eurot,

kuid oli tasunud üksnes 145,19 eurot, mistõttu jäi põhivõlgnevuseks 345,81 eurot. Hageja lisas,

et ka ümberarvestuse korral ei tekkinud kostjal ettemakset ning võlgnevus püsis.

13. Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates lepingu ülesütlemisest

kuni hagi esitamiseni summas 1156,49 eurot (lepingu nr BL2138510 alusel) ja 99,68 eurot

(lepingu nr BL2273035 alusel) ning edasist viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

14. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel e-postile XXX kätte toimetatuks

loetud 26.04.2025, kuid kostja tähtaegselt (12.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

16. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

17. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõuded rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

18. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud on kvalifitseeritavad VÕS § 402 lg

1 mõttes tarbijakrediidilepingutena. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud

vorminõue. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei pea tarbijakrediidileping olema sõlmitud kirjalikult,

st olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Tarbijakrediidileping võib olla sõlmitud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

19. Hageja on esitanud laenulepingud, mille lõpus on välja toodud poolte kinnitused (dtl 21;

42). Kinnituste kohaselt on kostja kinnitanud tarbijakrediidilepingu nr BL2138510 sõlmimist

17.12.2020 kell 10:20:43 IP aadressilt 81.90.125.59 ning samuti on kinnitanud lepingu sõlmimist

hageja 17.12.2020 kell 10:26:15 IP aadressilt 5.28.40.75. Tarbijakrediidilepingu nr BL2273035

sõlmimist on kostja kinnitanud 09.06.2021 kell 9:32:11 IP aadressilt 194.150.65.189 ning hageja

on 09.06.2021 kell 9:38:51 IP aadressilt 5.28.40.75 samuti kinnitanud lepingu sõlmimist. Kohus

leiab, et eeltoodud tõenditest võib järeldada, et pooled on 17.12.2020 sõlminud kehtivalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarbijakrediidilepingu nr BL2138510 ja 09.06.2021

tarbijakrediidilepingu nr BL2273035.

20. Lisaks on hageja täitnud oma kohustuse anda krediit kostja käsutusse, kandes laenusummad

kostja kontole (dtl 54-55).

21. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

22. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt

vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud,

et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal

siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole

lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui

krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei

saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.

23. Hageja on hagiavalduses väitnud, et on enne lepingute sõlmimist hinnanud kostja

krediidivõimelisust. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mis võimaldaksid

kontrollida, kuidas ja milliste andmete alusel jõuti järelduseni kostja krediidivõimekuses.

Eelkõige ei ole esitatud kostja pangakonto väljavõtteid, millele hageja väidetavalt tugines, ega

muid objektiivseid andmeid kostja sissetulekute ja tegelike kulutuste kohta (nt Maksu- ja

Tolliameti andmed, registriandmed või muud kontrollitavad allikad). Seega piirdub hageja

esitatud käsitlus sisuliselt üksnes arvutusliku järeldusega, mille aluseks olevad lähteandmed ei

ole kohtule kontrollitavad. Ainuüksi hageja väitest, et krediidivõimelisust hinnati, ei piisa, kuna

VÕS § 403⁴ lg 13 kohaselt peab krediidiandja ka tõendama, et ta on vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud. Tõendite puudumisel ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks kostja

krediidivõimelisust hinnanud nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mistõttu ei saa kostja

krediidivõimelisuse hindamist pidada piisavalt põhjendatuks.

24. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

25. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et

krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus

hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise

arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete

tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 24 II lõik).

26. Hageja on märkinud hagiavalduses, et mõlema lepingu (17.12.2020 nr BL2138510 ja

09.06.2021 nr BL2273035) maksmisega oli kostja viivituses alates 13.04.2022. Hagiavalduse p

2.2.3. järgi on kostja jätnud tasumata 17.12.2020 tarbijakrediidilepingust nr BL2138510

järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 13.04.2022 osamakse 281,22 eurot, 13.05.2022

osamakse 281,22 eurot, 13.06.2022 osamakse 281,21 eurot, 13.07.2022 osamakse 281,21 eurot

ja 15.08.2022 osamakse 281,21 eurot. Samuti hagiavalduse p 2.3.3. kohaselt 09.06.2021

tarbijakrediidilepingust nr BL2273035 on kostja jätnud tasumata järgmised maksegraafikus

nimetatud maksed: 13.04.2022 osamakse 18,84 eurot, 13.05.2022 osamakse 18,84 eurot,

13.06.2022 osamakse 18,84 eurot, 13.07.2022 osamakse 18,84 eurot ja 15.08.2022 osamakse

18,84 eurot. Seega kohtu arvutuste kohaselt, arvestades maksegraafikuid (17.12.2020 nr

BL2138510, dtl 56-58; 09.06.2021 nr BL2273035, dtl 59-61) ja nendes kajastatud osamakseid,

oli kostja selleks hetkeks tasunud hagejale lepingust nr BL2138510 tulenevalt 4189,28 eurot ja

lepingust nr BL2273035 tulenevalt 174,98 eurot.

27. Hageja esitas kohtu nõude täitmiseks alternatiivselt nõude ümberarvestuse VÕS § 403⁴ lg 7

alusel. Ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks ega

nõudnud intressi ega muid lepingujärgseid tasusid. Ümberarvestuse kohaselt oli kostja lepingu nr

BL2138510 alusel tasunud 3687,83 eurot, mistõttu jäi põhinõudeks 4012,17 eurot ning lepingu

nr BL2273035 alusel oli tasutud 145,19 eurot, mistõttu jäi põhinõudeks 345,81 eurot. Lisaks

nõuab hageja viivist vastavalt 1156,49 eurot ja 99,68 eurot. Hageja leidis, et ka ümberarvestuse

korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud, kuna kostja oli viivituses enam kui kolme järjestikuse

osamaksega.

28. Kohus märgib esmalt, et hageja on nii hagiavalduses kui ka 03.09.2025 esitatud seisukohas

selgelt väitnud, et kostja jäi mõlema lepingu osas osamaksete tasumisega viivitusse alates

13.04.2022. Hageja ei ole väitnud ega toonud esile, et kostja oleks enne seda kuupäeva tasunud

makseid väiksemas ulatuses kui lepingujärgsed osamaksed ette nägid. Vastupidi, hageja käsitluse

kohaselt tekkis võlgnevus just alates nimetatud kuupäevast. Seega loeb kohus tuvastatuks, et

kõik enne 13.04.2022 sissenõutavaks muutunud osamaksed on kostja poolt nõuetekohaselt

tasutud. Sellest tulenevalt ei saa kohus lähtuda hageja ümberarvestuses toodud väiksematest

tasutud summadest, vaid võtab aluseks maksegraafikujärgse tegeliku tasumise ulatuse. Kohtu

arvutuste kohaselt pidi kostja olema tasunud lepingu nr BL2138510 alusel kokku 4189,28 eurot

(mitte 3687,83 eurot) ning lepingu nr BL2273035 alusel kokku 174,98 eurot (mitte 145,19

eurot).

29. Kohus märgib, et VÕS § 403⁴ lg 7 kohase ümberarvestuse tegemisel on krediidiandjal

võimalik valida, kas jätta tagasimaksed ümber määramata ning lähtuda algse maksegraafiku

põhiosamaksetest või jaotada laenusumma võrdseteks osadeks kogu perioodi peale. Käesolevas

asjas on hageja lähtunud algse maksegraafiku põhiosamaksetest. Sellisel juhul pidi kostja

lepingu nr BL2138510 ülesütlemise hetkeks olema tasunud kokku 5876,56 eurot, kuid oli

tasunud üksnes ligikaudu 4189 eurot. Seega oli kostja viivituses enam kui kolme järjestikuse

osamaksega VÕS § 416 tähenduses, mistõttu oli hagejal õigus leping üles öelda ning

ülesütlemine on kehtiv.

30. Lepingu nr BL2273035 osas leiab kohus, et ülesütlemise hetkeks kujunes sissenõutavaks

muutunud maksete kogusummaks 269,18 eurot. Kostja oli selleks ajaks tasunud 174,98 eurot,

mistõttu oli ta viivituses 94,20 euro ulatuses. Seega oli kostja viivituses enam kui kolme

järjestikuse osamaksega VÕS § 416 tähenduses, mistõttu oli hagejal õigus leping üles öelda ning

ülesütlemine on kehtiv.

31. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul välistatud. Kohus on tuvastanud,

et kostja on lepingu nr BL2138510 alusel tasunud kokku 4189,28 eurot. Arvestades, et nimetatud

lepingu alusel anti kostjale krediiti 7700 eurot, võlgneb kostja hagejale 3510,72 eurot (7700 -

4189,28). Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on lepingu nr BL2273035 alusel tasunud kokku

174,98 eurot. Arvestades, et selle lepingu alusel anti kostjale krediiti 500 eurot, võlgneb kostja

hagejale 325,02 eurot (500 - 174,98). Seega on kostja koguvõlg hageja ees 3835,74 eurot

(3510,72 + 325,02).

32. Hageja nõuab viivist lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast arvates.

33. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja

põhivõlalt 3835,74 eurolt viivise perioodi 24.09.2022 - 19.03.2026 eest 1481,18 eurot (kohtu

arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

34. Kohus jätab hagi rahuldamata ulatuses, mille nõuded ületavad väljamõistetud

põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist.

Menetluskulud

35. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 39% ulatuses (5315,85 : 13511,27 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 61% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (910 eurot), kulutused

õigusabile (115 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 399,75

eurot (1025 × 39%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt

kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177

lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik