2-24-101822/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-101822

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A I vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1604,81 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046);

Hageja

lepinguline

esindaja:

A

V

(e-

post xxx);

Kostja: A I (isikukood xxx, elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A Iilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 551,63 eurot, intress 3,39 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis 26,09 eurot.

3. Jätta B2 Impact OÜ hagi A Ii vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 671,02 eurot, intressi

217,24 eurot, viivise 85,44 eurot ja sissenõudmiskulude 10 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 39% ulatuses A Ii ja 61% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Välja mõista A Iilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 122,85 eurot ja viivis

menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405

lgle 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule

eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates

kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski

apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Hagi aluseks on xxx (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx tulenev võlgnevus. Hageja esitatud andmete ja tõenditest

nähtuvate andmete alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist tõendanud. Hagiavalduse kohaselt arvestas krediidiandja enne lepingute nr xxx, xxx, xxx,

xxx, xxx, xxx ja xxx sõlmimist kostja keskmiseks netosissetulekuks 1400 eurot. Kohtu hinnangul ei

nähtu kostja arvelduskonto väljavõttelt püsivat sissetulekut 1400 eurot. Hageja 31.12.2025

menetlusdokumendis esitatud selgitustest nähtuvalt on krediidiandja liitnud kokku kostja

arvelduskontolt nähtuvad viie kuu palgamaksed perioodil 16.07.2021-30.11.2021

(889,86+1100,45+800,98+1427,59+1382,68=5601,56) ning jaganud tulemi neljaga, leides, et kostja

regulaarne nelja kuu keskmine palk on 1400 eurot. Kohus hageja arvutuskäiguga nelja kuu keskmise

palga leidmiseks ei nõustu, kuivõrd hageja on arvutuse aluseks võtnud kostja viie kuu palga.

Arvelduskonto väljavõtte kokkuvõttest nähtub, et krediidiandja oli kostja keskmise palgana

tuvastanud üksnes 1120,31 eurot. Kohus märgib, et kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli

kostja igakuine püsiv sissetulek alla 1400 euro ning oli sellest üle üksnes oktoobris 2021 summas

1427,59 eurot. 31.12.2025 menetlusdokumendis on hageja kinnitanud, et kostja püsiva sissetuleku

sisse ei arvestatud xxx ega eraisikutelt saadud makseid. Olukorras, kus hageja selgituste kohaselt on

kostja regulaarne keskmine sissetulek oluliselt kõrgem, kui kostja arvelduskontolt nähtuv kostja

keskmine töötasu, on krediidiandja kohtule arusaadavalt teinud vea keskmise sissetuleku suuruse

arvutamisel või arvestanud lisaks töötasule kostja sissetulekusse ka muid makseid. Seejuures märgib

kohus, et kohus ei pea põhjendatuks arvestada kostja püsiva sissetuleku sisse xxx saadud pensioni

väljamakseid või makseid eraisikutelt, kuivõrd tegemist ei ole kostja püsiva sissetulekuga.

Lisaks nähtub kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostja sai 2021. aasta augustis 3 laenu xxx OÜ-lt

kogusummas 570 eurot. Kostja tegi 2021. aasta augustis makse 79,50 eurot xxx AS-ile, makse

110,73 eurot xxx OÜ-le ning tasus krediitkaardi kuutasu 1,90 eurot ja lepingu xxx katteks intressi

8,68 eurot, mis viitab, et kostjal oli enne augustis 2021 xxx OÜ-lt kolme täiendava laenu võtmist

krediidikohustused juba vähemalt kolme krediidiandja ees. 2021. aasta oktoobris oli kostjal vähemalt

5 erinevat krediidikohustust. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt

täiendavat teavet, kinnitamaks, et kostja ei olnud sattunud laenuorjusesse. 2021. aasta septembris oli

kostja palk 800,98 eurot ja ainuüksi kostja teostatud maksed finantskohustuste katteks kokku 474,77

eurot. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt tegi kostja makseid ka teis(t)e enda nimel oleva(te)

konto(de) vahel, kuid hageja ei ole teisi arvelduskonto väljavõtteid kohtule esitanud. Kostja

arvelduskonto väljavõttelt ei nähtu makseid üüri ja/või kommunaalkulude katteks. Hageja

selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja kindlaks kostja tegelike majapidamiskulude suurust.

Võttes arvesse, et kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt olid ainuüksi kostja igakuised

kulutused toidupoodides üle krediidiandja poolt arvestatud muude kohustuste, s.o 221 euro, ei

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida kogutud andmete alusel veendumust, et kostja on

krediidivõimeline. Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt ületasid kostja igakuised kulud kostja

püsivat sissetulekut. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus krediidiandja ei ole välja selgitanud kostja

esmavajaduste kulude suurust (üür, kommunaalid, toit jms), põhjendatud ka hageja seisukoht, et

isikul on võimalik enda kulusid vähendada ja harjumuspärastest elustandardist loobuda

finantskohustuste suurenemisel. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole välja toonud, et

2 / 3

krediidiandja oleks küsinud enne lepingute nr xxx ja xxx sõlmimist kostja pangakonto väljavõtet või

kogunud piisavalt muud teavet tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus ei nõustu ka hageja

seisukohaga, et enne refinantseerimislepingu nr xxx sõlmimist ei tulnud krediidiandjal kostja

krediidivõimelisust kontrollida, kuna tegemist oli väljamakseta lepinguga. Kohus märgib, et

lepingust nr xxx nähtuvalt ei arvestanud krediidiandja lepingusumma sisse üksnes tasumata

põhivõlgnevust ja lepingutasu, vaid suurendas laenusummat ka tasumata teenusarvete võrra.

Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi põhinõude ja intressinõude osas vastavalt hageja

poolt võlaõigusseaduse § 403⁴ lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Hageja viivisenõue on kohtu

hinnangul põhjendatud põhinõudelt 551,63 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

ajavahemiku 26.10.2023-14.03.2024 osas. Kohus ei pea põhjendatuks viiviste väljamõistmist kuni

31.12.2025, kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõuet hagi esitamise ajaks

mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldab

kohus VÕS § 1132 lg 1 alusel 17.08.2023 ja 16.09.2023 meeldetuletuskirjade osas kokku 10 euro

ulatuses ning jätab rahuldamata 10.10.2023 meeldetuletuskirja osas, kuivõrd 10.10.2023

meeldetuletuskirjad olid saadetud maksetähtajal, mistõttu ei olnud kostja vastava osamaksega kirjade

saatmise ajal veel viivituses. 16.11.2023 meeldetuletuskirja eest peab kohus põhjendatuks VÕS §

1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista 20 eurot ning 30.11.2023 ja 04.01.2023 kummagi meeldetuletuskirja

eest 5 eurot.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 61%

ulatuses hageja kanda ja 39% ulatuses kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm kohtunik

3 / 3