2-24-11466/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11466

Kohtuasi

N.G avaldus kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava

G.V nimel tehingu tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.01.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: N.G (isikukood XXX; e-post:XXX)

Puudutatud isik: G.V (isikukood XXX)

Riigi poolt määratud esindaja: vandeadvokaat Andres

Lusmägi; e-post:XXX

Kohalik omavalitsus: Tallinna Linnavalitsus, e-post XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.01.2026 määrus jätta muutmata.

2. N.G määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohus

menetlusosaliste endi kanda, va riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.N.G esitas 12.11.2025 Harju Maakohtusse avalduse, mida täpsustas 23.11.2025 ja

28.11.2025. Avaldaja taotleb Harju Maakohtult luba kasutada eestkostetava G.V raha summas

94 500 eurot, et osta tema nimele korter aadressil MMM. Avalduses selgitab N.G, et korteri

kogumaksumus on 279 900,00 eurot, mille ost toimub G.V isikliku rahalise vara arvelt (94

500 eurot), 29 500 eurot tasub tema laps Q ja ülejäänud osas, so 155 900 euro ulatuses taotleb

Q laenu. Korteriomand on plaanitud osta kaasomandisse, millest ½ kuulub G.V-le ja ½ Qle.

G.V elab igapäevaselt hooldekodus, kus talle on tagatud vajalik hooldus ja tugi, kuid tema

jaoks on väga oluline aeg-ajalt käia kodusest keskkonnast eemal ja viibida rahulikus, hubases

ja isiklikus ruumis, kus on kõik talle vajalikud asjad olemas. Seni on G.V käinud

nädalavahetustel avaldaja kodus, kuid avaldaja elukoht asub hooldekodust kaugel ning

transport on muutunud keerukaks ja koormavaks. Oma väike korter Tallinnas aitaks tagada, et

G.V saaks mugavalt, turvaliselt ja koduselt puhata, ilma et peaks tegema pikki sõite või

sõltuma transportidest. Avalduses ja selle täiendustes on toodud täiendavalt välja, et G.V

sissetulekuks on pension 700-820 eurot kuus, sotsiaaltoetus 25-40 eurot kuus, lapsetoetus

500-900 eurot kuus ja Tallinna linna toetus 350-400 eurot kvartalis. Igakuine hoolekande

maksumus on 2090 eurot kuus, millest omaosalus on 1200-1400 eurot. Ühtlasi kulub

igakuiselt abivahendi rendile, telefonile.

2.G.Vle riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 10.12.2025 arvamuse, et kohus võib

anda avaldajale nõusoleku uue korteriomandi ostmiseks. Uut korterit ei ole G.V-l vältimatult

vaja oma elukohana kasutamiseks, sest ta viibib hooldekodus. Võimalus oma asju hoida ja

viibida nädalavahetustel koos oma lähedastega oma korteris on G.V huvides. 03.12.2025.a

vestluses müügi-projektijuht Yga ilmnes, et korter nr 41 asub kolmandal korrusel ja majas on

lift, mis võimaldab liikumispuudega G.V-l takistuseta uut korterit kasutada. Põhjendatud on

anda nõusolek G.V omandisse ½ mõttelise uue korteriomandi osa soetamiseks, sh müügi- ja

asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduste tegemiseks tingimusel, et ostmine

toimub keskmise turuhinnaga või sellest madalama hinnaga. Nõusoleku võib anda lisaks uue

korteri omandamisega seotud vajalike kulude tasumiseks (riigilõiv, maakleritasu,

kolimisteenuste kulu, uue mööbli soetamise kulu). Arvamuses on esindaja toonud ka välja, et

esindaja kohtus G.V-ga, kes avaldas esindajale, et on nõus avalduses märgituga. Tal on tütre

ja tütretütrega hea läbisaamine ning nädalavahetusel viibib tihti neil külas.

3.Tallinna Linnavalitsus ei toetanud 22.12.2025 esitatud arvamuses avalduse rahuldamist.

Alates 29.01.2025 viibib G.V ööpäevaringsel üldhooldusteenusel Viimsi Pihlakodus. G.V

igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 831,42 eurot ja sotsiaaltoetus 27 eurot. Viimsi

Pihlakodu koha maksumus on 2090 eurot. Tema omaosaluseks on ligikaudu 1170 eurot,

kohalik omavalitsus toetab 856 euroga. G.V igakuine sissetulek ei kata tema omaosalust

hoolduskulude osas. N.G sõnul on puudujääv osa siiani tasutud pere isiklikest säästudest, mis

arvestades üldhooldusteenuse hindade pidevat tõusu, ei ole jätkusuutlik. Kohatasule

hooldekodus lisanduvad igakuiselt kulutused ravimitele, mähkmetele, juukselõikusele ning

vajadusel transpordikulud, mille katmine pikemas perspektiivis on eestkostjale ülejõukäiv.

G.V on kõrvalabist sõltuv isik, kes oma vaimse ja füüsilise seisundi tõttu vajab hooldust ja

järelevalvet. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna spetsialist vestles

04.12.2025 Viimsi Pihlakodu kliendisuhete juhi Cga, kes kinnitas, et G.V lähedased

külastavad teda regulaarselt, on hoolivad ja tähelepanelikud ning viivad teda aegajalt ka koju.

Lisaks mäluhäiretele on G.V-l ka hüpertooniatõbi, diabeet ja liikumisraskused, mistõttu vajab

ta igapäevaselt kõrvalabi, juhendamist ning järelevalvet. Viimsi Pihlakodus on G.V-le tagatud

kõik vajalikud teenused. N.G on oma 17.09.2025 Harju Maakohtule esitatud avalduses

kinnitanud, et korteri võõrandamisest saadavat raha kasutatakse hooldusega seonduvate

kulutuste eest tasumiseks. Eestkostja on korduvalt toonitanud hoolduskulude pidevat tõusu ja

sellest tulenevalt ülejõukäivat maksukoormust lähedastele. 12.11.2025 esitatud avalduses

rõhutab N.G, et uus ostetav korter toetab G.V väärikust ja elukvaliteeti kuna selle asukoht

kesklinnas vähendab transportimise vajadust ja tagab kõik vajalikud teenused. Eeltoodule

tuginedes leiab Tallinna Linnavalitsus, et N.G poolt 12.11.2025 esitatud avaldus ei ole

põhjendatud. G.V-le on Viimsi Pihlakodus tagatud kõik talle vajalikud teenused ning on igati

kiiduväärne, et lähedased teda nädalavahetustel enda juurde koju võtavad, kuid G.V jaoks on

kindlasti olulisem pereliikmete lähedus ja nendega koos veedetud ühised nädalavahetused, kui

uus korteriomad, mis oma asukohalt on ligikaudu 20 km kaugusel hooldekodust eestkosteava

jaoks uues võõras ümbruses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4.Maakohus jättis avalduse rahuldamata, avaldaja menetluskulud avaldaja kanda, RÕA tasu ja

kulud riigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt viibib G.V alates 29.01.2025

Viimsi Pihlakodus ja seal on talle tagatud kõik talle vajalikud teenused. Seega ei vaja G.V uut

korterit. Seni ei ole G.V sissetulekutest jätkunud tema kulutuste finantseerimiseks, sest

sissetulekud ei kata hoolduskulusid. Harju Maakohus on 07.10.2025 määruses samuti andnud

nõusoleku kasutada MMM, Tallinn võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid G.V vajalike

hooldus- ja ravikulude tasumiseks. Seega ei oleks G.V-le uue korteriomandi, millest ½

kuuluks talle, ostmine G.V huvides.

Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et avaldaja soovib nõusolekut osta G.V nimel

korteriomandit, mida soovitakse finantseerida korteriomandi hinnast (hind 279 900 eurot) üle

pooles ulatuses pangalaenuga (155 900 eurot taotletav laen, sissemakse 124 000 eurot (G.V

osalus 94 500 eurot + Q omaosalus). Seetõttu ei pruugi anda pank üldse nõusolekut, et G.V-le

hakkab kuuluma ½ korteriomandist. Samuti, arvestades Q vanust, võib eeldada, et igakuise

laenumakse suurus võib olla ca 1000 eurot, millele lisanduvad veel kommunaalkulud.

Nimetatud asjaolu on riskiks tulevikus majanduslikke raskustesse sattumiseks. Isegi, kui

panga kasuks seatud hüpoteek on seatud üksnes Qle kuuluvale kaasomandi osale, võib see

siiski võlgnevusse jäämisel hakata mõjutama ka G.V-d – Q osa võõrandamisel võib uus

omanik hakata nõudma G.V-lt kaasomandi lõpetamist. Tuginedes kogumis eeltoodule, ei ole

kohtu hinnangul G.V nimele uue korteriomandi ostmiseks nõusoleku andmine G.V huvidega

kooskõlas.

Kohus nõustub Tallinna Linnavalitsusega, et juhul, kui pere G.V-d aeg ajalt enda juurde

võtab, on see igati kiiduväärne, kuid G.V jaoks on kindlasti olulisem pereliikmete lähedus ja

nendega koos veedetud ühised nädalavahetused, kui uus korteriomad.

Määruskaebus

5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja anda

avaldajale nõusolek eestkostetava nimel tehingu tegemiseks, jättes avaldaja menetluskulud

tema enda kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vajab eestkostetav korterit

kaasomandisse, kuna siis on võimalik eestkostetav nädalalõppudeks hooldekodust eemale

viia. Määruskaebuse kohaselt on korteriomandi soetamine kaasomandisse eestkostetava vara

parem valitsemine võrreldes eestkostetava raha pangakontol hoidmisega.

6. Kohalik omavalitsus ja eestkostetava esindaja RÕA korras vaidlesid määruskaebusele

vastu.

Menetluse edasine käik

7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659, et esitatud määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu väljendatud seisukohtadega neid kordamata TsMS § 654

lg 6 järgi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

9.Asja materjalidest nähtub:

-N.G on puudutatud isiku G.V (eestkostetava) lapselaps.

-N.G esitas 28.07.2024 Harju Maakohtule avalduse G.V-le eestkostja määramiseks. Avalduse

kohaselt avaldaja vanaema G.V tervislik seisund on viimasel ajal järjest halvenenud. Lisaks

muudele haigustele on tal täpsustamata dementsus. Mäluhäirete tõttu vajab igapäevaselt

kõrvalabi ja toetust asjaajamistes ja igapäevaelu toimingutes. N.G palus end määrata oma

vanaema G.V eestkostjaks.

-Harju Maakohtu 26.08.2024 määrusega seati täisealisele isikule G.V-le (isikukood XXX)

tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati tema eestkostjaks N.G tähtajaga 5 aastat, s.o

kuni 26.08.2029. N.G ülesanneteks jäi G.V esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute

sooritamisel ning tema vara valitsemine, talle sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve

tagamine. Määrusega loeti G.V valimisõiguse teostamise tähenduses ning perekonnaõiguslike

tehingute ja toimingute osas teovõimetuks.

-N.G esitas 20.08.2025 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks

eestkostetava G.V nimel tehingu tegemiseks, täpsustades hiljem avaldust. Eestkostja palus

luba müüa eestkostetavale kuuluv MMM, Tallinn korter. Korteri müügi eesmärk on tasuda

eestkostetava igakuised kulutused, mis on seotud hooldekoduga, apteegi-, arstiabi-,

toidukulutused jne arved. Korteri müügihind on 126 000 eurot. Müügitulu jaotub nagu

pärimisõiguse tunnistuses, s.o 50% G.V-le ja 50% tema tütrele.

-Maakohus tuvastas, et korter asukohaga MMM, Tallinn kuulus pärandaja W ja G.V

ühisvarasse., mistõttu osutas, et pärandvara, sh pärandieseme ühiselt müügist saadud raha,

jagamisel tuleb arvestada sellega, et G.V omandis on juba arvestuslikult ½ korterist ja

pärandvarasse kuulub ½ korterist, millest ½ osas on pärijaks G.V ja ½ osas teine pärija Q.

Maakohus andis sellest tulenevalt nõusoleku eestkostetava nimel tehingu tegemiseks selliselt,

et müügist saadud raha jagatakse G.V-le ¾ kogu korteri müügist saadud rahast (½+ ¼) ja

teisele kaasomanikule Qle (kes oli W pärija) ¼ kogu korteri müügist saadud rahast. Kohus

leidis seejuures, et vara müügist saadud rahast tuleb ¾ paigutada eestkostetava arveldusarvele

ning kasutada eestkostetava huvides, sh tema ülalpidamiskulude katteks, märkides, et

saadavat raha võib kasutada ka tehingu tegemisega kaasnevate kulutuste katteks.

-Asjas puudub vaidlus, et eelnimetatud korteri müügitehing toimus ning müügist laekus raha

eestkostetava arvele.

-Käesolevas asjas soovis avaldaja eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusolekut selliselt,

et eestkostetava kontol oleva MMM, Tallinn müügist saadud raha eest ostetakse

korteriomand kaasomandisse Qga (eestkostetava tütar ja eestkostja ema).

-Avaldust põhjendas avaldaja sellega, et eestkostetav soovib viibida lähedastega

nädalalõppudel hooldekodust eemal, nn puhata hooldekodust, samuti vajab eestkostetav ruumi

oma asjade hoiustamiseks.

-G.V viibib alates 29.01.2025 ööpäevaringsel üldhooldusteenusel Viimsi Pihlakodus,

hooldusteenuse maksumus on kuus 2090 eurot, teenuse eest tasumist toetab kohalik

omavalitsus 856 euroga.

-Viimsi Pihlakodu 2090 euro suurusele maksumusele lisanduvat igakuiselt kulutused

ravimitele, mähkmetele, juukselõikusele ning vajadusel transpordikulud.

-G.V igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 831,42 eurot ja sotsiaaltoetus 27 eurot.

Seega G.V igakuine sissetulek ei kata tema omaosalust hooldekodu jm kulude osas.

10. Määruskaebuses põhjendab avaldaja korteriomandi kaasomandisse ostmist ka vajadusega

säilitada eestkostetava vara väärtus, põhjendades väidet sellega, et raha pangakontol kaotab

rohkem väärtust võrreldes selle paigutamisega kinnisasja omandamisse. Ringkonnakohtu

arvates jättis maakohus põhjendatult avalduse rahuldamata. Arvestades asjaolu, et

eestkostetavale kuulus 2025.a juba kaasomandisse Qga korteriomand, sh oli kaasomandiosa

suurus suurem, võrreldes kavandatava ostuga, leidis avaldaja siiski, et korteriomand on

eestkostetava huvides vaja müüa. Eestkostetavale kaasomandisse kuuluva korteriomandi

müügi argumendina esitas avaldaja väite, et eestkostetav vajab ülalpidamiseks, sh

hooldamiseks rahalisi vahendeid, mida tema sissetulek ei kata. Kohus andis eestkostetavale

kuulunud korteriomandi müügiks nõusoleku 07.10.2025.a . Käesoleva asja avaldus

eestkostetava pangaarvel oleva raha eest korteriomandi kaasomandisse Qga ostmiseks

nõusoleku saamiseks esitati 12.11.2025, st sisuliselt kohe peale eelmises asjas eestkostetava

nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamist ning tehingu tegemist. Ringkonnakohtu

arvates ei ole ära langenud asjaolud, mis olid esitatud avaldaja poolt MMM, Tallinn müügiks

kohtu nõusoleku saamiseks. Eestkostetaval on jätkuvalt igapäevaste kulude katteks vaja

rahalisi vahendeid, mida tema igakuine sissetulek ei kata.

11.Ringkonnakohus leiab, et kuigi põhimõtteliselt ei ole välistatud, et eestkostetava raha

kasutatakse kinnisasja ostuks, puudub käesoleval igasugune põhjendus, miks oli sel juhul

vajalik 2025.a sügisel varem eestkostetava ja Q kaasomandisse kuulunud korteriomand müüa.

Seega jääb asjast mulje, et avaldaja soovib sisuliselt emale ja endale uue elamispinna

soetamist eestkostetava pangaarvel oleva rahaga. Ringkonnakohus märgib veel seda, et

selleks, et eestkostetav saaks viibida mõned päevad hooldekodust eemal, puudub tal vajadus

omada kinnisasja. Nii puudutatud isiku eestkostja kui ka eestkostetava tütar saavad

eestkostetava viibimise hooldekodust eemal korraldada ilma, et eestkostetav vajaks selleks

kinnisasja. Asjas puuduvad ka igasugused veenvad väited ja tõendid, et eestkostetav vajaks

oma asjade hoiustamiseks eraldi kinnisasja. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses

esmakordselt esitatud väitega, et kaasomandisse kinnisasja ostmine säilitab eestkostetava raha

väärtust. Kuna eestkostetav vajab igakuiselt rahalise vahendeid enda ülalpidamiseks, võiks

kinnisasja omandamine eestkostetava raha arvelt tulla kõne alla juhul, kui kinnisasi teeniks

tulu, st näiteks see antakse üürile ning tõendamist leiab, et üüritasu katab kõik üürile

andmisest tekkivad kulud (kinnisasja haldus-ja majandamiskulud, maksud jm taoline) ning

kõikide eelnimetatud kulude tasumisel jääb üle ka vähemalt eestkostetavale igakuiseks

ülalpidamiseks seni puudu jäänud vajalik summa.

12.TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 koosmõjus jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Puudutatud isikule osutatud riigi õigusabi kulud ja tasu jätab ringkonnakohus riigi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/