2-23-5560/86 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. märts 2026

Tsiviilasja number

2-23-5560

Tsiviilasi

ARF OÜ pankrotimenetlus

Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ARF OÜ (pankrotis), Osaühing Kalbro, Anteil OÜ,

Mintralt Grupp OÜ, Ago Kalmeri, Tehnilise

Ülevaatuse Osaühingu ja AGAL Kinnisvarad OÜ

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik ARF OÜ (pankrotis; registrikood 16175581),

juhatuse liige Ago Kalmer

Võlgniku pankrotihaldur vandeadvokaat Anne Tammer

Võlausaldajad: Osaühing Kalbro (registrikood

10796744), Anteil OÜ (registrikood 16458847),

Mintralt Grupp OÜ (registrikood 10551480) ja Ago

Kalmer

(isikukood

XXXXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ljudmila

Tamar ja Grete-Kai Teeäär

Võlausaldaja: Tehnilise Ülevaatuse Osaühing

(registrikood 10646752), esindaja juhatuse liige Andres

Kalmer

Võlausaldaja: AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood

10898456), esindajad juhatuse liikmed Ago Kalmer,

Aarne Kalmer ja Andres Kalmer

Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu ja AGAL Kinnisvarad OÜ 4. novembri 2024.

a seisukohale lisatud järgmised tõendid asja juurde võtmata: Tartu Maakohtu

registriosakonna 19. detsembri 2023. a määrus; Ago Kalmeri koostatud versioon 17.

detsembri 2021. a kokkuleppest; Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu juhatuse

asendusliikme M. Krupi ja A. Kalmeri kirjavahetus alates 16. kuni 18. septembrini

2021; Pärnu Maakohtu 5. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-9064.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-5560

osas, milles maakohus kinnitas ARF OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses lõpliku

võlausaldajate nimekirja maakohtu määruses märgitud viisil ning tunnustas AGAL

Kinnisvarad OÜ intressi nõuet 5437 eurot 53 senti ja jättis AGAL Kinnisvarad OÜ

viivisenõude 20 426 eurot 61 senti, Osaühing Kalbro nõude 1007 eurot ja Anteil OÜ

nõude 342 eurot tunnustamata.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega kinnitada ARF OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses lõplik võlausaldajate nimekiri järgmiselt:

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud pandiga tagamata tunnustatud nõuded

Võlausaldaja nimi (isiku- ja registrikood)

Nõude

suurus (€)

Jaotis

Võlgniku

vastuväide

Tehnilise Ülevaatuse Osaühing (10646752)

367 868,81

66,38%

Jah

AGAL Kinnisvarad OÜ (10898456)

174 459,07

31,48%

Jah

Mintralt Grupp OÜ (10551480)

10 000

1,80%

Ei

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu*

(70000349)

495

0,09%

Ei

Osaühing Kalbro (10796744)

1007

0,18%

Ei

Anteil OÜ (16458847)

342

0,06%

Ei

Kokku

554 172

100%

4. Jätta Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-5560

ülejäänud osas muutmata.

5. Täiendada Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024. a määrust tsiviilasjas nr 2-23-5560

järgmiselt:

5.1. rahuldada Osaühing Kalbro, Anteil OÜ ja Ago Kalmeri 30. augusti 2024. a

taotlus ja võtta tsiviilasja nr 2-23-5560 juurde sama menetlusdokumendi lisad 1 –

13;

5.2. jätta rahuldamata Osaühing Kalbro, Anteil OÜ ja Ago Kalmeri 30. augusti 2024.

a taotlus anda võlausaldajatele tähtaeg Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu ja

AGAL Kinnisvarad OÜ 5. juuli 2024. a vastuste osas seisukoha esitamiseks.

6. Rahuldada Mintralt Grupp OÜ, Anteil OÜ, Osaühing Kalbro, A. Kalmeri, ARF OÜ

(pankrotis) ja AGAL Kinnisvarad OÜ määruskaebused osaliselt. Jätta Tehnilise

Ülevaatuse Osaühingu määruskaebus rahuldamata.

2

7. Lugeda Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024. a määruse tsiviilasjas nr 2-23-5560

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

7.1. jätta rahuldamata Anteil OÜ, Osaühing Kalbro ja Ago Kalmeri 30. augusti 2024.

a taotlus ARF OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirja kinnitama jätmiseks ja haldurile tagastamiseks;

7.2. jätta rahuldamata Osaühing Kalbro, Anteil OÜ, Mintralt Grupp OÜ ja Ago

Kalmeri 4. septembri 2024. a taotlus ARF OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

koosatatud võlausaldajate nimekirja kinnitamata jätmiseks ja haldurile

tagastamiseks;

7.3. jätta rahuldamata Ago Kalmeri 4. septembril 2024 ARF OÜ (pankrotis) nimel

esitatud taotlus võlausaldajate nimekirja haldurile tagastamiseks ja täiendavate

seisukohtade esitamiseks tähtaja andmiseks;

7.4. jätta rahuldamata Mintralt Grupp OÜ, Anteil OÜ ja Osaühing Kalbro 17.

septembri 2024. a taotlus, millega 19. septembril 2024 ühinesid ARF OÜ

(pankrotis) ja Ago Kalmer;

7.5. rahuldada Osaühing Kalbro, Anteil OÜ ja Ago Kalmeri 30. augusti 2024. a

taotlus ja võtta tsiviilasja nr 2-23-5560 juurde sama menetlusdokumendi lisad 1 -

13;

7.6. jätta rahuldamata Osaühing Kalbro, Anteil OÜ ja Ago Kalmeri 30. augusti 2024.

a taotlus anda võlausaldajatele tähtaeg Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu ja

AGAL Kinnisvarad OÜ 5. juuli 2024. a vastuste osas seisukoha esitamiseks;

7.7. kinnitada ARF OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses lõplik võlausaldajate

nimekiri järgmiselt: pandiga tagamata tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p

2)

Võlausaldaja nimi (isiku- ja registrikood)

Nõude

suurus (€)

Jaotis

Võlgniku

vastuväide

Tehnilise Ülevaatuse Osaühing (10646752)

367 868,81

66,38%

jah

AGAL Kinnisvarad OÜ (10898456)

174 459,07

31,48%

jah

Mintralt Grupp OÜ (10551480)

10 000

1,80%

ei

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu*

(70000349)

495

0,09%

ei

Osaühing Kalbro (10796744)

1007

0,18%

ei

Anteil OÜ (16458847)

342

0,06%

ei

Kokku

554 172

100%

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või kõrvaltingimusega haldusaktist

tuleneva nõudega. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue on tingimuslik nõue.

7.8. jätta ARF OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata:

- Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu nõue 90 129 eurot 63 senti;

- AGAL Kinnisvarad OÜ nõue 9000 eurot 22 senti;

- Ago Kalmeri nõue 1500 eurot;

7.9. jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääratama;

3

7.10. avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Saata määrus pankrotihaldurile ja vastuväite saanud

võlausaldajatele.“

8. Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

9. Avaldada võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 1003 lg 8).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite

saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks

lugemisest. Määrus loetakse pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 esimese lause järgi

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel määruse postitamisest või selle e-toimikus

nähtavaks tegemisest.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 30. jaanuari 2024. a määrusega välja ARF OÜ (võlgnik)

pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaat Anne Tammeri (haldur).

Pankroti väljakuulutamise kohta avaldati 30. jaanuaril 2024 väljaandes Ametlikud

Teadaanded teade. Nõuete esitamise tähtaeg oli 1. aprillil 2024.

2. Võlgniku pankrotimenetluses esitati järgmised nõuded: Tehnilise Ülevaatuse Osaühing

(TÜO) 457 998 eurot 44 senti, AGAL Kinnisvarad OÜ (AGAL) 183 459 eurot 29 senti,

Mintralt Grupp OÜ (Mintralt) 10 000 eurot, Ago Kalmer 1500 eurot, Anteil OÜ (Anteil)

342 eurot, Osaühing Kalbro (Kalbro) 1007 eurot ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

(MTA) kaudu) 495 eurot. Loetletud nõuded on tähtaegsed (PankrS § 93 lg 1). Pandiga

tagatud nõudeid ei ole.

3. Haldur avaldas 30. aprillil 2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded esialgse

võlausaldajate nimekirjaga tutvumise teate (PankrS § 1001 lg 3). Võlgniku esialgse

võlausaldajate nimekirjaga oli võimalik tutvuda ja vastuväiteid esitada kuni 30. maini 2024.

4. Vastuväited esitati järgmiste võlausaldajate nõuetele: TÜO (haldur 14 888 euro 71 sendi,

võlgnik ja teised võlausaldajad (v.a AGAL) kogu ulatuses), AGAL (haldur 6279 euro 50

sendi, võlgnik ja teised võlausaldajad (v.a TÜO) kogu ulatuses), A. Kalmer (haldur, TÜO,

AGAL kogu ulatuses), Anteil (haldur, TÜO, AGAL kogu ulatuses), Kalbro (haldur, TÜO,

AGAL kogu ulatuses). Mintralti nõudele ei esitatud vastuväiteid. Eesti Vabariigi (MTA

kaudu) nõue 495 eurot on seotud A. Kalmeri esitatud juhatuse liikme tasu nõudega, mille

väljamaksmisega kaasneb sotsiaalmaksu tasumise kohustus. Kui A. Kalmeri nõue jääb

tunnustamata, tuleb jätta Eesti Vabariigi nõue samuti tunnustamata.

4

5. Haldur edastas pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist nõuetele esitatud

vastuväited vastuväite saanud võlausaldajatele ning määras vastuväidetele kirjaliku

seisukoha, tõendite ja taotluste esitamiseks tähtaja 5. juulini 2024.

6. Haldur esitas 5. augustil 2024 kohtule taotluse võlgniku võlausaldajate nimekirja

kinnitamiseks. Haldur palus kinnitada võlausaldajate nimekiri järgnevalt:



TÜO, nõue 443 109 eurot 73 senti, jaotis 70,30%, II järk;



AGAL, nõue 177 179 eurot 79 senti, jaotis 28,11%, II järk;



Mintralt, nõue 10 000 eurot, jaotis 1,59%, II järk.

Haldur palus jätta tunnustamata järgmised nõuded: TÜO nõue 14 888 eurot 71 senti,

AGAL- i nõue 6279 eurot 50 senti, A. Kalmeri nõue 1500 eurot, Anteili nõue 342 eurot,

Kalbro nõue 1007 eurot.

Haldur palus tunnustada Eesti Vabariigi (MTA kaudu) nõuet 495 eurot tingimusliku

nõudena.

7. Võlausaldajad Anteil, Kalbro ja A. Kalmer esitasid 30. augustil 2024 taotluse

võlausaldajate nimekirja kinnitamata jätmiseks ja selle haldurile tagastamiseks.

Võlausaldajad palusid alternatiivselt, kui kohus võtab võlausaldajate nimekirja vastu,

arvestada 30. augusti 2024. a taotluse ja selle lisadega ning anda tähtaeg TÜO ja AGAL-i 5.

juuli 2024. a vastuste kohta arvamuse esitamiseks.

Haldur ei arvestanud võlausaldajate nimekirja koostamisel Anteili ja Kalbro poolt 5. juulil

2024 haldurile esitatud tõenditega ega edastanud neid tõendeid kohtule. Haldur esitas

võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluses Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri nõuetele uusi

vastuväiteid. Tegemist on hilinenud väidetega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldajad

jäid ilma võimalusest esitada TÜO ja AGAL-i nõuetele vastuväiteid. TÜO ja AGAL

põhistasid oma nõudeid sisuliselt alles 5. juulil 2024, mil nad esitasid nende nõuete kohta

esitatud vastuväidete osas endi seisukohad ja neid kinnitavad uued tõendid.

8. Võlgnik (esindaja A. Kalmer) ja võlausaldajad Kalbro, Anteil, Mintralt ja A. Kalmer

esitasid 4. septembril 2024 taotlused võlgniku pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirja kinnitamata jätmiseks ja selle haldurile tagastamiseks ning taotluse täiendavate

seisukohtade esitamiseks tähtaja andmiseks.

Haldur rikkus menetlusnorme. AGAL-i esialgne nõudeavaldus oli puudustega. AGAL-i 1.

aprilli ja 18. mai 2024. a nõudeavalduse täpsustused on esitatud hilinenult. Nendega ei saa

arvestada. AGAL-i 18. mai 2024. a nõudeavalduse täpsustus esitati võlausaldajatele alles

29. mail 2024. Haldur ei esitanud AGAL-i poolt 5. juulil 2024 esitatud vastuväiteid

võlausaldajatele ega määranud neile vastamiseks tähtaega. Võlausaldajad ei saanud seega

esitada täiendavaid vastuväiteid AGAL-i nõudele. Haldur ei teatanud võlausaldajatele, et ta

esitab 5. augustil 2024 kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks. Haldur

esitas 5. augusti 2024. a võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluses väiteid, mida ta ei

esitanud võlausaldajate nõuetele vastuväidete esitamisel, need halduri väited on hilinenud

ja tuleb jätta tähelepanuta. Kui kohus ei jäta neid väiteid tähelepanuta, tuleb anda

võlausaldajatele tähtaega neile vastamiseks. Haldur ei põhjendanud AGAL-i nõuete

tunnustamist.

9. Võlausaldajad Mintralt, Anteil ja Kalbro esitasid 17. septembril 2024 kohtule taotluse

jätta TÜO 5. juuli 2024. a seisukohad ja tõendid tähelepanuta. Võlausaldajad palusid

alternatiivselt, kui kohus ei rahulda eelnimetatud taotlust, võtta asja juurde ning arvestada

asja lahendamisel võlausaldajate poolt 17. septembril 2024 esitatud arvamuse ja tõenditega.

5

TÜO nõudeavaldus ei vasta pankrotiseaduses sätestatud nõuetele, kuna selles esitatud nõue

on tõendamata. TÜO 5. juuli 2024. a seisukoht on sisuliselt nõudeavalduse puuduste

kõrvaldamine, mis on esitatud hilinenult. TÜO täpsustas 5. juuli 2024. a avalduses oma

nõude alust ja lisas esmakordselt nõuet tõendavad dokumendid. Haldur pani seega

kaitsmisele puudustega nõudeavalduse ja võttis sellega võlausaldajatelt võimaluse esitada

nõudele sisulisi vastuväiteid. Nõuet tõendavad tõendid tuleb esitada nõudeavalduses enne

nõude kaitsmist, mitte alles vastuväitele vastamisel. TÜO 5. juuli 2024. a selgitused ja

tõendid on hilinenud. Need tuleb jätta tähelepanuta. Võlausaldajad peaksid saama 5. juulil

2024. a seisukohaga arvestamise korral sellele vastata.

10. A. Kalmer edastas 19. septembril 2024 seisukoha, et võlgnik ja A. Kalmer nõustuvad

Mintralti, Anteili ja Kalbro 17. septembri 2024. a täiendavate vastuväidetega ning paluvad

vastuväiteid käsitleda võlgniku ja A. Kalmeri vastuväidetena.

11. Haldur leidis vastusena võlausaldajate Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri 30. augusti 2024. a

taotlustele, et võlausaldajate nimekirja kinnitamata jätmiseks ja haldurile tagastamiseks ei

ole alust. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel järgiti pankrotiseaduses sätestatud korda

ja nõudeid. Võlausaldajate õigusi ei rikutud.

MAAKOHTU LAHEND

12. Tartu Maakohus jättis 4. oktoobri 2024. a määrusega rahuldamata 30. augusti ja 4.

septembri 2024. a taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamata jätmiseks ja haldurile

tagastamiseks; 4. septembri 2024.a taotluse võlausaldajate nimekirja haldurile tagastamiseks

ja täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja andmiseks ning Mintralti, Anteili ja Kalbro

17. septembri 2024. a taotluse, millega ühinesid võlgnik ja A. Kalmer.

Maakohus kinnitas võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja järgmiselt:

Võlausaldaja nimi (isiku- ja registrikood)

Nõude

suurus (€)

Jaotis

Võlgniku

vastuväide

Tehnilise Ülevaatuse Osaühing (10646752)

367 868,81

68,40%

jah

AGAL Kinnisvarad OÜ (10898456)

159 469,99

29,65%

jah

Mintralt Grupp OÜ (10551480)

10 000

1,86%

ei

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu*

(70000349)

495

0,09%

ei

Kokku

537 833,80

100%

Maakohus märkis, et tegemist on II rahuldamisjärgu, s.o pandiga tagamata tunnustatud

nõuetega (PankrS § 153 lg 1 p 2). Tegemist ei ole solidaarkohustuse ega kõrvaltingimusega

haldusaktist tuleneva nõudega. Eesti Vabariigi nõue on tingimuslik. Maakohus jättis

tunnustamata järgmised nõuded: TÜO nõue 90 129 eurot 63 senti, AGAL-i nõue 23 989

eurot 30 senti, A. Kalmeri nõue 1500 eurot, Anteili nõue 342 eurot ja Kalbro nõue 1007

eurot. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

Taotlused, mis esitati kohtule pärast seda, kui pankrotihalduri oli esitanud kohtule lõpliku

võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks, jäid rahuldamata. Täiendavad tõendid jäid vastu

võtmata. Võlausaldajate võimalus esitada seisukohti on piiratud halduri poolt PankrS § 1001

lg-te 3 ja 5 alusel määratud tähtajaga. Kohus arvestab hilinenult esitatud seisukohti PankrS §

1003 lg-s 1 sätestatud asjaoludel. Antud asjas ei ole selliseid asjaolusid.

TÜO nõuab võlgnikult tühise laenulepingu alusel võlgnikule üle antud 355 000 euro

tagastamist, intressi ja viivise tasumist ning saadust saadud kasu väljaandmist. Nõuded on

järgmised: põhinõue 355 000 eurot, intress 12 868 eurot 81 senti, viivis 81 699 eurot 27

6

senti, saadust saadud kasu väljaandmise nõue 8430 eurot 36 senti. Nõuded esitati tähtaegselt

(PankrS § 93 lg 1). TÜO täpsustas 18. mail 2024 vastusena haldurile, mis kuupäevast ta

nõudeavalduses viivist arvestas. Haldur ei rikkunud täpsustuse küsimisega pankrotiseaduses

sätestatud nõuete läbivaatamise korda (vt PankrS § 94 lg 3).

TÜO ja võlgniku vahel 10. märtsil 2021 sõlmitud laenuleping on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel tühine. A. Kalmeri volitused TÜO juhatuse liikmena

lõppesid 10. juunil 2013. Neid ei pikendatud. Esindusõigusega isik on ei ole 10. märtsi

2021. a laenulepingut heaks kiitnud. Väited, et A. Kalmeri tegutsemist juhatuse liikmena

aktsepteeris TÜO ainuosanik Osaühing AGAL Invest ning TÜO 2020. majandusaasta

aruanne on ainuosaniku kinnitatud, ei ole tõendatud. 2020. majandusaasta aruande

allkirjastas A. Kalmer. Sellele ei ole lisatud osanike otsust aruande kinnitamise kohta. TÜO-

l on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja TsÜS § 84 lg 1 järgi seega võlgniku vastu nõue

10. märtsi 2021. a laenulepingu alusel võlgnikule ülekantud, kuid võlgniku poolt

tagastamata 355 000 euro saamiseks. TÜO ei tõendanud, et ta esitas 17. septembril 2021

võlgnikule nõude 355 000 euro saamiseks. TÜO esitas võlgniku vastu selle nõude alles 11.

veebruaril 2024 võlgniku pankrotimenetluses. TÜO-l on järelikult õigus nõuda võlgnikult

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressi alates raha võlgnikule ülekandmisest kuni

võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Nõudeavaldusele lisatud intressiarvestus on õige.

Intressinõue 12 868 eurot 81 senti on põhjendatud. Kuna TÜO esitas võlgniku vastu nõude

355 000 euro saamiseks pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, ja viivise arvestamine

lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 35 lg 1 p 6), ei ole viivise nõue 81 699

eurot 27 senti põhjendatud. TÜO nõue saadust saadud kasu väljaandmiseks ei ole tõendatud.

TÜO nõuded tuleb seega tunnustada järgmiselt: 367 868 eurot 81 senti, sh põhinõue 355

000 ja intress 12 868 eurot 81 senti (II järk, PankrS § 153 lg 1 p 2). Tunnustamata nõuded

on viivis 81 699 eurot 27 senti ja saadust saadud kasu väljaandmise nõue 8430 eurot 36

senti.

AGAL-i nõuded on järgmised: põhinõue 153 705 eurot 12 senti (3705,12 + 150 000), intress

5437 eurot 53 senti, viivis 20 753 eurot 95 senti (327,34 + 20 426,61) ja saadust saadud

kasu väljaandmise nõue 3562 eurot 69 senti. Nõuded esitati tähtaegselt (PankrS § 93 lg 1).

AGAL selgitas 18. mail 2024 vastusena haldurile nõudeavaldusele lisatud arvetel kajastatud

tehingute asjaolusid. Haldur ei rikkunud selgituse küsimisega pankrotiseaduses sätestatut.

AGAL nõuab võlgnikult talle osutatud teenuste (ruumide kasutus, kontoritarbed) eest kokku

3705 eurot 12 senti ning teenuse eest esitatud arvete tasumisega viivitamisest eest viivist

327 eurot 34 senti. Need nõuded on põhjendanud ja tõendanud.

AGAL nõuab võlgnikult tühise laenulepingu alusel võlgnikule üle antud 150 000 euro

tagastamist, intressi 5437 eurot 53 senti ja viivist 20 426 eurot 61 senti ning saadust saadud

kasu väljaandmist 3562 eurot 69 senti. AGAL-i ja võlgniku vahel 16. juunil 2021 sõlmitud

laenuleping ei ole TsÜS § 89 lg 1 mõttes näilik ega kehtetu (TsÜS § 89 lg 2). Laenuleping

on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. A. Kalmeri volitused AGAL-i juhatuse liikmena olid 16.

juuni 2021. a laenulepingu sõlmimise ajal lõppenud. Pärnu Maakohus tuvastas 7. juuli 2022.

a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-14663, et AGAL-i kõigi juhatuse liikmete volitused on

aegunud. Juhatuse liikme A. Kalmeri ja A. Sorokini volitusi pikendati 1. juulil 2010 AGAL-

i osanike üldkoosoleku otsusega kolme aasta võrra ehk 1. juulini 2013 (määrus jõustus 27.

märtsil 2023). A. Kalmeril ei olnud 16. juunil 2021 järelikult volitusi allkirjastada AGAL-i

juhatuse liikmena laenulepingut. AGAL-il on VÕS § 1028 lg 1 ja TsÜS § 84 lg 1 järgi seega

võlgniku vastu nõue 16. juuni 2021. a laenulepingu alusel võlgnikule ülekantud, kuid

võlgniku poolt tagastamata 150 000 euro saamiseks. AGAL ei tõendanud, et ta esitas 29.

septembril 2022 võlgnikule nõude 150 000 euro saamiseks. AGAL esitas võlgniku vastu

7

selle nõude alles 11. veebruaril 2024 võlgniku pankrotimenetluses. AGAL-il on eelmärgitut

arvestades õigus nõuda võlgnikult VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressi alates raha

võlgnikule ülekandmisest kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Nõudeavaldusele

lisatud intressiarvestus on õige. Intressinõue 5437 eurot 53 senti on põhjendatud. Kuna

AGAL esitas võlgniku vastu nõude 150 000 euro saamiseks pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist, ja viivise arvestamine lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega (PankrS §

35 lg 1 p 6), ei ole viivise nõue 20 426 eurot 61 senti põhjendatud. AGAL-i nõue saadust

saadud kasu väljaandmiseks ei ole tõendatud.

AGAL-i nõuded tuleb, arvestades, et kohtule ei esitatud võlgniku pankrotimenetluses

avaldusi nõuete tasaarvestamiseks, tunnustada järgmiselt: 159 469 eurot 99 senti, sh

põhinõue 153 705 eurot 12 senti, intress 5437 eurot 53 senti, viivis 327 eurot 34 senti (II

järk, PankrS § 153 lg 1 p 2). Tunnustamata nõuded on viivis 20 426 eurot 61 senti ja saadust

saadud kasu väljaandmise nõue 3562 eurot 69 senti.

A. Kalmer nõuab võlgnikult 2023. a aprilli eest juhatuse liikme tasu 1500 eurot (bruto).

Nõue on tähtaegne (PankrS § 93 lg 1, § 94 lg 3). Asjaolu, et A. Kalmeri tegevus või

tegevusetus võib olla põhjustanud võlgniku püsiva maksejõuetuse ei anna alust

tagasiulatuvalt äriseadustiku (ÄS) § 1801 lg 3 alusel vähendada juhatuse liikme tasu. A.

Kalmer esitas juhatuse liikme tasunõude tõendamiseks 12. märtsi 2021. a võlgniku osanike

otsuse. Selle allkirjastas TÜO ja AGAL-i nimel A. Kalmer, kellel ei olnud selleks

esindusõigust. A. Kalmeri esindusõigus TÜO juhatuse liikmena lõppes 10. juunil 2013 ja

AGAL-i juhatuse liikmega 1. juulil 2013. Kuna A. Kalmeril ei olnud võlgniku nimetatud

osanike esindamise õigust, ei ole nemad otsusega nõustunud ja seda allkirjastanud vastavalt

ÄS § 173 lg-le 7. Võlgniku 12. märtsi 2021. a osanike otsus juhatuse liikmele tasu

maksmise kohta on ÄS § 1771 lg 1 järgi seega tühine. Sellest otsusest ei saanud võlgnikule

tekkida kohustust A. Kalmerile juhatuse liikme tasu maksmiseks (TsÜS § 84 lg 1). A.

Kalmer nõue 1500 euro saamiseks jääb eelmärgitust lähtudes tunnustamata.

Anteil ja Kalbro nõuavad võlgnikult õigusabiteenuse osutamise eest tasu vastavalt 342 eurot

ja 1007 eurot. Nõuded on tähtaegsed (PankrS § 93 lg 1, § 94 lg 3). Nõudeavalduste kohaselt

sõlmisid võlgnik ja Advokaadibüroo Supremia OÜ (advokaadibüroo) võlgnikule

õigusabiteenuse osutamiseks lepingu. Advokaadibüroo esitas võlgnikule õigusabiteenuse

osutamise eest 13. detsembril 2023 arve 20230566 summas 342 eurot ja 19. juulil 2023 arve

1007 eurot. Võlgnik ei tasunud arveid. Advokaadibüroo loovutas arvest 20230566 tuleneva

nõude võlgniku vastu Anteil-ile. Kalbro tasus advokaadibüroo pangakontole 1007 eurot,

selgitusega "Arve nr 20230327 ARFOÜ eest". Nõudeavaldustest ei ole aga aru saada, kuidas

arvetel kajastatud õigusabiteenused olid seotud võlgnikule õigusabiteenuse osutamisega ja

võlgniku huvides ning milline oli võlgnikule osutatud õigusabiteenuse ajakulu. Olukorras,

kus kuuel erineval menetlusosalisel (sh võlgnik) on menetluses üks esindaja, oleks pidanud

võlausaldaja selgitama õigusabi teenuse tasu kujunemist ja jaotumist erinevate kostjate

vahel. Anteili ja Kalbro nõuded jäävad seega tunnustamata.

MTA nõuab võlgnikult võlgniku pankrotimenetluses töötajate esitatud nõuetelt arvutatud

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, kokku 495 eurot. Nõue on tingimuslik. Tingimus

saabub, kui A. Kalmerile tehakse võlgniku pankrotimenetluses pankrotivarast väljamakse.

MTA tingimuslikku nõuet tuleb tunnustada (II järk, PankrS § 153 lg 1 p 2).

Kohus jättis PankrS § 1001 lg 5 alusel pärast halduri poolt määratud tähtaega kohtule

esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8

13. Võlausaldajad Mintralt, Anteil, Kalbro ja A. Kalmer paluvad määruskaebuses tühistada

maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlausaldajate taotluse

võlausaldajate nimekirja kinnitamata jätmiseks ja haldurile tagastamiseks ning

võlausaldajate 30. augusti ja 17. septembri 2024. a taotlused; jättis vastu võtmata 30.

augustil ja 17. septembril 2024 esitatud tõendid; jättis tunnustamata Anteili, Kalbro ja A.

Kalmeri nõuded; tunnustas TÜO ja AGAL-i nõuded ja jättis menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Võlausaldajad paluvad teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

võlausaldajate nimekiri kinnitamata ja tagastada see pankrotihaldurile, rahuldada 30. augusti

ja 17. septembri 2024. a taotlused ning võtta vastu 30. augustil ja 17. septembril 2024

esitatud tõendid. Võlausaldajad paluvad juhul, kui kohus leiab, et võlausaldajate nimekirja

saab kinnitada, jätta tunnustamata TÜO nõue 457 998 eurot 44 senti ja AGAL-i nõue 179

896 eurot 60 senti, tunnustada Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri nõuded; jätta kõik

menetluskulud halduri kanda ning mõista haldurilt välja Mintralti, Anteili, Kalbro ja A.

Kalmeri menetluskulud.

Võlausaldajad ei vaidlusta määrust osas, millega tunnustati Mintralti nõue ning jäeti

osaliselt tunnustamata TÜO ja AGAL-i nõuded. Võlausaldajad vaidlustavad määruse muus

osas.

Võlausaldajate nimekiri tuleb haldurile tagastada, kuna haldur ei viinud nõuete kaitsmise

menetlust nõuetekohaselt läbi. Haldur ei esitanud kohtule võlausaldajate poolt 5. juulil 2024

haldurile esitatud tõendeid. Võlausaldajad saatsid 5. juulil 2024, s.o tähtaegselt halduri

haldurile e-postiga lingi tõendite allalaadimiseks, kuna halduri e-postkasti mahupiirangute

tõttu ei saanud tõendeid e-postiga saata. Haldur kinnitas kirja kättesaamist. Halduri väide, et

ta ei saanud tõendeid, kuna ta ei laadinud neid lingi kaudu alla, on põhjendamatu. Haldur

rikkus tõendite vastu võtmata ja kohtule esitamata jätmisega nõuete kaitsmise läbiviimise

korda, mis välistab võlausaldajate nimekirja kinnitamise. Alternatiivselt peaks kohus vastu

võtma tõendid, mille võlausaldajad edastasid 5. juulil 2024 haldurile (30. augusti 2024

menetlusdokument). Haldur võimaldas TÜO-l esitada 5. juulil 2024 uue nõude ja uued

tõendid, millele võlausaldajad ei ole saanud vastata. TÜO algne nõudeavaldus oli

üldsõnaline, sellele ei olnud lisatud tõendeid. Tegemist oli puudustega avaldusega. Haldur

lubas selle siiski kaitsmisele. TÜO täiendas 5. juulil 2024 nõude faktilist ja õiguslikku alust

ning esitas tõendid. TÜO oleks pidanud esitama 5. juulil 2024 esitatud väited ja tõendid

nõudeavalduses, mitte alles pärast vastuväite saamist. TÜO poolt 5. juulil 2024 esitatud uus

nõue ja uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta, alternatiivselt tuleks võimaldada

võlausaldajatel nendele vastata ja võtta vastu võlausaldajate 17. septembri 2024. a seisukoht

ja tõendid. Haldur esitas 5. augusti 2024. a võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluses

Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri nõuetele uusi vastuväiteid, millele võlausaldajad ei saanud

vastata. Need tuleb jätta tähelepanuta, alternatiivselt tuleks võtta vastu võlausaldajate 17.

augusti 2024. seisukoht.

TÜO nõuded on tõendamata. Nõudeavalduses märgitud laenuleping ei ole tühine.

Laenuleping sõlmiti 10. märtsil 2021, see ei ole näilik ega ole sõlmitud tagantjärele. TÜO

nimel oli õigustatud laenulepingut sõlmima A. Kalmer. TÜO ainuosaniku 10. juuni 2010. a

otsusega pikendati A. Kalmeri volitusi juhatuse liikmena kolme aasta võrra. Kuni 31.

detsembrini 2010 kehtinud ÄS § 184 lg 2 redaktsiooni järgi sai juhatuse liiget valida

kolmeks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt võib juhatuse

liikme valida tähtajatult. Kuna seadus muutus ajal, mil 2010. a valitud juhatuse liikme

volitused kehtisid, muutusid A. Kalmeri juhatuse liikme volitused tähtajatuks. A. Kalmer

jätkas pärast 2010. a osanike otsuse tegemist ja sellest 3 aasta möödumist TÜO juhatuse

liikmena tegutsemist. Ajaosalised mõistsid ÄS § 184 lg 2 muudatust nii, et juhatuse liikme

volitused muutusid tähtajatuks ja selle kohta ei pea tegema osanike otsust. Usutav ei ole, et

9

TÜO tegutses ja viis läbi majandustegevust alates 2013. aastast, ent tegi seda juhatuse

liikmeta. Laenulepingu pooled kiitsid selle heaks. TÜO allkirjastas kompromissi, millega

viimane soovis lõpetada 10. märtsi 2021. a laenulepingu ning leppida kokku laenu

tagastamises. Võlgnik ei allkirjastanud kompromissi. TÜO väited, et laenulepingut ei

sõlmitud, on vastuolus tema varasemate väidetega. Laenulepingu sõlmimiseks ei olnud vaja

osanike nõusolekut, kuna laenuleping ei olnud sõlmitud ühingu ja juhatuse liikme vahel ja

leping sõlmiti turutingimustel ega väljunud igapäevase majandustegevuse raamest.

Laenuleping sõlmiti heas usus. See ei ole seadusega vastuolus.

Kui laenuleping ei ole tühine, ei saa kohus tunnustada laenulepingust tulenevat laenu

tagastamise nõuet, sest seda ei esitatud. Esitatud on üksnes alusetu rikastumise nõue. TÜO-l

ei ole isegi, kui laenuleping oleks tühine, õigust nõuda intressi, viivist ega õigusvilja.

Maakohtu mõttekäik intressi osas on arusaamatu. Maakohus ei arvestanud vastuväidetega.

Viivise ja õigusvilja nõuded jättis maakohus õigesti tunnustamata.

AGAL-i nõuded on tõendamata. 16. juuni 2021. a laenuleping on kehtiv. Maakohus rikkus

kohtulahendi põhjendamise kohustust. Haldur esitas 5. augusti 2024. a taotluses väiteid ja

põhjendusi, mida ta ei esitanud 30. mail 2024 nõuetele vastuväidete esitamisel. Haldur

rikkus sellega võlausaldajate õigusi. Halduri 5. augusti 2024. a taotluses esitatud järgmised

vastuväited on uued ja hilinenud: laenuleping on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, lepingu ühe

poole volitused juhatuse liikmena lõppesid 1. juulil 2010, volitusi ei pikendatud, äriregistri

kanne juhatuse liikme kohta on alates 2. juulist 2013 vale, esindusõiguseta sõlmitud

laenulepingut ei kiidetud hiljem heaks; AGAL-il on õigus saada tühise tehingu alusel üle

antud 150 000 eurot tagasi. Maakohus oleks pidanud jätma need väited tähelepanuta.

Maakohus leidis põhjendamatult, et AGAL-i juhatuse liikme volitused lõppesid 2013.

Maakohus ei arvestanud võlausaldajate väidetega. Pärnu Maakohtu 7. juuli 2022. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-14663 ei ole võlgniku jaoks siduv ega tõenda, et AGAL-i juhatuse liikme

volitused oleksid lõppenud. AGAL-i juhatuse liikmena on tänaseni äriregistrisse kantud A.

Kalmer. Haldur ega kohus ei saa otsustada, et see äriregistri kanne ei ole õige. Osaühing

AGAL Invest osanike 24. mai 2024. a ja AGAL-i 31. mai 2024. a üldkoosoleku otsustega

pikendati AGAL-i juhatuse liikme A. Kalmer volitusi tagasiulatuvalt. A. Kalmer oli aastaid

AGAL-i faktiline tegevjuht, kes pidi täitma juhatuse liikme kohustusi. Mõeldav ei ole, et A.

Kalmer jätkas AGAL-i juhtimist 10 aastat pärast volituste lõppu osanike heakskiiduta.

Haldur esitas kohtule kinnitamiseks alternatiivsed nõuded, s.o ühed juhuks, kui 16. juuni

2021. a laenuleping on tühine, ja teised juhuks, kui see on kehtiv. See ei ole lubatud. Kui 16.

juuni 2021. a laenulepingust tulenevate nõuete alus ei ole selge, tuleks seda kontrollida

hagimenetluses. Kohus rikkus intressinõude tunnustamisega menetlusõigust, kuna see ei

sisaldunud võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluses. 16. juuni 2021. a laenulepinguga

seotud intressinõue on alusetu. Kui laenuleping on tühine, ei ole intressi nõudmiseks

õiguslikku alust. Kui leping kehtib, saab intressi nõuda alles lepingu tähtaja möödumisel.

AGAL-i nõuded on tasumata üüriarvete osas põhjendatud 1666 euro 80 sendi ulatuses.

Arved nr 1451, 1651, 1653, 1766, 1847, 1956, 2005, 2136 ja 2232 (kokku 1512 eurot 10

senti) on alusetud, kuna võlgnik ei saanud arvetel kajastatud teenust. Võlgniku esindaja

teatas AGAL-ile ruumide kasutamise kokkuleppe ülesütlemisest, kuna lõpetas ruumide

kasutamise ning andis ruumid AGAL-ile üle. Üüriarvete tasumisega viivitamise eest ei saa

viivist nõuda, kuna arvete tasumise tähtaeg ega viivise maksmise kohustus ei olnud kokku

lepitud.

Maakohus jättis Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri nõuded põhjendamatult tunnustamata. Anteili

ja Kalbro nõuded on võlgnikule õigusabiteenuse osutamise tasu nõuded. Võlgnik oli

tsiviilasjas nr 2-23-9064 kostja. Advokaadibüroo oli võlgniku lepinguline esindaja. Võlgnik

10

võttis kohustuse õigusabiteenuse eest tasuda. Haldur ei väida, et võlgnikule ei osutatud

teenust. Anteili ja Kalbro nõuded tuleb järelikult tunnustada.

A. Kalmer nõuab juhatuse liikme tasu. A. Kalmeril oli võlgniku osanike 12. märtsi 2021. a

otsuse järgi õigus tasu saada. Otsus ei ole tühine. A. Kalmeril oli otsuse vastuvõtmise ajal

võlgniku osanike TÜO ja AGAL-i esindamise õigus. Isegi kui tal seda ei olnud, oli võlgniku

kolmel ülejäänud osanikul õigus otsus vastu võtta. Arvestada tuleks võlausaldajate

varasemate seisukohtadega.

14. Võlgnik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus

jättis rahuldamata Mintralti, Anteili ja Kalbro taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamata

jätmiseks ja haldurile tagastamiseks ning Mintralti, Anteili ja Kalbro 30. augusti ja 17.

septembri 2024. a taotlused; jättis vastu võtmata 30. augustil ja 17. septembril 2024 esitatud

tõendid; jättis tunnustamata Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri nõuded; tunnustas TÜO ja

AGAL-i nõuded ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Võlgnik palub teha tühistatud

osas uus määrus, millega jätta võlausaldajate nimekiri kinnitamata ja tagastada see haldurile

ja rahuldada Mintralti, Anteili ja Kalbro 30. augusti ja 17. septembri 2024. a taotlused ja

võtta vastu eelnimetatud kuupäevadel esitatud tõendid. Võlgnik palub juhul, kui kohus

leiab, et võlausaldajate nimekirja saab kinnitada, jätta tunnustamata TÜO nõue 457 998

eurot 44 senti ja AGAL-i nõue 179 896 eurot 60 senti ning tunnustada Anteili, Kalbro ja A.

Kalmeri nõuded. Võlgnik palub jätta kõik menetluskulud halduri kanda ja mõista haldurilt

välja võlgniku, Mintralti, Anteili, Kalbro ja A. Kalmer menetluskulud.

Võlgnik nõustub Mintralti, Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri määruskaebuses esitatuga ja palub

käsitleda määruskaebustes esitatud vastuväiteid võlgniku määruskaebusena.

15. TÜO palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis

tunnustamata TÜO viivisenõude 80 244 eurot 35 senti ja saadust saadud kasu väljaandmise

nõude 7865 eurot 38 senti, kokku 88 109 eurot 73 senti. TÜO palub teha tühistatud osas uus

määrus, millega tunnustada TÜO nõuet täiendavalt 88 109 eurot 73 senti (II järk, PankrS §

153 lg 1 p 2). Menetluskulud jätta Mintralti, Anteili, Kalbro ja A. Kalmeri kanda. TÜO on

nõus nõude tunnustamisega 367 868 euro 81 sendi ulatuses ning viivise ja saadust saadud

kasu väljaandmise nõude tunnustamata jätmisega vastavalt 1454 euro 92 sendi ja 564 euro

98 sendi ulatuses. Selles osas maakohtu määrust ei vaidlustata.

TÜO esitas võlgnikule 17. septembril 2021 nõude 355 000 euro tagastamiseks. TÜO ja

võlgniku vahel ei ole selle üle vaidlust. Haldur ei esitanud vastuväidet viivise nõudele,

mistõttu ta võttis selle TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks. Teiste võlausaldajate vastuväited ei

oma tähtsust, kuna TÜO-l ei ole nendega võlasuhet. TÜO-l on õigus nõuda võlgnikult

viivist 17. septembrist 2021 kuni 30. jaanuarini 2024 kokku 80 244 eurot 35 senti.

Kasu väljaandmise nõue on tõendatud. TÜO ja võlgniku vahel ei olnud vaidlust kasu

väljaandmise nõude olemasolu üle. Vaidlus oli üksnes selle suuruse üle. Võlgnik, kes on

võlasuhte teine pool, võttis TÜO kasu väljaandmise nõude 7865 euro 38 sendi ulatuses

TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks. Haldur ei esitanud nõudele selles osas vastuväiteid. Nõude

arvestuse aluseks on võlgniku pangakonto väljavõte. Võlausaldajate poolt nõudele esitatud

vastuväiteid on vastuolus nende endi positsiooniga, et laenuleping on kehtiv. Lepingu järgi

oleks võlgnik pidanud tasuma TÜO-le õigusvilja eest tasu. TÜO jääb eelnevalt esitatu

juurde.

16. AGAL palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis

tunnustamata AGAL-i viivise nõude 20 426 eurot 61 senti ja saadust saadud kasu

väljaandmise nõude 3323 eurot 40 senti, kokku 23 750 eurot 1 sent. AGAL palub teha

tühistatud osas uus määrus, millega tunnustada AGAL-i nõuet täiendavalt 23 750 eurot 1

11

sent (II järk, PankrS § 153 lg 1 p 2). Menetluskulud jätta Mintralti, Anteili, Kalbro ja A.

Kalmeri kanda. AGAL on nõus nõude tunnustamisega 159 469 euro 99 sendi ulatuses ja

saadust saadud kasu väljaandmise nõude tunnustamata jätmisega 239 eurot 29 senti. Selles

osas maakohtu määrust ei vaidlustata.

AGAL esitas võlgnikule 29. septembril 2022 nõude 150 000 euro tagastamiseks. AGAL-i ja

võlgniku vahel ei ole selle üle vaidlust. Haldur ei esitanud vastuväidet viivisenõudele,

mistõttu ta võttis selle TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks. Teiste võlausaldajate vastuväited ei

oma tähtsust, kuna AGAL-il ei ole nendega võlasuhet. AGAL-il on viivisenõue alates 1.

novembrist 2022 kokku 20 426 eurot 61 senti.

Kasu väljaandmise nõue on tõendatud. AGAL-i ja võlgniku vahel ei olnud vaidlust kasu

väljaandmise nõude olemasolu üle. Vaidlus oli üksnes selle suuruse üle. Võlgnik, kes on

võlasuhte teine pool, võttis AGAL-i kasu väljaandmise nõude 3323 euro 40 sendi ulatuses

TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks. Haldur ei esitanud nõudele selles osas vastuväiteid. Nõude

arvestuse aluseks on võlgniku pangakonto väljavõte. Võlausaldajate nõudele esitatud

vastuväiteid on vastuolus nende positsiooniga, et laenuleping on kehtiv. Lepingu järgi oleks

võlgnik pidanud tasuma AGAL-ile õigusvilja eest tasu. AGAL jääb menetluses varem

esitatu juurde.

17. Haldur palub jätta Mintralti, Anteili, Kalbro, A. Kalmeri ja võlgniku määruskaebused

rahuldamata ja maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata. TÜO ja AGAL-i

määruskaebused on põhjendatud. Menetluskulud tuleks jätta menetlusosaliste endi kanda.

Võlausaldajate nimekirja kinnitamata jätmiseks ja haldurile tagastamiseks ei ole alust.

Võlausaldajate nimekirja vormistamisel järgiti pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid.

Anteil ei esitanud haldurile 5. juuli 2024. a seisukohas nimetatud tõendeid. Kalbro ei

esitanud haldurile 5. juuli 2024. a seisukohas nimetatud tõenditest lisasid 5–17. Anteil ja

Kalbro saatsid 5. juulil 2024 haldurile e-kirja, milles oli WeTransfer link dokumentide

allalaadimiseks, kehtivusega 8. juuli 2024. Halduril ei olnud võimalik 5. juulil 2024, s.o

reedel pärast tööpäeva lõppu saadetud, kirjas sisalduvat linki kasutades dokumente alla

laadida. Haldur ei saanud ka esmaspäeval 8. juulil 2024 enda teiste töökohustuste tõttu

võlausaldajate e-kirjadesse süveneda ja neis sisalduvatelt linkidelt dokumente alla laadida.

Halduril ei ole kohustust kontrollida enda e-posti viivitamatult. Isegi, kui haldur oleks

saanud dokumendid 8. juulil 2024 alla laadida, oleksid need esitatud hilinenult. Haldur

kinnistas e-kirja kättesaamist 23. juulil 2024, ent ei kinnitanud lisade kättesaamist, kuivõrd

ta ei saanud neid kätte. Halduri e-posti mahupiirang on 25MB. See on tavapärane. Anteilil ja

Kalbro oli võimalik saata oma seisukoht ja selle lisad haldurile jagatuna erinevate e-kirjade

vahel. Anteilil ei oleks olnud halduri e-posti mahupiirangute tõttu võimalik saata haldurile

üksnes oma seisukoha lisa 9. Kalbrol ei oleks olnud sel põhjusel võimalik saata haldurile

üksnes oma seisukoha lisasid 5 ja 10. Anteil soovis lisaga 9 ja Kalbro soovis lisaga 10

tõendada, et võlgnik ei olnud maksejõuetu. Vaidlus võlgniku maksejõuetuse üle lõppes

võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Anteil ja Kalbro esitasid 5. juulil 2024 esitamata

jäetud tõendid uuesti 30. augustil 2024. Arvestades eeltoodut, on 30. augustil 2024 esitatud

tõendid hilinenud ja need tuleb jätta tähelepanuta. TÜO-l on õigus esitada tema nõuetele

esitatud vastuväidete kohta oma seisukohad, tõendid ja taotlused (PankrS § 1001 lg 5).

Võlausaldajatel ei ole õigust esitada nendele seisukohtadele, tõenditele ja taotlustele

seisukohti. Anteil ja Kalbro soovisid esitada 5. juuli 2024. a seisukohtades uusi tõendeid.

Haldur ei esitanud võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluses uusi väiteid. Ta andis

hinnangu võlausaldajate vastuväidetele.

TÜO ja AGAL-iga sõlmitud laenulepingud on tühised, kuna A. Kalmeril volitused TÜO ja

AGAL-i juhatuse liikmena olid laenulepingute sõlmimise ajal lõppenud. TÜO nõudis 16. ja

12

17. septembril 2021 A. Kalmerilt laenuna antud raha tagastamist. A. Kalmer ei tagastanud

raha. Võlgnik kasutas kokkuleppe alusel kahte AGAL-ile kuuluvat ruumi. Ühe ruumi osas

ei ole lepingu lõppemine 30. aprilli 2023. a seisuga tõendatud. Ruum oli A. Kalmeri

valduses. Võlgnikul on seega kohustus tasuda selle ruumi kasutamise eest lepingu alusel

üüri. Kui leping on lõppenud, on nõude aluseks VÕS § 335. Võlgnikul on kohustus tasuda

üüri maksmisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Võlgnik pidi üüri maksma

kord kuus arvetel märgitud tasumise tähtpäevaks. Tegemist on VÕS § 82 lg 3 mõttes

mõistlikult vajaliku ajaga kohustuse täitmiseks. A. Kalmer ei saa juhatuse liikme tasu

nõuda, kuna võlgniku osanike sellekohane otsus on tühine. ÄS § 173 lg 6 ja 7 järgi pidanuks

otsusega nõustuma kõik osanikud. Võlgniku kaks osanikku ei ole otsuse vastuvõtmisega

nõustunud, kuivõrd nende nimel tahteavalduse teinud isikul ei olnud õigust neid esindada.

Anteili ja Kalbro nõuded ei ole põhjendatud, kuna nad ei tõendanud, et võlgnikule oleks

õigusabiteenust osutatud. Haldur jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

18. Mintralt, Anteil, Kalbro ja A. Kalmer paluvad jätta TÜO ja AGAL-i määruskaebused

rahuldamata ja nende määruskaebuste läbivaatamisega seotud menetluskulud vastavalt

nende endi kanda. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.

Võlausaldajad jäävad varasemate seisukohtade juurde. Võlgnik ei ole TÜO ja AGAL-i

viivise ja kasu saamise nõudeid omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 ei kohaldu. Nõuded ei ole

tõendatud.

19. Võlgnik palub jätta TÜO ja AGAL-i määruskaebused rahuldamata ja nende kaebuste

läbivaatamisega seotud menetluskulud vastavalt nende endi kanda. Võlgnik nõustub

Mintralti, Anteili, Kalbro ja A. Kalmer seisukohtadega TÜO ja AGAL-i kaebuste kohta.

20. TÜO ja AGAL paluvad jätta Mintralti, Anteili, Kalbro, A. Kalmer ja võlgniku

määruskaebused rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuste esitajate kanda ning võtta

vastusele lisatud tõendid asja materjalide juurde. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TÜO ja

AGAL jäävad oma varasemate väidete juurde.

21. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus kinnitas

lõpliku võlausaldajate nimekirja maakohtu määruses märgitud kujul ning tunnustas AGAL-i

intressi nõuet 5437 eurot 53 senti ja jättis AGAL-i viivisenõude 20 426 eurot 61 senti ja

Kalbro ja Anteili nõuded tunnustamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega kinnitab lõpliku võlausaldajate nimekirja nii, et jätab AGAL-i intressi nõude 5437

eurot 53 senti tunnustamata ja tunnustab AGAL-i viivisenõuet 20 426 eurot 61 senti ning

Kalbro ja Anteili nõuded. Maakohtu määrus jääb ülejäänud osas muutmata.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ning lahendab PankrS § 1003 lg 1 ja TsMS §

442 lg 5, § 463 lg 2 alusel menetlusosaliste taotlused, mida maakohus enda määruse

resolutsiooniga ei lahendanud. Mintralti, Anteili, Kalbro, A. Kalmeri, võlgniku ja AGAL-i

määruskaebused rahuldatakse osaliselt. TÜO määruskaebus jääb rahuldamata.

23. Ringkonnakohus jätab TÜO ja AGAL-i 4. novembri 2024. a seisukohale lisatud tõendid

asja juurde võtmata, kuna need esitati hilinenult ning TÜO ega AGAL ei põhjendanud, miks

neil ei olnud võimalik tõendeid varem esitada või vastava tõendi kogumist varem taotleda

13

(PankrS § 1003 lg 1, RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652/84, p 11.3–11.4). Tartu Maakohtu

registriosakonna 19. detsembri 2023. a määrus ja Pärnu Maakohtu 5. augusti 2024. a otsus

tsiviilasjas nr 2-23-9064 ei oma asjas tähtsust. Need jäävad asja juurde võtmata ka TsMS §

238 lg 1 alusel. Asjaolust, kas ja mis põhjusel Tartu Maakohtu registriosakond peatas 19.

detsembril 2023 võlgniku juhatuse liikmetega seotud kannete tegemise, ei sõltu see, kas A.

Kalmeril oli laenulepingute sõlmimise ajal 2021. aastal võlgniku esindamise õigus. Sellest,

kuidas maakohus tsiviilasjas 2-23-9064 menetluskulud jaotas, ei sõltu, kas ja millised

kohustused olid võlgnikul tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingust tulenevalt.

Ringkonnakohus esitab määrus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2², § 659).

24. Ringkonnakohus käsitleb esiteks menetlusosaliste esitatud menetluslike taotlusi ja

etteheideid (I), teiseks laenulepingutest tulenevaid TÜO ja AGAL-i nõudeid (II),

kolmandaks kaupade müügist ja ruumide kasutusse andmisest tulenevaid AGAL-i nõudeid

(III), neljandaks A. Kalmeri juhatuse liikme tasu nõuet (IV) ning viiendaks Kalbro ja Anteili

nõudeid (V). Ringkonnakohus otsustab lõpetuseks menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise (VI).

I

25. Kohus saab jätta võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja selle haldurile tagastada, kui

on täidetud järgmised eeldused: 1) võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei järgitud

pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid või 2) rikuti võlausaldaja õigusi, eelkõige

vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ning 3) kohus ei saa ise puudust kõrvaldada (PankrS

§ 1003 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei järginud haldur võlausaldajate nimekirja

vormistamisel täielikult pankrotiseaduses sätestatud korda ega nõudeid. Haldur rikkus ka

võlausaldajate õigusi. Samas ei ole halduri rikkumised sellised, millest tulenevalt oleks alus

jätta võlausaldajate nimekiri kinnitamata ja see haldurile tagastada. Kohtul on võimalik

rikkumised kõrvaldada. Ringkonnakohus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta, vastab

kaebustes halduri rikkumiste kohta esitatud väidetele ning kõrvaldab halduri rikkumised.

25.1.

Võlgniku pankrotimenetluses oli nõudeavalduste esitamise tähtaeg PankrS § 93 lg 1

järgi 1. aprill 2024. TÜO ja AGAL esitasid endi nõudeavaldused selle aja jooksul. Haldur

koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ning teatas 30. aprillil 2024 väljaandes Ametlikud

Teadaanded esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja selle vastuväidete esitamise

võimalusest ja tähtajast, mis oli 30. mai 2024. Haldur järgis seega PankrS § 1001 lõigetes 2

ja 3 sätestatud tähtaegu. Samas haldur andis ajavahemikul 30. aprill kuni 30. mai 2024, s.o

ajal, mil kulges esialgses võlausaldajate nimekirjas sisalduvatele nõuetele vastuväidete

esitamise tähtaeg, tähtaja esialgsesse võlausaldajate nimekirja kantud nõudeavaldustes

sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks (dtl 1174, 1360, 1677, 1979, 2122). TÜO ja AGAL

kõrvaldasid puudused 18. mail 2024 ning Kalbro, Anteil ja A. Kalmer tegid seda 22. mail

2024, s.o 12 – 8 päeva enne vastuväidete esitamise tähtaja lõppemist. Ringkonnakohtu

hinnangul rikkus haldur selliselt toimides PankrS § 94 lõiget 3 koostoimes § 1001 lõikega 2

ning PankrS § 1001 lõikes 3 sätestatud võlausaldajate õigust esitada nõuetele põhistatud

vastuväiteid.

PankrS § 94 lg 3 kohustab haldurit juhul, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt

vormistatud, andma selle esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Sellest

sättest tuleneb, et haldur saab anda nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja alates

päevast, kui nõudeavaldus on haldurile esitatud. Sellest sättest ei tulene aga, millal hiljemalt

peaks haldur puuduste kõrvaldamise tähtaja olema määranud. PankrS § 1001 lg 2 näeb siiski

ette, et haldur peab ühe kuu jooksul pärast PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja

14

möödumist talle esitatud nõudeavalduste alusel koostama esialgse võlausaldajate nimekirja.

Halduri koostatud esialgne võlausaldajate nimekiri on aluseks, millest lähtuvalt saavad

teised võlausaldajad esitada nõuetele 15 – 30 päeva jooksul vastuväiteid. Kusjuures

hilinenud vastuväited jäetakse tähelepanuta (PankrS § 1001 lg 2, 3).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevat arvestades tõlgendada PankrS § 94 lõiget 3

koostoimes PankrS § 1001 lõikega 2 nii, et haldur peab andma nõudeavalduses puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja sellise arvestusega, et võlausaldaja, kelle nõudeavaldus on

puudustega, saaks puudused kõrvaldatud enne, kui haldur koostab esialgse võlausaldajate

nimekirja ja määrab sellele vastuväidete esitamise tähtaja, s.o hiljemalt ühe kuu jooksul

pärast PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Nõudeavaldustes puuduste

kõrvaldamine samaaegselt PankrS § 1001 lg 3 alusel määratud vastuväidete esitamise ajaga

kitsendab viidatud sättega võlausaldajatele antud õigust esitada nõuetele kirjalikke

põhistatud vastuväiteid. Põhistatud vastuväidete esitamiseks on vaja eelnevalt teada, mis on

nõude sisu, alus, suurus ja kas nõue on pandiga tagatud ning tõendatud, st vaja on, et oleks

esitatud nõudeavaldus, mis vastaks PankrS § 94 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Kui haldur annab PankrS § 94 lg 3 järgi nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

pärast seda, kui ta on koostanud esialgse võlausaldajate nimekirja ja määranud sellele

vastuväidete esitamise tähtaja, tuleb juhul, kui võlausaldaja puudused tähtaegselt kõrvaldab,

ikkagi lugeda nõudeavaldus esitatuks algse avalduse saabumise päeval. Halduri eelpool

kirjeldatud rikkumine ei mõjuta seega PankrS § 94 lõikes 3 sätestatud tagajärje saabumist.

See tähendab, et halduri eelkirjeldatud rikkumisele vaatamata, tuleb PankrS § 94 lg 3 teise

lause alusel lugeda TÜO (dtl 1360) ja AGAL-i (dtl 1677–1679) nõudeavalduste 18. mai

2024. a täpsustused esitatuks algsete nõudeavalduse esitamise ajal. Kalbro (dtl 1164, 1174–

1203), Anteil (dtl 2109, 2122–2153), A. Kalmer (dtl 1976, 1979–1983) nõudeavalduste 22.

mai 2024. a täpsustuste kohta kehtib sama.

Halduri eelkirjeldatud rikkumine võib iseenesest olla PankrS § 1003 lg 2 järgi võlausaldajate

nimekirja kinnitamata jätmise ja selle haldurile tagastamise aluseks, kuna rikkumisega

kitsendatakse PankrS § 1001 lõikes 3 sätestatud võlausaldajate õigust esitada nõuetele

põhistatud vastuväiteid. Seda siiski tingimusel, et kohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada.

Samas ei too Kalbro, Anteil ega A. Kalmer välja, mis vastuväiteid ja / või tõendid jäid neil

halduri eelnimetatud rikkumise tõttu esitamata. Järelikult ei ole tegemist sellise

rikkumisega, mis võiks anda aluse võlausaldajate nimekirja haldurile tagastamiseks.

25.2.

TÜO ja AGAL-i nõudeavaldused koos 18. mai 2024. a täpsustustega

(nõudeavaldused) vastavad PankrS § 94 lõikele 1. Nõudeavaldustes on märgitud nõude sisu,

alus, suurus, samuti see, et nõuded ei ole tagatud pandiga. TÜO ja AGAL tuginevad

nõudeavaldustes sellele, et nende poolt võlgnikuga vastavalt 10. märtsil ja 16. juunil 2021

sõlmitud laenulepingud on tühised. TÜO ja AGAL nõuavad tühiste tehingute alusel saadu

tagastamist ning saadust saadud kasu, nn õigusvilja, seadusjärgse intressi ja viivise

maksmist. AGAL nõuab lisaks võlgnikule müüdud kaupade ja üüritud ruumide kasutamise

eest tasu maksmist ja tasu maksmisega viivitamise eest seadusjärgset viivist.

Nõudeavaldusele on lisatud nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad tõendid (dtl 1314 –

1317, 1357 – 1358, 1360; 1614 – 1618, 1647 – 1679). Nõudeavaldused ei ole seega

puudustega. Isegi kui TÜO ja AGAL-i nõudeavaldused oleksid puudustega, oleks haldur

pidanud lisama need nõuded esialgsesse võlausaldajate nimekirja ja panema PankrS §-i 1001

järgi kaitsmisele. Haldur ei saa otsustada, et nõudeavalduse puudused on sellised, mistõttu ei

saa lugeda nõuet esitatuks. Seda saab PankrS § 94 lg 3 järgi teha vaid kohus. Käesolevas

asjas ei ole aga kohtul alust seda teha.

15

25.3.

Võlausaldajad võivad PankrS § 1001 lg 5 järgi esitada haldurile enda nõudele

esitatud vastuväidete kohta seisukohti, taotlusi ja tõendeid. Haldur andis selleks tähtaja 30

päeva, s.o 5. juulini 2024 (dtl 1144). PankrS § 1001 lg 5 eesmärk ei ole võimaldada

võlausaldajal täiendada algset nõudeavaldust, sh esitada uusi nõuded, suurendada algseid

nõudeid või muuta nõudeavalduses välja toodud nõude alust, s.o nõude aluseks olevaid

põhilisi asjaolusid. (vt nõudeavalduse muutmise võimaluste kohta T. Saarma PankrS §

94/3.3. - Pankrotiseadus II. Komm vlj. Tartu: Juura 2024). Samas võimaldab see säte

võlausaldajal lähtuvalt nõudele esitatud vastuväidetest esitada enda nõuet täpsustavaid

asjaolusid ja tõendeid, mille kohta võlausaldaja ei ole varem tõendeid esitanud (T. Saarma.

PankrS § 1001/6.1 - viidatud teos). Tõlgendus, mille kohaselt saaks võlausaldaja esitada

PankrS § 1001 lg 5 alusel esitatud seisukohas üksnes neid väiteid ja tõendeid, mille

võlausaldaja esitas algses nõudeavalduses, muudaks PankrS § 1001 lg 5 sisutühjaks.

TÜO ja AGAL ei esitanud endi 5. juuli 2024. a vastuses uusi nõudeid ega muutnud varem

esitatud nõuete aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. TÜO ja AGAL tuginesid endi algses

nõudeavalduses muuhulgas sellele, et võlgnikuga sõlmitud laenulepingud on tühised ja tõid

välja laenulepingute tühisusele viitavad asjaolud, sh selle, et TÜO ja AGAL-i juhatuse

liikme A. Kalmeril volitused olid lõppenud (dtl 1315, 1616). Võlausaldajatel Mintralt,

Anteil, Kalbro ja A. Kalmer ning võlgnikul (esindaja A. Kalmer) oli PankrS § 1001 lõikest

3, § 104 lõikes 1 tulenevalt seega võimalik esitada nende asjaolude osas vastuväiteid, mida

nad ka tegid. Võlausaldajad esitasid vastuväiteid ja tõendeid mh selle kohta, et TÜO ja

AGAL-i nimel sõlmis laenulepingud selleks volitatud isik (dtl 1699, 1768). TÜO-l ja

AGAL-il oli PankrS § 1001 lg 5 alusel järelikult omakorda õigus esitada nimetatud

võlausaldajate ja võlgniku vastuväidete kohta seisukohti, taotlusi ja tõendeid. Kuivõrd

nimetatud võlausaldajad vaidlustasid selle, et TÜO ja AGAL-i juhatuse liikme A. Kalmeril

volitused olid lõppenud, oli TÜO ja AGAL-il õigus seda asjaolu täiendavalt põhjendada

ning esitada selle asjaolu tõendamiseks tõendid, mida nad ei olnud varem esitanud. Halduril

ei olnud kohustust edastada TÜO ja AGAL-il PankrS § 1001 lg 5 alusel esitatud täiendavaid

seisukohti ja tõendeid teistele võlausaldajatele ega võlgnikule seisukoha esitamiseks.

Halduril kohustuseks PankrS § 1002 lg 1 järgi oli lõpliku võlausaldajate nimekirja

vormistamine ja kohtule esitamine.

Eeltoodut arvestades ei ole alust jätta TÜO ja AGAL-il 5. juuli 2024. a menetlusdokumendis

esitatud väiteid ja neile lisatud tõendeid tähelepanuta. Samuti ei ole alust anda teistele

võlausaldajatele võimalust TÜO ja AGAL-il 5. juuli 2024. a seisukohtadele vastamiseks.

Pankrotiseadus ei näe seda ette. Maakohus jättis Mintraltil, Anteilil, ja Kalbrol 17.

septembri 2024. a taotlused, millega ühinesid võlgnik ja A. Kalmer, seega põhjendatult

rahuldamata. 17. septembril 2024 esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ei ole PankrS

§ 1003 lg 1 järgi alust.

25.4.

Asjaolu, et Kalbro ja Anteil ei saanud endi 5. juuli 2024. a seisukohtades nimetatud

kõiki tõendeid 5. juuliks 2024 haldurile esitatud, ei ole võlausaldajate nimekirja kinnitamata

jätmise ja haldurile tagastamise alus. Kalbro ja Anteil esitasid esitamata jäänud tõendid

maakohtule ja maakohus sai nende vastuvõtmise otsustada. Maakohus jättis seega Kalbro,

Anteili ja A. Kalmeri 30. augusti 2024. a taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitama

jätmiseks ja haldurile tagastamiseks põhjendatult rahuldamata. Maakohus ei võtnud

vaidlustatud määruse resolutsioonis Kalbro, Anteili ja A. Kalmeri 30. augusti 2024. a

menetlusdokumendile lisatud tõendite asja juurde võtmise kohta seisukohta (30. augusti

2024. a taotluse alternatiivne taotlus, dtl 2274). Maakohtu määruse resolutsioon ei vasta

seetõttu TsMS § 442 lõikele 5 ja § 463 lõikele 2. Maakohtu määruse põhjendustest võib

siiski järeldada, et maakohus jättis kõik tõendid, mis esitati kohtule pärast lõpliku

võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks esitamist, vastu võtmata. Sellest järeldub, et

16

maakohus ei pidanud 30. augustil 2024 esitatud tõendite vastuvõtmist põhjendatuks.

Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohus leiab, et Kalbro, Anteil ja A. Kalmeri 30. augusti 2024. a taotluse lisad 1 ja

4–13 tuleb vastu võtta. Kalbro, Anteil ja A. Kalmer soovivad nendega tõendada, miks

Kalbrol ja Anteilil ei olnud võimalik 5. juuliks 2024 haldurile tõendeid esitada. Sisuliselt

soovitakse tõendada asjaolusid, mis annaksid aluse PankrS § 1003 lg 1 alusel haldurile

esitamata jäänud tõendite kohtus hindamiseks. Neid tõendeid ei saa jätta PankrS § 1003 lg 1

alusel vastu võtmata. Kuna tõendid on asjakohased, võtab ringkonnakohus need vastu.

Ringkonnakohus leiab, et Kalbro, Anteili ja A. Kalmeri 30. augusti 2024. a seisukoha lisad

2–3 tuleb PankrS § 1003 lg 1 alusel vastu võtta. Kalbro ja Anteil põhistasid piisavalt, miks

nad ei saanud 5. juuli 2024. a seisukohtades nimetatud kõiki tõendeid haldurile esitada.

Pankrotiseadus ei reguleeri, mil viisil tuleb haldurile dokumente ja tõendeid edastada ning

millal on haldur dokumendid ja tõendid kätte saanud. Selles küsimuses on seega kohaldatav

TsMS ulatuses, milles viimase kohaldamine ei ole pankrotiseadusega vastuolus (PankrS § 3

lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on pankrotihaldurile dokumentaalsete tõendite edastamisel

kohaldatav TsMS § 274, mille kohaselt tuleb dokumentaalne tõend, mis on elektroonilises

vormis, edastada haldurile väljatrükina või elektrooniliselt sellises formaadis, et halduril

oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada. Arvestades, et halduril on

kohustus esitada talle esitatud tõendid kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul alates PankrS §

1001 lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumisest (PankrS § 1002 lg 1 ja 4, § 1003 lg 1), on

võlausaldaja kohustatud esitama elektroonilised dokumentaalsed tõendid haldurile vormis,

mis võimaldab halduril need eelnimetatud tähtaja möödumisel kohtule edasi saata.

Kalbro ja Anteil saatsid 5. juulil 2024 endi nõuetele esitatud vastuväidete kohta halduri

e-postiaadressile endi seisukohad koos lisadega (dtl 2498, 2358). Kalbro seisukohast

nähtuvalt on seisukohal 17 lisa (dtl 2503). Anteil seisukohast nähtuvalt on sellel 14 lisa (dtl

2362). Kalbro ja Anteil seisukohtade mahust (vastavalt 44MB ja 20MB) tulenevalt ei olnud

aga võimalik sisukohti koos lisadega halduri e-postile saata (dtl 2681 - 2690, 2694, 2695).

Kalbro ja Anteili esindaja üritas seejärel saata seisukohti ja lisasid, jagades need erinevate e-

kirjade vahel ära. Esindajal õnnestus sel viisil saata Kalbro seisukoht koos lisadega 1 – 4,

kuid Kalbro seisukoha lisa 5 oli juba sellise mahuga (18 MB), et seda ei olnud võimalik

halduri e-postile edastada (dtl 2694 – 2695). Kalbro ja Anteil esindaja saatis sellest

tulenevalt Kalbro ja Anteil seisukohtades viidatud ülejäänud tõendid haldurile nii, et edastas

5. juulil 2024 (reede) pärast poolt kuut õhtul halduri e-postile WeTransfer lingi, mille kaudu

oli halduril võimalik tõendid alla laadida kuni 8. juulini 2024 (esmaspäev) (dtl 2694, 2700 –

2705). Haldur sai kätte Kalbro seisukoha koos lisadega 1–4 ja Anteili seisukoha (dtl 2910 –

2911) ning esitas need PankrS § 1002 lg 1 ja 4 alusel kohtule. Haldur ei saanud kätte

ülejäänud lisasid, kuivõrd ta ei saanud kätte e-kirju, milles need sisaldusid, ning tal ei

õnnestunud neid WeTransfer lingi kaudu ka alla laadida. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

ülejäänud lisasid lugeda haldurile PankrS § 1001 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul esitatuks,

kuivõrd Kalbro ja Anteili ei esitanud neid haldurile 5. juuliks 2024 vormis, mis

võimaldanuks halduril lisadega tutvuda, neid turvaliselt säilitada ning kohtule tähtaegselt

edastada. Haldur ei rikkunud eelnimetatud dokumentide kohtule esitamata jätmisega seega

võlausaldajate nimekirja vormistemiseks pankrotiseaduses sätestatud korda ega nõudeid.

Samas Kalbro ja Anteili ei saanud endi 5. juuli 2024. a seisukohtade kõiki lisasid kohtule

edastada, kuna halduri e-posti mahupiirang ei võimaldanud seda. Asja materjalidest ei

nähtu, et haldur oleks teatanud Kalbrole ja Anteilile enne eelnimetatud tähtaja saabumist,

kui suure mahuga dokumente on võimalik halduri e-postile saata. Kalbro ja Anteili esindaja

segadust selles küsimuses kinnitab asjaolu, et esindaja üritas saata Kalbro ja Anteili

17

seisukohtade lisasid jagatuna erinevate e-kirjade vahel, kuid ka see lõpuks ei õnnestunud

(dtl 2694 – 2695). Halduri väide, et kuivõrd mahupiirang 15-25 MB on tavapärane, oleks

Kalbro ja Anteil pidanud sellega arvestama, ei ole põhjendatud. Võlausaldajatel ei ole

kohustust välja selgitada halduri e-posti mahupiiranguid. Neil poleks selleks ilmselt ka

võimalust. Halduri väitel on tema e-postile saadetava kirja maksimaalne suurus 25 MB (dtl

2912), ent Kalbro ja Anteil on põhistanud, et haldurile ei olnud võimalik saata isegi 18MP

suurust kirja (dtl 2694 – 2695).

25.5.

Väide, et haldur esitas võlausaldajate nimekirja kinnitamise taotluses Anteili, Kalbro

ja A. Kalmeri nõuete kohta uusi vastuväiteid, ei ole aluseks võlausaldajate nimekirja PankrS

§ 1003 lg 2 alusel haldurile tagastamiseks. Kohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada, jättes

halduri lubamatud vastuväiteid tähelepanuta.

25.6.

Haldur ei pea pärast PankrS § 1001 lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist

võlausaldajatele teatama, et ta edastab lõpliku võlausaldajate nimekirja kohtule 30 päeva

jooksul nimetatud tähtaja möödumisest. See tuleneb PankrS § 1002 lõikest 1.

II

26. TÜO ja AGAL nõuavad võlgnikult tühiste laenulepingute alusel saadu tagastamist,

intressi ja viivise maksmist ning saadust saadud kasu väljaandmist. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et TÜO ja võlgniku ning AGAL-i ja võlgniku vahel sõlmitud

laenulepingud on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühised ega korda maakohtu vastavaid põhjendusi

(TsMS § 659 ja § 654 lg 6). TÜO-l ja AGAL-il on sellest tulenevalt võlgniku vastu VÕS §

1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel nõue saadu ja saadust saadud kasu väljaandmiseks. Kohus

peab juhul, kui tehingu tühisusele viitavad asjaolud on kohtu ette toodud, kontrollima

tehingu tühisust, sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

26.1.

Mitmepoolne tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kui 1) üks isik tegi selle teise

isiku nimel ilma, et tal oleks õigus teist isikut esindada, ja 2) kui teine isik, kelle nimel

tehing tehti, ei ole tehingut heaks kiitnud. Menetlusosalised vaidlevad, kas A. Kalmeril, kes

sõlmis TÜO nimel võlgnikuga ja AGAL-i nimel võlgnikuga laenulepingud, oli

laenulepingute sõlmimise ajal TÜO ja AGAL-i esindamise õigus ning kas TÜO ja AGAL

on laenulepingute sõlmimise hiljem heaks kiitnud. A. Kalmeri esindusõigus laenulepingute

sõlmimise sai kohtule esitatud väidete järgi põhineda sellel, et A. Kalmer oli TÜO ja

AGAL-i juhatuse liige. Väiteid ega tõendeid tehingulise esindusõiguse kohta ei esitatud.

26.2.

Osaühingu seaduslik esindaja on tema juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1,

§ 181 lg 1). Isikul tekib osaühingu esindamise õigus ajast, mil ta valitakse osanike otsuse

või nõukogu olemasolul nõukogu otsusega osaühingu juhatuse liikmeks ning see lõpeb ajal,

mil ta kutsutakse osanike või nõukogu olemasolu korral nõukogu poolt tagasi (ÄS § 184 lg

1). Kui isik valiti osaühingu juhatuse liikmeks tähtajaliselt, lõpevad tema volitused juhatuse

liikmena ajal, mil möödub tähtaeg, milleks ta juhatusse valiti (RKTKm 8.11.2023,

2-23-4084/11, p 17). See tuleneb nii kehtivast ÄS § 184 lõikest 2 kui ka selle sätte enne 1.

jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonist.

Juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks on ÄS § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu

osanike, nõukogu olemasolu korral nõukogu otsus ametiaja pikendamise kohta ning

juhatuse liikme nõusolek. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi

seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Juhatuse liikme ametiaja võib siiski

lugeda pikenenuks, hinnates mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist, TsÜS § 68 lg 3

alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega.

Selleks on aga lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele

18

vajalik osaühingu osanike, nõukogu olemasolu korral nõukogu otsus, millega selgesõnaliselt

kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega

tagasiulatuvalt (selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme

ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele). Erandlikult võib kõne alla

tulla ka osanike nõukogu olemasolu korral nõukogu mõne muu otsuse lugemine juhatuse

liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse

liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (nt

osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine) (vt

lisaks RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-152-08, p 12).

Eelnevast tulenevalt eeldab juhatuse liikme ametiaja pikendamine, et osanikud, nõukogu

olemasolu korral nõukogu, oleks võtnud vastu otsuse, millest tuleneb kas otseselt või

kaudselt osanike või nõukogu kui organi tahe pikendada juhatuse liikme ametiaega. Osanike

(ka ainuosaniku) või nõukogu üksikute liikmete käitumisest ei saa aga tuletada sellise otsuse

vastuvõtmist, kuna osanikud saavad võtta otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173

sätestatud viisil (ÄS § 170 lg 1) ning nõukogu saab otsuseid vastu võtta samuti koosolekul

(ÄS §189 lg 2, §-d 321–322) või koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 189 lg 2, § 323).

Kusjuures juhul, kui ainuosaniku otsus on aluseks juhatuse liikme valimisele, peab

ainuosaniku allkiri olema notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud (ÄS § 173 lg 6).

Osaühingu ainuosaniku või tema esindaja käitumine ei saa, sõltumata, mis on selle

käitumise sisuks, seega olla osaühingu ainuosaniku otsus osaühingu juhatuse liikme

ametiaja pikendamise kohta.

26.3.

TÜO ainuosaniku 10. juuni 2010. a otsusega pikendati A. Kalmeri volitusi TÜO

juhatuse liikmena kolme aasta võrra (dtl 1486). AGAL-i osanike 1. juuli 2010. a otsusega

pikendati A.Kalmeri volitusi AGAL-i juhatuse liikmena kolme aasta võrra (dtl 1828). A.

Kalmeri volitused TÜO juhatuse liikmena lõppesid järelikult tähtaja möödumisega 10.

juunil 2013 ja AGAL-i juhatuse liikmena 1. juulil 2013. ÄS § 184 lg 2 redaktsiooni

muudatus ei saanud luua muljet, et A. Kalmeri volitused TÜO ja AGAL-i juhatuse liikmena

muutusid ÄS § 184 lg 2 muudatuse tõttu 2011. a tähtajatuks. TÜO ja AGAL-i põhikirjad,

mis sel ajal kehtisid ja mida ei muudetud pärast ÄS § 184 lg 2 redaktsiooni muutust, näevad

ette, et TÜO ja AGAL-i juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks (dtl 1534, 1895). A.

Kalmer ning TÜO ja AGAL-i osanikud pidi seega aru saama, et A. Kalmeri volitused TÜO

ja AGAL-i juhatuse liikmena lõppevad kolme aasta möödumisel vastavalt 10. juunist 2010

ja 1. juulist 2010 ning nende pikendamiseks tuleb vastu võtta TÜO ja AGAL-i osanike

otsused. Kohtule ei esitatud TÜO ega AGAL-i osanike selliseid otsuseid ning

määruskaebustes isegi ei väideta, et sellised otsused on olemas.

Asjaolust, et A. Kalmer jätkas pärast 10. juunit 2013 TÜO ja pärast 1. juulit 2013 AGAL-i

juhtimist, saab järeldada, et A. Kalmer oli nõus TÜO ja AGAL-i juhatuse liikmena jätkama.

Sellest ei saa aga järeldada, et TÜO osanik oleks teinud otsuse A. Kalmeri kui TÜO

juhatuse liikme volituste pikendamise kohta ja AGAL-i osanikud oleksid teinud otsuse A.

Kalmeri kui AGAL-i juhatuse liikme volituste pikendamise kohta. Kohtule ei esitatud TÜO

ega AGAL-i osanike otsust, millega TÜO ja AGAL-i osanikud oleks tunnustatud A.

Kalmerit vastavalt TÜO ja AGAL-i juhatuse liikmena ning seeläbi soovinud tagasiulatuvalt

pikendada A. Kalmeri volitusi nende juhatuse liikmena. See, et AGAL Invest OÜ osanike

24. mai 2024 ja AGAL-i 31. mai 2024. a koosoleku otsustega pikendati tagasiulatuvalt A.

Kalmeri volitusi AGAL-i juhatuse liikmena, ei ole tõendatud.

26.4.

Eelmärgitut arvestades ei olnud A. Kalmeril 10. märtsil 2021, mil ta sõlmis TÜO

nimel võlgnikuga laenulepingu, TÜO esindamise õigust. Samuti ei olnud A. Kalmeril 16.

19

juunil 2021, mil ta sõlmis AGAL-i nimel võlgnikuga laenulepingu, AGAL-i esindamise

õigust.

26.5.

Asjaolu, et A. Kalmer oli laenulepingute sõlmimise ajal kantud TÜO ja AGAL-i

juhatuse liikmena äriregistrisse, ei oma tähtsust. A. Kalmeri TÜO ja AGAL-i juhatuse

liikmeks olek sõltus TÜO ja AGAL-i osanike otsustest, mitte äriregistri kandest (vt määruse

põhjendused, p 26.2). Äriregistri kannet ei saa äriregistri seaduse (ÄRS) § 29 lg 3 järgi

lugeda võlgniku suhtes kehtivaks, kuna A. Kalmer oli laenulepingute sõlmimise ajal ka

võlgniku esindaja (dtl 1355, 1724) ning sellest tulenevalt pidi võlgnik laenulepingute

sõlmimise ajal teadma, et A. Kalmeril ei ole TÜO ja AGAL-i esindamise õigust.

26.6.

Asja materjalidest ei nähtu, et TÜO ja AGAL oleksid laenulepingud heaks kiitnud.

Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1). Kohtu ette toodud

asjaoludest ei nähtu, et võlgnik oleks TÜO-ga ja/või AGAL-iga kompromisslepingu

sõlmimiseni jõudnud. Sellest, et TÜO ja AGAL-i esindaja tegi kompromissilepingu

ettevalmistamise käigus vaieldavaid laenulepinguid puudutavaid avaldusi, ei saa järeldada,

et ta on nendega seotud ka olukorras, kus kompromissi ei sõlmita (VÕS § 14 lg 3 esimene

lause).

26.7.

TÜO-l ja AGAL-il on TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel

eeltoodust lähtudes võlgniku vastu nõue laenulepingute alusel saadu tagastamiseks.

Maakohus tunnustas TÜO nõuet 10. märtsi 2021. a laenulepingu alusel saadud 355 000 euro

ja AGAL-i nõuet 16. juuni 2021. a laenulepingu alusel saadud 150 000 euro tagastamiseks

seega põhjendatult.

26.8.

Nagu eelnevalt mainitud, esindas A. Kalmer laenulepingute sõlmimisel nii TÜO-d ja

AGAL-it kui ka võlgnikku. Võlgnik teadis laenulepingute sõlmimise ajal seega, et A.

Kalmeril ei olnud TÜO ja AGAL-i nimel laenulepingute sõlmimiseks esindusõigust.

Võlgnik pidi seda seega teadma ka ajal, mil talle laenulepingute alusel raha üle kanti.

Võlgnik teadis laenulepingute alusel raha saamise ajal järelikult asjaoludest, mis annavad

TÜO-le ja AGAL-ile õiguse laenulepingute alusel võlgnikule antud raha alusetu rikastumise

sätete järgi tagasinõudmiseks. TÜO-l ja AGAL-il on VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel seega õigus

nõuda võlgnikult laenulepingute alusel alusetult saadud raha eest seaduses sätestatud

intressi.

TÜO ja AGAL saavad nõuda intressi alates raha võlgnikule üle andmisest, kuna nad sel ajal

juba teadsid asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha tagasinõudmiseks. Ajast,

mil võlgnik on sattunud raha tagasimaksmisega viivituse, saavad TÜO ja AGAL nõuda

võlgnikult seaduses sätestatud intressi asemel viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses

(vt RKTKm 30.09.2014, 3-2-1-66-14, p 19). TÜO-l ja AGAL-il ei ole seega õigust nõuda

sama perioodi eest intressi ja viivist. Võlgnik sai VÕS § 113 lg 2 järgi sattuda raha

tagasimaksmisega viivituse ajast, mil TÜO ja AGAL esitasid võlgnikule nõude

laenulepingute alusel alusetult saadud raha tagastamiseks. TÜO väitel esitas ta 17.

septembril 2021 võlgnikule nõude 355 000 euro tagastamiseks. AGAL-i väitel nõudis ta 29.

septembril 2022 võlgnikult 150 000 euro tagastamist.

Ringkonnakohus ei nõustu TÜO ja AGAL-i väitega, et laenulepingu alusel üleantud raha

tagasinõudmine ei pea olema tõendatud, kuna võlgnik ega haldur ei esitanud TÜO ja

AGAL-i viivise nõudele vastuväiteid. TÜO ja AGAL-i nõuetele tervikuna, sh viivise

nõudele, esitasid vastuväite võlgnik (esindaja juhatuse liige A. Kalmer) ning võlausaldajad

Mintralt, Anteil, Kalbro ja A. Kalmer. Kusjuures vastuväidetes märgiti, et TÜO ega AGAL

ei nõudnud võlgnikult raha tagastamist enne 11. veebruari 2024 (dtl 1427, 1435; 1700,

20

1769). Kohtul oli PankrS § 1003 lg 1 järgi seega kohustus lahendada see küsimus tõendite

põhjal sisuliselt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TÜO ei tõendanud, et ta nõudis võlgnikult enne

võlgniku pankroti väljakuulutamist laenulepingu alusel alusetult saadud raha tagastamist.

Pärnu Maakohtu 15. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-14300 tõendab, et M.

Krupp määrati 15. septembril 2021 TÜO juhatuse asendusliikmeks (dtl 1362 jj). Sellest ei

saa aga järeldada, kas ja millal TÜO esitas võlgnikule nõude laenulepingu alusel üleantud

raha tagastamiseks. TÜO väitis, et ta ei saa raha tagastamise nõude kohta tõendit esitada,

kuna see ei ole talle kättesaadav, kuid ta ei taotlenud ka, et kohus tõendi koguks. TÜO ei

esitanud selle asjaolu tõendamiseks muid tõendeid. TÜO 4. novembri 2024. a

menetlusdokumendis sisalduv tõend on hilinenud. Ringkonnakohus keeldus eelnevalt selle

asja juurde võtmisest. Järelikult ei saa TÜO nõuda võlgnikult VÕS § 113 lg 2 järgi viivist,

kuna ta ei teatanud enda nõudest võlgnikule enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 30.

jaanuaril 2024. Kuna võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse võlgniku vastu

suunatud nõuetelt intressi ja viivise arvestamine (PankrS § 35 lg 1 p 6), ei ole viivise nõude

osas oluline nõudest pankrotimenetluse jooksul teatamine. Maakohus tunnustas TÜO

intressi nõuet seega põhjendatult ning jättis ta viivise nõude põhjendatult tunnustamata.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et AGAL ei tõendanud, et ta nõudis võlgnikult enne

võlgniku pankroti väljakuulutamist laenulepingu alusel alusetult saadud raha tagastamist.

AGAL teatas 29. septembril 2022 võlgnikule, et laenuleping on tühine ning palus võlgnikul

teatada, et millal võlgnik kavatseb laenulepingu alusel makstud 150 000 eurot AGAL-ile

tagastada. Võlgnik leidis 5. oktoobril 2022, et laenuleping ei ole tühine (dtl 1683 – 1684),

s.o keeldus raha tagastamisest. AGAL teatas võlgnikule oma nõudest VÕS § 113 lg 2

mõttes seega hiljemalt 5. oktoobril 2022. AGAL-il on õigus nõuda võlgnikult laenulepingu

alusel üle antud 150 000 euro AGAL-ile tagastamise eest viivist alates 1. novembrist 2022

kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 30. jaanuaril 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kuna AGAL ei saa nõuda laenulepingu alusel üle antud 150 000 euro

eest intressi ja viivist sama ajavahemiku eest, on AGAL-i intressi ja viivise nõuded

põhjendatud järgmiselt: intress 100 000 eurolt VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras alates

17. juunist 2021 (raha ülekandmise päev) kuni 31. oktoobrini 2022 kokku 0 eurot; intress 50

000 eurolt VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras alates 15. septembrist 2021 (raha

ülekandmise päev) kuni 31. oktoobrini 2022 kokku 0 eurot; viivis 150 000 euro tasumisega

viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. novembrist 2022

kuni 30. jaanuarini 2024 kokku 20 426 euro 61 senti. AGAL-i intressinõue jääb seega

tunnustamata ja AGAL-i viivisenõue kuulub tunnustamisele.

26.9.

Arvestades eelnevalt tuvastatut (vt ennekõike p 26.8), on TÜO-l ja AGAL-il VÕS §

1035 lg 3 p 1 alusel õigus nõuda võlgnikult laenulepingute alusel alusetult saadud raha arvel

saadud kasu. Ringkonnakohus ei nõustu TÜO ja AGAL-i väitega, et see nõue ei pea olema

tõendatud, kuna haldur ei esitanud TÜO ja AGAL-i sellele nõudele tervikuna vastuväidet.

Nõudele esitasid tervikuna vastuväite võlgnik (esindaja juhatuse liige A. Kalmer) ning

võlausaldajad Mintralt, Anteil, Kalbro ja A. Kalmer. Kusjuures vastuväidetes väideti, et

nõue ei ole tõendatud (dtl 1427, 1435; 1700, 1769). Kohtul oli PankrS § 1003 lg 1 järgi

seega kohustus lahendada see nõue asjas esitatud tõendite põhjal sisuliselt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TÜO ega AGAL-i nõuded laenulepingute alusel alusetult

saadud raha arvel saadud kasu väljaandmiseks piisavalt selged. TÜO ei toonud välja, mil

viisil ja kui palju sai võlgnik TÜO-lt alusetult saadud raha arvel kasu (dtl 1357 – 1358, 1484

– 1485). AGAL ei teinud seda samuti (dtl 1674 – 1675, 1969). TÜO ja AGAL-i esitasid

nõude tõendamiseks võlgniku pangakonto väljavõtte, ent ei toonud välja, millised võlgniku

21

pangakontolt tehtud maksed on justnimelt laenulepingute alusel alusetult saadud raha eest

tehtud investeerinud ning millised laekunud summad on sellest saadud tulu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TÜO ja AGAL ei tõendanud, et võlgnik sai

laenulepingute alusel alusetult saadud raha arvel kasu.

Maakohus jättis TÜO-l ja AGAL-il nõuded võlgnikult laenulepingute alusel alusetult

saadud raha arvel saadud kasu väljaandmiseks seega põhjendatult tunnustamata.

III

27. AGAL nõuab võlgnikult talle müüdud kaupade (kontoritarbed) ja osutatud teenuste eest

(ruumide kasutamine) tasu ning tasu maksmisega viivitamise eest viivist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa arvetest nr 1451, 1651, 1653, 1766, 1847, 1956, 2005, 2136 ja 2232

(esitatud 1. maist 2023 kuni 1. jaanuarini 2024, kokku 1512 eurot 10 senti) tulenevat tasu

nõuet pidada põhjendamatuks. AGAL esitas need arved võlgnikule tulenevalt AGAL-i ja

võlgniku vahelisest ruumide kasutamise kokkuleppest (dtl 1678). Vaidlust ei ole, et AGAL

üüris võlgnikule ruume (dtl 1678, 1698, 4309). Ringkonnakohus ei nõustu, et võlgniku

esindaja 11. mai 2023. a kiri (dtl 1721) välistab AGAL-i õiguse nõuda võlgnikult üüri. Isegi,

kui selle kirja alusel lugeda AGAL-i ja võlgniku vahel sõlmitud üürileping ülesütlemisega

lõppenuks, ei tähenda see, et AGAL-i õigus nõuda võlgnikult üüri tasumist, oleks välistatud.

AGAL ei saaks sel juhul nõuda üürilepingu alusel üüri tasumist, ent ta saaks seda teha VÕS

§ 335 alusel. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks üürilepingu alusel tema

valdusesse antud ruumide valduse AGAL-ile tagastanud enne jaanuarit 2024. Võlgniku 11.

mai 2023. a kirjas antud kinnitus ruumide tagastamise kohta ei tõenda, et võlgnik oleks

ruumide valduse AGAL-ile tagasi andnud. AGAL-il on üürilepingu või VÕS § 335 alusel

seega õigus nõuda võlgnikult üüri tasumist, sh 1. mai kuni 31. detsembri 2023 eest.

Viivisenõue ei ole välistatud põhjusel, et arvete tasumise tähtaeg ega viivise maksmise

kohustus ei olnud kokku lepitud. Kui kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud ja see

ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS §

82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist (VÕS § 82 lg

7). Arvestades arvetel märgitud kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust, on arvetel

märgitud arve tasumise tähtajad VÕS § 82 lg 3 mõttes mõistlikud tähtajad kohustuste

täitmiseks. Üüri arvestus on VÕS §-iga 294 kooskõlas. Arvetel märgitud kohustused

muutusid VÕS § 82 lõike 7 esimese lause alusel seega sissenõutavaks arvetel märgitud arve

tasumise kuupäevade möödumisel. AGAL-il on VÕS § 113 lg 1 järgi õigus nõuda

võlgnikult viivist alates arvete maksetähtpäevadele järgnevast päevast kuni võlgniku

pankroti väljakuulutamiseni. VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgne viivisenõue ei

eelda, et pooled oleksid viivise maksmises kokku leppinud.

Maakohus tunnustas AGAL-i nõuet võlgnikule müüdud kaupade (kontoritarbed) ja osutatud

teenuste eest (ruumide kasutamine) eest tasu ja viivise saamiseks seega põhjendatult.

IV

28. A. Kalmer nõuab võlgnikult aprilli 2023 eest juhatuse liikme tasu 1500 eurot. A.

Kalmer tugineb võlgniku osanike 12. märtsi 2021. a otsusele maksta A. Kalmerile tema

juhatuse liikmeks nimetamisest tasu 1500 euro kuus (dtl 1983).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku osanike 12. märtsi 2021. a otsuse

tegemisel rikuti selleks ettenähtud korda ning et otsus on seetõttu ÄS § 1771 lg 1 alusel

tühine. Võlgniku osanike 12. märtsi 2021. a otsus on vastu võetud ÄS § 173 lg 6 ja 7 alusel.

Nimetatud sätetest tulenevalt võivad osanikud võtta otsuseid vastu, järgimata ÄS §-s 170, §

171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning § 173 1.–41. lõikes sätestatut üksnes tingimusel, et kõik

22

osanikud otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Võlgniku osanike TÜO ja AGAL-i

nimel otsuse allkirjastanud isikul, s.o A. Kalmeril ei olnud otsuse tegemise ajal TÜO ja

AGAL-i esindamise õigust (vt määruse põhjenduste p 26 jj). See tähendab, et praegusel

juhul ei ole täidetud ÄS § 173 lg 6 ja 7 sätestatud eeldused, mis võimaldavad osanikel võtta

otsuseid vastu, järgimata ÄS §-s 170, § 171 4.–6. lõikes, §-s 172 ning § 173 1.–41. lõikes

sätestatut. Täpsemalt otsusel ei ole kõigi võlgniku osanike allkirja. Võlgniku osanike 12.

märtsi 2021. a otsuse tegemisel ei järgitud seega seaduses sätestatud korda.

Võlgniku osanike tühisel otsusel ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi. A. Kalmer

ei saa selle alusel järelikult võlgnikult juhatuse liikme tasu nõuda. Muid aluseid, mis

õigustaksid A. Kalmerile juhatuse liikme tasu maksmist, ei ole A. Kalmer välja toonud.

Maakohus jättis A. Kalmeri nõude juhatuse liikme tasu 1500 euro saamiseks seega

põhjendatult tunnustamata.

V

29. Kalbro 1007 euro suuruse nõude aluseks on advokaadibüroo, võlgniku, ja Kalbro

kokkulepe, mille kohaselt Kalbro tasub advokaadibüroole võlgnikule osutatud õigusabi eest

ja võlgnik hüvitab selle hiljem Kalbrole või VÕS § 1018 jj (dtl 1236). Anteil nõuab

võlgnikult 342 eurot, kuna advokaadibüroo loovutas Anteilile advokaadibüroo ja võlgniku

vahelisest lepingust tuleneva advokaadibüroo nõude võlgnikule osutatud õigusabiteenuse

eest tasu 342 euro saamiseks. Anteili nõude alus on advokaadibürooga sõlmitud leping ning

VÕS § 619, § 108 lg 1 ja § 164 lg 2.

Advokaadibüroo ja võlgnik sõlmisid 3. juulil 2023 lepingu, mille kohaselt advokaadibüroo

kohustus osutama võlgnikule õigusabiteenust tsiviilasjas nr 2-23-9064 ja võlgnik kohustus

maksma advokaadibüroole selle eest tasu 190 eurot tunnis (lisandub käibemaks) (leping)

(dtl 1169 – 1173; 2116 – 2121). Tegemist on VÕS § 619 mõttes käsunduslepinguga. Kuna

lepingus on käsundi täitmise eest tasus kokku lepitud, peab võlgnik VÕS §-st 619 tulenevalt

maksma advokaadibüroole käsundi täitmise eest tasu. Lepingust tuleneb, et võlgnik peab

tasuma talle osutatud õigusabiteenuse eest advokaadibüroo koostatud õigusabiteenuse sisu

ja mahu arvestuse ning arve alusel viie pangapäeva jooksul arve saamisest (dtl 1171, 2119).

Võlgnik peab lepingu järgi seega tasuma advokaadibüroole õigusabiteenuse eest, 1) kui

advokaadibüroo osutas talle tsiviilasjas nr 2-23-9064 õigusabiteenust ning 2) väljastas talle

selle kohta arvestuse ja arve. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et leping on tühine.

Kehtiv leping kuulub täitmisele, sõltumata, kas selle sõlmimine oli vajalik või mõistlik.

Võlgnik oli tsiviilasjas nr 2-23-9064 üks kuuest äriühingust kostjast. Iga äriühingust kostja

vastu esitati eraldi nõue, milles paluti tuvastada, et iga äriühingust kostja osanike koosolekul

ei ole otsuseid vastu võetud või tuvastada vastuvõetud otsuste tühisus või tunnistada need

kehtetuks (dtl 1207 jj, 2157 jj). Advokaadibüroo advokaat esindas tsiviilasjas nr 2-23-9064

kõiki äriühingust kostjaid, sh võlgnikku (dtl 1183). Advokaat tegi tsiviilasjas nr 2-23-9064

kostjate nimel mh järgmised toimingud:

1) 3. juuli 2023. a arvamuse koostamine hagi tagamise taotluse kohta, taotlus hagi

menetlusse võtmata jätmiseks (dtl 1239 – 1255);

2) 5. juuli 2023. a seisukoht kostjate esindaja esindusõiguse kohta (dtl 1258 – 1261);

3) 18. juuli 2023. a taotlus menetluskulude tagatise määramiseks (dtl 1263 – 1269);

4) 18. juuli 2023. a määruskaebus hagi tagamise määrusele (dtl 1271 – 1283);

5) 5. juuli 2023. a kohtuistungil osalemine (dtl 2550 – 2564);

6) 11. ja 19 septembri ja 1. novembri 2023. a avaldused (dtl 2364 – 2371);

7) menetluse kiirendamise huvides kostjate menetluskulude katteks tagatise määramise

taotlusest loobumine ja kostjate vastus hagile (dtl 2373 jj).

23

Advokaat tegi toimingud mh võlgniku huvides, kuna esitas vastuväiteid ka võlgniku vastu

esitatud nõude kohta. Eelnevaga on tõendatud, et advokaadibüroo osutas võlgnikule

tsiviilasjas nr 2-23-9064 õigusabiteenust.

Advokaadibüroo koostas osutatud teenuse arvestuse ja arve nr 20230327, millel kajastatud

toimingud vastavad kostja esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-23-9064 tehtud eelnimetatud

toimingutele 1 – 5. Samuti koostas advokaadibüroo osutatud teenuse arvestuse ja arve nr

20230566, millel kajastatud toimingud vastavad kostja esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-23-

9064 tehtud eelnimetatud toimingutele 6 – 7. Arvestades viidatud menetlustoimingute

mahtu, advokaadibüroo poolt võlgnikule ja teistele tsiviilasja nr 2-23-9064 kostjatele

esitatud arveid ja neil kajastatud toiminguid ja ajakulu (dtl 2488 – 2497, 2664 – 2673), on

ringkonnakohtu hinnangul usutav, et advokaadibüroo esitas arved nr 20230327 ja 20230566

võlgnikule (mitte teistele kostjatele) tsiviilasjas nr 2-23-9064 osutatud õigusabiteenuse eest.

Advokaadi poolt tsiviilasja nr 2-23-9064 kostjate esindamiseks tehtud toimingute ajakulu

saab, arvestades toimingute õiguslikku keerukust ja mahtu, lugeda 5 tunni ja 55 minuti

ulatuses tehtuks võlgniku huvides. Võlgnikul oli eelnevast tulenevalt lepingu, VÕS § 619 ja

§ 108 lg 1 alusel kohustus tasuda võlgnikule osutatud õigusabiteenuse eest

advokaadibüroole tasu 1349 eurot (1007 + 342).

Kalbro tasus 1. augustil 2023 advokaadibüroole võlgniku asemel võlgniku kohustuse 1007

euro ulatuses (dtl 1165). Kalbro väidab, et tema, advokaadibüroo ja võlgnik sõlmisid

ülalviidatud kokkuleppe, mille kohaselt täidab Kalbro võlgniku kohustuse advokaadibüroo

ees ja võlgnik hüvitab tasutud summa hiljem Kalbrole. Kõnealuse kokkuleppe sõlmimisel ei

ole Kalbro nõude tunnustamise seisukohalt siiski määravat tähtsust. Seetõttu ei ole vajalik

ka võlgniku juhatuse liikme A. Kalmeri ega Kalbro juhatuse liikme Hans Markus Kalmeri

vande all ülekuulamine. Kui kokkulepe puudus, on Kalbrol võlgniku vastu nõue VÕS §

1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel võlgniku kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.

Kalbro ajas võõrast asja, kui ta täitis võlgniku kohustuse 1007 eurot advokaadibüroo ees.

Kalbro ei olnud võlgniku ja advokaadibüroo vahel sõlmitud lepingu pool ega olnud

kohustatud sellest lepingust tulenevaid võlgniku kohustusi võlgniku eest täitma (dtl 1169 jj).

Samas sai võlgnik Kalbro tegevusest kasu, kuna ta vabanes advokaadibüroo ees kohustuse

täitmisest ja kohustuse täitmisega lõppes advokaadibüroo nõudelt viivise arvestus (dtl 1165

– 1166) ning advokaadibürool ei olnud alust võlgnikuga sõlmitud lepingut üles öelda (dtl

1171). Kalbro, kellel oli sel ajal võlgnikuga sama juhatuse liige, s.o A. Kalmer, sai

advokaadibüroole 1007 euro maksmisel aru, et ta ajab võlgniku, mitte Kalbro asja ning ta

tahtiski nii toimida (dtl 1176 – 1177). Võlgnik juhatuse liikme A. Kalmeri isikus soovis, et

kui võlgniku ajutine pankrotihaldur ei luba võlgniku vara advokaadibüroo arve tasumiseks

kasutada, tasuks arve võlgniku eest Kalbro (dtl 2680). Kalbro poolt advokaadibüroo arve

tasumist saab seega pidada VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes võlgniku tegeliku tahtega kooskõlas

olevaks. VÕS § 1018 lõikes 1 ja § 1023 lõikes 1 sätestatud eeldused on järelikult täidetud.

Kui Kalbro ei oleks võlgniku kohustust 1. augustil 2023 täitnud, oleks advokaadibüroo

esitanud selle kohustuse võlgniku pankrotimenetluses. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid,

mis andnuks alust jätta advokaadibüroo nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.

Advokaadibüroo loovutas 9. veebruaril 2024 enda nõude võlgniku vastu õigusabiteenuse

tasu 342 euro saamiseks Anteilile (dtl 2113 jj). Anteilil on VÕS § 164 lg 2 alusel

eelmärgitut arvestades õigus nõuda advokaadibüroo asemel võlgnikult 342 euro tasumist.

Kalbro ja Anteili nõuded on järelikult põhjendatud ja tõendatud ning maakohtu määrus tuleb

nende tunnustamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega

tunnustab Kalbro ja Anteili nõudeid PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud järgus.

VI

24

30. Maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda, arvestades, et menetlus viidi läbi nii võlgniku kui ka

kõigi võlausaldajate huvides. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetluse kulud TsMS

§ 172 lg 1 alusel samuti menetlusosaliste endi kanda. Kõik võlausaldajad ja võlgnik esitasid

määruskaebused ja ka vastused teiste määruskaebustele. Ringkonnakohus muutis maakohtu

määrust üksnes AGAL-i, Kalbro ja Anteili nõuete, s.o väikeses osas. Ringkonnakohtu

hinnangul on eelnevat ja asjaolu, et menetlus viidi läbi nii võlgniku kui ka võlausaldajate

huvides, põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole menetluskulude kindlaksmääramine vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

25