3-26-710/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 13. märtsil 2026 Venezuela kodanikule X-ile (s.o hiljemalt 2. aprillil 2026) Venezuelasse, ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu
Legislator headnote
AI generated3-26-710/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: märtsil 2026 Venezuela kodanikule X-ile (s.o hiljemalt 2. aprillil 2026) Venezuelasse, ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUM Ä ÄR US
Kohtuasja number
3-26-710
Määruse kuupäev
16. märts 2026 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 19.
märtsil 2026)
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Gerli Konsap ja
Mark Pilin
Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist (puudutatud isik) – X,
sünniaeg XXXX, isikusamasuse tuvastas Politsei- ja
Piirivalveamet
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus, kohtuistung 16. märtsil 2026 Tartus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
kaheks kuuks, s.o 16. maini 2026 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
265 lg 5 ja § 204 lg 1).
Määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile. Pärast määruse hispaania keelde
tõlkimist toimetatakse määrus koos tõlkega kätte puudutatud isikule.
ASJAOLUD, TAOTLUSE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 13. märtsil 2026 Venezuela kodanikule X-ile
lahkumisettekirjutuse nr 1052295513, millega kohustas teda lahkuma Eestist 20 päeva jooksul
(s.o hiljemalt 2. aprillil 2026) Venezuelasse, ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu
Schengeni alale kolmeks aastaks.
3-26-710
2. PPA pidas 14. märtsil 2026 kl 18:30 X Valga raudteejaamas väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.
3. PPA lühendas 14. märtsi 2026. a otsusega X-ile 13. märtsi 2026. a lahkumisettekirjutusega
pandud lahkumiskohustuse tähtaega ning muutis lahkumisettekirjutuse alates 14. märtsist 2026
sundtäidetavaks.
4. PPA Lõuna prefektuur esitas 15. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada VSS § 23
lg 1 p 1 alusel luba X kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
kuni kaheks kuuks. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused.
4.1. PPA Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud tuvastasid 14.
märtsil 2026 Valgas, et X viibis Tallinn-Riia rongis. PPA oli võtnud 13. märtsil 2026 X isikut
tõendava dokumendi lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks hoiule, kuid tagastas
dokumendi pärast seda, kui X ostis endale samal päeval lennupileti Istanbuli. X oleks pidanud
lahkuma Eestist 14. märtsil 2026 kl 18:55 väljuva lennuga Istanbuli, kuid ta ei teinud seda. X
väitis 14. märtsi 2026. a kontrolli käigus, et ta on teel Riiga sõbra juurde. Kuna X-il puudub
õiguslik alus Schengeni alal viibimiseks, kavatseb PPA saata ta kodakondsusjärgsesse riiki, s.o
Venezuelasse.
4.2. X kinnipidamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks. Tema suhtes esineb
põgenemise oht VSS § 68 p 6 tähenduses. PPA peab X käitumise põhjal tõenäoliseks, et ta ei
soovi täita lahkumisettekirjutust, vaid soovib pöörduda ilma loata Hispaaniasse.
Põgenemisohule osutab ka tema suhtumine viibimisõiguse tingimustesse – ta viibis Schengeni
alal ebaseaduslikult 330 kalendripäeva. X väitel tuli ta Euroopa Liitu turismi eesmärgil, kuid
rahaliste raskuste tekkimisel asus ta siin töötama. Tulenevalt pikaajalisest ebaseaduslikust
viibimisest, isiku vastukäivatest ütlustest ja tegudest ei ole välistatud, et vabaduses viibides
lahkuks ta Eestist mõnda teise Schengeni riiki.
4.3. X suhtes ei piisa VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisest, sest
need ei taga põgenemisohu tõttu tema kättesaadavust väljasaatmise lõpuleviimiseks. Tal
puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu pole võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud
elukohas.
4.4. PPA-le teadaolevalt ei ole X kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema
turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
5. Kohus rahuldas 16. märtsi 2026. a istungil PPA loataotluse, vormistas määruse ilma
kirjeldava ja põhjendava osata ning kuulutas määruse resolutsiooni suuliselt.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus täiendab käesoleva määrusega 16. märtsi 2026. a määrust kirjeldava ja põhjendava
osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).
7. VSS § 23 lg 1 kohaselt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase
kinnipidamiskeskusesse halduskohtu loal. Halduskohus otsustab väljasaadetava kinnipidamise
halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi (VSS § 26 lg 1).
3-26-710
Loa saamiseks peab PPA esitama taotluse kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses
ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
8. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks
kuuks, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses sätestatud
järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
9. PPA on esitanud kohtule haldustoimingu tegemise loa taotluse nõuetekohaselt: kirjalikult
koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja
seletustega (HKMS § 264 lg 2).
10. PPA esitatud materjalidest nähtuvalt viibib X Eestis ebaseaduslikult. PPA tegi talle 13.
märtsil 2026 lahkumisettekirjutuse ning muutis selle 14. märtsil 2026 kohe sundtäidetavaks
(digitoimiku lehed (dtl) 25–27 ja 38). Seega on X väljasaadetava staatuses.
11. PPA taotleb X kinnipidamist VSS § 23 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte alusel on
välismaalase kinnipidamine lubatav, kui esineb tema põgenemise oht. PPA taotlusest nähtuvalt
tugineb PPA põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6. Nimetatud sätte kohaselt esineb
välismaalase põgenemise oht, kui ta on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või kui
haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust
täita.
11.1. Kohtu hinnangul järeldas PPA X hoiakutest ja käitumisest põhjendatult, et ta ei soovi
Eestist lahkumise kohustust nõuetekohaselt täita.
PPA kohustas 13. märtsi 2026. a lahkumisettekirjutusega X-i lahkuma Eestist Venezuelasse
hiljemalt 2. aprillil 2026 (dtl 25–27). Lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks võttis PPA X
passi 13. märtsil 2026 hoiule (dtl 22). Kuna X ostis samal päeval pileti 14. märtsi 2026. a
Tallinn-Istanbul lennule (dtl 29), andis PPA hoiule võetud passi talle tagasi. Kirjeldatud
olukorras pidi X-ile olema arusaadav, et tal tuli Eestist 14. märtsi 2026. a Tallinn-Istanbul
lennuga lahkuda. Eestist Lätti suundumist ei saa lugeda 13. märtsi 2026. a
lahkumisettekirjutuse täitmiseks.
X väitel ei läinud ta 14. märtsil 2026 Istanbuli lennule põhjusel, et tal ei olnud võimalik
lennule registreerumise käigus oma pagasi eest sularahas tasuda (istungi protokoll, 00:22:57).
Tema selgituste kohaselt tegelesid nad kaaslasega lennule registreerumisega 14. märtsi 2026. a
hommikul (istungi protokoll, 00:48:28 ja 00:50:24). Kuna lennuki väljalennuaeg oli kl 18:55,
jäi X-il seega pagasiga seotud probleemi lahendamiseks mitu tundi aega. Võttes arvesse, et X
viibis probleemi ilmnemisel Tallinnas, olnuks mõistlik suunduda lennujaama uurima, kas
pagasi eest on võimalik tasuda sularahas. Tallinnas raudteejaamast lennujaama suundumine
olnuks Riiga sõbra juurde sõitmisest tunduvalt odavam – seda enam, et hiljem tulnuks
tõenäoliselt osta uus lennupilet. Kohus võtab arvesse sedagi, et X ei võtnud Istanbuli lennule
registreerumisel tekkinud probleemi lahendamiseks politseiga ühendust, kuigi tal oli tema enda
kinnituse kohaselt PPA telefoninumber olemas (istungi protokoll, 00:47:33). Kahtlemata võis
puudulik keeleoskus raskendada ametnikega suhtlust (istungi protokoll, 00:43:34), kuid see
asjaolu ei saanud olla takistuseks, võttes arvesse, et X on viibinud Eestis üle ühe kuu ning on
suutnud siin oma olmeküsimusi lahendada. Kohus võtab arvesse sedagi, et X soovib
tõenäoliselt naasta Hispaaniasse: X ütluste kohaselt on tema elukaaslane Hispaania kodanik
ning tal oli kavas saada Hispaanias sissekirjutus (istungi protokoll, 00:21:09). Nimetatud
asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et X ei soovinud 14. märtsil 2026 Venezuelasse
3-26-710
tagasi pöörduda. Kohus peab usutavaks, et X soovis Tallinnast Riiga suundudes vältida
Schengeni alalt lahkumist.
Võttes arvesse asjaolusid, mille tõttu X loobus 14. märtsil 2026 Istanbuli kaudu Venezuelasse
sõitmast, peab kohus tõenäoliseks, et X ei täidaks vabaduses viibides lahkumisettekirjutuses
pandud kohustust lahkuda Venezuelasse. Seda tõenäosust suurendab asjaolu, et X on viibinud
Schengeni alal ebaseaduslikult juba pikemat aega – PPA andmetel ligikaudu 330
kalendripäeva. Kuna X on juba püüdnud Eestist lahkumisettekirjutuses kindlaksmääratud
tingimusi eirates lahkuda, saab pidada tõenäoliseks, et ta lahkuks vabaduses viibides Eestist
mõnda teise Schengeni riiki.
11.2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1
koosmõjus VSS § 68 p-ga 6).
12. Isiku kinnipidamine on põhjendatud üksnes juhul, kui väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga
lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg 11).
Kohtu hinnangul oleksid muud järelevalvemeetmed X põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu
praegu ebatõhusad.
PPA on loataotluses põhjendatult esile toonud, et X-il puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu
pole võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas. Võttes arvesse, et X on
reisinud Euroopa Liidus õigusliku aluseta, ei pea kohus piisavalt tõhusaks meetmeks ka tema
reisidokumendi hoiule võtmist. Märkimisväärse põgenemisohu tõttu oleks ka majutusasutusse
paigutamine ebatõhus meede.
13. Isiku kinnipidamine peab olema ka muus osas kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega
(VSS § 23 lg 11).
Kohtule pole teada X suhtes asjaolusid, mille tõttu ei tohiks teda kinnipidamiskeskusesse
paigutada. Ta tõi kohtuistungil esile, et tema keha ei talu vanglatoitu ning
kinnipidamiskeskuses ei pruugi olla häid pesemis- ja söögitegemise võimalusi (istungi
protokoll, 00:29:59). Need asjaolud siiski ei takista tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist,
sest väljasaadetavale on tagatud tema terviseseisundile vastav toitlustamine (VSS § 267) ning
sauna, vanni või duši kasutamine on võimalik vähemalt üks kord nädalas (VSS § 268).
14. Tagamaks lahkumisettekirjutuse nõuetekohane täitmine (s.o lahkumine Venezuelasse) ja
selle ettevalmistamise korraldamiseks piisava aja tagamist, peab kohus põhjendatuks lubada X-
i kinni pidada kuni kaks kuud.
15. Eeltoodust tulenevalt annab kohus VSS § 23 lg 11 alusel loa X kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte
kauemaks kui 16. maini 2026 (k. a).
Juhul, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub, isikule antakse riigis
viibimiseks viibimisalus või tema väljasaatmine muutub perspektiivituks või võimatuks, tuleb
puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
3-26-710
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen