2-24-12254/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12254

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri 01.08.2024

otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja):

X (isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Puudutatud isik I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Priit

Petter, lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus

Puudutatud isik II (vastustaja II): Y (isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus osas, milles maakohus määras

kindlaks Yle hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Xlt Y

kasuks välja menetluskulud 2375 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus

määrus, millega jätta Y menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata

1358,20 euro ulatuses. Muus osas jätta Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus

muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada Tallinna kohtutäitur Priit Petteri avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

2.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Xlt välja Tallinna kohtutäitur Priit Petteri kasuks menetluskulude hüvitis

summas 573,33 eurot.

2-24-12254

2.3. Mõista Xlt välja Tallinna kohtutäitur Priit Petteri kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2.4. Rahuldada Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Xlt välja Y kasuks menetluskulude hüvitis summas 2375 eurot.

2.6. Mõista Xlt välja Y kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest

kuni täitmiseni.

2.7. Jätta Y avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1358,20

euro ulatuses.

3. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri

(puudutatud isik I) 01.08.2024 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Harju Maakohtu

18.11.2024 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtulahend jõustus 28.12.2024.

2. Puudutatud isiku I poolt esitatud 16.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 573,33 eurot (töömaht 3 h 35 min

tunnihinnaga 160 eurot/h, käibemaksuta). Õigusabiteenust on puudutatud isikule I osutatud

tunnitasuga, mis jääb alla Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud tunnitasu määra.

Puudutatud isik I palus lisaks nimetatud summas menetluskulude kindlaksmääramisele

määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik I kinnitas, et kulud on seotud käesoleva

vaidlusega.

3. Puudutatud isiku II poolt esitatud 17.01.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 3733,20 eurot (töömaht 17 h

tunnihinnaga 219,60 eurot/h, käibemaksuga). Puudutatud isik II palus lisaks nimetatud

summas menetluskulude kindlaksmääramisele määrata, et alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik II

kinnitas, et kulud on seotud käesoleva vaidlusega ning tal puudub võimalus esinduskuludelt

tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks.

2-24-12254

4. Avaldaja seisukoha kohaselt on puudutatud isikute menetluskulud osaliselt põhjendamatud

ja ülepaisutatud. Põhjendatud tunnihind võiks olla 130 eurot/h, kuna tegemist ei olnud

keerulise vaidlusega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 04.02.2025 määrusega Tallinna kohtutäitur Priit Petteri avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks; määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse ning mõistis Xlt Tallinna kohtutäitur Priit Petteri kasuks välja menetluskulude

hüvitise summas 573,33 eurot koos viivisega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

(resolutsiooni punktid 1-3) ja rahuldas Y avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt; määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Xlt Y

kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 3230 eurot koos viivisega hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni ning jättis Y avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata 503,20 euro ulatuses (resolutsiooni punktid 4-7).

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 174 lg-le 4, § 177 lg-tele 2

ja 4, § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1, § 175 lg-le 1, § 477 lg-tele 5 ja 7.

7. Puudutatud isiku I esindaja on teinud järgmised toimingud: 12.09.2024 - asja materjalidega

tutvumine ja kaebusele seisukoha koostamine – 2 h 20 min; 19.09.2024 - määruskaebusele

seisukoha koostamine – 1 h; 16.01.2025 - menetluskulude nimekirja koostamine – 15 min.

8. Kohus, kontrollinud puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik õigusabitoimingud on märgitud

ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja

nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja

tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Kokku luges kohus

puudutatud isiku I menetluskulusid põhjendatuks mahus 573,33 eurot, milline summa tuleb

avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista. Kuna puudutatud isik I on esitanud ka

TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,

et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule I

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

9. Puudutatud isiku II esindaja on teinud järgmised toimingud: 28.08.2024 - materjalidega

tutvumine, kohtumine kliendiga, õiguslikud konsultatsioonid ning edasise tegevusplaani

analüüs – 1 h 20 min; 02.09.2024 - määruskaebuse koostamine ning esitamine Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.08.2024 kohtumäärusele esialgse õiguskaitse kohaldamise

kohta – 6 h 40 min; 13.09.2024 - seisukoha koostamine X poolt esitatud kaebusele Tallinna

kohtutäitur Priit Petteri 01.08.2024 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366 – 8 h 30 min;

17.01.2025 - menetluskulude nimekirja koostamine X poolt esitatud kaebusele Tallinna

kohtutäitur Priit Petteri 01.08.2024 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366 – 30 min.

10. Kohus, kontrollinud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik õigusabitoimingud on märgitud

ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja

nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

2-24-12254

11. Puudutatud isikule II on vandeadvokaat õigusabi osutatud tunnihinnaga 219,60 eurot

(käibemaksuga). Kohus leidis, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on

tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on

põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega. Vaidluse ajaline

kestus oli tavapärasest lühem. Toimiku ja tõendite maht on tavapärasest väiksem. Asjas ei ole

olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või

seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Kohus möönis, et isikutel on omavahel õigus

kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades

mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja

kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist

ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus

vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja

advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas

põhjendatud lugeda puudutatud isikule II õigusabi osutanud vandeadvokaadi mõistlikuks

tunnihinnaks 190 eurot (käibemaksuga).

12. Arvestades eeltoodut, kohtu poolt mõistlikuks peetud puudutatud isiku II

vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäära, on puudutatud isiku II menetluskulud põhjendatud

3230 euro (17 h x 190 eur/h) ulatuses, milline summa tuleb avaldajalt puudutatud isiku II

kasuks välja mõista. Puudutatud isiku II avaldus jääb rahuldamata 503,20 euro ulatuses

(taotletud summa 3733,20 – rahuldatud summa 3230). Kuna puudutatud isik II on esitanud ka

TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,

et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule I

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus vaidlustatud osas

ning teha uus määrus, millega mõista määruskaebuse esitajalt välja ainult vastustajate I ja II

vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud, mis ei saa olla vastustaja I puhul olla

suuremad kui 300 eurot ja vastustaja II puhul suuremad kui 520 eurot ning jätta kõik

menetluskulud vastustajate kanda.

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab määruskaebuse esitaja maakohtu

kohtumääruse osas, millega määruskaebuse esitajalt mõisteti vastustajate I ja II kasuks välja

menetluskulud ja viivised.

15. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud määruskaebuse esitaja esitatud vastuväiteid vastustaja

I menetluskuludele, rikkudes asjaolude hindamise ja kohtumääruse põhjendamise kohustust.

Muuhulgas on ei ole sisuliselt hinnatud järgmiseid määruskaebuse esitaja vastuväiteid:

määruskaebuse esitaja taotleb, et kohus hindaks eraldi igat vastustaja I väidetavat

menetluskulu ning selle suurust, vajalikkust ja põhjendatust; kuna käesoleva vaidluse näol ei

ole tegemist väga keerulise vaidlusega, siis on põhjendamatu vastustaja I lepingulise esindaja

tunnitasu suurus - põhjendatud suurus ei tohiks olla üle 130 euro h kohta; vastustaja I

menetluskulude hindamisel tuleks lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub

1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 min kuni 1 h. Seda koos kliendi

kohtumistega, dokumentidega ja tõenditega tutvumisega, analüüsimisega, seisukoha

kujundamisega jne. Eeltoodut arvestades ei ole vastustaja I menetluskulud esitatud kujul

vajalikud ega ka põhjendatud.

2-24-12254

16. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud ka määruskaebuse esitaja esitatud vastuväiteid

vastustaja II menetluskuludele, rikkudes asjaolude hindamise ja kohtumääruse põhjendamise

kohustust. Muuhulgas on ei ole sisuliselt hinnatud järgmiseid määruskaebuse esitaja

vastuväiteid: määruskaebuse esitaja taotleb, et kohus hindaks eraldi igat vastustaja II

väidetavat menetluskulu ning selle suurust, vajalikkust ja põhjendatust; kuna käesoleva

vaidluse näol ei ole tegemist väga keerulise vaidlusega, siis on põhjendamatu vastustaja II

lepingulise esindaja tunnitasu suurus - põhjendatud suurus ei tohiks olla üle 130 euro h kohta;

vastustaja II menetluskulude hindamisel tuleks lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille

kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 min kuni 1 h. Seda

koos kliendi kohtumistega, dokumentidega ja tõenditega tutvumisega, analüüsimisega,

seisukoha kujundamisega. Eeltoodut arvestades ei ole vastustaja II menetluskulud esitatud

kujul vajalikud ega ka põhjendatud.

17. Kuna vastustaja II 28.08.2024 menetluskulud on esitatud kobarkirjena, siis ei ole võimalik

menetluskulusid sisuliselt hinnata. Ainuüksi seetõttu tuleks vastustaja II nimetatud

menetluskulud jätta kohtu poolt tähelepanuta. Vastustaja II määruskaebus koosneb kordustest,

viidetest ja tsitaatidest, mistõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla üle 1,5 h, kuid vastustaja II on

märkinud 6 h ja 40 min. Vastustaja II 13.09.2024 seisukoht koosneb kordustest, viidetest ja

tsitaatidest, mistõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla üle 2 h, kuid vastustaja II on märkinud 8

h ja 30 min. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 20 min.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik I leidis, et vaidlustatud kohtumäärus on ka kaebaja poolt vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud.

19. Puudutatud isik II palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Seaduslik alus maakohtu

diskretsiooni sekkumiseks puudub.

Menetluse edasine käik

20. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis

avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 2375 eurot ületavas osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku II taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja avaldajalt tema kasuks välja mõistmiseks 2375 eurot

ületavas osas rahuldamata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

22. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Määruskaebusest nähtuvalt palub avaldaja tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

mõistis temalt puudutatud isikute I ja II kasuks välja menetluskulud. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes eelnimetatud osas. Ülejäänud osas

2-24-12254

on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud.

23. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks TsMS § 174 lg 8 järgi hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt

RKTKm,17.04.2024, 2-17-124505, p 12). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm,

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule ei ole

põhjendatud ning alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub osas, milles maakohus

mõistis avaldajalt välja menetluskulud puudutatud isiku I kasuks.

25. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg

6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Ükski määruskaebuse väide maakohtu määruse muutmiseks

selles osas alust ei anna. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on

kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus

menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka

esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega

kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning puudutatud isikule I õigusabi osutanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (advokaat), saab õigusabitoimingute osutamisele kulunud

aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ja

põhjendatuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka väita,

et puudutatud isiku I lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ajakulu on maakohtu poolt

põhjendatuks peetud ulatuses ülemäärane. Tsiviilasja materjalide põhjal ei ole nimelt

tuvastatav, et puudutatud isiku I lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse

mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või tegutsenud põhjendamatuid menetluskulusid

tekitavalt. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise

aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub

vähem aega (RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

26. Maakohus on vajalikul määral vastanud ka avaldaja vastuväitele seonduvalt puudutatud

isikule I õigusabi osutanud esindaja ühe tööühiku hinnaga, leides, et tasumäär on kooskõlas

kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Tasumäära osas ei ole maakohtule ka

diskretsioonipiiride ületamine ette heidetav, arvestades asja keerukust ja mahtu, menetluse

kestust, asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni

(advokaat) ja asjaolu, et kohtupraktikas on mõistlikuks ja põhjendatuks peetud tunnitasusid

205,58 eurot (käibemaksuta) (vt nt RKTKo, 18.05.2022, 2-21-1824, p 13) ja 200 eurot

(käibemaksuta) (vt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).

2-24-12254

27. Seoses avaldaja ülejäänud vastuväidetega puudutatud isiku I menetluskuludele märgib

ringkonnakohus, et maakohtule ei ole põhjendamiskohustuse ja asjaolude tuvastamise

kohustuse rikkumine etteheidetavad. Ringkonnakohus osundab, et kohus peab välja

mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma

hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega

seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm,

17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Vaidlustatud määrus vastab sellele. Eeltoodust tulenevalt ei

pidanud maakohus hindama iga õigusabitoimingut eraldi ning sellist hinnangut ei anna ka

ringkonnakohus. Seoses määruskaebuse esitaja väitega, mille kohaselt kuluvat Riigikohtu

praktika kohaselt 1-leheküljelise menetlusdokumendile aega 40 min kuni 1 h, märgib

kolleegium, et kirjeldatud praktika ei ole ringkonnakohtule teada ja kaebaja ei ole ka ise esile

toonud, millisest kohtuasjast selline seisukoht tuleneb.

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule on

osaliselt põhjendatud ja maakohtu diskretsiooni sekkumiseks esineb alus osas, milles

maakohus mõistis avaldajalt välja menetluskulud puudutatud isiku II kasuks.

29. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et puudutatud isiku II 13.09.2024

seisukoht koosneb suures osas kordustest. Nimelt nähtub puudutatud isiku II esimese

menetlusdokumendi, so 02.09.2024 määruskaebuse (dtl 100-111) ja teise

menetlusdokumendi, so 13.09.2024 seisukoha (dtl 232-245) võrdlusest, et 13.09.2024

menetlusdokument kattub olulises ulatuses 02.09.2024 dokumendiga, sisaldades endas

samasuguseid või väga sarnaseid lõike, viiteid ja tsitaate. Erinevalt maakohtust on

ringkonnakohus seisukohal, et oleks äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus TsMS § 175 lg 1

mõttega kohustada avaldajat hüvitama kogu 13.09.2024 menetlusdokumendi koostamise

ajakulu 8 h 30 min. Samas, kuna 13.09.2024 menetlusdokumendis sisaldub ka uusi ja

asjakohaseid seisukohti, tuleb selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 4

h.

30. Muus osas ei ole maakohtu diskretsiooni sekkumine ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on ülejäänud osas loogiline ja jälgitav,

ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on

maakohus ülejäänud puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse

nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu)

ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja

keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab puudutatud isiku II

õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas ülejäänud osas

põhjendatuks ja vajalikuks, pidada mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Selles osas ei

ole asja materjalide põhjal ka tuvastatav, et puudutatud isiku II lepinguline esindaja oleks

õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või tegutsenud

põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Arvestades, et 02.09.2024 määruskaebus oli

puudutatud isiku II esimene menetlusdokument, esitatud kokku 13-leheküljel ning 17 lisaga,

ei ole maakohus ületanud ka diskretsioonipiire, kui luges selle koostamise ajakulu 6 h 40 min

tervikuna põhjendatuks. Ülemäärane ei ole ka 17.01.2025 menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu 30 min, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. Nagu ringkonnakohus

eespool viitas, ei saa õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes

teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.

31. Seoses avaldaja muude vastuväidetega puudutatud isikule II osutatud

õigusabitoimingutega seoses jääb ringkonnakohus osas, milles need kattuvad puudutatud

2-24-12254

isikule I osutatud õigusabitoimingutele esitatud vastuväidetega, eespool toodud seisukohtade

juurde (vt p 27). Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus ei pidanudki eraldi

igat puudutatud isiku II menetluskulu hindama, jääb edutuks ka see kaebuse väide, et

28.08.2024 menetluskulude kobarkirjena esitamisest tulenevalt ei ole neid võimalik sisuliselt

hinnata. Arvestades asja keerukust ja mahtu, menetluse kestust ning esindaja kvalifikatsiooni

(vandeadvokaat) ja asjaolu, et kohtupraktikas on mõistlikuks ja põhjendatuks peetud

tunnitasusid 205,58 eurot (käibemaksuta) (vt nt RKTKo, 18.05.2022, 2-21-1824, p 13) ja 200

eurot (käibemaksuta) (vt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4), ei ole maakohus

diskretsioonipiire ületanud ka puudutatud isikule II osutatud õigusabi põhjendatud ja vajaliku

tasumäära kaalumisel.

32. Ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades on puudutatud isiku II lepingulise

esindaja õigusabi osutamiseks põhjendatud aeg seega kokku 12 h 30 min ulatuses (17 h – 4 h

30 min), mis maakohtu poolt põhjendatuks peetud ühe tööühiku hinda arvestades teeb

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 2375 eurot (12 h 30 min x 190). Puudutatud

isiku II avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata summas 1358,20

eurot (3733,20 – 2375).

33. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

34. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

35. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/