3-25-4588/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4588

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses lühiajaliste

väljasõitude mittevõimaldamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 16. jaanuari

2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et Tartu Vangla

ei ole võimaldanud talle lühiajalisi väljasõite. Kaebaja märkis, et ta on esitanud väljasõitude

võimaldamiseks avaldusi, kuid need on jäetud õigusvastaselt menetlusse võtmata. Kaebaja

leiab, et vanglale tuleb teha kohustav ettekirjutus väljasõidu võimaldamiseks ning vangla peab

hüvitama kaebajale tekitatud mittevaralise kahju. Kaebuses sisaldusid ka esialgse õiguskaitse

taotlus ja taotlus vabastada kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. Pärast kaebuse osalist tagastamist ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist

23. detsembri 2025. a määrusega, jäid halduskohtu menetlusse nõuded Tartu Vangla 5.

augusti 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 ja 8. septembri 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2808-2

õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Menetlusse jäänud nõuete osas tuli kaebajal kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldada

kaebuses esinevad puudused ning selgitada, milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb

ja, miks on vangla otsuste õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitseks vajalik ehk

millist õiguslikku kasu kaebaja saab, kui kohus peaks otsuste õigusvastasuse tuvastama.

3. Tartu Halduskohus tagastas 16. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse

(resolutsiooni punkt 1) ja jättis menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2).

Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja vastas halduskohtu 23. detsembri 2025. a määrusele 4.

jaanuaril 2026, ei kõrvaldanud ta kaebuses esinevaid puudusi. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja

kaebuses ega ka kaebuse täpsustuses selgitanud, milles talle tekitatud kahju seisneb ehk

millised kahjulikud tagajärjed on talle vangla tegevusega seoses lühiajaliste väljasõitude

taotlemisega kaasnenud. Seda ei ole ta välja toonud ka eelnevalt vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluses.

Kaebaja viitab 4. jaanuari 2026. a avalduses, et talle on kahju tekitatud kuriteo

toimepanemisega, sest puhkusest ilmajätmine on jätkuv kuritegu. Kui kaebaja leiab, et toime

pandi kuritegu, siis saab ta esitada kuriteoteate ja tsiviilhagi uurimisasutusele või

prokuratuurile. Hüvitamiskaebust ei saa seega jätkuvalt lugeda nõuetekohaselt esitatuks.

Kaebaja ei selgitanud kohtule, miks on tuvastamisnõuete esitamine tema õiguste kaitseks

vajalik. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav üksnes haldusorgani tegevuse

õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja

õigusliku positsiooni paranemist. Kohus võib kaebaja viitest vangistusseaduse (VangS) §-le

32 tuletada, et kaebaja sooviks võib olla tuvastamisnõuete esitamine preventiivsel eesmärgil,

kuid ka sellisel juhul tuleks kaebus tagastada, sest vangla varasema tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemine ei kohusta vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Lühiajalisele

väljasõidule lubamine on vangla kaalutlusotsus, mis tehakse iga taotluse osas eraldiseisvalt,

arvestades konkreetseid asjaolusid. Praegusel juhul ei ole kaebaja aga tegelikkuses

konkreetselt välja toonud, miks talle tuvastamisnõuete läbivaatamine kasulik oleks. Seetõttu

leiab kohus, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata.

Kohus ei pea põhjendatuks jätta kaebust eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks korduvalt

käiguta. Kaebaja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga ning tal oli

võimalik 23. detsembri 2025. a kaebuse käiguta jätmise määrusele konkreetselt ja üheselt

arusaadavalt vastata. Kaebaja 4. jaanuari 2026. a vastus jääb sisult ebamääraseks. Kohus ei

saa kaebaja asemel hakata sisustama tema väiteid mittevaralise kahju tekkimisest ega

vastustaja tegevuse väidetavast õigusvastasusest. Hoolimata kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks antud võimalusest on ebaselgus kaebaja eesmärkides endiselt sedavõrd suur,

et kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole võimalik seda menetleda

ning kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab halduskohtu

16. jaanuari 2026. a määrust.

Halduskohtu määrus on kuritegelik ning rikub menetlusnorme ja inimese põhiõigusi.

Halduskohtu seisukoht, et kaebuses esinevad puudused, on õiguse õiglasele

kohtumenetlusele kuritarvitamine ja vangla kuritegude varjamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja sai halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määruse tõlke kätte 21. jaanuaril 2026. Seega

oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks 5. veebruar 2026. Määruskaebus jõudis

ringkonnakohtusse 13. veebruaril 2026 ning määruskaebuse lõppu on kaebaja omakäeliselt

kirjutanud kuupäevaks 9. veebruar 2026. Kuna Tartu Vanglal ei olnud võimalik kohtule

tõendada, millal kaebaja määruskaebust sisaldava ümbriku vanglaametnikule üle andis

(HKMS § 68 lg 4), loeb ringkonnakohus määruskaebuse esitatuks tähtaegselt.

6. Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes

asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab

Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus

tagastas kaebaja kaebuse. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2,

millega halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus selgitas ja põhjendas

väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et halduskohtumenetlus algab

kohtule kaebuse esitamisega ja kaebus peab vastama seadusega sätestatud nõuetele (HKMS §

37-39). Kuna halduskohtu hinnangul kaebaja kaebus ei vastanud nõuetele ja kaebuses

esinenud puudused olid kõrvaldatavad, andis kohus kaebajale tähtaja kaebuse nõuetega

kooskõlla viimiseks. Tartu Halduskohtu 23. detsembri 2025. a määruses, millega jäeti kaebaja

kaebus käiguta, halduskohus selgitas, milles seisnevad kaebuse puudused ja mida peab

kaebaja kohtule selgitama. Halduskohtu 23. detsembri 2025. a määrus tõlgiti vene keelde ja

kaebaja sai määruse tõlke isiklikult kätte. Kaebaja märkis kaebuses, et talle on 2. septembri

2025. a avalduse menetlusse mittevõtmisega (s.o lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamisega)

tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja pidi selgitama halduskohtule, milles talle tekitatud

mittevaraline kahju seisneb. Samuti pidi kaebaja halduskohtu nõudel selgitama, miks on Tartu

Vangla 5. augusti 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 ja 8. septembri 2025. a otsuse nr 6-7/2-

25/2808-2 õigusvastasuse kindlakstegemine tema õiguste kaitseks vajalik ehk millist

õiguslikku kasu kaebaja saab, kui kohus peaks otsuste õigusvastasuse tuvastama. Kuna

kaebaja oma vastuses halduskohtule nimetatud puudusi ei kõrvaldanud, esines halduskohtul

seaduslik alus kaebuse tagastamiseks. Kui kaebajale jäi Tartu Halduskohtu 23. detsembri

2025. a määruse sisu mingis osas ebaselgeks, oli võimalus küsida kohtult täiendavat teavet

või selgitusi.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määrus õiguspärane ning

halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja

selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)