4-25-3289/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Virtu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2026, Rakvere Kohtumaja

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Väärteoasja number

4-25-3289

Väärteoasi

M I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsuse peale

väärteoasjas 2302,25,009761

Kaebuse esitaja

M I, isikukood: xxxx, elukoht: Xxxx;

Kaitsja

vandeadvokaat

Andi

Tubin,

ATTELA

Advokaadibüroo

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur,

volitatud esindajad I M ja J K

Kohtuistungi toimimise aeg

18.02.2026

Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 132 p 2, §-d 133-135, § 155, § 156

RESOLUTSIOON

1. M I kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsus

väärteoasjas 2302,25,009761, millega M It karistati AutoVS § 56 alusel rahatrahviga 100

trahviühikut ehk 800 eurot ning lõpetada M I suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. VTMS § 23 lausel hüvitada riigieelarve vahenditest M Ile tema poolt valitud kaitsjale

makstud õigusabikulud kokku summas 1659 (üks tuhat kuussada viiskümmend üheksa)

eurot ja 75 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kassatsiooni esitamise õigus

on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. Kassatsioon Riigikohtule esitatakse Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja kohtuväline menetlus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklusgrupi patrullpolitseinik M S koostas 17.07.2025 M I suhtes väärteoasjas nr

2302,25,009761 väärteoprotokolli.

Väärteoprotokolli kohaselt M I 17.07.2025 kell 11.44 xxxx teostas tasulist veosevedu

autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h,

kuid puudus nõutav tegevusluba.

Märgitakse, et eeltooduga rikkus M I AutoVS § 5 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

AutoVS § 56 järgi.

M I väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsusega väärteoasjas nr

2302,25,009761 määrati M Ile AutoVS § 56 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku

ulatuses, s.o 800 eurot. AutoVS § 5 lg 1 kohaselt tasuline veosevedu auto või autorongiga,

mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, on

kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritud teo,

protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. M I

käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei

ole.

Kohtule edastatud väärteotoimikus on tunnistaja M Gi ülekuulamise protokoll ja selle

kohaselt autorongi (xxxx ja xxxx) juhiks oli M I ja koormaks oli metsamaterjal. Veoselehelt

nr xxxx, mille juht esitas, nähtus, et vedaja ettevõte on XXXX OÜ (xxxx). Juhi töötamise

registrist nähtus, et M I töötab XXXX OÜ-s juhina alates 01.12.2020 ja muid kandeid seal

pole. Kuid majandustegevuse registri järgi on veoseveoks ära kiri väljastatud XXXX OÜ-le

(xxxx). Juhi sõnul oli temal olemas tööjõu rendileping Xxxx OÜ-ga, kuid tal polnud seda

näidata. Juht esitas kohapeal tööjõu rendilepingu teise isiku nimele (A L). Tunnistaja asus

seisukohale, et kõik asjaolud viitasid sellele, et tegelik vedaja on Xxxx OÜ ja veosevedu oli

teostatud ilma nõutava ärakirjata.

Väärteotoimikus on Menetlusaluse isiku M I ülekuulamise protokoll ja selle kohaselt on ta

auto xxxx asendusjuht. Rendileping Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel on tema kohta olemas, kuid

see ununes lihtsalt teise autosse.

Kaebus ja selle täiendused

3. M I kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 03.09.2025 Harju Maakohtule kaebuse koos

lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsuse peale väärteoasjas

2302,25,009761. Harju Maakohus edastas selle kohtualluvusel Viru Maakohtule.

Menetlusalune isik ei nõustu temale omistatud etteheitega, kuna ühenduse tegevusloa ärakiri

oli temale, kui Xxxx OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel rendil oleva töötajale kehtivalt üle

antud.

AutoVS § 5 lg 3 järgi võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda

või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud,

ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale

autojuhile.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Xxxx OÜ sõidukile xxxx (sõiduk, mida juhtis menetlusalune

isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud ärakirja nr xxxx. Tegevusluba kehtib kuni

xxxx.a.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et menetlusalune isik on Xxxx OÜ töötaja (väärteotoimikus

asuvad TÖR väljavõtted).

Menetlusalune isik on politseiametnikele kohapeal selgitanud, et temal on olemas tööjõu

rendileping Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel (väärteotoimikus asuvad tunnistaja M G ütlused

ning menetlusaluse isiku ütlused), kuid see ununes teise autosse.

Menetlusalune isik esitab kohtule koos kaebusega viidatud lepingu (tööjõu rendileping).

Lepingust, mis on sõlmitud 1.1.2025.a nähtub, et Xxxx OÜ (rendileandja) on Xxxx OÜ-le

(rendilevõtja) andnud kasutusse M I, juhtimaks rendilevõtja poolt mh sõidukit xxxx, reg. nr

xxxx.

Seega on tegevusloa ärakiri menetlusalusele isikule kehtivalt üle antud.

Kaitsja peab vajalikuks viidata Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.5.2025.a otsusele

väärteoasjas nr 4-20-5037, mis käsitles analoogset olukorda käesoleva vaidlusega (samad

ettevõtted Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ, sama sõiduk xxxx ning sama ühenduse tegevusloa ärakiri

xxxx). Samuti oli viidatud otsuses autojuht antud Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahelise tööjõu

rendilepingu alusel Xxxx OÜ kasutusse.

Kaitsja leiab, et eeltoodud põhjendustest, tõenditest, õigusaktidest ja kohtupraktikast

tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada ning kohtuvälise

menetleja 7.8.2025.a otsus täies ulatuses tühistada.

4. Vastuseks kohtu 02.10.2025 nõudele esitada kaebusele omapoolne kirjalik seisukoht teatas

kohtuvälise menetleja esindaja, et avaldab oma seisukoha kaitsja teesidele suuliselt

kohtuistungil. 20.11.2025 küsis kohus veelkord kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta

kaebuse suhtes, kuid 15.12.2025 saadetud vastuses keeldus kohtuväline menetleja taaskord

esitamast kirjalikku seisukohta teatades, et avaldab selle suuliselt istungil.

5. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 29.03.2021 täiendava seisukoha kaebuse juurde, mille

kohaselt on kaitsja kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et Xxxx OÜ sõidukile xxxx (sõiduk,

mida juhtis menetlusalune isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud ärakirja nr xxxx.

Kaitsja on kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et menetlusalune isik on Xxxx OÜ-s

võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik. Kohtuvälise menetleja tuginemine menetlusaluse

isiku karistamisel asjaolule, et veoselehele on vedajaks märgitud Xxxx OÜ, on väär ja

põhjendamatu: AutoVS § 5 lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja

tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta

on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel

veosevedu teostavale autojuhile. Kaitsja selgitab, et kõik AutoVS § 5 lg 3 tingimused ärakirja

kehtivaks üleandmiseks on täidetud: a) tegevusloa ärakirjal on nimetatud vedaja Xxxx OÜ; b)

sõidukile xxxx on väljastatud tegevusloa kinnitatud ärakiri; c) autojuht (menetlusalune isik)

on rendilepinguga (võlaõiguslik leping) antud Xxxx OÜ käsutusse. Seega ei oma tegevusloa

ärakirja kehtivaks üleandmiseks mingit tähtsust asjaolu, et veoselehele on vedajaks märgitud

Xxxx OÜ.

Menetlus kohtus

6. M I sõnul peeti ta kinni juulikuus. Sõitis palgikoormaga xxxx poole. Politsei tuli vastu. Tal

olid kõik asjad korras. Kontrolliti koorma kaal ära, juhi puhkeaeg oli korras ja siis kutsuti

bussi ja heideti ette, et on tehtud xxxx all veoseleht, aga xxxx ei ole tegevusluba. Tema ei saa

seda muuta. Metsamaterjali omanik paneb selle veoselehe ülesse firma listi ja tema seda

muuta ei saa. xxxx paneb sinna veoseleht.ee tellimuse ja tema saab sealt teha endale

veoselehe. Tema valibki Xxxx ja saabki selle lehe teha. On seda korduvalt teinud. Oma süüd

ta ei tunnista, teda on korduvalt kinni peetud, nii Lõuna prefektuur kui ka Ida prefektuur,

samamoodi on tal olnud veoseleht. Samamoodi on olnud, et ta ise on Xxxxi autoga ja

veoseleht on tehtud xxxx, on rendileping olnud ja kõik on olnud korrektne, tal ei ole kehtivaid

karistusi, on korralik autojuht.

17. juulil 2025 tegi veoselehe Xxxx alt, aga auto oli Xxxxi oma. Ise töötab töölepinguga

ametlikult Xxxx OÜ-s, kes maksab talle palka, ka selle 17.07.2025 päeva eest. Xxxx OÜ-ga

on võlaõiguslik rendileping ja ta ei tea, kas see on mingisse registrisse kantud. Ta on

kutseline juht, läbinud vastavad koolitused. Viimati läbis selle koolituse ehk 4 aastat tagasi.

7. Kaitsja selgitas töölepingu ja võlaõigusliku lepingu, nende sõlmimise nüansse ja nende

rakendamise nüansse. Kui kohtuväline menetleja heidab ette, et isikul on tööleping Xxxx OÜ-

ga ja saab palka Xxxx OÜ-st, siis järelikult tahab kohtuväline menetleja välja jõuda sinna, et

rendileping ei tähendaks justkui midagi. Rendile andmine tähendab aga seda, et töölepingu

alusel juht töötab jätkuvalt xxxx ja saab sealt ka palka. Xxxx oma ärilistel eesmärkidel rendib

juhti välja ja Xxxx ei peagi juhile maksma palka ega tasu, vaid Xxxx OÜ koostab Xxxxile

teenuse arve juhi rendi eest. See on nende ettevõtete omavaheline suhe. See, kus töötab

praegu menetlusalune isik, ei oma mingit tähtsust. Isik töötab võlaõigusliku lepingu alusel

tegevusloa ärakirja saaja juures. See, mis on kantud TÖRi ei oma mingit tähtsust. Tähtsust

omab see, et on esitatud kehtiv rendileping, mis on käsitletav võlaõigusliku lepinguna. Sellest

tulenevalt on AutoVS § 5 lg 3 eeldused täidetud. Autojuhti karistati AutoVS § 56 järgi

autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata. Need nõuded, mida juht

peab täitma, on sätestatud AutoVS § 5 lg 3. Vaidlust ei ole, et tegevusloa ärakirjal nimetatud

vedajaks on Xxxx, on tegevusloa ärakirja üle andnud tema juures töölepingu või

võlaõiguslepingu alusel veosõidu teostavale autojuhile. Vaidlust ei ole ka selle üle, et

võlaõigusliku lepingu alusel on isik Xxxxile üle antud. Sõiduk xxxx tegevusloa ärakiri on

olemas. Tegevusloa ärakirja kehtivaks üleandmiseks ei oma tähtsust asjaolu, et veoselehele on

vedajaks märgitud Xxxx. Tegemist oli metsamaterjali veoga. Keskkonnaministri 18.12.2017

määrus, sealt nähtub, et metsamaterjali veo korral ei olegi üldse nõutud vedaja märkimine

veoselehele. Seal on teised nõuded, veose saatja nimi, veoki number. Sisuliselt teostas vedu

Xxxx, sest sõitis Xxxxi sõiduk ja seda juhtis Xxxxis võlaõiguslepingu alusel töötav isik.

Asjaolu, et veo tellija poolt on ekslikult märgitud transportjaks Xxxx, ei anna alust karistada

isikut kehtiva ärakirjata sõidu eest. Xxxx ja Xxxx on omavahel seotud ettevõtted ja veose

tellijal võis segamini minna, kumma ta sinna märkis transportjaks. See ei oma tähtsust isiku

üle, kas teda karistada või mitte.

Väärteoasja lahendamise määrab ära väärteoprotokoll ja sealt nähtuvad §-d. Isikut on

karistatud AutoVS § 56 järgi, mis näeb ette karistuse sõidu eest ilma kehtiva tegevusloa

ärakirjata. Normatiivid kehtivaks ärakirja üleandmiseks sätestab AutoVS § 5 lg 3. Need on

täidetud. AutoVS § 29, mida kohtuväline menetleja välja toob, seda ei ole väärteoprotokollis

rikkumisena kellelegi ette heidetud. Veose saatja või vedaja teema ei puutu praegu

menetlusalusesse isikusse. Võib-olla oleks pidanud nendel alustel karistama kedagi teist ja

teiste §-de alusel. Praegusel juhul on karistus AutoVS § 56 järgi ning selle karistuse

mõistmise eeldused on täitmata. Mis puudutab TÖRi, et sinna ei ole märgitud rendilepingut,

mis on ka kohtumenetluses kinnitust leidnud, siis TÖR on deklaratiivne, kas see leping on

seal kirjas või ei ole, see ei määra ära, kas leping on olemas või mitte. Kui kannet ei ole ja

võlaõiguslik rendileping on sõlmitud, siis ei tähenda see, et võlaõiguslik rendileping on

kehtetu. Need viited ei ole asjakohased. Kaitsja on seisukohal, et otsus tuleb tühistada väärteo

koosseisu tunnuste puudumise tõttu.

8. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebuse esitaja süüline käitumine talle

inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemise osas on täielikult tõendamist leidnud.

Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et vedu 17. juulil 2025 teostas Xxxx OÜ. Seda kinnitas ka

kaebuse esitaja täna oma ütlustega. Väär on kaitsja seisukoht, et veo dokumendil märgitud

vedaja andmed ei mängi mingit rolli. Vastavalt AutoVS § 29 lg 3 peab tasulisel veoseveol

autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab

veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija.

Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri

490 on asunud seadusandja seisukohale, et AutoVS §-i 29 lg 4, tegemist on andmetega, mille

põhjal saab riikliku järelevalve teostaja kindlaks teha veolepingu osapooled (veose saatja,

vedaja ja saaja), veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäeva ja andmed

veetava veose kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal

veodokumendil nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Veodokumendilt

nähtub, et vedajaks on märgitud Xxxx OÜ. Seega vastavalt seadusandja põhimõttele on

veoleping sõlmitud vedajaga Xxxx OÜ, mitte aga Xxxx OÜ või mingi muu ettevõttega. Seega

on ka riikliku järelevalve teostaja kontroll käigus lähtunud seaduseandja suunistest ja on

õigesti tuvastanud vedaja. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel peaks vedajast ettevõte Xxxx

andma rendile oma autojuhi, olukorras, kus ta ise vedu teostab. AutoVS § 5 lg 3 tegevusloa

ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib

tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta

on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel

veosevedu teostavale autojuhile. Juhitunnistuse omaja võib juhitunnistuse üle anda ainult

tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tasulist veosevedu teostavale

juhitunnistusel nimetatud autojuhile. Tõendamist on leidnud, et vedajaks oli Xxxx. Xxxx

omab vajalikku tegevusluba, kuid kaitsjale jäi märkamata asjaolu, et kui vedaja teostab vedu,

siis ta peab omama tegevusluba ja oma nimele sõidukile väljastatud tegevusloa ärakirja.

Majandusregistri vastustest nähtus, et Xxxx omavad tegevusluba ja oli kolm tegevusloa

ärakirja, kuid millegi pärast ei ole kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukile ärakirja Xxxx OÜ-le

väljastatud. See oli hoopis väljastatud Xxxx OÜ-le. Tööturu meetmete seadus § 26 p 2 esitab

enne majandustegevuse alustamist majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatud korras, kui ta sõlmib isikuga töölepingu eesmärgiga suunata ta renditööle

töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditööjõu vahendamine). E-äriregistri

päringu vastusest nähtus, et Xxxx ei ole selle kohta mitte ühtegi tõendit või teadet esitanud.

Maksukorralduse seadus § 25-1 lg 4 p 1 ja 2 töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste

töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis:

töölepingu alusel töötav isik; 2) võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik. Asjaolu, et

kaebuse esitajale maksis kogu aeg palka teostatud vedude eest Xxxx OÜ, tõendab seda, et 17.

juulil 2025 vedajaks oli Xxxx.

Maksukorralduse seadus § 25-1 lg 4 p 1 ja 2 töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste

töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis:

töölepingu alusel töötav isik; 2) võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik. Asjaolu, et

kaebuse esitajale maksis kogu aeg palka teostatud vedude eest Xxxx OÜ, tõendab seda, et 17.

juulil 2025 vedajaks oli Xxxx. Ärakiri on nagu juhiluba, seda ei anta üle teistele isikutele.

Seda ei saagi lepingu alusel üle anda. Juhul, kui sõidukile on väljastatud ärakiri, ei tähenda

see kohe seda, et selle autoga võib vedu teostada. Professionaalsel autojuhil tuleb kontrollida,

kas ärakiri, mis on väljastatud sõidukile, on väljastatud vedaja nimele, sest vedu on võimalik

teostada õiguspäraselt vaid siis, kui vedaja omab tegevusluba ja enda nimele väljastatud

tegevusloa ärakirja.

Seega ka rendileping, mis on esitatud, on asjakohatu. Kohtuvälise menetleja esindaja oli

seisukohal, et otsus on seaduslik, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

9. Kohtus uuriti järgmisi tõendeid:

- Tööjõu rendileping, mille kohaselt 01.03.2025 sõlmisid Xxxx OÜ (rendileandja) ja Xxxx

OÜ (rendilevõtja) rendilepingu, millega rendileandja annab rentija kasutusse autojuhi A L

juhtimaks rendilevõtja poolt sõidukit xxxx reg.nr xxxx;

- Metsamaterjali veoseleht nr xxxx süsteemist EVR, millelt nähtub, et 17.07.2025 transportis

Xxxx OÜ autojuht M I sõidukiga xxxx ja haagisega xxxx 26,2 tm kuusepalki ja 4,6 tm

männipalki;

-

väljavõte Töötamise registrist (TÕR), mille kohaselt töötab M I OÜ-s Xxxx töölepingu

alusel metsatöömasinate juhina alates 01.12.2020;

-

Äriregistrist väljatrükk XXXX OÜ (xxxx) kohta, mille kohaselt on tal majandustegevuse

registris tegevusluba;

-

Äriregistri väljatrükk OÜ Xxxx (xxxx) kohta, mille kohaselt on tal majandustegevuse

registris tegevusluba;

-

Majandustegevuse registri väljavõtte, mille kohaselt on Xxxx OÜ-l (xxxx) kehtivad

veoseveo tegevusload sõidukitele registreerimistähistega xxxx, xxxx ja xxxx, kuid mitte

sõidukile registreerimistähisega xxxx;

-

Majandustegevuse registri väljavõtted, mille kohaselt on XXXX OÜ-l (xxxx) kehtiv (kuni

12.10.2030) veoseveo tegevusluba xxxx sõidukile registreerimismärgiga xxxx;

-

M I nädala töögraafik 12-07-2025 - 18-07-2025, käesolevas vaidluses asjasse mittepuutuv;

-

Tööjõu rendileping, mille kohaselt sõlmisid 01.01.2025 Xxxx OÜ (rendileandja) ja Xxxx

OÜ (rendilevõtja) rendilepingu, mille kohasaelt rendileandja annab rentija kasutusse autojuhi

M l (i.k. xxxx) juhtimaks rendilevõtja poolt sõidukit xxxx; xxxx reg.nr.xxxx; xxxx.

- Vormikaamera salvestis 17.07.2025, millelt nähtub sõiduki kinnipidamine ning M I

selgitus, et ta on sellel sõidukil asendusjuht.

Kohtu seisukoht

10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

11. Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse M It selles, et M I 17.07.2025 kell 11.44 xxxx

teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille

valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav tegevusluba. Sõidukile xxxx

registreerimistähisega xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse

ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxx), kuid autojuht teostas tasulist veosevedu, mille tegelikuks

veo teostajaks oli OÜ Xxxx (xxxx).

Autoveoseaduse (AutoVS) § 4 lg 2 kohaselt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi

tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4

lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud

registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.

AutoVS § 5 lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud

täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on

kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus

või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

AutoVS § 56 näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa

ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga.

Väärteoasja materjalide kohaselt on tegevusloa ärakirja kontrollitud majandustegevuse

registrist (MTR-ist) ja leitud, et sõidukile Scania registreerimistähisega xxxx on väljastatud

kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxx), kuid

autojuht teostas tasulist veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ Xxxx (xxxx).

Metsamaterjali veoselehe nr xxxx kohaselt 17.07.2025 transportis Xxxx OÜ autojuht M I

veokiga xxxx ja haagisega xxxx metsamaterjali.

Esmalt märgib kohus, et vastavalt Keskkonnaministri 18.12.2017 määruse nr 84

„Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele

esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja

Tolliametile esitatava teatise vorm“ § 5 lg 1 ei ole veose vedaja märkimine veoselehel

kohustuslik (vedaja andmed ei ole teatise andmete loetelus), seega ei oma tähtsust millise

äriühingu nimi vedajaks on märgitud ning seetõttu ei saa kohtuväline menetleja tõsikindlalt

väita, et veose vedajaks oli Xxxx OÜ, arvestades ka M I antud selgitusi menetlustoimingute

käigus.

Järgnevalt märgib kohus, et menetlusalune isik on ülekuulamisel ning kaebuses selgitanud, et

Xxxx OÜ rendib autojuhti Xxxx OÜ-lt . Kohtule on menetlusalune isik esitanud ka tööjõu

rendilepingu, mis kinnitab, et 01.01.2025 on Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel tööjõu rendileping

sõlmitud. Asjaolu, et tööjõu rendileping ei ole kantud Töötamise registrisse (TÖR-i), ei

tähenda, et see leping oleks kehtetu. TÖR ei ole õigust loov ehk konstitutiivne register, TÖR-i

kannetel on deklaratiivne tähendus ehk töötamise õiguslikud alused ning ajalik kehtivus ei

sõltu TÖR-i kandest. Ka ei saa TÖR-i kandest või selle puudumisest tekkida autojuhile

vastutust AutoVS §-s 56 sätestatud väärteo toimepanemise eest, sest nimetatud säte näeb ette

vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud

kehtivusega ärakirjaga. Antud juhul oli M Il olemas kehtiv tegevusloa ärakiri, mis oli

väljastatud Xxxx OÜ-le ning Xxxx OÜ rendib Xxxx OÜ-lt autojuht M It. Selle eest, et kõik

dokumendid oleksid korrektsed peab vastutama tööandja. See, et menetlusalune isik

kohtuistungil antud ütlustes mainis veose vedajaks Xxxx OÜ on seotud asjaoluga, et Xxxx

OÜ ja Xxxx OÜ on omavahel seotud äriühingud (seda märkis kohtuistungil ka kaitsja ning

sellele viitavad ka äriregistri väljatrükid – asuvad ühisel aadressil, ühised tegevusalad jne)

ning M I tööülesanded mõlemas ettevõttes on olnud sarnased. Sellisele seisukohale annab

aluse ka asjaolu, et M I sõnul oli ta 17.07.2025 mootorsõidukil xxxx registreerimismärgiga

xxxx asendusjuht (seda kinnitab ka vormikaamera salvestisel kuuldu) ning tema kohta käiv

rendileping oli ununenud teise sõidukisse, kuivõrd tööjõu rendilepingu kohaselt võib ta

juhtida ka teistsuguste registreerimismärkidega sõidukeid.

Kuivõrd AutoVS § 5 lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa

ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on

tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel

veosevedu teostavale autojuhile ning 01.01.2025 sõlmitud tööjõu rendilepingu kohaselt Xxxx

OÜ rendib Xxxx OÜ-lt autojuht M It, siis nõustub kohus kaebuse esitajaga, et tegevusloa

ärakiri on kehtivalt üleantud võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttele renditud autojuhile

vastavalt AutoVS § 5 lõikes 3 sätestatule. Kohus asub aseisukohale, et menetlusaluse isiku M

I teos puudub AutoVS § 56 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning väärteomenetlus M I

suhtes AutoVS § 56 järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad

väärteotunnused.

Lõpetuseks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil kõik muud etteheited

menetlusalusele isikule ei ole käesolevas väärteos asjakohased, kuna muid rikkumisi peale

väärteoprotokollis märgitud, ei ole M Ile inkrimineeritud.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 punktist 2 rahuldab kohus M I kaebuse

täies ulatuses ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsuse

väärteoasjas 2302,25,009761, millega M It karistati AutoVS § 56 alusel rahatrahviga 100

trahviühikut ehk 800 eurot ja lõpetab M I suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Menetluskulud

13. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtule

menetluskulude nimekirja. M I on kohtumenetluses väärteoasjas nr 4-25-3289 kandnud

menetluskulusid kogusummas 1659,75 eurot (koos käibemaksuga summa). Menetluskulude

nimekirjale on lisatud menetluskulusid tõendavad arved nr xxxx ja xxxx koos

spetsifikatsiooniga.

Kaebuse esitaja palub jätta tekkinud õigusabikulud ja kaitsja sõidukulu kogusummas 1659,75

eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus

leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud

õigusabiga.

Kuivõrd kohus on käesoleval juhul leidnud, et väärteomenetlus tuleb AutoVS § 56 järgi

kvalifitseeritava rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis leiab kohus, et M Ile

kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele 1659,75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik