2-25-104185/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-104185

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-104185

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.S-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7383,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

lepingulised esindajad Kristiine Urb ja Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX).

Kostja: W.S (isikukood: XXX, elukoht: XXX, XXX; nõustaja

O.T).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi W.S-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ja menetluskulude rahaline

suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 28-41, 111-113, 333-343, 537-539).

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.03.2025 Tartu Maakohtule hagi ning

13.05.2025 täpsustatud hagi, milles palub W.S-ilt (kostja) välja mõista põhivõlg 3921,79

eurot, intress 490,58 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

1758,25 eurot ning edaspidi viivised 33,22% aastas arvestatuna 3499,73 eurolt alates

27.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja Placet Group OÜ ja kostja 22.12.2022

tarbijakrediidilepingu nr. REF3890930, millega refinantseeriti 30.04.2019 lepingust nr

KK3407609 tulenev kohustus summas 4351,98 eurot ja 06.06.2020 lepingust nr TL3565069

tulenev kohustus summas 780,77 eurot ning laenusummaks sai 5132,75 eurot. Lepingu

krediidi kulukuse määraks on 39,40%. Laen tuli tagastada 120 osamaksega vastavalt

maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja kostjale 05.09.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hoiatusest hoolimata kostja oma

võlgnevust ei likvideerinud. Esialgne võlausaldaja luges lepingu üles öelduks 20.09.2023 ja

loovutas 21.09.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos

õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud laenuandjale

põhiosa katteks 110,96 eurot ja hagejale peale lepingu ülesütlemist 1100 eurot. Seega on

põhivõlg 3921,79 eurot.

3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 33,22% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 7. osamaksest s.o 06.07.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 10.09.2023 summas

490,58 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ning

lepingu üldtingimuste p-st 7.4. Sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot, mis koosnevad

tasuliste kirjade saatmisest ja muudest kuludest.

4. Pärast viivisenõude täpsustamist (dtl 112) nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna 3499,73

eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 21.09.2023 kuni hagi esitamiseni

26.03.2025 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 33,22% kooskõlas lepingu

üldtingimuste punktiga 5.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1758,25 eurot. Edaspidi nõuab hageja

kostjalt viivist alates 27.03.2025 lepingujärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

5. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et lepingud on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja

laenutaotlused on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel.

6. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud

taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja

finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. 30.04.2019 lepingu sõlmimisel on kostja

sissetulekud tuvastatud vastavalt Swedbanki pangakonto analüüsile. Laenuandja on teada

saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1352,73 eurot ning kohustused 276,24

eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (118,14

eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 958,35 eurot.

7. Lepingu põhitingimuste muutmisel 09.06.2020 (laenulimiit 3900 eurot) on sissetulekud

tuvastatud vastavalt Swedbank pangakonto analüüsile. Laenuandja on teada saanud, et

kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1440,06 eurot ja kohustused 703,29 eurot.

Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (39,37 eurot)

tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 547,40 eurot.

Lepingu põhitingimuste muutmisel 09.12.2020 (laenulimiit 4000 eurot) on kostja

sissetulekud tuvastatud vastavalt Swedbank pangakonto analüüsile. Laenuandja võis

järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Hagejale

ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist kui taotluste täitmisel esitas

kostja ebaõigeid andmeid. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja

puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga,

kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

8. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

esitab hageja VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai lepingu TL3565069 alusel

laenu kokku 950 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1151,74 eurot.

Arvestades tagasimaksed põhiosa katteks saab lugeda nõude tasutuks. Lepingu KK3407609

alusel sai kostja laenu kokku 5832 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 6658,34 eurot. Arvestades tagasimaksed põhiosa katteks saab lugeda nõude

tasutuks. Lepingu REF3890930 katteks on kostja tasunud laenuandjale 894,34 eurot ja

hagejale 1100 eurot. Hageja on 24.07.2025 ümberarvestuses kostja tagasimaksed uuesti

määranud ning selle kohaselt puudub kostjal võlgnevus hageja ees.

KOSTJA VASTUS (dtl 320-325, 534-535, 545-546)

9. Kostja ei nõustu nõude suurusega ning palub tuvastada vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine tarbijakrediidilepingute sõlmimisel, arvestada nõue ümber vastavalt

seadusele, teha see kostjale teatavaks ning määrata kindlaks ümberarvestatud nõude suurus.

10. Kostja leiab, et kõiki kolme tarbijakrediidilepingut sõlmides (REF3890930, KK3407609 ja

TL3565069) rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu kuuluvad

nõuded ümberarvestamisele (VÕS § 403⁴ lg 7). Refinantseerimislaenu korral tuleb hinnata,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nii

refinantseerimislaenu andmisel, kui ka refinantseeritavate laenude andmisel enne kõike

olukorras, kus krediidiandja refinantseerib enda antud varasemaid laenusid.

11. Hageja ei ole esitanud krediidilepingute nr KK3407609 ja TL3565069 ärakirja. Hageja

esitatud kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja ei olnud krediidilepingu

KK3407609 sõlmimisel krediidivõimeline. Krediidiandja võttis taotluse alusel arvesse

sissetuleku 700 eurot, kohustused 322,37 eurot, majapidamiskulud 200 eurot ja kulud

ülalpeetavatele 226 eurot. Juba taotluselt on näha, et kostja regulaarsed kulud ja kohustused

on suuremad kui sissetulekud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus on

teinud 30.04.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-24-6738, mille punktis 16 selgitab, et peretoetust

ei loeta laenusaaja regulaarse sissetuleku hulka. Lisaks ei ole laenutaotlusel küsitud infot

ülalpeetavate kohta, kuigi kostja on märkinud ülalpeetavate kulud. Kostja sai 09.10.2018

Ühisraha OÜ-lt laenu 970 eurot, kuid 7 kuu pangakonto väljavõttelt ei nähtu mitte ühtegi

tagasimakset selle laenu katteks. Hagejal kui professionaalsel laenuandjal pidi tekkima

kahtlus, et selline käitumine võib viidata kostja krediidivõimetusele. Samuti sai kostja

19.03.2019 Bondora AS-ilt laenu 3500 eurot, kuid konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks

tagasimakseid teinud. Ka see oleks pidanud krediidiandjas tekitama täiendavaid kahtluseid.

Samuti ei ole hageja esitanud ühtki tõendit selle kohta, et krediidiandjal oleks olnud

ülevaade kostja finantskohustuste täpse suuruse üle. Krediidi väljastamise hetkeks oli

hagejale teada, et kostjal on vähemalt 3 finantskohustust, millest tasub vaid ühte (AS

Swedbankile). Krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet vahetult enne

TL3565069 laenu andmist. Kostja poolt esitatud taotluses on märgitud

majapidamiskuludeks 0 eurot ja ülalpeetavaid märgitud ei ole. Hageja on jätnud täielikult

kontrollimata kostja igapäevased kulud ning finantskohustused.

12. Hageja viitab hagis, et kostjal oli kohustus esitada enne lepingute sõlmimist õiged andmed

enda finantsseisundi kohta. Krediidiandja ei ole teinud mitte ühtegi mõistlikku pingutust

selleks, et kontrollida kostja esitatud andmete õigsust. Krediiditaotleja konto väljavõtte

analüüs peaks olema esimene asi, mida krediidiandja teeb, et hinnata krediidisaaja

krediidivõimelisust ja krediidisaaja esitatud andmete õigsust. Lähtudes eeltoodust rikkus

krediidiandja kohustust kontrollida tarbija esitatud andmete õigsust.

13. Juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, teeb kindlaks

ümberarvestatud nõude suuruse, palub kostja, et talle võimaldataks võlanõude tasumine

maksegraafiku alusel. Kostja on võimeline tasuma igakuiselt kuni 200 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

15. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 22.12.2022 laenulepingu

(leping I), millest nähtuvalt refinantseeriti 30.04.2019 laenulepingust nr KK3407609

(leping II) tulenev kohustus Laen.ee ees summas 4351,98 eurot ja 06.06.2020 laenulepingust

nr TL3565069 (leping III) tulenev kohustus Laen.ee ees summas 780,77 eurot (dtl 43-48).

Laenusumma 5132,75 eurot tuli tagastada 120 osamaksena igakuiselt 6. kuupäevaks

vastavalt maksegraafikule, osamakse (mis koosnes muutuvas suuruses põhiosast ja

intressist) suuruseks oli 147,39 eurot kuus.

16. Poolte vahel sõlmitud leping ning refinantseerimise aluseks olevad lepingud on

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi.

17. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

18. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

19. Lepingu I krediidikulukuse määr oli 39,40% aastas ning selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga

avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2022 seisuga 16,30% aastas.

Lepingute II ja III (dtl 497-498) krediidikulukuse määr oli 49% aastas, lepingut III muudeti

09.12.2020 ning nende sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 30.11.2018 seisuga 20,01% aastas ja 30.11.2019 seisuga 20,61% aastas.

Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning

lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

20. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

21. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

22. Vastutustundliku laenamise kohustust tuleb täita sõltumata laenu eesmärgist, st ka juhul, kui

refinantseeritakse varasemad võlad. Seega 30.04.2019 lepingu sõlmimisel, millega kostjale

võimaldati krediiti 3000 eurot (dtl 346), 09.06.2020 lepingu muutmisel ja krediidi

suurendamisel 3900 euroni (dtl 498) ning 09.12.2020 lepingu muutmisel ja krediidi

suurendamisel 4000 euroni (dtl 499) pidi krediidiandja kontrollima kostja võimelisust oma

kohustusi täita. Kuna kostja 22.12.2022 lepinguga laenu juurde ei saanud, siis selle lepingu

sõlmimisel kostja krediidivõimelisust uuesti hinnata polnud tarvis (VÕS § 4034 lg 9).

23. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et

tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud

andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei

tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

24. Hageja on kohtule esitanud 29.04.2019 kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedi ja samal

kuupäeval esitatud laenutaotluse (dtl 67-69), millest nähtuvalt on kostja töötasu suuruseks

700 eurot, finantskohustused 283 eurot ja laen.ee 39,37 eurot, majapidamiskulud 200 eurot

ja kulud ülalpeetavatele 226 eurot. Krediiditoimikust (dtl 73-74) nähtuvalt on 29.04.2019

kontrollitud Taust.ee ja Ametlike Teadaandeid. Laenuotsuse tegemisel on võetud arvesse

kostja töötasu 737,16 eurot, töövõimetoetust 463,99 eurot ja sotsiaaltoetust 120 eurot ning

finantskohustustena laene kogusummas 614,07 eurot, lisaks majapidamiskulud 225 eurot ja

kulud ülalpeetavatele 339 eurot.

25. 06.06.2020 laenutaotluse andmetest (dtl 71-72) nähtuvalt on kostja töötasu 650 eurot,

finantskohustused 126 eurot ja laen.ee 118,14 eurot ning majapidamiskulud 0 eurot.

Krediiditoimikust (dtl 75-76) nähtuvalt on 06.06.2020 kontrollitud Taust.ee ja Ametlike

Teadaandeid, tehtud kinnistusraamatusse päring. Laenuotsuse tegemisel on võetud arvesse

kostja töötasu 648,13 eurot, töövõimetoetust 445,26 eurot ja sotsiaaltoetust 346,67 eurot

ning finantskohustustena laene kogusummas 703,29 eurot, lisaks majapidamiskulud 150

eurot.

26. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

27. Hageja on kohtule tõendina esitanud kostja Swedbanki konto väljavõtte perioodi 01.10.2018

kuni 29.04.2019 (dtl 77-94) kohta ning automatiseeritud väljavõtte perioodi 09.12.2019 kuni

06.06.2020 (dtl 382-410) kohta. Kuigi formaalselt on laenuandja laenutaotluste saamisel

kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid sh küsinud pangakonto

väljavõtet, ei ole kohtu hinnangul teostatud piisava põhjalikkusega andmete sisulist

kontrolli, et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Nimelt nähtub kogutud

andmetest ja kostja kontode väljavõtetest, et kostjal on võetud teisigi tarbimislaene, mille

pinnalt võib tekkida kahtlus, et kostja võib vajada laenuraha oma igapäevaste baasvajaduste

rahuldamiseks sh võetud laenude tagasimaksmiseks. Samuti nähtub konto väljavõttest, et

kostja sai peretoetust 520 eurot kuus, mille pinnalt tulnuks krediidiandjal tuvastada, mitu

ülalpeetavat kostjal on ning arvestada ka ülalpeetavate kulude kandmisega (näiteks juunis

2020 aastal krediidi suurendamisel ei ole ülalpeetavatega üldse arvestatud). Lisaks ei ole

peretoetuse arvestamine laenusaaja regulaarse sissetuleku hulka kooskõlas perehüvitiste

seaduse eesmärgiga. Ka tegelikke majapidamiskulude suurust ei ole krediidiandja kindlaks

teinud. Kuigi kostja on taotluse andmetes märkinud majapidamiskulude suuruseks 0 eurot

tulnuks krediidiandja konto väljavõtete pinnalt tuvastada, kui suured on tegelikud

majapidamiskulud. Samuti oleks võimalik küsida kostja infot kulude kohta, mida kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt tehtud ei ole.

28. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-169-13, p 21).

29. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja

sissetuleku, finantskohustuste ja majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda

ka enda ning ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Krediidi

suurendamisel detsembris 2020 ei ole üldse andmeid kogutud.

30. Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja

tegelik krediidivõime oleks enne lepingute sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist

kindlaks tehtud. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja esitatud andmete põhjal võimalik

järeldada, et krediidiandja oleks piisaval määral täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust ning veendunud algselt kostjale laenu andmisel ja laenusumma suurendamisel

kostja krediidivõimelisuses.

31. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingute osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

32. Hageja on esitanud kohtule 25.07.2025 menetlusdokumendis VÕS § 403⁴ lg 7 järgse

ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud. Kostjale on ümberarvestus kätte toimetatud 11.08.2025. Ümberarvestuse kohaselt

on kostja saanud kahe esialgse lepingu alusel krediiti kokku 6782 eurot (lepingu nr

TL3565069 alusel 950 eurot ja lepingu KK3407609 alusel 5832 eurot) ja teinud

tagasimakseid summas 9804,42 eurot, mis tuleb arvestada nende lepingute põhiosa katteks.

Seega on kostja kogu võlgnevuse tasunud ning hageja nõue ei ole põhjendatud.

33. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

34. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

35. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning eelduslikult ei ole tal neid ka tekkinud.

Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik