1-25-309/41 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-309

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann

Kriminaalasi

Geren Lepp süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 151 lg 2 p

1 järgi ning Marten Mets süüdistuses KarS § 151 lg 2 p

1 - § 22 lg 3 järgi lühimenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg

25. november 2025

Kohtuistungil osalesid

vanemprokurör Ken Kiudorf, kaitsjad Rainer Objartel

ja Aro Siinmaa

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 29. mai 2025 otsus

Apellatsiooni esitaja

vanemprokurör Ken Kiudorf

Süüdistatavad

Geren Lepp, isikukood: 50303132780, elukoht: XXX;

töökoht Marenell Service OÜ; varasemalt

kriminaalkorras karistamata

kaitsjad vandeadvokaadid Tarmo Pilv ja Aro Siinmaa

Marten Mets, isikukood: 50506170812, elukoht:

XXX; ei tööta; varasemalt kriminaalkorras karistamata

kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. mai 2025 otsus osaliselt, s.o:

-

KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel Geren Lepa suhtes kriminaalmenetluse

lõpetamises KarS § 151 lg 2 p 1 järgi ning kriminaalasja materjalide saatmises

Politsei-ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks;

-

Geren Lepa kaitsjatasust 2684 eurost poole summas 1342 eurot jätmise

hüvitamise otsustamiseks väärteomenetluses.

2. Mõista Geren Lepp õigeks süüdistuses KarS § 151 lg 2 p 1 järgi.

3. Jätta Eesti Vabariigi kanda Geren Lepa kaitsjatasu 1342 eurot, mille maakohus jättis

hüvitamise otsustamiseks väärteomenetlusse.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon jätta rahuldamata.

6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroole Objartel & Partnerid 302,56 eurot, sealhulgas käibemaks 58,56

eurot, vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt süüdistatav Marten Metsale

apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

7. Jätta punktis 6 nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

8. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Geren Lepa kasuks apellatsioonimenetluse

kulud 1076,65 eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Geren Lepp anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) 121 lg 1 ja § 151 lg 2 p 1

järgi selles, et tema lõi kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 10.

septembrit 2024 sotsiaalmeedia platvormil Telegram grupi Pedo Hunting Estonia. Grupp oli

avalik ning selle eesmärgiks oli õhutada avalikult sotsiaalset vaenu ja vägivalda nende suhtes,

kellel võivad olla grupiliikmete arvates pedofiilsed kalduvused. Üleskutse oli suunatud nii

kõikidele Pedo Hunting Estonia grupi liikmetele kui teistele Euroopas tegutsevatele Pedo

Hunting gruppidele. Lisaks grupi loomisele postitas G. Lepp sinna ka videomaterjali, kus oli

kujutatud 10. septembril 2024 toimunud peksmist kannatanu E.S. i suhtes, keda peksjad

arvasid olevat pedofiilsete kalduvustega. Sellise avaliku üleskutsega vägivallale inimeste

sotsiaalse seisundiga (pedofiilsed kalduvused) seoses on tekitatud tervisekahjustusi kannatanu

E.S. ile. Nimelt G. Lepp koos R.L. ega kasutas füüsilist vägivalda 10. septembri 2024 õhtusel

ajal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Kuningamäe terviserajal. G. Lepp ja R.L. lõid kannatanut

korduvalt käte, jalgade, kurika ja raudtoruga pähe ja kehasse, tekitades sellise tegevusega

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kogu tegevust filmis Marten Mets, kes edastas

videosalvestise G. Lepale. G. Lepp monteeris videosalvestist ning postitas sotsiaalmeedia

platvormi Telegram gruppi Pedo Hunting Estonia.

2. Marten Metsa süüdistatakse KarS § 151 lg 2 p 1 järgi selles, et tema aitas kaasa G. Lepal

avalikult üles kutsuda inimesi vihkamisele ja vägivallale. 10. septembril 2024 õhtusel ajal

Jõgevamaal Põltsamaa linnas Kuningamäe terviserajal lõid G. Lepp ja R.L. kannatanu E.S. i

korduvalt käte, jalgade, kurika ja raudtoruga pähe ja kehasse, tekitades sellise tegevusega

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kogu tegevust filmis M. Mets, kes edastas

videosalvestise G. Lepale. G. Lepp monteeris videosalvestist ning postitas sotsiaalmeedia

platvorm Telegram gruppi Pedo Hunting Estonia. Grupp oli avalik ning selle eesmärgiks oli

õhutada avalikult sotsiaalset vaenu ja vägivalda nende suhtes, kellel võivad olla pedofiilsed

kalduvused. Üleskutse oli suunatud nii kõikidele Pedo Hunting Estonia grupi liikmetele kui

teistele Euroopas tegutsevatele Pedo Hunting gruppidele. Sellise avaliku üleskutsega

vägivallale inimeste sotsiaalse seisundiga (pedofiilsed kalduvused) seoses on tekitatud

tervisekahjustusi kannatanu E.S. ile.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohus lõpetas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1

alusel G. Lepa suhtes kriminaalmenetluse KarS § 151 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses

seoses väärteo tunnuste ilmnemisega tema tegevuses ning saatis selles osas kriminaalasja

materjali Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

4. Maakohus karistas G. Leppa KarS § 121 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ja

tulenevalt lühimenetlusest mõistis karistuseks 6 kuu 20 päeva pikkuse vangistuse. Kohus

arvas KarS § 68 lg 1 alusel G. Lepa eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning

karistusest jääb kanda 4 kuu 21 päeva pikkune vangistus. Kohus ei pööranud KarS § 73 lg-te

1, 3 alusel karistust täitmisele, kui G. Lepp ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Maakohus mõistis M. Metsa süüdistuses KarS § 151 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi õigeks.

6. Süüdistuse kohaselt oli G. Lepa tegevus suunatud vaenu õhutamisele pedofiilsete

kalduvustega isikute vastu. Nii G. Lepa kui ka R.L. e kaitsjad on leidnud, kuivõrd mistahes

seksuaalse iseloomuga käitumisaktid alla 16-aastaste isikute suhtes ehk pedofiilsed

käitumisaktid on kriminaliseeritud, siis ei laiene võrdõiguslikkuse kaitse pedofiilsete

kalduvustega ehk kuritegeliku käitumisega isikutele. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.

Põhiseaduse (PS) § 12 sätestab isikute võrdsuspõhimõtte – kõik inimesed on seaduse ees

võrdsed. Kaitsjad on hinnanud pedofiiliat üksnes karistusõiguslikust aspektist ja leidnud, et

kuivõrd valdav enamus pedofiilseid tegevusi on kriminaliseeritud, ei kuulu sellised isikud PS

§ 12 ega ka KarS § 151 kaitsealasse. Samas ei pruugi kõik pedofiilsete kalduvustega isikud

toime panna kuritegusid. Sellistel isikutel esinev hälve võib avalduda üksnes

seksuaalfantaasiates ilma, et sellega kellelegi kahju põhjustatakse.

7. Pedofiilia näol on tegemist seksuaalse sättumuse hälbega ehk haigusliku seisundiga

(haigusega). Haigeid (hälvetega) inimesi tuleb kohelda võrdselt tervete (keskmiste,

normaalsete) inimestega. Lubamatu on kutsuda üles vihkamisele, vägivallale või

diskrimineerimisele seoses inimesel esineva haigusega, käesoleval juhul inimesel esineva

psüühikahäirega, milleks on pedofiilsed kalduvused.

8. Kohus leidis, et KarS § 151 kontekstis tuleb mõistet „sotsiaalne seisund“ sisustada laiemalt

kui pelgalt seisundit või positsiooni ühiskonnas, mis on seostatav hariduse, töökoha,

sissetuleku, perekondliku staatuse või päritoluga. Sotsiaalset seisundit tuleb sisustada ükskõik

milliste sotsiaalsete tunnustega, sh ka tervisega seotud tunnuste alusel. Kokkuvõttes leidis

kohus, et pedofiilid kui psüühikahäirega inimesed kuuluvad oma sotsiaalse seisundi poolest

KarS § 151 kaitsealasse. Asjaolu, et süüdistatavate eesmärk oli väidetavaid pedofiile

tuvastada, neid omakohtu korras karistada ja nende isikuandmeid avalikkusele paljastada, ei

tee olematuks selliste isikute kaitse vajadust vaenu õhutamise eest.

9. Kohtule esitati erinevaid tõendeid, mis kinnitavad, et G. Lepp ja R.L. suhtlesid isikutega,

kes on paremäärmuslike vaadetega. G. Lepa, R.L. e ja M. Metsa ütlustega on tõendatud, et G.

Lepa eestvedamisel tekkis neil mõte teha video pedofiili peksmisest ja postitada see

vastavasse Telegram gruppi, millist mõtet asutigi 10. septembril 2024 realiseerima.

10. G. Lepa ütlustega luges kohus tõendatuks, et umbes kuu aega enne 10. septembrit 2024 lõi

ta rakenduses Telegram kasutajakontoga @N3stie avaliku Pedo Hunting Estonia grupi. Idee

sai G. Lepp sarnastest Pedo Hunting Euroopa gruppidest, kus postitati erinevaid videoid

väidetavatest pedofiilidest, sh ka selliseid videoid, kus kasutati väidetavate pedofiilide suhtes

vägivalda. Lisaks lõi G. Lepp 10. septembril 2024 portaalis iha.ee kasutajakonto nimega

„tatikati“. Konto loomise eesmärgiks oli pedofiilide otsimine ja selliste isikute isikuandmete

avalikustamine Pedo Hunting Estonia grupis.

11. G. Lepa, R.L. e ja M. Metsa ütlustega on tõendatud ka see, et eesmärk oli minna pedofiili

peksma, see tegevus üles filmida ja panna G. Lepa hallatavas Pedo Hunting Estonia gruppi.

Kokkuleppe kohaselt pidid G. Lepp ja R.L. pedofiili peksma ning M. Mets peksmist

telefoniga filmima. G. Lepp ütles veel, et kõik paneks maskid ette, mistõttu valmistati

üheskoos T-särkidest maskid ning suunduti edasi Kuningamäe terviserajale kannatanut

varitsema. G. Lepp võttis kannatanuga kohtumisele kaasa kurika ja R.L. metall-lati.

12. Kannatanu E.S. i peksmine on jäädvustatud M. Metsa poolt salvestatud videole, mille

Lõuna prefektuuri teabebüroo ametnik veebisaidilt https://t.me/PHESTONIA24/5 leidis ja alla

laadis. Videofail nimega IMG_5632 on salvestatud DVD-R plaadile ja seda on vaadeldud

asitõendi vaatlusprotokollis. G. Lepa ütluste kohaselt on see video tema poolt monteeritud,

see tähendab näod udustatud ja hääled moonutatud, ning Pedo Hunting Estonia gruppi

postitatud.

13. Kannatanu E.S. i peksmisest filmitud video saatis M. Mets G. Lepale, kes monteeris selle

kokku, udustas videol peksjate näod ja moonutas hääli. Video postitas G. Lepp 11. septembril

2024 enda loodud Pedo Hunting Estonia Telegram gruppi.

14. Kannatanu E.S. on kirjeldanud temale tekitatud vigastusi ja füüsilisi kannatusi. E.S. i

raviloost nähtub, et 12. septembril 2024 on perearst tuvastanud tal valulikkuse parema käe

randme ja küünarvarre piirkonnas, mille tõttu roteerivaid liigutusi teha ei saa.

15. Maakohus luges tõendatuks, et G. Lepp ja R.L. tekitasid 10. septembril 2024 E.S. ile

jalgade, rusikate, kurika ja metall-latiga peksmisega füüsilist valu ja tervisekahjustused –

randme ja käe muude osade kontusiooni (verevalumid), hematoomi reiel ja haava vasakul

pool kulmu piirkonnas.

16. Kohus tuvastas, et G. Lepp ja R.L. peksid kannatanut rusikate, jalgade, metall-lati ja

kurikaga pähe, kehasse, jalgadesse ja käte pihta, tekitades kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse KarS § 121 mõttes. G. Lepp ja R.L. panid E.S. i suhtes kehalise

väärkohtlemise toime kavatsetult. G. Lepp meelitas kannatanu kõrvalisse kohta, millest M.

Mets ja R.L. olid teadlikud. Sellise tegevuse eesmärgiks oli kannatanut peksta, milleks G.

Lepp ja R.L. võtsid kaasa relvana kasutatavad esemed. Kohus ei tuvastanud kehalise

väärkohtlemise puhul süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et G.

Lepp kui R.L. tuleb KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

17. Pedo Hunting Estonia gruppi tehtud postituste vaatlusest nähtub, et G. Lepp tegi selles

grupis esimese postituse 11. septembril 2024 ja see kajastab E.S. i peksmist. Videole lisas G.

Lepp kirje: „Predator tried to have sex with 14 year old girl“ /kiskja üritas seksida 14-

aastase tüdrukuga/. Seda videot on vaadatud 37 700 korda, seejuures on videole erinevate

ikoonidega avaldatud kiitust, vaimustust, poolehoidu või tunnustust 168-l korral. 19.

septembril 2024 on Pedo Hunting Estonia grupis jagatud videot Norra samalaadsest grupist

ning 2. oktoobril 2024 on postitatud vägivalda sisaldav video, millele on lisatud tekst: „Step

up now and protect your communityfrom predators! It’s up to us to stand strong for the ones

we care about, especially when no one else does. Let’s make sure our families are safe and

secure“ /Astuge kohe üles ja kaitske oma kogukonda kiskjate eest! Peame seisma vankumatult

nende eest, kellest hoolime, eriti kui keegi teine seda ei tee. Hoolitseme selle eest, et meie

pered oleksid kaitstud/.

18. KarS § 151 näeb ette vastutuse tegevuse eest, millega on avalikult üles kutsutud

vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele,

päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse

seisundiga. Seejuures on tegemist väärteoga, kui sellise tegevusega on põhjustatud oht isiku

elule, tervisele või varale (lõige 1) ning kuriteoga, kui põhjustatud on inimese surm, tekitatud

tervisekahjustus või muu raske tagajärg või see on pandud toime isiku poolt, keda on varem

karistatud sellise teo eest (lõige 2).

19. G. Lepa Telegramis loodud grupp Pedo Hunting Estonia oli avalik grupp, millel oli

vähemalt 1522 jälgijat ja selles tehtud postitusi sai vaadata igaüks, kellel oli Telegram

rakendus. Grupi nimi viitab sellele, et grupi liikmed tegelevad pedofiilide jahtimise ja

püüdmisega. Jaht üldjuhul tähendab isendi vigastamist või surmamist, seega võib grupi nimest

järeldada, et tegemist on vägivalda propageeriva grupiga. Pedo Hunting grupid on levinud üle

Euroopa. G. Lepp postitades 11. septembril 2024 E.S. i peksmise video Pedo Hunting Estonia

gruppi, tegi selle kättesaadavaks määratlemata hulgale isikutele. Kohus leidis, et sellised

videod õhutavad ja kutsuvad üles konkreetse sotsiaalse grupi suhtes vägivalda tarvitama.

Kohus tegi sellise järelduse videotele lisatud postituste negatiivsest ja vihkamist väljendavast

toonist, videotel kujutatud isikute nimetamisest kiskjateks ja selliste isikute alandamisest. G.

Lepp, R.L. ja M. Mets said õhutust E.S. i peksmiseks just teistes sarnastes gruppides nähtust.

Järelikult on sellistel videotel Pedo Hunting gruppide liikmetele, kes peavad ennast normaalse

seksuaalse sättumusega ja psüühiliselt terveteks isikuteks, oluline mõju.

20. Maakohus tuvastas, et G. Lepp, postitades 11. septembril 2024 Pedo Hunting Estonia

gruppi video E.S. i peksmisest ning lisades sellele stigmatiseeriva ja halvustava kommentaari,

kutsus avalikult üles pedofiilide vihkamisele ja nende suhtes vägivalla toimepanemisele.

Vaenu õhutamine on kuriteona karistatav üksnes siis, kui selle tagajärjel on saabunud inimese

surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg.

21. Süüdistuse kohaselt heidetakse G. Lepale ette esmalt E.S. i kehalist väärkohtlemist, sellest

salvestise tegemist ja Pedo Hunting Estonia gruppi postitamist. Selle kohaselt on E.S. i

peksmise video vaenu õhutavaks tegevuseks, mitte vaenu õhutava tegevuse tagajärjeks. Üks ja

sama tegevus ei saa olla samaaegselt sotsiaalse vaenu õhutamiseks kui karistatavaks

tegevuseks ja selle sama tegevuse tagajärjeks. Maakohus nõustus G. Lepa ja M. Metsa

kaitsjatega, et KarS § 151 lg 2 kohaldatavuse seisukohast omab tähtsust õhutamisteo mõju

sihtgrupile. Kui G. Lepa postitatud videost lähtuva vaenu õhutamise tulemusena oleks keegi

tarvitanud mõne isiku suhtes vägivalda, põhjustanud mõne isiku surma või muu raske

tagajärje, saaks rääkida KarS § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud koosseisupärase tagajärje tekkimisest

ja selle tagajärje omistamisest vaenu õhutajale. Käesoleval juhul on süüdistuses kirjeldatud

vägivald eelnenud vaenu õhutamise tegudele, vägivallateod olid ajaliselt ja ruumiliselt

eraldatud tegevusest, mida süüdistus käsitleb vaenu õhutamisena. Seega ei ole võimalik E.S. i

suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist käsitleda süüdistuses kirjeldatud vaenu

õhutamise tagajärjena ja seetõttu puudub G. Lepa teos KarS § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo

objektiivne koosseis.

22. Maakohus asus aga seisukohale, et tõenditest järeldub G. Lepa poolt KarS § 151 lg-s 1

kirjeldatud tegevus, s.o tegevus, millega ta on avalikult üles kutsunud vihkamisele ja vägivalla

kasutamisele pedofiilsete kalduvustega inimeste grupi suhtes. Postitusest tulenev sõnum ja

selle avaldamisvorm võimaldavad pidada ohustatuks pedofiilsete kalduvustega isikute tervist

või elu. G. Lepa käitumine vastab KarS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule ja menetlus

tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

23. M. Metsale oli esitatud süüdistus G. Lepa poolt vaenu õhutamisele kaasaaitamises.

Kuivõrd kohus leidis, et G. Lepa tegevuses vastab KarS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavale

väärteokoosseisule, kuid KarS § 23 kohaselt on väärteona karistatav üksnes täideviimine, siis

tuleb M. Mets talle süüks arvatud kaasaaitamisteos õigeks mõista.

24. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole,

mitte süüdistatava isikule. Hinnates G. Lepa poolt toime pandud kehalise väärkohtlemise

tegu, leiab kohus, et tegemist oli ohtliku ja raske teoga. Kuigi pealtnäha võiks tunduda, et

süüdistatavate eesmärk oli üllas – kaitsta lapsi ja paljastada seksuaalkurjategija–, valisid nad

selle eesmärgi täitmiseks täiesti valed ja lubamatud vahendid ning panid seejuures ise toime

kriminaalkorras karistatava teo. G. Lepp võttis endale õiguskaitseorganite ja kohtu rolli. G.

Lepa tegevus viis süütu isiku häbimärgistamiseni ja kuriteoohvriks langemiseni ning tekitas

kannatanule kehalisi kannatusi ja hirmutunnet. KarS § 58 p 10 järgi on raskendavaks

asjaoluks teo toimepanemine grupi poolt. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik

kahetsus (KarS § 57 p 3) ja kahju vabatahtlik hüvitamine (KarS § 57 p 2). Kohus veendus

istungil, et G. Lepp on täielikult mõistnud oma tegevuse õigusvastasust ja mõistsid oma

käitumise hukka.

APELLATSIOONIMENETLUS

Prokuratuuri apellatsioon

25. Maakohtu otsuse vaidlustas prokurör Ken Kiudorf, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist osas, kus kohus mõistis M. Metsa KarS § 151 lg 2 p 1 alusel õigeks ning lõpetas

KrMS § 274 lg 1 ja 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse G. Lepa suhtes KarS § 151 lg 2 p 1

järgi. Prokurör palub G. Lepp süüdi tunnistada KarS § 151 lg 2 p 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 4 kuu pikkune

vangistus, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust,

mida ei pöörata KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele, kui G. Lepp ei pane 2 aasta pikkuse

katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Samuti palub M. Mets süüdi tunnistada KarS § 151 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas

kuriteos ja mõista karistuseks 7 kuu 15 päeva pikkune vangistus, mida vähendada KrMS §

238 lg 2 kohaselt ja mõista karistuseks 5 kuu pikkune vangistus, mida ei pöörata KarS § 73

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele, kui M. Mets ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut

tahtlikku kuritegu.

26. Maakohus on õigesti välja toonud, et vaenu õhutamise kuriteokoosseisuline tunnus on, et

vaenu õhutamisega on põhjustatud inimese surm või tekitatud tervisekahjustus või muu raske

tagajärg. Praegusel juhul on süüdistuse järgi etteheidetavaks teoks neist tervisekahjustuse

tekitamine. Kannatanule tekitati tervisekahjustused peksmise käigus, mida filmiti ning millest

laaditi üles ka video Telegrammi gruppi Pedo Hunting Estonia.

27. Prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistuses kirjeldatud vägivald eelnes

vaenu õhutamise tegudele ning vägivallateod olid ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud tegevusest,

mida süüdistus käsitleb vaenu õhutamisena.

28. Süüdistuse kohaselt tuleb vaenu õhutamisena käsitleda kogu süüdistatavate

käitumisahelat. Ehk Telegrami grupi loomist, iha.ee portaalis ohvri leidmist ning temaga

kohtumise kokkuleppimist, kohtumisel aset leidnud julma peksmist, sellest video salvestamist

ning lõpuks selle video avalikustamist Telegrami grupis eesmärgiga õhutada ka teisi Pedo

Hunting grupiliikmeid käituma vägivaldselt inimestega, kellel on nende hinnangul pedofiilsed

kalduvused. Seega alustas G. Lepp süüteo toimepanemist hetkest, mil ta lõi Telegrami grupi

Pedo Hunting Estonia sooviga õhutada inimesi kasutama vägivalda pedofiilsete kalduvustega

inimeste suhtes. Kannatanu peksmine oli vaenu õhutamise osategu. Seega on kannatanule

põhjustatud vaenu õhutamise kui tegevusega tervisekahjustused.

29. Maakohus on oma seisukohta kujundades viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19

aastat tagasi tehtud lahendile asjas, mis on teadaolevalt Eestis seni ainus vaenuõhutamise

kohtuotsus (3-1-1-117-05, p 26). Tegemist oli kaasusega, kus jutt käis internetti üles riputatud

tekstist ja sellega tekitatud olulisest kahjust avalikele huvidele. Praeguses kaasuses ei ole ette

heidetud, et konkreetse video ülesriputamine tegevusena oleks tekitanud kahjuliku tagajärje.

Kannatanu E.S. i tervisekahjustused ehk vaenu õhutamise konkreetse tagajärje tekitasid G.

Lepp ja R.L. 10. septembri 2024 hilisõhtul toime pandud julma peksmisega.

30. Tõsi on see, et see julm peksmine oli vaenu õhutamise osategu. Selle sama peksmise

salvestamine oli vajalik, et teised grupiliikmed saaksid sellest innustust ja hakkaksid samuti

nende hinnangul pedofiilsete kalduvustega inimesi peksma.

31. Taoliste peksuvideote avalik presenteerimine on tänapäevases infoühiskonnas järjest

levinum. Kui keegi vaatab sotsiaalmeediast 30 sellist videot, saab sellest eeskuju ja otsustab

samuti kellegi vaeseomaks peksta, siis on pea võimatu ära fikseerida, et milline sellest nähtud

videost oli selline, mis andis piisava tõuke peksma minemisele.

32. Samuti looks see absurdse situatsiooni, kus toimepanija ehk vaenuõhutaja vastutus sõltuks

kellegi teise tegutsemisest või tegutsemata jätmisest. Ehk juhul kui õnnestuks tuvastada, et

just 27. video vaatamine tekitas isikus soovi kedagi peksta, siis jääksid eelmise näite puhul

vaenu õhutamise eest karistuseta ülejäänud 29 võrdselt julma peksuvideo tegijat.

33. Seega leiab prokuratuur, et vaenu õhutamise sätet tuleb tõlgendada selliselt, et vaenu

õhutamise kui tegevuse käigus põhjustatud tervisekahjustused on samuti hinnatavad

tagajärjena. Taolisele tõlgendusele annab tuge ka sätte grammatiline ülesehitus. KarS § 151

järgi on kuriteokaristus ette nähtud tegevuse eest, millega on avalikult kutsutud üles

vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus.

Ehk vaenu õhutamine, kui tegevus peab olema tekitanud tervisekahjustuse. Vaenu õhutamise

osategu, peksmine näol, ongi tekitatud kannatanu E.S. ile tervisekahjustused.

34. Praegusel juhul ei ole tegemist pelga grupiviisilise julma peksmisega. See on palju

enamat. Peksmine on üles filmitud ja pandud asjahuvilisele grupile õppevideoks ning eeskuju

võtmiseks internetti, et grupi liikmete hinnangul pedofiilsetele kalduvustega inimeste suhtes

kasutataks julma vägivalda. Seega on ebapiisav, kui peksmist õhutanud G. Lepp saab

karistada vaid KarS § 121 lg 1 eest ja sellele tegevusele filmimisega kaasa aidanud M. Mets

jääb hoopiski kriminaalkaristuseta.

Menetlus ringkonnakohtus

35. Ringkonnakohtus jäi prokurör apellatsioonis esitatud argumentide juurde. Prokurör pidas

ringkonnakohtus endiselt õigeks seisukohta, et käesolevas kriminaalasjas tuleb näha

süüdistatavate poolt toime pandud vägivalda ja vaenu õhutamist ajaliselt ja ruumiliselt

koosolevateks.

36. Kaitsjad vaidlesid apellatsioonile vastu ja leidsid, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata

ning prokuröri apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, esitatud

apellatsiooni ja kuulanud ära istungil menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt

tühistada.

38. Esmalt esitab kolleegium maakohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolud (I), siis analüüsib

süüteokoosseisu olemasolu KarS § 151 lg 2 p 1 järgi tulenevalt käesoleva kriminaalasja

süüdistuse tõenditest ja prokuröri apellatsioonist (II), käsitleb maakohtu seisukohta, millega

lõpetati G. Lepa osas kriminaalmenetlus ja saadeti asja materjalid PPA-le väärteomenetluse

alustamise otsustamiseks ning vastavat maakohtu menetluskulude otsustust (III), seejärel

võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV) ja lahendab apellatsioonimenetluse

menetluskuludega seonduva (V).

I

39. Maakohtu otsusega on asjas tuvastatud järgmine sündmuste faktoloogia. Kohus luges G.

Lepa ütlustega tõendatuks, et umbes kuu aega enne 10. septembrit 2024 lõi ta rakenduses

Telegram kasutajakontoga @N3stie avaliku Pedo Hunting Estonia grupi. Idee sai G. Lepp

sarnastest Pedo Hunting Euroopa gruppidest, kus postitati erinevaid videoid väidetavatest

pedofiilidest, sh ka selliseid videoid, kus kasutati väidetavate pedofiilide suhtes vägivalda.

40. Tulenevalt G. Lepa, R.L. e ja M. Metsa ütlustest tegi kohus kindlaks, et G. Lepp tegi

portaalis iha.ee postituse, milles otsiti meest, kes soovib kasutada seksuaalteenuseid. Portaal

iha.ee haldaja väljastatud info kohaselt postitati 9. septembril 2024 kasutaja „tatikati“ poolt

järgmise sisuga kuulutus: „Noor neiu otsib Põltsamaal vanemat meest kes võtaks looduses

ilma pikema jututa. Tahaks koheselt või varsti.“. Kuulutuses esineti 19-aastase neiuna. Sellele

postitusele vastas muuhulgas isik kasutajanimega „mmf“ ehk kannatanu E.S. , kellega lepiti

seksuaalteenuste osutamise eesmärgil kokku kohtumine Põltsamaal Kuningamäe terviserajal.

Kõik kolm süüdistatavat olid veendunud, et portaalis www.iha.ee nime all „mmf“ esinev isik

soovib saada seksi alaealiselt ja et nad lähevad 10. septembril 2024 Kuningamäe terviserajale

kohtuma väidetava pedofiiliga.

41. Maakohus tuvastas G. Lepa, R.L. e ja M. Metsa ütluste põhjal ka selle, et eesmärk oli

minna pedofiili peksma, see tegevus filmida ja üles panna G. Lepa hallatavasse Pedo Hunting

Estonia gruppi. Kokkuleppe kohaselt pidid G. Lepp ja R.L. pedofiili peksma ning M. Mets

peksmist telefoniga filmima. G. Lepp võttis kannatanuga kohtumisele kaasa kurika ja R.L.

metalltoru.

42. Maakohus tegi tõenditega kindlaks, et esmalt lükkas G. Lepp rattal liikunud kannatanu

hooga pikali. Videolt on näha, et G. Lepp lõi kannatanule kurikaga vastu kätt. R.L. võttis

kannatanu ID-kaardi ja näitas seda kaamerasse. Pärast seda lõi G. Lepp kurikaga kannatanule

vastu õlga. G. Lepp andis kurika käest ja asus E.S. i peksma rusikaga pähe, tehes vähemalt 5

lööki, muuhulgas ka jalaga tuharatesse ning seejärel taas rusikaga kehasse ja pähe. Seejuures

G. Lepp ähvardas kannatanut, et kui ta veel midagi sellist teeb, siis neile on ta nimi teada ja

nad löövad kannatanul pea kurikaga lõhki. Järgmine G. Lepa löök näkku tekitas kannatanule

kulmuhaava ja seejärel lõi G. Lepp veel ühe korra jalaga pähe. Pärast seda lõi R.L.

metalltoruga kannatanut kehasse, jalaga näkku ja taas metalltoruga kehasse. Peksmist saatis

ebatsensuurne sõim ja tekst. G. Lepp lõi uuesti kannatanule jalaga kuklasse ja kaks lööki

kehasse ning R.L. metalltoruga pähe. Sellel järgnes kannatanu valuröögatus ja oigamine ning

ta haaras kätega kinni kohast, kuhu R.L. teda lõi.

43. Kannatanu E.S. i peksmise jäädvustas M. Mets videole. G. Lepa ütluste kohaselt

monteeris tema selle video, udustas näod, moonutas hääled ning postitas 11. septembril 2024

enda loodud Pedo Hunting Estonia gruppi.

44. G. Lepp ja R.L. tekitasid E.S. ile peksmisega füüsilist valu ja tervisekahjustused – randme

ja käe muude osade verevalumid, hematoomi reiel ja haava vasakul pool kulmu piirkonnas.

45. Kohus tuvastas, et G. Lepp ja R.L. peksid kannatanut rusikate, jalgade, metalltoru ja

kurikaga pähe, kehasse, jalgadesse ja käte pihta, tekitades talle füüsilist valu ja

tervisekahjustuse KarS § 121 mõttes. G. Lepp ja R.L. panid E.S. i suhtes kehalise

väärkohtlemise toime kavatsetult. G. Lepp meelitas kannatanu kõrvalisse kohta, millest M.

Mets ja R.L. olid teadlikud. Sellise tegevuse eesmärgiks oli kannatanut peksta, milleks G.

Lepp ja R.L. võtsid kaasa relvana kasutatavad esemed. Relvana kasutatavate esemete

kaasavõtmine näitab seda, et G. Lepa ja R.L. e eesmärgiks oli kannatanule nii valu

põhjustamine kui ka terviskahjustuste tekitamine. Kehalise väärkohtlemise puhul süüd ega

õigusvastasust välistavad asjaolud tuvastamist ei leidnud. Maakohus leidis, et G. Lepp ja R.L.

tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi. M. Mets aga õigeks mõista süüdistuses KarS §

151 lg 2 p 1 -§ 22 lg 3 järgi.

II

46. KarS § 151 sisaldab kinnist ja ammendavat loetelu neist tunnustest, millega seoses tehtav

üleskutse on karistatav. Seega ei ole õige prokuratuuri ringkonnakohtu istungil väljendatud

seisukoht, mille kohaselt hõlmab kõnealune säte kõik muidu koosseisupärased üleskutsed

sõltumata sellest, milline tunnus täpsemalt n-ö vaenuõhutamis-aluseks on valitud (nt ka

„Surm kurjategijatele/kriminaalkorras karistatule!“ vms). Niisiis on Eesti seadusandja valinud

sellest aspektist teistsuguse (kitsama) lähenemise, kui seda on tehtud näiteks Saksamaal, kus

üheks (väga laiaks) tunnuseks on (suvaline) „elanikkonna osa“ (vt sealse karistusseadustiku §

130). Eelöeldu tähendab muu hulgas seda, et KarS § 151 kohaldamisalast jäävad puutuvalt

inimeste tunnustesse välja ka mõned sellised üleskutsed, mis on iseenesest karistamisväärsed.

47. Ringkonnakohus nõustub senises menetluses välja kujunenud arusaamaga, et võimalik

vaenu õhutav üleskutse tehti seoses pedofiiliaga. Nii on see hoolimata asjaolust, et iha.ee-sse

postitatud kuulutuses viitas G. Lepp 19-aastasele neiule – ja sedavõrd „vanu“ inimesi üldjuhul

pedofiilse huvi objektiks ei liigitata (vt nt Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni koostatud

Psüühikahäirete diagnostiline ja statistiline käsiraamat (Diagnostic and Statistical Manual of

Mental Disorders), 5. väljaanne (DSM-5) – kood 302.2). Määrav on see, et peksuvideo

riputati üles sõnaselgelt pedofiilide vastu suunatud netileheküljele.

48. Maakohus leidis, et pedofiilia kui psüühikahäire on KarS § 151 kontekstis võimalik

paigutada sotsiaalse seisundi alla. Ringkonnakohus niisugust seisukohta ei jaga.

49. Karistusseadustiku eriosas räägitakse „sotsiaalsest seisundist“ kolmes kohas (peale 151.

paragrahvi ka 981. ja 152. paragrahvis – vastavalt a) tsiviilelaniku ja sõjavangi õiguste

piiramine ning b) võrdõiguslikkuse rikkumine) ja korra „sotsiaalsest grupist“ (§ 90 –

genotsiid). Karistusseadustiku kommentaaris ei avata ühegi nende sätte puhul sotsiaalse

seisundi/grupi mõistet. Seda ei tehta kuigivõrd ka põhiseaduse 12. paragrahvi kommentaaris.

Siiski räägitakse viimati viidatud allikas sotsiaalsest klassist, sotsiaalsest päritolust ja

sotsiaalsetest hüvedest (sotsiaalhüvitistest) (Kivioja, Muller, Oja – Põhiseadus. Kommentaar.

2020). Sõnaveebis märgitakse sõna „sotsiaalne“ kohta järgmist: „ühiskonna, selle osade ja

inimestega ning nende vastastikuste suhetega seotud, ühiskonnas esinev“, „ühiskonna vähem

kaitstud osade huve ja vajadusi arvestav, sellesse puutuv (nt rahaliselt toetav)“ ja „teiste

inimestega, mingi inimrühmaga seltsiv, ühise tegevuse, üritusega vms seotud“.

Kriminaalkolleegiumi meelest saab nende allikate põhjal jõuda järeldusele, et sotsiaalse

seisundi all peetakse silmas kellegi kuulumist mõnesse sellisesse ühiskonnagruppi, mis on

ajalooliste arengute alusel teistest ühiskonna osadest teistest eristuvana välja kujunenud – eriti

puutuvalt selle grupi staatusesse ja selle esindajate majanduslikesse/rahalistesse

võimalustesse. Seetõttu ei ole sotsiaalse seisundi aluseks haigused (nt psüühikahäired) – ehkki

ei ole välistatud, et mõnes sotsiaalses grupis esineb mingit laadi haigusi enam kui ühiskonnas

tervikuna.

50. Prokuratuur viitas ringkonnakohtu istungil sellele, et pedofiiliat ei saa lugeda KarS § 151

päraseks seksuaalseks sättumuseks, kuivõrd pedofiilia näol on tegemist haigusega. Õige on

seisukoht, et pedofiilia kujutab endast psüühikahäiret ehk haigust – seda nii RHK-10

(Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni 10. versioon – kood F65.4) kui ka DSM-5 (kood

302.2 – pedofiilne häire) tähenduses. Sellest ei saa aga teha järeldust, et tegu ei võiks olla

samaaegselt seksuaalse sättumusega. Diagnostilistel eesmärkidel ellu kutsutud haiguste

klassifikatsioonid ei saa n-ö üle sõita kõigist teistest eluvaldkondadest. Seetõttu ei tähenda

mingi nähtuse meditsiinilis-normatiivsetel põhjustel „haiguseks kuulutamine“ seda, et see

lakkab automaatselt olemast midagi muud. Liiati paigutatakse pedofiilia RHK-10-s otsesõnu

seksuaalsuunitluse häirete alla (F65). Niisiis on seksuaalsuunitluse ehk seksuaalse sättumuse

mõiste laiem kui seda on seksuaalsuunitluse häired: seksuaalsuunitluse ehk seksuaalse

sättumuse termin katab kõik n-ö seksuaalhuvi sfäärid – nii need, mida häireteks ei peeta kui

ka häireteks loetavad vastavad nähtused. Seesugune tõlgendus võimaldab kasvõi mõningalgi

määral saada üle KarS § 151 liigkitsast sõnastusest (vt käesoleva otsuse p 60): hoolimata

pedofiilia haiguslikust iseloomust saab seda nähtust pidada seksuaalseks sättumuseks

kõnealuse karistusnormi tähenduses.

51. Ringkonnakohus ei välista seda, et mõnikord võib tõesti KarS § 151 lg 2 p 1 pärane raske

tagajärg saabuda avaliku üleskutsumise kui koosseisuteo (vt järgmist punkti) käigus. Näiteks

kui terrorist karjub interneti

live-ülekande käigus mingit loosungit (nt „Surm

eestlastele/poolakatele/zimbabwelastele!“) ja lõikab samal ajal läbi kinni seotud ohvri kõri,

võiks kõne alla tulla väide, et avaliku üleskutsumisega vägivallale seoses rahvusega põhjustati

teise inimese surm (vt siiski ka p 53). Praegu aga millegi sellisega tegemist ei olnud: E.S. i

vigastusi ei tekitatud avaliku üleskutsumise käigus, vaid enne seda.

52. Prokuratuuri väitel täitis kogu süüdistuses kirjeldatud G. Lepa tegevus KarS § 151

koosseisu: ca kuu aega enne E.S. i peksmist aset leidnud Pedo Hunting Estonia grupi loomine,

toimingud, sh suhtlus E.S. iga iha.ee-s, peksmise ja muude detailide osas omavahel rääkimine,

peksmisvahendite otsimine, peksmine ise, peksuvideo monteerimine ja selle video Pedo

Hunting Estonia gruppi üles riputamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline

tõlgendus võimalik ei ole. Tõsi on see, et KarS § 151 lg 1 on sõnastatud mõneti

ebatraditsiooniliselt: „tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele […]“ –

mitte aga näiteks „vihkamisele […] avalikult üles kutsumise eest […]“. Selline sõnastus ei

võimalda siiski asuda seisukohale, et seadusandja on soovinud pidada koosseisupäraseks mitte

üksnes „üles kutsumist“, vaid ka üleskutsumise katset ja suisa ettevalmistusi üleskutsumiseks.

Seetõttu nõustub kolleegium õiguskirjanduses avaldatud seisukohaga, et KarS § 151

koosseisutegu on „avalik üleskutsumine“ (Tehver – KarS. Kommentaar, § 151, komm 4). See

tähendab muu hulgas järgmist. Suur osa süüdistuses kirjeldatud käitumisakte kujutavad endast

vaid avaliku üleskutsumise ettevalmistamist – pelgalt selle teo ettevalmistuseks tuleb pidada

ka E.S. i peksmist. Avalik üleskutsumine selle sätte mõttes oli peksuvideo Pedo Hunting

Estonia gruppi postitamine (hiireklõpsu tegemine või Enter-klahvile vajutamine) – ja selle

avaliku üleskutsumise katse (KarS § 25 lg 2) algas vahetult enne postitamist (ilmselt ajal, mil

G. Lepp alustas postitamiseks sobivaks tehtud video paigutamist sellisesse kohta, kust seda oli

võimalik üles laadida). Samamoodi on ka nt n-ö rafineeritud tapmisega. Tapmisplaani välja

mõtlemine, vastavate vahendite hankimine, erinevate inimestega suhtlemine jms on üksnes

ettevalmistustegevus – mis võib mõnikord kesta isegi mitmeid kuid. Tapmiskatse algab

hoolimata ettevalmistuse pikkusest ja keerukusest siiski alles vahetult enne tapmistegu: nt

hetkel, mil tapja asub põuest välja tõmbama püstolit, et oma ohvrit hetke pärast maha lasta.

53. Sellisel n-ö kitsal moel ongi KarS § 151 seni tõlgendatud. Näiteks karistusseadustiku

kommentaaris viidatakse sellele, et üleskutsumine peab endaga kaasa tooma tagajärje (Tehver

– KarS. Kommentaar, § 151, komm 6). Ka praegu Riigikogu menetluses olevas 9. oktoobri

2025 KarS § 151 muutmise eelnõu seletuskirjas viidatakse sellele, et kõnealune säte on

tagajärjedelikt (seletuskiri, lk 6). Niisiis peab kõigepealt toimuma üleskutsumine ja alles selle

järgselt peab ilmnema tagajärg (seetõttu on küsitav, kas otsuse p-s 51 kirjeldatud juhtum KarS

§ 151 alla paigutuks). Kuivõrd tegemist on avaliku üleskutsega, võiks tagajärg eelduslikult

ilmneda mõne üleskutset tajuva isiku teos: nt A teeb üleskutse ja B tapab sellest innustatuna

ära C.

54. Ringkonnakohtu meelest on siiski mõeldav, et KarS § 151 lg 2 p-s 1 kirjeldatud „inimese

surm, tervisekahjustus või muu raske tagajärg“ – ja ka „oht“ paragrahvi esimeses lõikes – ei

ole õigusdogmaatilises mõttes mitte tagajärjed, vaid objektiivsed karistatavuseeldused.

Objektiivse karistatavuseelduse näol on tegemist nähtusega, mis peab teole järgnema, ent

mille osas ei ole tarvis analüüsida subjektiivset koosseisu (vt nt Sootak. Karistusõigus.

Üldosa. 2. trükk, IV, vnr 36). Kas seaduses kirjeldatud asjaolu kujutab endast

koosseisuelementi (peaaegu alati) või objektiivset karistatavuseeldust (ülimalt harva), on

keeruline küsimus ja sellele vastamiseks on tarvis seadust tõlgendada

(Wessels/Beulke/Satzger. Strafrecht. Allgemeiner Teil. 50. Auflage, vnr 212; eesti keeles

(eeskätt KarS § 1191 spetsiifiliselt) Soo. Sisask. Karistusseadustiku § 1191 ehk tõenduslike

probleemide ületamine materiaalõiguse abil. Juridica I/2015, lk 44–54). Eriti just KarS § 151

lg 2 p-s 1 tehtav viide surmale võiks anda alust lähtuda objektiivse karistatavuseelduse

kontseptsioonist. Kõigepealt on äärmiselt ebatõenäoline, et mõnel vaenu õhutajal on tahtlus

selle osas, et tema tegu toob endaga kaasa teise inimese surma – vt selles osas käesoleva

otsuse p 56. Saab eeldada, et seadusandja ei taha luua koosseisu, mida (sama hästi kui) ei ole

võimalik kohaldada. Ent isegi kui teo toimepanijal tahtlus kellegi surma osas esineb, tekib

küsimus, miks on tarvis võtta teda vastutusele vaid kolmeaastast vangistust ette nägeva KarS

§ 151 lg 2 p 1 järgi. Eelduslikult vastutab ta niikuinii tapmise, tapmisele kihutamise või

tapmiskatse eest ehk normide järgi, mis sätestavad kordades raskema karistuse. Küll aga oleks

KarS § 151 lg 2 p-l 1 selge mõte olukorras, kus vaenu õhutajal tahtlust kellegi surma osas

(tapmistahtlust) ei esine: tulenevalt objektiivsest asjaolust, et tema tegu viis kellegi surmani,

järgneb vastutus kriminaalkorras. G. Leppa ei saaks aga KarS § 151 lg 2 p 1 järgi vastutusele

võtta ka lähtumisel objektiivsest karistatavuseeldusest: pole tõendatud, et G. Lepa vaenu

õhutav postitus tõi endaga kaasa kellegi surma, tervisekahjustuse või muu raske tagajärje.

55. Kui siiski leida, et KarS § 151 lg 2 p 1 puhul objektiivsest karistatavuseeldusest rääkida ei

saa1 ehk „inimese surm, tervisekahjustus või muu raske tagajärg“ kujutavad endast tagajärgi

tagajärjedelikti mõttes, tuleb analüüsida, kas G. Lepa puhul võiks kõne alla tulla KarS § 151

lg 2 p 1 pärase teo katse (KarS § 25 lg 2). Nimelt on olukorras, kus tagajärjedelikti puhul

tagajärge saabunud ei ole (või see on tõendamata), tarvis vaagida, kas teo toimepanijal oli

oma teo ajal tagajärje saabumise osas tahtlus ehk kas ta pani toime kuriteokatse. Praegu saaks

püstitada järgmise hüpoteesi: kui keegi postitab väidetava pedofiili peksmise video

rahvusvahelisele pedofiilide vastast vägivalda soosivale veebilehele, peab ta vähemalt

võimalikuks ja möönab KarS § 16 lg 4 mõttes, et mõni inimene saab sellest videost n-ö

innustust ja tekitab mõnele oletatavale pedofiilile tervisekahjustuse või suisa tapab ta.

56. Tapmise osas saaks ringkonnakohtu meelest millegi sellise võimalikuks pidamist ja

möönmist jaatada üksnes ülimalt erandlikes olukordades. Inimese tapmine on äärmuslik

vägivallategu, mida pannakse toime väga harvadel juhtudel. Seetõttu tulebki öelda, et reeglina

ei ole niisuguste videote postitajal tahtlust selle osas, et keegi temale tundmatu inimene

kusagil teadmata maailma-nurgas tapab tema video tõttu ära teise temale tundmatu inimese.

Nii tuleb öelda ka G. Lepa osas.

57. Tervisekahjustuse tekitamise n-ö lävend asub ringkonnakohtu hinnangul märksa

madalamal kui tapmise lävend. Saab siiski eeldada, et internetis n-ö pedofiilide küttimise

lehekülgi jälgivad inimesed ei tekita neil lehekülgedel avaldatavate videote mõjul peaaegu

kunagi ka „pelkasid“ tervisekahjustusi: pigem piirdub selliste inimeste mõnest videost lähtuv

aktiivne tegevus selle video meeldivaks märkimise ja ehk ka mõne tunnustava kommentaari

lisamisega. Prokuratuur viitas sellele, et G. Lepa postitatud videot vaadati 37 700 korda ja

poolehoidu avaldati sellele videole 168 korda. Ringkonnakohtule ei ole teada statistikat selle

kohta, kui mitu inimest peab keskmiselt praegusega sarnast videot vaatama, enne kui video

vaatajaks satub niisugune inimene, kes selle video ajel kedagi füüsiliselt ründab. On mõeldav,

1 Muu hulgas võib see nii olla seetõttu, et A vaenukõnet kuulva ja selle ajel C vastast vägivallategu (nt C

tapmist) toime paneva B käitumist võib pidada sedavõrd kaalukaks/intensiivseks, et see välistab C surma

omistamise A-le (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-7409/130, p 19).

et 37 700 on selleks liiga väike arv. Lisaks sellele ei tule katsevastutusest kõneldes analüüsida

lõppastmes mitte objektiivset statistikat, vaid seda, kuidas mõistis olukorda teo toimepanija.

On mõeldav, et G. Lepp lähtus näiteks tunnustuse saamise soovist ega arvanudki, et keegi

tema video ajel reaalse füüsilise vägivallateo toime paneb. Pidades silmas äsja öeldut –

puudub igasugune asjakohane statistika –, tuleb G. Lepa niisugust arusaama asjades pidada

adekvaatseks KarS § 16 lg 4 mõttes (RKKKo asjas nr 1-20-6495/139, p 19) ehk tema tahtlust

tervisekahjustuse tekitamise osas eitada. Sellist seisukohta toetab ka asjaolu, et poolehoidu

avaldati videole 168 korda. See number paistab konteksti silmas pidades (rahvusvaheline

veebileht) veel iseäranis väike ehk ei ole alust arvata, et „vaid“ 168 inimese hulgas on mõni

selline, kes päriselt G. Lepa video tõttu kedagi peksma läheb. Tõsi on see, et need arvud – 37

700 ja 168 – G. Lepale tegu toime pannes – videot postitades – teada ei olnud. Samas pole ka

mingit alust öelda, et G. Lepp lähtus sellest, et vaatajate ja poolehoidu avaldajate hulk saab

olema tegelikult palju suurem.

58. Eelöeldust tulenevalt ei saa G. Leppa vastutusele võtta ka KarS § 151 lg 2 p 1 – § 25 lg 2

järgi. Niisiis talitas maakohus G. Leppa KarS § 151 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistamata jättes

korrektselt. Kuivõrd ära langes G. Lepa kui põhiteo toimepanija vastutus, ei saa M. Metsale

teha ka kaasaaitamis-etteheidet.

III

59. Siiski tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kriminaalmenetlus lõpetati ja saadeti

asja materjalid PPA-le väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Maakohus asus

seisukohale, et G. Lepa tegu võib vastata KarS § 151 lg 1 tunnustele, kuivõrd postitusest

tulenev sõnum ja selle avaldamisvorm võimaldavad pidada ohustatuks pedofiilsete

kalduvustega isikute tervist või elu. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtuga, et

abstraktses mõttes G. Lepp oma postitusega niisuguse ohu lõi: teoreetiliselt on mõeldav, et

keegi otsustab G. Lepa postituse tõttu tema poolt pedofiilideks peetavate inimeste suhtes

midagi neid kahjustavat ette võtta ja ta tõepoolest võibki kunagi oma plaanid teoks teha (st

mõnda inimest kahjustada). Tõsiasi, et KarS § 151 lg-s 1 viidatakse „ohule“ otsesõnu,

kinnitab ringkonnakohtu hinnangul aga seda, et kellegi pelgalt abstraktsest ohustamisest ei

piisa. Näiteks KarS § 424 puhul normis ühtegi ohtu ei mainita – ehk tegemist on abstraktse

ohudeliktiga, mis lähtub eeldusest, et mootorsõidukiga joobeseisundis sõitmine on iseenesest

liiklusohtlik, mistõttu pole koosseisu realiseerimiseks vaja, et kedagi otseselt ohustatud oleks

(nt seda, et joobes juht oleks sõitnud mõnest jalakäijast väga lähedalt mööda). Sellest

johtuvalt nõustub kriminaalkolleegium seisukohaga, et KarS § 151 lg 1 kujutab endast

konkreetset ohudelikti (Tehver – KarS. Kommentaar, § 151, komm 2; 9. oktoobri 2025 KarS

§ 151 muutmise eelnõu seletuskiri, lk 6). Niisiis on koosseis täidetud vaid juhul, kui mõne

inimese mingi õigushüve satub selgelt äratuntavasse võrdlemisi hõlpsasti realiseeruda

võivasse ohtu (nt teeb A vaenuüleskutse ja a) seda tajunud B asub selle üleskutse ajel

kõndima C maja suunas, et C-le peksa anda või b) viskab D sellest üleskutsest tingituna E

maja akna suunas kivi). Midagi niisugust ei ole praegu tuvastatud. Täpselt sama kehtiks ka

siis, kui pidada „ohtu“ mitte tagajärjeks, vaid objektiivseks karistatavuseelduseks (vt

käesoleva otsuse p 54). Sellest johtuvalt peab maakohtu otsuse selles osas KrMS § 337 lg 1 p

4 ja § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistama – G. Lepp tuleb

õigeks mõista.

60. Obiter dictum-korras märgib ringkonnakohus järgmist. Prokuratuur on viidanud mitmel

juhul sellele, et maakohtu tõlgenduse kohaselt ei saaks vaenu õhutamise juhtumites teo

toimepanijaid peaaegu kunagi karistada. Esiteks olgu märgitud, et praegu G. Lepp siiski

karistada sai – ja seda sanktsiooni (KarS § 121 lg 1) ülemises määras. Teiseks on mõeldav, et

kehalises väärkohtlemises tuleks karistada ka B-d, kes kõigepealt a) lubab A-le, et ta filmib

seda, kuidas A C-d peksab, ja seejärel b) teebki seda. Niisugusel juhul võiks tegemist olla

kehalisele väärkohtlemisele kaasaaitamisega (KarS § 121 lg 1 – § 22 lg 3), seda vaimse

kaasaabi vormis. Praegu aga prokuratuur M. Metsale vastavat süüdistust ei esitanud. Teiseks

aga leiab ringkonnakohus, et KarS § 151 praegune sõnastus ongi ebaõnnestunud. Säte seab

karistatavusele sedavõrd kõrged eeldused, et norm on sama hästi kui mitte-rakendatav – seda

mitte üksnes puutuvalt KarS § 151 lg 2 p 1, vaid ka juba seoses KarS § 151 lg-ga 1 (ja sellest

tulenevalt ka KarS § 151 lg 2 p 2 osas). Karistusseadustikus on kuriteona käsitatavad väga

mitmed teod, mille ebaõigus on märksa väiksem kui praegu aset leidnud peksuvideo internetti

riputamise oma. Sellest lähtuvalt oleks kõigiti tervitatav, kui seadusandja viimaks KarS § 151

muudaks ja tooks vaenu õhutamise karistatavusläve madalamale.

61. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb ringkonnakohtul lahendada ka

menetluskulude küsimus. G. Lepa kaitsjatasust poole summas 1342 eurot jättis maakohus

hüvitamise otsustamiseks väärteomenetluses. Lepinguliste kaitsjate Tarmo Pilve ja Aro

Siinmaa kaitsjatasu kogusummast 2684 eurot poole, s.o 1342 eurot jättis kohus tasumiseks G.

Lepale endale. Kuna ringkonnakohus tühistab asja saatmise väärteomenetluse alustamiseks

ning mõistab G. Lepa antud süüdistuses õigeks, siis jääb ka 1342 eurot, mis jäi otsustamiseks

väärteomenetlusse, Eesti Vabariigi kanda.

IV

62. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, 340 lg 1, 2 p-st

1, ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, s.o KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1

alusel G. Lepa suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises KarS § 151 lg 2 p 1 järgi ning

kriminaalasja materjalide saatmises Politsei ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise

otsustamiseks. G. Lepp tuleb õigeks mõista G. Lepp süüdistuses KarS § 151 lg 2 p 1 järgi.

Prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata.

V

63. Ringkonnakohtul tuleb kujundada seisukoht ka apellatsioonimenetluses tekkinud kulude

osas.

64. Süüdistatava M. Metsa kaitsja vandeadvokaat R. Objartel esitas taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt

kulus kaitsjal maakohtu otsusega ja prokuratuuri apellatsiooniga tutvumisele ning

kaitsealusega konsultatsioonile 120 minutit ja osavõtule istungist 83 minutit, mille eest taotleb

ta tasu kokku 302,56 eurot, sh käibemaks 58,56 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on

tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

65. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, siis KrMS §

185 lg 1 alusel jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega menetluskulud 302,56 eurot

jäävad Eesti Vabariigi kanda.

66. Menetluskulude hüvitamise taotluse esitasid ka süüdistatava G. Lepa kaitsjad

vandeadvokaadid A. Siinmaa ja T. Pilv. Kohtuistungil osales üksnes A. Siinmaa.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusteenust kokku osutatud 7 tundi tunnihinnaga 150

eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusteenuse kulu 1281 eurot, sh käibemaks 231 eurot.

Spetsifikatsiooni kohaselt kulus maakohtu otsuse kuulutamisel osalemisele, otsusega

tutvumisele ja sisu kliendile selgitamisele 2 tundi (mai 2025), prokuratuuri apellatsiooniga

tutvumisele 1 tund (oktoober 2025), kohtupraktika analüüsile, positsiooni kujundamisele ja

istungiks ettevalmistamisele 2 tundi (november 2025) ning istungil osalemisele 2 tundi (25.

november 2025). Selle juurde on menetluskulude nimekirjale lisatud ka proforma arve nr 99,

mis on väljastatud G. Lepale 18. juunil 2025 maksetähtajaga 19. juuni 2025 ning selgituseks

on kaitse ringkonnakohtus kriminaalasjas nr 1-25-309 kokku 1281,00 eurot.

67. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsjate tunnihinnale. Taotluse kohaselt on tegemist

justkui kahe kaitsja tööga, kuid tööde kirjeldusest ei nähtu, milline on kaitsja töö rollijaotus.

Samas KrMS § 175 lg 2 kohaselt isegi, kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse

menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt

makstavat mõistliku suurusega tasu.

68. Kohus nõustub maakohtu otsusega tutvumise ja kliendile selgitamise osale kulunud ajaga

2 tundi ning ettevalmistusele kulunud ajaga 2 tundi. Samas, arvestades, et prokuratuuri

apellatsiooni sisulisi põhjendusi oli alla 3 lehekülje, ei ole põhjendatud sellega tutvumisele

kulunud aeg 1 tundi. Kohus rahuldab selles osas taotluse poole tunni ulatuses. Ka ei kestnud

ringkonnakohtus toimunud istung 2 tundi, vaid istung toimus 10.00-11.23 ehk kestis 83

minutit.

69. Esitatud arves toodud kuupäevad ei klapi spetsifikatsioonis väljatooduga. Samuti, kuigi

enamus teenuseid on osutatud peale 1. juulit 2025, on käibemaksumääraks valitud 22%, mitte

24%. Ainus, mida kohus sellest järeldada oskab, on see, et tegemist oli kokkuleppelise

summaga õigusteenuse osutamiseks ning spetsifikatsioon on sellega sobitatud hiljem. Seega

lähtub kohus käibemaksumäärast 22%. Lähtudes eelnevast korrigeerib ringkonnakohus

põhjendatud õigusteenusele kulunud aega (2 tundi, 30 minutit, 2 tundi ja 83 minutit) ning

rahuldab taotluse summas 1076,65 eurot, sh käibemaks 194,15 eurot.

70. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, siis KrMS §

185 lg 1 alusel jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega menetluskulud 1076,65

eurot tuleb Eesti Vabariigil hüvitada G. Lepale.

(allkirjastatud digitaalselt)