2-21-14970/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14970

Tsiviilasi

Complex Consult OÜ hagi Confor Group OÜ

vastu raha tagastamise ja viiviste nõudes ja

Confor Group OÜ vastuhagi Complex Consult

OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind: 13 615,07 eurot

Vastuhagi hind: 6 440,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastukostja: Complex Consult OÜ

registrikood 14044389, lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja/vastuhageja:

Confor Group OÜ

registrikood 11465050, lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Enno Heringson

Menetlusliik

27.01.2026 eelistung, 13.02.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta vastuhagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 23.09.2021 hagi. Hagis tugineb hageja

asjaolule, mille kohaselt pidasid hageja ja kostja 2020 suvel läbirääkimisi korteriomandis,

asukohaga Tallinna mnt 8a-31 Narva linn remonttööde teostamiseks. Hageja on hagi aluses

tuginenud ka asjaolule, et kostja esitas töödele hinnapakkumise ning pooled sõlmisid

10.11.2020 töövõtulepingu. Töövõtulepingu alusel kohustus kostja teostama remonttööd

hinnaga 15 000 eurot korteriomandis, asukohaga Tallinna mnt 8a-31 Narva linn.

2. Hageja tasus kostjale 15 000 eurot 29.01.2021.

3.

28.02.2021 teatas kostja tööde valmimisest kui ka sellest, et tööd on

teostatud hinnaga 27 000 eurot (sh käibemaks).

4. Hageja järelpärimise alusel kostja selgitas tööde maksumuse tõusu.

Hageja ei nõustunud hinnatõusuga, kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat eelarve ületamisest ja

sellega ei ole hageja ka nõustunud.

5. Lisaks heidab hageja kostjale ette, et töid on teostatud oluliste

puudustega, mida hageja tõendab eraldi ekspertiisiakti ja elektriauditiga. Need edastas hageja

koos lepingu täitmise nõudega 06.05.2021 kostjale andes kostjale täiendava tähtaja so

20.05.2021 puuduste kõrvaldamiseks.

6. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja keeldus seda ka tegemist, mille tõttu

taganes hageja 12.08.2021 taganemisavaldusega lepingust. Hageja leiab, et töid ei teostatud

kohaselt, tööd ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1, lg 2 p. 1 ja 2). VÕS § 647 lg

1 loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks, kui töövõtja keeldub tööd

parandamist. VÕS § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui pool on lepingut oluliselt

rikkunud. Hageja tugineb VÕS § 116 lg 1 pp-dele 1-5. VÕS § 189 lg 1 kohaselt muutub

lepingust taganemisel lepingu täitmise võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, mis tähendab, et

kostja peab tagastama saadud raha 12 500 eurot (käibemaksuta).

7. Hageja on esitanud hagis ka viiviste nõude VÕS § 113 lg 1

seadusjärgses määras alates 13.08.2021 (st taganemisavalduse tegemisele järgnevast päevast)

kuni hagi esitamiseni 23.09.2021 summas 115, 07 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud

viivise nõude TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest.

HAGEJA PALUB JÄTTA KOSJA VASTUHAGI RAHULDAMATA

8. Hageja on esitanud kostja vastuhagile vastuse 17.06.2022. Hageja ei nõustu

vastuhagis tooduga ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja palub vastuhagi jätta

rahuldamata.

9. Hageja leiab, et kostja vastuhagi on tõendamata, seevastu on hageja enda väiteid kostja

töödes esinevate puuduste osas tõendatud ekspert V. M. eksperthinnanguga (dtl 45-110) ja

elektri auditiga (dtl 43).

10. Hageja ei nõustu kostjaga, et kokkulepitud tööde maksumus oli suurem kui 15 000

eurot, sest summa 15 000 eurot sisaldab käibemaksu.

11. Hageja ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt on hageja tööd vastu võtnud, seega ei

ole tegemist kostja poolt olulise lepingu rikkumisega ning hageja on tööde valmimisel esile

2 (11)

toonud vaid kostja töödes esinevaid pisipuudusi ja etteheiteid selles, et objekt oli koristamata

ja pinnad kvaliteetselt puhastamata. Hageja esitab vastuväite, et ta ei ole töid vastu võtnud ja

pooled ei ole sõlminud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja poolt täpsemalt tööde

ülevaatamisel selgus, et väga paljud kostja teostatud töödest olid teostatud ebakvaliteetselt ja

tuli lasta kolmandal isikul ümber teha.

12. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on ta tunnistanud vastu vaidlemata

kohustust summas 3000 eurot, mis on kostja viimasest arvest (arve nr 2101003 summas 6000

eurot) tasumata (dtl 239). Hageja viitab, et ta ei tasunud kostjale tööde eest, kui sai teada, et

need on teostatud ebakvaliteetselt. Hageja on vastuse lisadena esitanud tõendid, millega

tõendab, et on pidanud tegema uuesti kõik kostja poolt teostatud tööd põhjusel, et need olid

äärmiselt ebakvaliteetselt teostatud. Sellest tulenevalt oli põhjendatud lepingust taganemise

õiguskaitsevahendi kasutamine ja kostjalt kogu lepingu alusel saadud summa tagasinõudmine.

13. Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, millega kohaselt hagejale edastati 20.01.21

arve (dtl 239) ja ülejäänud summade osas pidi kostja enne läbi rääkima, kui arve esitada.

Hageja viitab, et lepinguliste tööde kogumaksumus oli 15 000 eurot koos käibemaksuga ning

tegemist oli siduvast eelarvest tuleneva lepingu maksumusega, mistõttu ei esitanud kostja

hagejale rohkem arveid.

14. Hageja sai kostja 07.03.2021 e-kirjast üllatuslikult teada, et kostja kulud kokku on 27

000 eurot koos käibemaksuga (dtl 34). Hageja väidab, et sellises tööde maksumuses

kokkulepet poolte vahel ei olnud. Vastuhagis aga nõuab kostja lisaks juba tasutud rahale veel

5934, 90 eurot. Hageja tugineb oma vastuväidetes Riigikohtu lahendile 2-15-15662 p 15, 16.

15. Hageja väidab, et ta on enda esitatud tõenditele tuginedes hagiavalduses tõendanud

lepingutingimused, st millist tööd ja millise kvaliteediga (st uuevääriline) kostjalt soovis.

Kostja on esitanud nendest eeltingimustest lähtuvalt hinnapakkumise summale 15 000 eurot,

mille ületamiseks ei ole hageja kostjale nõusolekut andnud.

16. Kostja väited, et tema töödes ei olnud olulisi puudusi, on ümber lükatud hageja poolt

esitatud tõenditega-Almat Ehitus OÜ töövõtuleping koos lisaga, hageja poolt Almat Ehitus

OÜ-le tehtud ülekannetega ja pangakonto väljavõttega (dtl 45-110, 43, 293-298, 300-302).

Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt kostja oli nõus puuduseid likvideerima, sest

hageja poolt 06.05.2021 lepingu täitmise nõudeavalduses (dtl 36-41) anti kostjale tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja keeldus sellest (dtl 111).

17. Hageja väidab, et lepinguga oli kokku lepitud, et kostja teostab tööd nii, et tulemus

oleks nagu uus. Selline oli hageja soov ja seda kinnitas kostja oma 10.04.2020 kirjas (dtl 29),

kus ütles, et „..vaatasin su projekti ja kui teha selline põhjalik remont, siis on summa

orienteeruvalt 15 000 eurot. See võib kõikuda paari tuhande võrra sõltuvalt tööde mahust ja

kasutatavatest materjalidest. Kui teha selline lihtsam aga nii, et tulemus on ikkagi uue väärne,

siis saab ka odavamalt..“(dtl 29). Poolte kokkulepe oli, et töö on uue vääriline ja kostja oli

sellest teadlik. Seda tõendavad hageja digitaalsed 3D lahendused (dtl 15-27), mis viitavad, et

eesmärgiks oli uueväärne korter. Hageja oli enne lepingu sõlmimist hagi lisaks olevad 3D

lahendused kostjale saatnud. Kostja enda lepingulist kohustust kohaselt ei täinud.

18. Hageja viitab, et on lasknud kostja tööd ümber teha Almat Ehitus OÜ-l (dtl 43-302).

KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUHAGI

19. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtul hagi jätta rahuldamata.

20. Kostja leiab, et hageja lepingust taganemine on õigusvastane ning tegelikkuses on

hageja kostjale võlgu. Lisaks on hageja tunnistanud hagiavalduse lisast (dtl 229) nähtuvalt

kostja ees võlgnevust juba esitatud arve alusel summas 3000 eurot ning lisatööde eest 3186

eurot.

21. Kostja leiab, et eksitav on hageja väide nagu oleks ta saatnud kostjale mahukad

materjalid hinnapakkumise küsimiseks. Tegelikkuses saatis hageja 04.08.20 kostjale

3 (11)

üldsõnalise projekti, mis oli ka vigadega: näiteks oli ette nähtud seina lammutamine, mille

sees oli kogu elamu trepikoda teenindav korsten ja sellest muutus kostja tööde maht (dtl 213,

215-227). Sama projekti p 7 oli märgitud, et „Korteri renoveerimisel hoone elektrivarustuse

ekspluatatsioon säilib olemasolevas mahus“. Kuna projekt oli äärmisel üldsõnaline ja hagi lisa

2 pigem illustratiivne (dtl 15-27), siis tegi kostja äärmiselt orienteeruva pakkumise (dtl 29).

Kuna projekti järgi ei olnud elektrivarustuse väljavahetamist ette nähtud, siis kostja pakkumus

ei saanud sisaldada ka elektritööde hinda.

22. Kostja viitab, et hageja poolt esitatud kokkulepitud tööde maksumus 15 000 eurot ei

ole õige, sest hageja on oma 17.03.2021 e-kirjas tunnistanud, et kostja poolt tehtud tööde

väärtus on vähemalt 17 655 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 21 186 eurot ning

on nõus seda tasuma (dtl 229).

23. Kostja väidab vastuses hagiavaldusele, et hageja juhatuse liige S. G. oli kogu ehituse

faktiline juht, kes oli kursis kõigega, mis toimus ja teostas ise järelevalvet tööde üle.

24. Kostja on seisukohal, et hageja taganemine lepingust on õigusvastane ning

tegelikkuses on hageja kostjale võlgu. Seega leiab kostja, et hageja taganemisavaldus on

tühine põhjusel, et kostja poolt ei ole leidnud aset olulist lepingurikkumist, sest hageja on tööd

vastu võtnud ja ei teinud muid etteheiteid, kui paaris pisipuuduses ja objekti koristamises ning

pindade puhastamise kvaliteedi osas. Samuti ei ole hageja taganenud lepingust mõistliku aja

jooksul, hageja taganes lepingust alles 3 kuu möödumisel. Hageja pidi lepingust taganema

koheselt, kui ta väidetavatest rikkumistest teada sai, kuid mitte hiljem, kui 19.04.21, kui

valmis tema tellitud ekspertiis. Seega puudus hagejal mistahes mõistlik põhjendus

taganemisavalduse esitamisega viivitamiseks.

25. Kostja väidab, et tööde vastuvõtmisel ei esitatud kostjale mingeid etteheiteid olulise

lepingurikkumise osas. Kostja andis 28.02.2021 kirjas hagejale teada, et tööd on valmis ning

kulud on kokku 27 000 eurot (dtl 234). Hageja vastas kostjale 05.03.2021 kirjaga, ilma et

oleks seadnud kahtluse alla seda, et tööd ei oleks valmis või et töödel oleks mingeid olulisi

puuduseid (dtl 233). Hageja vastus puudutas ainult tasu suurust, mida kostja soovis saada (dtl

234). Hageja vastas kostjale 18.03.21 kirjaga (dtl 236), millest enamus moodustavad

vastuargumendid kostja põhjendustele, miks hind tõusis; sealhulgas tunnistas hageja oma

võlgnevust, mille kohaselt „.viimasest arvest on tasumata 3000 eurot, peale seda tasumist jääb

2655 eurot pluss käibemaks“ ehk siis hageja tunnistas vastu vaidlemata oma võlgnevust

summas 6186 eurot (3000+(2655+käibemaks=3186).

26. Kostja on seisukohal, et tema tehtud tööd olid valmis, mida tõendavad

kostja 18.03.21 e-kirja manuseks olevad fotod (dtl 230-232). Kostja viitab VÕS § 638, mille

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud

või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kostja järeldab eeltoodust, et töövõtja peab

tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö

vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (Riigikohtu lahend nr 2-17-15317 p. 13).

27. Kostja on seisukohal, et puudub oluline lepingu rikkumine VÕS § 116

mõttes ning seega puudus hagejal lepingust taganemise õigus.

28. Esmalt on kostja seisukohal, et kokku lepitud tööde puhul oli tegemist

viimistlustöödega, mitte ümberehitustöödega.

28.1.

Kostja esitab sellest johtuvalt seisukoha korteriomandis oleva põrandaga, mille

kohaselt vahetati olemasolev põrand välja ning kostjal puudus kohustus tegeleda

heliisolatsiooni teostusega põrandal.

28.2.

Välisseinte siseviimistluse osas teostas kostja kipsplaadi paigaldamise tööd, mis oli

hageja juhis (dtl 228), kuigi kostja soovitas krohvimist. Kostja on seisukohal, et poolte

vahel puudus kokkulepe, et laed kaetakse kipsplaadiga. Samas nähtub hagimaterjalidest,

et hageja heidab kostjale alates 06.05.21 ette, et viimane teostas korteris kipsplaadiga

paigaldamise töid (dtl 36, 37, 7, 64, 103).

4 (11)

28.3.

Dušširuumi põranda osas on kostja seisukohal, et poolte vahel puudus kokkulepe,

millisele standardile tööd pidid vastama. Kuna kokkulepe puudus, siis pidi kostja töö

vastama keskmisele kvaliteedile, mida saab hinnata eelkõige läbi tehtud töö

funktsionaalsuse ehk kas töö on eesmärgipäraselt kasutatav. Kostjale jääb arusaamatuks

eksperdi väide, et dušširuumi paigaldatud keraamilised plaadid, tsementkiht ja

hüdroisolatsioon tuleb demonteerida. Kostja on seisukohal tuginedes VÕS § 646 lg 1, et

on üheselt selge, et terve dušširuumi põranda lammutamine ja uuesti ehitamine

olukorras, kus hageja etteheited näivad olema pigem esteetilist laadi, ei saa olla

seadusandja mõtteks.

28.4.

Hageja poolt esitatud etteheited dušširuumi seinte osas, kus plaatide vahel on

laiendatud vuuk ning on kasutatud kontrastset vuugitäidet, leiab kostja, et etteheide

vuugi osas ei ole suur töö, mille üle vaielda ning kostja arvates, oleks vastav kulu

maksimaalselt 103,20 eurot.

28.5.

Kostja möönab, et ukse pale ei jõutud kvaliteetselt viimistleda, sel põhjusel on kostja

nõus, et ukseliistu hinda ja paigaldamise kulu arvestades, oleks kulu kokku

maksimaalselt 37, 90 eurot.

28.6.

Muude ehituslike defektide osas, leiab kostja, et talle on etteheidetud odavaid

materjale ja niiskuskindlate pistikupesade osas on tegemist kostja arvates vaid 2

pistikupesaga vannitoas, kokku kuluga 20 eurot.

28.7.

Kostja ei nõustu, et välisukse tellis ja paigaldas kostja, selle tellis ja lasi paigaldada

hageja. Vannitoa ukseava mõõdud nõudsid eritellimusel ust, mida hageja ei soovinud, sel

põhjusel jäi ukse ja ukseavade vahel vahe. Kostja on nõus paigaldama paigaldamata

jäänud liistud.

28.8.

Kostja ei nõustu, et esineksid puudused uksepiirdeliistude ja põrandaliistude

paigaldamise osas.

28.9.

Kostja ei nõustu, et gaasiseadme paigaldamisega seotud tööd olid tema teostada, need

teostas teine ettevõtja, sest kostjal puudub pädevus nende tööd teostamiseks.

28.10. Kostja väidab, et kanalisatsioonitorustik töötab ja vesi voolab kanalisatsiooni kaudu

ära. Kostja ei nõustu, et ta pidanuks koostama äravoolu, kraanikausi ja köögivalamu

kanalisatsioonitorude töö- ja teostusjoonised, sest poolte vahel oli kokku lepitud

viimistlustöödes.

28.11. Maalritöödega seonduvalt ei võta kostja omaks, et need ei ole teostatud kohaselt.

Kostja möönab, et tema alltöövõtja ei ole korrektselt kruntinud radiaatoreid ja see kulu

tööle on koos värviga 110 eurot.

28.12. Kostja väidab, et poolte vahel puudus kokkulepe elektritööde osas ja selle eest ei ole

kostjale tasutud, kuid kostja on teostanud need vastutulekuna hagejale. Kostja ei nõustu,

et hageja poolt esitatud järeldusotsus elektriauditi näol ei ole koostatud asjatundja poolt

(dtl 43), kuivõrd asjatundja pädevust tõendavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kostja

eitab olulisi puuduseid elektritööde osas.

29. Kostja esitas 03.05.2022 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palub

hagejalt välja mõista saamata jäänud tasunõude arve nr 2101003 alusel summas 3000 eurot

(dtl 239) ja lisatööde eest tasu 2683,80 eurot (käibemaksuga) arve nr 2205004 alusel (dtl

268). Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 301, 81 eurot

seadusjärgses viivisemääras ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras

alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk 04.05.2022. Kostja ei esita viivisenõuet arve nr

2205004 alusel kuni hagi esitamiseni.

30. Vastuhagis toob kostjal esile, et pooled ei leppinud kokku siduvas

eelarves VÕS § 639 mõttes. Hinnapakkumise küsimiseks on edastatud hageja poolt kostjale

üldsõnaline projekt, mis oli ka vigadega. Tegemist oli illustratiivse projektiga, mistõttu tegi

kostja hagejale orienteeruva hinnapakkumise 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

5 (11)

Hageja on 18.03.2021 teinud omalt poolt arvestused, mille kohaselt tunnistas hageja, et on

kostja eest võlgnevuses osaliselt tasumata tasunõude osas summas 3000 eurot 20.01.2021

arve nr 2101003 (dtl 238, 239) alusel (kostja ei esitanud vastuhagi koosseisus nõuet

elektritööde eest). Lisaks võlgneb hageja kostjale lisatööde eest 2655 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk kokku 3186 eurot ning mille eest ei ole kostja hagejale esitanud arvet.

Kostja möönab vastuhagis, et hagejal oleks olnud õigus alandada hagejale makstavat tasu

järgnevate summade osas: 1) vannitoa senise vuugi eemaldamine ja uus vuukimine 103, 20

eurot; 2) vannitoa uksele liistude paigaldamine mõlemale poole 37, 90 eurot, 3) radiaatorite

puhastamine ja uuesti värvimine-110 eurot, kokku 251, 10 eurot. Kostja on korrutanud

nimetatud puuduste tasu kahega ja arvestanud selle esialgsest lisatööde tasust 3186 eurot

maha (3186-2x251,10), mistõttu kujuneb lisatööde tasuks 2683,80 eurot arve nr 2205004

alusel (dtl 268).

31. Kostja palub kohtul vastuhagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

32. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudest nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15 p 19 teine lõik). TsMS § 436 lg 2 kohaselt

rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei

ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Põhihagi

33. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva

vaidlusega ning õigussuhte kvalifikatsiooni osas ei ole poolte vahel erimeelsusi.

34. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

35. Hagiavalduse kohaselt osales hageja töövõtusuhtes tellija poolel ning väidetavalt tellis

ta kostjalt kui töövõtjalt ehitustöid 2020 aastal korteriomandis, asukohaga Tallinna mnt 8a-31

Narva linn. Samas ei ole hageja põhjendanud ja tõendanud, mis tingimustel hageja ja kostja

vahel töövõtuleping sõlmiti. Kuigi kostja on 11.10.2020 hagejale arve koos lepinguga

allkirjastamiseks edastanud, ei ole hageja lepingut allkirjastanud (dtl 362, 364-368).

36. Hageja on kohtule esitanud kirjavahetuse, milles hageja edastab 04.08.2020 e-kirjas

kostjale projekti- „Tallinna mnt 8a-31 korteri rekonstrueerimise projekti“ töö nr 125-18 (dtl

139-152) ja kostja vastab, et teeb tööd hinnaga 15 000 eurot (dtl 29, 213, 215-227). Kohtu

hinnangul on hageja poolt esitatud projekt sedavõrd üldine, et sellest on võimatu tuletada

pooltevahelise lepingu tingimusi (dtl 213, 215-227), veel vähem seda kui lihtne või luksuslik

pidi remonditud, rekonstrueeritud või siseviimistlusega korter välja nägema, sest pooled

vaidlevad ka selle üle, kas kostja pidi teostama remonttööd, rekonstrueerimisetööd või üksnes

siseviimistlustööd. Kohus viitab, et ehitustegevusele on omane tellija konkreetne visioon ja

konkreetsed juhised töövõtjale ehk millise resultaadi peab töövõtja saavutama ning need

erinevad iga ehitusobjekti suhtes ehk et töövõtja teostab töid tellijalt saadud juhiste alusel.

Ehitustegevust reguleeriva üldnormi ehk EhS sätetest tulenevad üldised nõuded, kuid nende

pinnalt ei ole võimalik vaidlusaluse töövõtusuhte tingimusi (eritingimusi) tuletada. Samuti,

kui hageja väidab, et pooled on kokku leppinud ehitusstandardite kohaldamises, siis tuleb

sellesisuline kokkulepe ka kohtule tõendada. Kohus viitab siinjuures, et hageja seaduslik

6 (11)

esindaja on 27.01.2026 maakohtu eelistungil avaldanud, et hageja poolt kohtule esitatud

projektlahenduse alusel ei pidanud kostja töid teostama (dtl 698), vaid töid teostati jooksvalt

antud hageja seadusliku esindaja juhiste alusel.

37. Poolte vahel on jätkunud vaidlus lepingutingimuste (tööde sisu, töölõikude maht,

kasutatavad materjalid, tööle esitatavad nõuded (sh kvaliteedinõuded), tööde

dokumenteerimine, töövõtja tasu suurus ja selle sissenõutavaks muutumise eeldused) üle ka

kohtumenetluses, kuid hageja ei ole põhihagis esitanud nõuete maksmapanekuks

töövõtusuhtega seotud tingimusi (sh olulisi tingimusi) ja neid tõendanud. Poolte vaidluses on

hageja üritanud töövõtulepingu tingimusi ja nende rikkumist kostja poolt tõendada kohtule

esitatud asjatundjate arvamuste (dtl 43, 45-110, 521, 522) ning 13.02.2026 kohtuistungil

ülekuulatud tunnistaja A. K. ütlustega. See on aga kohtu hinnangul välistatud põhjusel, et

hageja poolt ei ole kohtu ette toodud töövõtulepingu tingimusi ega ka neid tõendatud. Seega

on kohus seisukohal, et asjatundjate arvamuste ja tunnistaja ütluste pinnalt ei ole võimalik

töövõtulepingu tingimusi tagantjärgi ka tuletada ning seega nende pinnalt kostja poolt lepingu

rikkumist (sh olulist rikkumist) tuvastada ja tõendada. Kohtu hinnangul on need tõendid ka

omavahel vastuolus, millele viitas ka kostja esindaja 13.02.2026 kohtuistungil (dtl 727).

38. Lisaks on hageja viidanud kostja 11.11.2020 e-kirjale, millega edastas kostja hageja

töövõtulepingu (dtl 364-368). Hageja hinnangul on nimetatud töövõtulepinguga tõendatud, et

kostja oli teadlik ehitustöödest, nende mahust ja kõnealuse korteriomandi rekonstrueerimise

vajadusest. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud dokument ei tõenda töövõtulepingu

tingimusi, kuivõrd see on kahepoolselt allkirjastamata ning seega võib teha järelduse, et

pooltevaheline töövõtuleping on sõlmitud suulises vormis, mis ei ole kehtiva õiguse kohaselt

keelatud tehingu vorm. Kuna hageja jättis talle edastatud kirjalikus vormis töövõtulepingu

allkirjastamata, siis võttis hageja riski, et vaidluse korral ei ole tal võimalik töövõtulepingu

tingimusi tõendada. Samuti ei saa hageja käesolevas vaidluses tugineda lepingule, mis on

tema poolt allkirjastamata, tagantjärgi. Ühtlasi ei ole hageja esitanud kohtule asjaolusid ja

tõendeid selle kohta, et pooled siiski nimetatud töövõtulepingule tuginevad ja selles määratud

tingimused omavahelises õigussuhtes täitmiseks võtavad.

39. Samamoodi ei tõenda vaidlusaluse lepingu tingimusi ülejäänud hageja 31.10.2025

menetlusdokumendi lisade koosseisu kuuluvad väidetavad kirjad, mis seisnevad peaasjalikult

Ribbon Consult OÜ ja sisekujundaja K. M. kirjavahetuses 2019 aastal korteri sisekujunduse

lahenduse osas ligi aasta enne vaidlusaluse töövõtusuhte sõlmimist. Kohus viitab, et

sisekujunduse teenuse osutamise lepingu pooled ei kattu vaidlusaluse töövõtusuhte pooltega

ning sisekujundusega seotud kirjavahetus ei asenda vaidlusaluse töövõtusuhte tingimusi ja

nende tõendamise kohustust. Samuti ei asenda sisekujunduslahenduse projekt ehitustööde

projekti (dtl 387-404). Lisaks on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud 02.12.2020 e-kiri,

millega saadetakse kostjale sisekujunduse materjalide loetelu (dtl 443-444) ei võimalda

tuvastada kokkulepitud ehitustööde koosseisu, mahtu, ühikuhindu ja maksumust; samuti

tööde kvaliteedi nõuded ehk saavutatavat resultaati.

40. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

41. Kohus on hageja tähelepanu juhtinud sellele, et hageja poolt on tõendamata

töövõtulepingu tingimused, sealhulgas ka asjaolu, kas lepingu sõlmimise eelselt ja sõlmitud

lepinguga andis hageja kostjale piisavalt selged juhised selles, mida ja kuidas pidi kostja töid

teostama ehk mis on töövõtulepingu täitmise resultaat (lepingu ese sh, muuhulgas kas lepingu

eseme koosseisu kuuluvad eritööd: elektritööd ja gaasipaigaldise paigaldamistööd) (dtl 311).

Samuti viitas ja selgitas kohus hagejale, et kuivõrd poolte vahel on vaidlus ülejäänud lepingu

tingimuste üle (lepingu hind, tööde üleandmine-vastuvõtmine, tööde kvaliteet, lepingu hinna

tasumise tingimused), siis jäävad hageja tõendamiskoormise koosseisu nende asjaolud esile

toomise ja tõendamise kohustus, mis on nõude maksmapaneku eeldustega seotud (dtl 311,

7 (11)

312). Järelikult andis kohus hagejale võimaluse esitada hagi aluseks olevaid ja tähtsust

omavaid asjaolusid ja nende tõendamiseks tõendeid, millest tulenevalt oli hagejale tema

tõendamiskoormis teada. Kohus selgitas 27.01.2026 maakohtu eelistungil pooltele, et

seadusliku kohtulahendi tegemiseks ei piisa kohtule, kui pool täidab vaid

põhjendamiskohustust.

42. Kohus arutas hagejaga 27.01.2026 maakohtu eelistungil, kas hagi rahuldamiseks

vajalikud eeldused on täidetud, kas on asjakohased asjaolud esile toodud ja need on tõendatud

(dtl 694, 695). Sellest hoolimata, ei nähtu hageja hagiavaldusest ja teistest hageja

menetlusdokumentidest ning nende lisadest, mis tingimustel pooled töövõtulepingu sõlmisid.

Sel põhjusel ei ole kohtul olnud võimalik veenduda ka selles, et kostja on lepingut oluliselt

rikkunud ning kas hageja taganemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused olid

täidetud, hageja lepingust taganemine kehtiv ning tagasitäitmise võlasuhte pinnalt esitatud

rahalised nõuded õiguslikult põhjendatud. Neil põhjendustel ei ole kohtul võimalik ka VÕS §

29 alusel lepingu tingimusi tõlgendada, sest need ei ole teada. Tegemist oli korteriomandis

ehitustööde teostamisega, mille teostamise tingimusi ei ole võimalik kohtul sõltumata poolte

väidetust ise tõendite puudumise olukorras tuvastada.

43. 27.01.2026 maakohtu eelistungil arutas kohus ka seda, kas vaidlusalune töövõtusuhe on

sõlmitud lahtiste tingimustega, kuid ka lahtiseid lepingutingimusi ei ole palunud hageja kohtul

esitatud hagis tuvastada. Riigikohtu lahendi nr 2-16-10721/47 p. 11 kohaselt eeldab VÕS § 26

lg 9 lahtise lepingutingimuse kindlaksmääramiseks eraldi sellekohast haginõuet. Seega ei ole

põhihagis esitatud nõudeid lahtiste tingimuste kindlaks määramiseks, kuigi 27.01.2026

maakohtu eelistungil on ka hageja möönnud, et leping sõlmiti lahtiste tingimustega.

44. Tunnistaja A. K. andis 13.02.2026 kohtuistungil ütlusi selles, et Almat Ehitus OÜ

teostas korteriomandis Tallinna mnt 8a-31 Narva linn remonttöid peale kostja poolt tööde

teostamist. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad

olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud (dtl 716-724). Tunnistaja ütlustest ei tulene, millistel

tingimustel oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping. Tunnistaja kinnitas, et Almat

Ehitus OÜ töid ei teostatud projektdokumentatsiooni alusel, millele hageja on hagis

tuginenud. Tunnistaja ütlustest tulenes, et sisuliselt lammutas Almat Ehitus OÜ kogu kostja

poolt teostatud tööd, millest kohus järeldab, et korteriomandis Almat Ehitus OÜ poolt teostatu

ning tööde koosseisu kuulusid tööd, millele ei ole hageja ega kostja menetluses tuginenud (dtl

297-298; 457-458). Tunnistaja ütluste kohaselt tema ise töid ei teostanud, kuid juhtis

korteriomandil tööde teostamist. Vastuseks kohtu küsimusele, kas tal on ehitusvaldkonnas

haridus või kutse, vastas tunnistaja, et tal on põhiharidus ehk 9 klassi (dtl 719). Samuti

tulenes tunnistaja ütlusest, et Almat Ehitus OÜ poolt tööde teostamise ajal anti tellija ehk

hageja poolt uusi suuniseid või juhiseid tööde teostamise kohta. Milliseid töid ja millise

kokkuleppelise resultaadiga pidid valmima ja kas need ka hagejale üle anti, tunnistaja

ütlustest ega ka Almat Ehitus OÜ seotud ja kohtule esitatud dokumentatsioonist ei selgu (dtl

459). Tunnistaja ütlustest tulenesid kostja tööde osas etteheited (laminaatpõranda ragisemine/

praksumine; laminaatparketi katkised lukud; kriimustustega seinte üle värvimine;

aknalaudade ja radiaatorite väljavahetamine, vannitoas seinte pragunemine), millele ei ole

viidanud hageja ega ka hageja poolt esitatud asjatundjad oma arvamustes (dtl 717, 718,719).

Seega ei tõenda tunnistaja ütlused hageja poolt väidetud asjaolusid selles, mis tingimustel oli

hageja ja kostja vaheline töövõtusuhe sõlmitud, kostja oluliselt lepingut rikkunud ning et

kostja töödes esinevaid puudusi ei saanud kõrvaldada muul viisil kui kogu tehtud tööd ära

lammutades Almat Ehitus OÜ poolt. Kohus viitab, et hageja poolt esitatud asjatundjad ei ole

oma arvamuses viidanud, et kostja teostatud tööd tuleb ära lammutada.

45. Kohus on jõudnud seega järeldusele, et põhihagi ei ole faktiliselt ja õiguslikult

põhjendatud ega tõendatud, mistõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Lähtudes

8 (11)

eeltoodud kohtu põhjendustest ja järeldustest ei ole võimalik põhihagi rahuldada muul

õiguslikul alusel.

46. Kohtuotsuse põhjendustest ja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei anna kohus

hinnangut sellele, kas hageja töövõtulepingust taganemisavaldus oli edastatud kostjale

mõistliku aja jooksul ning kas Almat Ehitus OÜ poolt vaidlusaluses korteris tööde teostamine

oli põhjendatud või mitte.

Vastuhagi

47. Kostja soovib vastuhagi alusel hagejalt tasumata tasu võlgnevuse 3000 euro välja

mõistmist arve nr 2101003 alusel, mis edastati hagejale 20.01.2021 (dtl 238, 239). Kostja

väite alusel on hageja osaliselt arve summas 3000 eurot tasunud, mistõttu on hagejal

võlgnevus arve nr 2101003 alusel 3000 eurot koos käibemaksuga (dtl 31). Lisaks nõuab

kostja vastuhagi alusel hagejalt lisatööde eest summas 2683,80 euro (sh käibemaks)

väljamõistmist arve nr 2205004 alusel (dtl 268). Lisaks põhinõuetele soovib kostja hagejalt

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 301, 81 eurot ja TsMS § 367 alusel

tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõuetelt hagi esitamisele

järgnevast päevast kuni põhinõuete tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

48. Seonduvalt kostja vastuhagiga, selgitas kohus kostjale nii 11.09.2025 kohtunõudes

vastuhagi aluseks olevate asjaolude esiletoomise ja tõendamise kohustust (dtl 312, 313), kui

ka 27.01.2026 eelistungil asjaolu, et kostja nõuete rahuldamine eeldab, et kostja tasumata

tasu ja lisatööde tasu nõuded on muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 tähenduses (dtl

694).

49. Seega võttes arvesse, et kostja nõuab vastuhagi alusel rahalise kohustuse täitmist hageja

poolt pidi ta saamata jäänud tasu nõudega seoses esile tooma töövõtusuhtest tuleneva hageja

tasu maksmise kohustuse aluseks olevad asjaolud ehk millistes tingimustel sõlmiti

töövõtuleping: sealhulgas millistes töödes ja materjalides oli kokkulepe, nende hinnad ja

lepingu maksumuse; samuti kas tasu nõutakse tööde eest, milles oli kokku lepitud, kas tööd

on valminud ja hagejale üle antud; samuti kas poolte vahel oli kokkulepe lisatööde

teostamiseks. Kuivõrd kirjalikus vormis lepingut pooled ei ole sõlminud, tuleneb

töövõtusuhtest tasunõude õiguslik alus VÕS sätetest.

50. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on kostja tähelepanu eeltoodule

juhtinud, mistõttu oli kostjale teada, mis on tema tõendamiskoormise sisu (dtl 311, 312).

Kohus andis kostjale eelmenetluses võimaluse esitada vastuhagi aluseks olevaid ja tähtsust

omavaid asjaolusid ja nende tõendamiseks tõendeid.

51. VÕS § 635 lg 1 peab töövõtja saavutama lepinguga kokkulepitud tulemuse. VÕS § 636

lg 1 järgi tuleb töövõtulepingu esemeks olevad tööd tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 järgi

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui on

kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

52. Asja materjalidest puuduvad täielikult tõendid selle kohta, mis tööde osas esitas kostja

hagejale arve nr 2101003, kui ka vaidlusaluste tööde üleandmise fakti kohta kostjalt hagejale

(dtl 238, 239). Seega ei ole kostja arvest nr 2101003 tuleneva summa 3000 eurot

väljamõistmiseks täidetud seadusest tulenev tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldus

VÕS § 637 lg 4 tähenduses. Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et ehitustööde puhul

eeldab töövõtja tasunõue sissenõutavaks muutumine, et töö ja töö juurde kuuluvad

dokumendid peavad vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1) ning et töövõtja on

tellijale tellija tööd ja dokumendid üle andnud või saab need tellija poolt lugeda vastuvõetuks

(VÕS § 637 lg 4). Kohus lisab, et kostja ei ole esitanud tööde teostamise kohta ka

9 (11)

täitedokumentatsiooni- ehitustööde päevikuid, kaetud tööde akte, paigaldatud seadmete

kasutusjuhendeid ega ka kasutatud materjalide sertifikaate ja tööde üleandmise- vastuvõtmise

kohta poolte poolt allkirjastatud akti. Kohus selgitas kostjale 27.01.2026 eelistungil, et

lepingu täitmise kviitung kostjal puudub ehk kokkulepitud ja lepingutingimustele vastavate

tööde ja dokumentide üleandmist tõendav akt (dtl 694). Kohus on jõudnud järeldusele, et

kostja ei ole esile toonud ka asjaolusid, millest johtuvalt oleks võimalik kohtul jõuda

seisukohale, et tööd ja dokumendid saab lugeda tellija poolt vastuvõetuks.

53. 13.02.2026 kohtuistungil selgitas kostja poolel osalenud nõustaja, et töövõtja ei

kavatsenudki töid hagejale kui tellijale üle anda ja töödega üleandmisel esitada ka töödega

seotud dokumentatsiooni (dtl 729). Nõustaja selgitas, et töövõtja ei asunud dokumentatsiooni

koostama, kuna leidis, et hageja nagunii tööde eest ei tasu. Seega rikkus kostja VÕS § 636 lg

1 tulenevat töövõtja kohustust anda tööd tellijale üle ja see ühtib ka hageja faktiväitega selles,

et kostja ei ole pakkunud töid ja dokumente hagejale vastuvõtmiseks.

54. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja edastas hagejale 28.02.2021 e-kirja, milles teatas, et

tööd on valmis (dtl 32). 27.01.2026 eelistungil andis hageja seaduslik esindaja seletusi, et ta

läks töid peale kostja e-kirja üle vaatama, kuid kostja ei ole pakkunud hagejale töid ja

dokumentatsiooni vastu võtmiseks ning neid ei saanudki vastu võtta põhjusel, et töödes

esinesid olulised puudused. Hageja seletuse kohaselt ei saanud ta seda, mille eest raha tasus

(dtl 699). Kostja seadusliku esindaja 23.03.2021 e-kirjast ilmneb, et kostja keeldub

ehitustööde lõpetamisest (dtl 451), mis on vastuolus kostja 28.02.2021 e-kirjas väidetuga

selles, et tööd on valmis (dtl 32).

55. Seega ei ole töid hageja poolt tervikuna ega ka arve nr 2101003 esitamise eelselt vastu

võetud, mistõttu ei ole kostja arvest nr 2101003 tulenev tasunõue summas 3000 eurot

muutunud sissenõutavaks.

56. Lisaks nõuab kostja vastuhagi alusel hagejalt lisatööde summas 2683,80 eurot arve nr

2205004 alusel (dtl 268). Kostja ei ole vastuhagis esile toonud asjaolusid, millal ja millistes

lisatöödes, mis hinnaga pooled kokku leppisid; samuti kas lisatööd olid hõlmatud vaieldava

töövõtulepinguga; kas on tegemist muudatustöödega või eraldi kokkuleppe alusel teostamisele

kuuluvate lisatöödega. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele 27.01.2026 maakohtu eelistungil

(dtl 695). Samuti ei tulene lisatööde koosseisu, mahtu, hindu ka kostja arvest nr 2205004 (dtl

268), mille alusel on kostja esitanud vastuhagis lisatööde tasu väljamõistmise nõude. Ka arvel

nr 2205004 olev selgitus „Tln mnt 8a-31 Narva rekonstrueerimise viimane makse, kogus 1

summa 2236, 50 eurot, koos käibemaksuga 2683, 80 eurot“, ei tee viidet lisatöödele ega ava

lisatööde koosseisu ja mahtu. Lisatööde tegemisele on kostja tuginenud kohtueelses suhtluses

hagejaga, kuid ka sellest ei selgu, milliste töödega on tegemist (dtl 517).

57. Kohus selgitas kostjale täiendavalt 27.01.2026 maakohtu eelistungil lisatööde

tasunõudega seotud asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustust, kuid ka eelistungil ja

asjas 13.02.2026 toimunud põhiistungil kostja lisatöödega seonduvat ei selgitanud ja

tõenditele ei viidanud (dtl 695).

58. Kohus viitab, et 13.02.2026 maakohtu kohtuistungil selgitas kostja poolel osalenud

nõustaja, et leping sõlmiti selliselt, et osades tingimustes lepiti kokku jooksvalt või vastavalt

vajadusele. Milliste tööde osas sellised jooksvad kokkulepped toimusid ja mis hinnaga, kostja

ei ole kohtu ette toonud ega ka tõendanud. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15662/55 p. 13

selgitanud, et lisatöödeks saab pidada vaid algse lepinguga hõlmamata töid. Lisatööde eest

eraldi tasu nõude esitamisel pidi kostja tõendama, et poolte vaheline leping hõlmas

kokkulepet ka selles, et lepingu eelarve ei olnud VÕS § 639 lg 1 mõttes siduv ning ka sel

põhjusel tekkis kostjal õigus nõuda lisatööde eest eraldi tasu või et oli sõlmitud eraldi leping

lisatööde osas.

59. Kostja on tuginenud nii saamata tasu nõudega kui ka lisatööde eest tasu välja

mõistmise nõudega seoses hageja 18.03.2021 kirjale (dtl 228-229), milles kostja hinnangul on

10 (11)

hageja omaks võtnud, et võlgneb hagejale arve nr 2101003 alusel osaliselt tasumata tasu 3000

eurot ja lisatööde eest 2683,80 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja 18.03.2021 e-kirjas

toodut ei ole võimalik käsitleda hageja omaksvõtuna kostja kahe eraldi rahalise nõude osas.

Omaksvõtt on poole menetluslik tahteavaldus TsMS § 231 lg 2 tähenduses (Riigikohtu lahend

nr 2-13-11524/221 p. 11 teine lõik) ning selle sätte tähenduses ei ole hageja kostja vastuhagis

esitatud nõuete aluseks olevaid faktilisi asjaolusid omaks võtnud. Lisaks on Riigikohus

lahendis nr 3-2-1-55-11 p.11 sedastanud, et hagi rahuldamine ei saa põhineda sellel, et pool

on mingi asjaolu omaks võtnud. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-73-09 p. 13, on Riigikohus

selgitanud omaksvõtu olemust ning see on TsMS § 231 lg 2 tähenduses üksnes poole

nõustumine vastaspoole väitega, mitte vastaspoole nõude tunnistamine. Kuna hageja on

käesoleva tsiviilasja menetluses läbivalt kostja rahalistele nõuetele vastu vaielnud, siis ei saa

ka hageja omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 järgi eeldada.

60. Seega pidi kostja ka lisatöödega seotud muid nõude rahuldamise aluseks olevaid

asjaolusid (vt otsuse põhjendava osa p. 58) sh kas lisatööd teostati kohaselt ehk kooskõlas

lepingutingimustega, kas tööd valmisid, kas ja millal kostja andis lisatööd hagejale üle ehk

kas lisatööde eest nõutav tasu summas 2683, 80 eurot on muutunud sissenõutavaks. Seda

kostja ei ole menetluse vältel teinud.

61. Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest ja järeldustest, ei ole kostja nõudeid võimalik

lahendada ka muul õiguslikul alusel.

62. Kohus on jõudnud seega järeldusele, et vastuhagi ei ole faktiliselt ja õiguslikult

põhjendatud ega tõendatud, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

63. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab nii hageja hagi kui ka kostja vastuhagi rahuldamata, siis tuleb kõikide

menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda, mistõttu ei hinda kohus hageja ja

kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

11 (11)