2-25-17327/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-17327

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2026 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17327

Hagi ese

PLACET GROUP OÜ hagi L. H. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2357,59 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Inga Ohakas

Kostja: L. H. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. H.-lt (H.) PLACET GROUP OÜ kasuks 06.06.2024 sõlmitud

krediidilepingust nr XXX tulenev põhinõue 1357,42 eurot, intress 168, 69 eurot ja viivis

326,02 eurot.

3. Välja mõista L. H.-lt (H.) PLACET GROUP OÜ kasuks viivised põhinõudelt (1357,42

eurolt) lepingujärgses määras 0,10% päevas alates 15.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni,

kuid mitte rohkem kui 1031,40 (1357,42-326,02) eurot.

4. Välja mõista L. H.-lt (H.) PLACET GROUP OÜ kasuks kahjuhüvitis 10 eurot.

5. Jätta menetluskulud täielikult L. H. kanda.

6. Mõista L. H.-lt (H.) PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) hüvitis:

350 eurot. Menetluskulu hüvitis tasuda PLACET GROUP OÜ arveldusarvele nr XXX

(XXX), selgitusega: L. H., XXX.

7. Väljamõistetud menetluskulult tuleb L. H.`il (H.) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

8. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

9. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-25-17327

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada

otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita

asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS §

59 lg 15).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Hageja esitas 15.10.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.

2. 13.11.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks

Placet Group OÜ ja kostja vahel 06.06.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 357,42 eurot, intressid 168,69 eurot, seisuga 14.10.2025

sissenõutavaks muutunud viivised 326,02 eurot, võlamenetlustasud 10 eurot ning viivised

põhinõudelt (1 357,42 eurolt) lepingujärgses määras 0,10% päevas alates 15.10.2025 kuni

põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks

põhivõla summat. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt loobus hageja esindaja õigusabikulude

2-25-17327

hüvitamise nõudest.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.06.2024 laenulepingu nr XXX, mille puhul

on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mis sõlmiti sidevahendi abil VÕS § 52 lg 3 tähenduses.

Leping sõlmiti järgmistel tingimustel: laenusumma 1500 eurot, lepingu tasu 75 eurot, aastane

intressimäär 35%, krediidi kulukuse määr 49, 41%, laenu summa kuulus tagastamisele 24

osamaksena tähtajaks 10.06.2026.

4. Hageja kinnitab, et tuginedes VÕS § 406 2 on laenulepingus kajastatud krediidi kulukuse määr

ning selle arvutamiseks kasutatud andmed vastavad seaduse nõuetele. Lepingu sõlmimise ajal

oli krediidi kulukuse määr 49, 41%, mis vastas seaduses sätestatud piirmäärale (01.01.2024-

30.06.2024 perioodil kehtis piirmäär 52,08%).

5. Hageja kinnitab, et hageja poolt järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas

laenu taotluse juurde AS XXX pangakonto väljavõtted perioodi 09.12.2023-06.06.2024 kohta,

mida hageja töötles. Hageja tuvastas, et kostja tegelik keskmine neto sissetulek viimase kuue

kuu jooksul oli ca 2195,70 eurot ning kostjale laekus püsiv ja korrapärane töötasu tööandjatelt

XXX OÜ ja XXX OÜ, mille alusel võis järeldada, et kostja on krediidivõimeline. Lisaks kogus

ja hindas hageja kostja kohustusi, mille kohaselt hageja tuvastas, et kostjal on laenulepingu

sõlmimise ajal laenukohustus AS XXX eest kuumaksega 184, 27 eurot. Lisaks oli kostjal

jooksvad, püsivad kohustused: elatise näol kuus 300 eurot, majapidamiskulud: eluasemekulude,

toidu- ja esmatarbekaupade näol, transpordikulud ja muud vältimatud väljaminekud. Hageja

hindas majapidamiskuludeks 692 eurot. Eelöeldu tulemusena järeldas hageja, et kostja

igakuistest kuludest summas 1176, 27 (184, 27+300+692) eurot, jäi kostjale üle vaba raha

1019,32 eurot. Selle tulemusena koostas hageja kostjale pakkumise, mille kohaselt kujunes

laenu kuumakse suuruseks 90,98 eurot, mille tulemusena jäi kostjale järgi vaba rahavoona

928,54 eurot kuus. Hageja poolt tehtud päringute tulemusena puudusid kostjal maksehäired.

Seega leiab hageja, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase

hoolsusega.

6. Laenu andmisel on kostja isik nõuetekohaselt tuvastatud, talle on edastatud krediidilepingu

olulised tingimused isiklikule e-postile: XXX koos lepingu dokumendi ja kinnituskutsega.

Lepingu sõlmimisega nõustus kostja hageja portaali kasutustingimuste ja hinnakirjaga, millega

oli kostjal võimalik tutvuda.

7. Hageja tõendab laenusumma 1500 eurot välja maksmist kostjale 06.06.2024 maksekorraldusega,

millelt nähtub summa 1500 eurot üle kandmine kostja arvelduskontole XXX AS XXX.

8. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja sõlmitud lepingut, kuna ei tasunud makseid vastavalt

lepinguga kokku lepitud maksegraafikule. Kostja tasus lepingu sõlmimise ja selle ülesütlemise

vahelisel perioodil kokku 407,71 eurot. Viimane makse tehti kostja poolt 18.09.2024, mida

arvestati juuli kuni oktoober 2024 maksegraafikus ette nähtud maksete katteks. Peale seda ei ole

kostja ühtegi makset lepingu alusel teinud. Seoses kostja poolt maksete lõppemisega ja kolme

järjestikuse osamakse tasumata jätmise tõttu edastas hageja kostjale 10.01.2025 kirjaliku

hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, milles anti täiendav tähtaeg 14 kalendripäeva võlgnevuse

tasumiseks so kuni 24.01.2025. Kuna kostja selleks tähtajaks võlgnevust ei tasunud, siis ütles

hageja lepingu üles 25.02.2025. Lepingu ülesütlemisega seotud dokumendid edastati kostja e-

postile: XXX ning seega on kostja hageja avaldused lepingu ülesütlemisega seoses kätte saanud.

9. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutusid hageja nõuded laenulepingust sissenõutavaks.

Laenulepingu ülesütlemise seisuga 25.02.2025 oli sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa

summas 1357, 42 eurot; perioodil 10.11.2025-25.02.2025 arvestatud ja tasumisele kuuluv intress

aastase määraga 35% summas 168, 69 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja täiendavalt

võlateatiste edastamise eest 19.11.2024 ja 19.12.2024 10 eurot VÕS § 113² lg 1 alusel. Lisaks

eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivist lepingus kokku lepitud määraga 0,10% päevas perioodil

2-25-17327

10.11.2024-24.02.2025 summas 12, 46 eurot ja perioodil 26.02.2025-14.10.2025 summas

313,56 eurot, kokku hagi esitamise seisuga 326,03 eurot. Täiendavalt nõuab hageja viivist

väljamõistmist TsMS § 367 alates hagi esitamisest kuni põhivõla (1357,42 eurot) tasumiseni.

10. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja jätta riigilõiv summas 350 eurot kostja kanda.

Kostja seisukoht

11. Kostja ei ole kohtule hagile vastust esitanud.

Kohtu põhjendused

12. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

14. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses (dtl 136) ning teeb otsuse lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

15. Kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei

esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul vastanud, on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest

tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses.

16. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS §

402 lg 1 mõttes.

Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.06.2024

laenulepingu nr XXX, mis sõlmiti sidevahendi abil VÕS § 52 lg 3 tähenduses. Leping sõlmiti

järgmistel tingimustel: laenusumma 1500 eurot, lepingu tasu 75 eurot, aastane intressimäär

35%, krediidi kulukuse määr 49, 41%, laenusumma kuulus tagastamisele 24 osamaksena

tähtajaga 10.06.2026.

17. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

2-25-17327

määra enam kui kolm korda. Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud krediidilepingu

kulukuse määr ei ole vastuolus VÕS § 406 2 lg 1 tooduga ning seega ei ole 06.06.2024 sõlmitud

leping tühine.

18. Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Kohus on kontrollinud ja

tuvastanud, et hageja kui krediidiandja kogus kostja krediidivõimelisuse kohta piisava

hoolsusega tõendeid ja andmeid ning tegi õigesti järelduse, et kostja on krediidivõimeline.

Hageja on tuvastanud kostja igakuised sissetulekud ja igakuised kohustused kohaselt ja õigesti.

Hagejaga 06.06.2024 tarbijakrediidilepingu sõlmimise tulemusena jäi kostjale vabu rahalisi

vahendeid kuus üle 928,54 eurot. Seega oli kostjal piisavalt rahalisi vahendeid, et 06.06.2024

sõlmitud krediidilepingut kohaselt täita.

19. Kohus kontrollis ja tuvastas, et on tõendatud hageja väide, et kostja rikkus 06.06.2024 sõlmitud

krediidilepingut ja jättis tasumata järjestikused kolme kuu osamaksed, milles pooled oli kokku

leppinud lepingu lisaks olevas maksegraafikus.

20. Kohus loeb krediidilepingu ülesütlemise hageja poolt alates 25.02.25 põhjendatuks ja seega

õiguslikult kehtivaks.

21. Kohus on tuvastanud ja kontrollinud, et lepingu ülesütlemise tulemusena muutusid hageja

nõuded laenulepingust sissenõutavaks, mistõttu on hageja poolt esitatud nõuded kostja vastu

õiguslikult põhjendatud. Seega laenulepingu ülesütlemise seisuga 25.02.2025 oli sissenõutavaks

muutunud laenu põhiosa summas 1357, 42 eurot; perioodil 10.11.2025-25.02.2025 arvestatud ja

tasumisele kuuluva intressi tasumise nõue aastase määraga 35% summas 168, 69 eurot. Samuti

on õiguslikult põhjendatud hageja võlateatiste edastamise eest 19.11.2024 ja 19.12.2024 10

eurot hüvitamise nõue VÕS § 113² lg 1 alusel. Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud, siis on

põhjendatud ka hageja kõrvalnõue, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist lepingus kokku

lepitud määraga 0,10% päevas perioodil 10.11.2024-24.02.2025 summas 12, 46 eurot ja

perioodil 26.02.2025-14.10.2025 summas 313,56 eurot, kokku hagi esitamise seisuga 326,02

eurot. Kohus rahuldab ka sissenõutavaks muutunud viivisnõude. Täiendavalt nõuab hageja

viiviste väljamõistmist TsMS § 367 alates hagi esitamisest kuni põhivõla (1357,42 eurot)

tasumiseni selliselt et tasumisele kuuluv viivis ei ületa põhivõlga. Kohus rahuldab hageja

taotluse esitatud kujul.

22. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

24. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

25. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna

menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350

eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Muude menetluskulude hüvitamisest hageja loobus.

26. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis

2-25-17327

350 eurot.

27. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub

rahuldamisele.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/