3-25-1890/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 18.03.2026, Tallinn

Haldusasja number 3-25-1890

Haldusasi X. Xi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.04.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas viibiv kinnipeetav X. X (kaebaja) esitas 03.03.2025 Tallinna Vanglale kahju

hüvitamise taotluse (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 24). Taotluse kohaselt võeti

kaebajalt tema kambris toimunud läbiotsimise käigus ära temale kuuluv töötav televiisor ning

teleri hilisemal tagastamisel ilmnes, et selle ekraan ei ole osaliselt töökorras. Tallinna Vanglale

3-25-1890

esitatud taotluses soovib kaebaja, et vangla ostaks talle uue televiisori ,E-Star” või kannaks

raha arvele uue televiisori ostuks.

2. Tallinna Vangla rahuldas 08.05.2025 otsusega nr 1-9/1-25/39-2 (dtl 3–4) kaebaja taotluse

osaliselt ning hüvitas kaebajale televiisori väärtuse vähenemisega kaasnenud 50 euro suuruse

kahju. Vangla põhjendas otsust kokkuvõtvalt järgmiselt.

2.1.

Kahju hüvitamise üheks eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus. Varaline

kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks

siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kahju

hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaolu esinemiseta. Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud

või hävinenud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist.

2.2.

Vangiregistri andmetel soetas kaebaja oktoobris 2022 Tallinna Vangla kauplusest

televiisori „Е-Star“. 10.10.2022 tellimislehelt nr 558639 nähtub, et televiisori E-Star 24"

45W s/n UAB0621110213 soetusväärtus oli 167,98 eurot (kambrisse antud 24.10.2022.a).

Vaidlust ei ole selles, et televiisori ekraan on otsevaates ülalt paremast nurgast kahjustatud

ja kinnipeetav on 26.02.2025 koheselt kahjustuse avastamisel vanglateenistujaid sellest

teavitanud. Vangiregistrist ja K-raha väljavõttest (01.02.2025-30.04.2025) nähtub, et

televiisor on taotlejal jätkuvalt kasutuses olnud ka pärast ekraani vigastuse tuvastamist ja

taotluse esitamist.

2.3.

Televiisori kontroll toimub vastavalt vangla kujunenud tavale visuaalselt ning

televiisori kontroll toimub ka siis, kui see paigutatakse lattu. Kui televiisor on

vigastatud/kahjustatud, siis lao spetsialistid paigutavad televiisori lattu akti alusel, mis on

väljastatud üksuse ametniku poolt. Aktis kajastatakse televiisori kahjustuse iseloom.

Televiisor võeti üksuse poolt aktiga kambrist ära 04.02.2025 kambri läbiotsimise käigus.

Televiisori seisukorra kohta on kambrist äravõtmise ajal märgitud „mõlemad jalad eraldi /

rikutud turvakleebised“. Televiisorit kambrist äravõtmise eel tööle ei pandud.

Kinnipeetavale 26.02.2025 televiisori väljastamisel ei tuvastanud laospetsialistid teleril

ühtegi puudust ning televiisorit tööle ei pandud. Teleri seisukorda kontrolliti kinnipeetavale

televiisori kambrisse väljastamise järgselt kambris peaspetsialisti, laospetsialisti poolt

üksuse valvuri juuresolekul ning tuvastati, et ekraani vigastus on nähtav ainult teleri

töötamise ajal. Seetõttu ei olnud laospetsialistil võimalik enne teleri kambrisse andmist

tuvastada teleri vigastust. Asjaoludest tulenevalt ei ole tuvastatud, et teleri vigastus oleks

tekkinud ajal, mil laospetsialistid seda käitlesid, ega ka seda, millal ekraanikahjustus

tekkis.

2.4.

Visuaalselt on televiisori korpus ja ekraan terve, sisselülitamisel on otsevaates

televiisori ekraan paremast ülemisest nurgast must ning esinevad pikslite triibud, mis

ulatuvad üle ekraani musta nurga juurest otse alla ja üle ekraani horisontaalselt. Ekraanilt

on jätkuvalt loetav menüü ning nähtav on vangla sisetelevisiooni vaade, välja arvatud

parem ülemine nurk, kus ekraan on must. Arvestades, et Tallinna Vanglas 04.02.2025

televiisori äravõtmisel ja lattu paigutamisel sellel mingeid ekraanikahjustusi ei fikseeritud,

kuid 26.02.2025 televiisori ekraani kahjustus esines, ei saa objektiivsetele tõenditele

tuginedes välistada televiisori ekraanil kahjustuse tekkimist Tallinna Vangla süül. Seega on

võimalik, et Tallinna Vangla süül on taotlejale tekkinud varaline kahju. Kahju olemasolul,

mis on tekkinud seoses vangla poolt avaliku ülesande täitmisega, tuleb tekkinud kahju

hüvitada.

2.5.

Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu

korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Üksnes juhul kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik,

tuleb hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Samas on asja soetamise hind

2(6)

3-25-1890

eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. Käesoleval juhul ei

ole taotluse ese hävinenud, vaid varaline kahju seisneb televiisori väärtuse vähenemises

tulenevalt ekraanikahjustusest. Arvestades televiisori soetamise aega, asjaolu, et taotleja

kasutas ning jätkab ka tänasel päeval televiisori kasutamist, peab Tallinna Vangla õiglaseks

maksta taotlejale televiisori väärtuse vähenemise eest hüvitiseks 50 eurot.

3. Kaebaja esitas 10.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.08.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 7-

päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas puudused 21.08.2025.

5. Tallinna Halduskohus võttis 16.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt määratud hüvitise suurusega, põhjendades kaebust

järgmiselt.

6.1.

Kaebaja televiisor oli enne kambrist äravõtmist korras ning selle ekraan oli terve.

Kaebaja soovis, et vastustaja parandaks kahjustatud televiisori, ostaks talle uue televiisori

või maksaks kaebajale raha, mille eest oleks tal võimalik endale uus televiisor osta.

6.2.

Kaebajale määratud hüvitise suurus kaebajat ei rahulda, sest kaebaja maksis

kahjustatud televiisori eest selle soetamise hetkel 167,98 eurot. Vastustaja pakutud

kahjuhüvitise suurus 50 eurot on liialt madal summa, kuna kaebaja ei saa sellega uut

televiisorit osta ega kahjustatud televiisorit parandada. Sama televiisorit on juba varem

lõhutud ja sellel on jalad katki tehtud. Kaebajal ei ole võimalik iga teleka lõhkumise korral

maksta uue televiisori soetamiseks ligikaudu 200 eurot.

6.3.

Asjaolu, et kaebaja soetas uue televiisori, mis maksis 174.90 eurot, näitab üksnes

seda, et vana teleka remont maksab rohkem kui uus telekas.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb kaebusele vastu, põhjendades enda seisukohti

järgmiselt.

7.1.

Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla on võtnud vastutuse kaebaja televiisori

kahjustumise ees ja hüvitanud kaebajale 50 eurot. Vaidlus käib hüvitise suuruse üle. Vangla

ei pea põhjendatuks kaebajale hüvitada teleri soetusmaksumust. Vangla on 08.05.2025

vastuses põhjendanud, miks nõue hüvitatakse üksnes 50 euro ulatuses. Vangla jääb nende

põhjenduste juurde ja palub halduskohtul nendega kaebuse lahendamisel arvestada.

7.2.

. Kaebaja väide, et vangla on varasemalt ära lõhkunud tema televiisori jalad, on

paljasõnaline ja tõendamata. Vanglale esitatud kahjunõudes on kaebaja taotlenud üksnes

varalise kahju hüvitamist ekraani kahjustuse eest, seega tuleb kaebaja väited stressis oleku

kohta tähelepanekuta jätta. Kui kinnipeetaval ei ole mingil põhjusel võimalik või ta ei

soovi isiklikku televiisorit vaadata, on televisioonisaateid võimalik jälgida vangla poolt

tagatud televiisorist ühiskasutatavas päevaruumis. Selline võimalus oli ka kaebajal.

Kaebaja ostis juunis 2025 omale veel ühe televiisori, mis on vangiregistri andmetel tal

alates 27.06.2025 kambris. Seega on kaebaja vangla poolt tasutud hüvitist kasutanud mitte

teleri remontimiseks, vaid kasutanud seda uue televiisori soetamiseks. Kaebaja omandis on

kaks televiisorit, defektiga televiisor on paigutatud kinnipeetavate isiklike asjade lattu ja

uus televiisor kambris.

3(6)

3-25-1890

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg-st 1 tulenevalt

hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu

oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kahju

hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu

sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku

subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

10. Käesoleva haldusasja asjaolude kohaselt võttis vastustaja 04.02.2025 kaebaja kambri

läbiotsimise käigus ära tema töökorras televiisori, mille seisukorra kohta märgiti lattu

hoiustamisel, et televiisori jalad on eraldi ning turvakleebised rikutud. Vastustaja tagastas

26.02.2025 kaebajale televiisori ning kaebaja teatas vastustajale 26.02.2025 televiisori

kahjustuse avastamisest.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et ekraani sisselülitamisel on otsevaates televiisori

ekraan paremast ülemisest nurgast must ning esinevad pikslite triibud, mis ulatuvad üle ekraani

musta nurga juurest otse alla ja üle ekraani horisontaalselt. Samuti ei ole vaidlust selles, et

ekraanilt on jätkuvalt loetav menüü ning nähtav sisetelevisiooni vaade, v.a välja arvatud parem

ülemine nurk, kus ekraan on must. Vaidlus puudub ka selles, et ekraani vigastus on nähtav ainult

teleri töötamise ajal.

11. Vastustaja on 08.05.2025 vastuses kaebaja taotlusele selgitanud, et kuna televiisorit kontrolliti

üksnes visuaalselt ega pandud televiisorit tööle selle äravõtmisel ja lattu hoiule pannes ega

kaebajale laost tagastamisel, siis ei ole võimalik tuvastada, millal või kelle tegevusest

tulenevalt on kaebaja televiisor kahjustada saanud. Samas ei välistanud vastustaja kaebaja

vara kahjustamist vastustaja tegevusest tulenevalt, misläbi möönis vastustaja enda võimalikku

süüd kaebajale varalise kahju tekkimisel. Kohus selgitab, et varalise kahju hüvitamise nõude

lahendamisel ei ole tähtsust, kas kahju tekitati süüliselt, sest süü on kahju hüvitamise

kohustuse eeldusena sätestatud üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel

(vrd RVastS § 7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 1). Arvestades, et põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe

omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, laieneb omandikaitse ka avaliku võimu kandja

tegevusele. See tähendab, et vastustaja poolt asja äravõtmise, laos käitlemise või tagastamise

käigus kaebajale kuuluva vara kahjustamisel on võimalik järeldada, et vastustaja tegevus

seoses televiisorile kahju tekkimisega on olnud õigusvastane ja sellega on rikutud kaebaja PS

§-s 32 sätestatud subjektiivset õigust omandikaitsele. PS §-st 32 tuleneb vastustajale kohustus

käidelda kinnipeetavale kuuluvaid asju vajalikku hoolsusega, et säilitada nende terviklikkust

ja vältida kahjustusi. Kohtu hinnangul pidanuks vastustaja televiisorile kui

elektroonikaseadmele teostama selle seisukorra kontrolli ka televiisorit vooluvõrku ühendades

ning tutvuma televiisori seisukorraga ka töötavas olekus ning puuduste olemasolul need

dokumenteerima. Olukorras, kus vastustaja ei välistanud televiisori kahjustuse tekkimist

vastustaja süül, ei saa praeguses haldusasjas olla vaidlust vastustaja tegevuse õigusvastasuses

kaebajale kahju tekkimises ega ka põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekkimise ja vastustaja

tegevuse vahel.

12. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul talle vastustaja poolt määratud kahjuhüvitise suurusega

ning soovib saada hüvitist, mis vastab televiisori soetushinnale. Seega on käesolevas

4(6)

3-25-1890

haldusasjas vaidlus selle üle, kas vastustaja oli õigustatud määrama hüvitise suuruseks üksnes

50 eurot või pidi vastustaja hüvitama kaebajale televiisori soetusmaksumuse 167, 98 eurot.

13. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel

eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus

avalik-õiguslike suhete olemusega. Kuna kaebajale tekitatud kahju on seotud asja

kahjustamisega, siis kooskõlas RVastS § 7 lg-ga 4 reguleerivad kaebajale kahju hüvitamist ka

eraõiguse sätted.

14. RVastS § 8 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta

oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2

järgi jaguneb varaline kahju otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. VÕS § 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks.

15. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Lubatud on ka

kahjustatud asja väärtuse vähenemise hüvitamine asja parandamata. Asja kahjustamise korral

lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks

vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei ole kooskõlas aga kahju

hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse

vähenemine vaatamata taastamisele (Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08,

p-d 15-17).

16. Vastustaja on kaebajale hüvitanud 50 eurot, hinnates sellega televiisori väärtuse vähenemist.

Kaebaja on hinnanud talle tekkinud kahju suuruseks televiisori soetamise väärtuse 167,98 eurot.

Kohtule esitatud asjaolude kohaselt sai kaebaja televiisori ekraan selliseid kahjustusi, mis

raskendavad televiisori kasutamist. Kaebaja ei väida kaebuses, et televiisorit ei ole võimalik sisse

lülitada, et selle heli ei tööta või et pilti ei ole võimalik üldse vaadata. Kohtule nähtub

menetlusosaliste seisukohtadest, et televiisori kahjustumise järgselt jätkas kaebaja televiisori

kasutamist ning televiisor oli kaebaja isiklike asjade nimekirjas. Kaebuse asjaoludest tulenevalt ei

muutnud kaebaja televiisori ekraanile tekkinud kahjustused televiisorit täielikult

kasutuskõlbmatuks ning kaebaja ei taotlenud sel põhjusel televiisori isiklike asjade hulgast maha

arvamist. Seega nähtub kohtule, et tekkinud kahjustused ei takista televiisori edasist kasutamist.

17. Kaebaja taotletav hüvitise suurus kajastab televiisori maksumust selle soetamise hetkel, mitte

aga kaebajale kahju tekkimise hetkel. Ehkki vastustaja ega kaebaja ei ole kohtule esitanud

andmeid televiisori turuväärtusest selle kahjustumise hetkel, tuleb käesoleval juhul arvesse

võtta, et tavapäraselt väheneb elektroonikaseadmete väärtus kasutamise käigus oluliselt.

Kaebajale hüvitise määramisel tuli vastustajal arvestada, et kahjustunud televiisor on

kasutatud ning et kaebaja kasutas televiisorit kahjustuse tekkimise hetkeks üle kahe aasta,

mistõttu ei saanud selle väärtus olla kahjustuse tekkimise hetkeks samaväärne uue

televiisoriga. Eeldatavalt oleks kaebajal võimalik kahjustused parandada, kuid vara väärtus

oleks ka parandustööde tulemusena väiksem võrreldes televiisori soetusmaksumusega. Kohtu

hinnangul ei ole kaebajale soetusmaksumuse ega ka uue teleka maksumuse hüvitamine

põhjendatud, sest kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kahjustatud isiku paremasse positsiooni

asetamine, kui ta oli enne kahju tekitamist. Sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja

08.05.2025 esitatud seisukohaga, et siinsel juhul tuleb varalise kahju hüvitamisel üldjuhul

lähtuda kahjustatud eseme väärtuse vähenemisest, mitte selle soetusmaksumusest, kui ese ei

ole hävinud ega muutunud kasutuskõlbmatuks. Kohus leiab, et vastustaja on hüvitanud

kaebajale televiisori kahjustamisest tuleneva varalise kahju mõistlikus ulatuses ning puudub

alus mõista välja täiendavat hüvitist televiisori soetusmaksumuse ulatuses. 18. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

5(6)

3-25-1890

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tristan Ploom kohtunik

6(6)