2-24-112283/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2026. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-123816

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.L vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1951,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-

post XXX)

Kostja: H.L (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses:

XXX-i, e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi H.L vastu osaliselt.

2. Välja mõista H.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja H.L-i

vahel 06.03.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89007955593 põhivõlgnevus

summas 686,27 eurot.

3. Välja mõista H.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o 686,27

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi H.L-i vastu sissenõudmiskulude

50 eurot, haldustasu 10 eurot, intressi 105,04 eurot, viivise 177,05 eurot ja edasise

viivis määras 22,90% aastas väljamõismiseks.

5. Jätta menetluskulud 35,17% ulatuses H.L-i kanda ja 64,83% Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

6. Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada

osaliselt. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Välja mõista H.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 160,02 eurot

ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso

OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428, viitenumbriga 717061604.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult H.L (kostja) 1598,53 euro saamiseks. Kohus tegi

08.04.2024 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile ja elukoha

aadressile. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. 31.05.2024 maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Kohus kohustas 03.06.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis, sh tasuma täiendavalt riigilõivu.

3. Hageja esitas 01.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1309,51

euro, intressi 105,04 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks

muutunud viivise 177,05 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Samuti palub

hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja

õigusabikulud 337 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja

06.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007955593, mille alusel sai kostja krediiti 2000

eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku

lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 07.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.11.2023 lepingu üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile.

Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik

endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostjal maksehäireid

ei esinenud ja kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja

esitas VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud.

4. Pärnu Maakohus võttis 22.11.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja 22.11.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

e-posti teel. Kostja on kättesaamist kinnitanud 28.03.2025. Kostja kohustus vastama

hagiavaldusele hiljemalt 11.04.2025 (k.a). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (11.04.2025)

vastust hagile ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, hinnates tsiviilasjas esitatud tõendeid ja asjaolusid kogumis, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt ja seda järgnevatel põhjustel.

6. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega

tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud

enda ärakuulamist.

Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS §

444 lg 2).

7. Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank Finance AS

vahel 06.03.2022 sõlmitud laenuleping nr L89007955593, mille alusel andis krediidiandja

kostjale krediiti summas 2000 eurot. Kostjal tuli vastavalt lepingule tagastada krediit

osamaksetena (kokku 36 osamakset) ajavahemikul 15.04.2022 kuni 15.03.2025 (dtl 19, 31-

36).

AS Inbank Finance loovutas 29.11.2023 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 21, 53) (VÕS § 164 lg 1). Inbank AS

saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest, teatis saadeti kostjale lepingus märgitud

aadressile (dtl 21, 53) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et

Inbank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.

Kuna Inbank Finance AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale

kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

8. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu

tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 03.06.2024 puuduste kõrvaldamise

määruses (dtl 14-16).

9. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega

peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu

krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on

tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle

kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

10. Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud väikelaenu lepingu nr. L89007955593 (dtl

31), millest nähtuvalt laenas kostja esialgselt võlausaldajalt 2000 eurot, millise pidi tagastama

36 osamaksega suuruses 82,17 eurot. Lisaks pidi kostja tasuma lepingutasu 40 eurot ja

haldustasu kuus 2,50 eurot. Laenulepingus on märgitud intressimääraks 22,9% aastas ning

krediidi kulukuse määraks 30,48% aastas. Kokku pidi kostja tagastama 2957,71 eurot.

Sisestades nimetatud andmed Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud tarbijakrediidi

kulukuse kalkulaatorisse (Tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator | https://minuraha.ee)

tuleb krediidi kulukuse määraks 30,36% osamakse suurusega 79,82 eurot. Lepingus märgitud

osamakse 82,17 eurot suuruse korral on aastaintress 25,14% ja krediidikulukuse määr

33,22%. Väikelaenu lepingu sõlmimise ajal (06.03.2022) oli Eesti Panga poolt viimati

avaldatud (30.11.2021) viimase eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

16,95%. Selle kolmekordne kordaja on 50,85%. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud

alusel tühine.

11. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtule esitatud hagiavaldusest ja lisatud tõenditest

ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll

tarbijakrediidilepingu nr L899007955593 osas oli ebapiisav.

Krediidiandja on krediidilepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt laenutaotluses

avaldatule (dtl 54), maksehäireregistri andmetele ja kostja keskmise sissetuleku Maksu-ja

Tolliameti (MTA) andmetele.

Kohus peab oluliseks välja tuua, et hagiavalduses märgib hageja, et esitab tõendina

maksehäireregistri väljavõtte (lisa 7). Nimetatud lisa 7 hageja kohtule esitanud ei ole. Seega ei

ole hageja esitanud kohtule tõendit, millest järeldub, et lepingu sõlmimise ajal puudusid

kostjal maksehäired. Lisaks toob hageja välja, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid

kontrollinud Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu. Keskmise sissetuleku arvutamise aluseks

olid viimase kolme kuu maksed. Keskmine sissetulek MTA andmete põhjal oli 881,44 eurot

(hagiavalduse p 1.5 – dtl 22).

Kohus leiab, et hageja poolt hagiavaldusse kopeeritud MTA andmetest ei ole võimalik aru

saada, kelle kohta, millal ja milliseid andmeid on küsinud.

Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi kui krediidiandja oleks kogunud

andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei saaks

ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt täidetuks.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet

taotleja tegeliku maksevõime või seda mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või

seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo

8.11.2021 2-20-106661, p 55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kostja pangakonto

väljavõtet kontrollinud ei ole. Seega oleks kohtu arvates igal juhul krediidiandja jätnud enne

krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud.

Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid

antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat täiendavate andmete kogumisest, nende analüüsimisest

ja hindamisest.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega.

12. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg

7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS §

4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses

käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud

tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (Tln RnKm

05.02.2020 2-18-134930, p 10).

12.1.

Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingu

nr L899007955593 osas käsitletav laenulepingu tasu ja igakuiselt tasutav haldustasu, mis on

arvestatud osamaksete hulka. Lepingu nr L899007955593 lepingutasuks on 40 eurot ja

haldustasu 2,50 eurot kuus (dtl 31). Nimetatud lepingutasu ja haldustasu kostjalt lepingu

osalise tühisuse tõttu nõuda ei ole õigustatud, kuna tegemist on muu tasuga VÕS § 4034 lg 7

mõttes.

12.2.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o 15.08.2023 kuni ülesütlemiseni 28.11.2023.a

kokku summas 105,04 eurot.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega jätab kohus hageja intressinõue

rahuldamata.

12.3.

Hagiavalduse p 1.6 on hageja esitanud ümberarvutused, juhuks kui kohus ei nõustu

hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud

(dtl 23-24). Hageja esitas vastavad ümberarvestused VÕS § 4034 lg 7 järgi ja taotleb, et

sellisel juhul tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 686,27 eurot.

Arvestades, et kostja on lepingu alusel saanud kokku laenu summas 2000 eurot (dtl 37) ning

lepingu katteks on kostja poolt lepingu kehtivusel tagasimakseid tehtud kokku summas

1313,73 eurot (hagiavalduse punkt 1.6 – dtl 24, 38-41), kujuneb hageja põhinõudeks 686,27

eurot (2000-1313,73), mis tuleb kostjalt välja mõista.

13. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Hagiavalduse kohaselt jäi kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse kolme

järjestikuse tagasimaksega (15.08.2023, 15.09.2023 ja 15.10.2023) (dtl 25). Sellest tulenevalt

andis krediidiandja kostjale vastavalt 07.11.2023 teatega täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 21.11.2023 (dtl 20, 49). Kuna kostja ei täitnud kohustusi täiendava

tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 28.11.2023 teatega üles (dtl 20, 51) ja loovutas

oma nõude kostja vastu hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade (dtl 53).

Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt ei ole ülesütlemine olnud kehtiv, kuna kostja ei olnud

viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Nimelt tuli lepingu kohaselt kostjal

tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 15.04.2022 kuni 15.03.2025. Kohus arvestab

kostja poolt teostatud maksed summas 1313,73 eurot põhiosa katteks. Sellisel juhul ei olnud

kostja alates 15.08.2023 tagasimaksetega viivituses nagu hageja on hagi punktis 2.2 märkinud

(s.o 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023 ja 15.11.2023). Kuna kostja ei olnud kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses, ei olnud hagejal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigus

lepingut üles öelda. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu ülesütlemine tühine.

14. Hageja on esitanud alternatiivselt kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes,

juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Sellisel juhul poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ning hageja palub

mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 686,27 eurot.

Hageja on esitanud ümberarvutused (dtl 24) ja selgitas, et lepingu alusel sai kostja krediiti

summas 2000 eurot (dtl 37). Kostja pidi tagastama igakuiselt 15. kuupäeval osamaksega 82,17

eurot kuus perioodi 15.04.2022-15.03.2025 jooksul. Kostjalt toimus makseid summas

1313,73 eurot, mida hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Seega on kostjal muutunud

sissenõutavaks summas 686,27 eurot (2000 – 1313,73).

Käesolevalt poolte vahel sõlmitud leping lõppes 15.03.2025. Kostjal on tagastamata saadud

laenust 686,27 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist (VÕS § 82

lg 7).

Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja on võlgnikuna rikkunud raha maksmise kohustust.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse kokku

summas 686,27 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest ning viivise

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse

vastavas osas jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

15. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel.

Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 12.01.2024 (25 eurot),

20.03.2024 (5 eurot) ja 25.03.2024 (5 eurot). Lisaks on tekkinud muud makse viivitusega

seotud kulud 15 eurot (st nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ning emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning

võlanõude avaldamisega tehtud kulud (dtl 25–26, 55-59).

Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt lepingu ülesütlemine oli tühine (vt otsuse p 13.1)

ja hageja ei ole esitanud sissenõudekulude nõuet VÕS § 1132 lg 1 alusel.

Kohus märgib, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas VÕS § 1132 lg 1 alusel ei oleks ka

õigustatud, sest hageja ei ole edastanud kostjale vähemalt ühte tasuta meeldetuletust (VÕS §

1132 lg 1).

Seega jätab kohus sissenõudekulude nõude summas 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulud

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

17. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on

1951,48 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (686,27 eurot ehk 35,17%). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 35,17% ulatuses kostja kanda ja 64,83% ulatuses

hageja kanda.

18. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 338 eurot (2h x 169 eurot) ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 61-62). Summad ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on

käibemaksukohuslane.

Kohus leiab, et riigilõiv 315 eurot on hageja kuludest vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg

1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 338

eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud hagi

esitamiseks täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele,

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele

ning kohtule dokumentide esitamisele 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169

eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei

ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja

tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Seega on põhjendatud esindaja

tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus hindab hagi esitamiseks põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid,

läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide

sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund.

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 455 eurot (315+20+120). Kostjal tuleb hagejale

hüvitada 160,02 eurot (35,17% 455-st).

19. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

20. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

21. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik