Legislator Case Law & Legislation
4-26-428/7 AI generated

4-26-428/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-26-428/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Ü Li taotlus kaebetähtaja ennistamiseks kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele Jätta Ü Li kaebus kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele väärteoasjas nr

Legislator headnote

AI generated

4-26-428/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta Ü Li taotlus kaebetähtaja ennistamiseks kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele Jätta Ü Li kaebus kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele väärteoasjas nr

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2026. a Tallinn

Väärteoasja number

4-26-428 (230225014459)

Kohtunik

Siim Mõistlik

Vaidlustatud kohtuvälise

menetleja lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

kohtu-

esindusgrupi 28.11.2025 otsus Ü Li karistamises LS §

207 lg 1 ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude eest LS §

207 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50

trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Kaebuse esitaja

Ü L, ik: xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ü Li taotlus kaebetähtaja ennistamiseks kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele

väärteoasjas nr 230225014459 rahuldamata.

2. Jätta Ü Li kaebus kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele väärteoasjas nr

230225014459 (Ü Li karistamises LS § 207 lg 1 ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude

eest LS § 207 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400

eurot) VTMS § 118 lg 2 p 1 ja 3 alusel läbi vaatamata.

3. Saata käesolev määrus kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning kuna määrus

edastatakse elektrooniliselt, jätab kohus kaebuse paberkandjal tagastamata.

4. Saata käesolev määrus kohtuvälisele menetlejale Põhja prefektuurile, saates määruse

kohtuvälise menetleja elektronposti aadressile.

Edasikaebamise kord

Vastavalt VTMS § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele

määruskaebuse määruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui käesolevale määrusele

määruskaebust ei esitata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus muutmata kujul.

Väärteoasjas kohus tuvastas:

Ü L esitas Harju Maakohtule 09.02.2026 kaebuse, millega soovib väärteootsuse vaidlustamise

tähtaja ennistamist, kaebuse läbi vaatamist võttes arvesse kaebuses toodud asjaolusid ja

väärteootsuse tühistamist

Kuivõrd esitatud kaebus ei vastanud VTMS § 115 kehtestatud nõuetele, jättis kohus kaebuse

oma 11.02.2026 määrusega käiguta ning andis kaebuse esitajale kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks aega 7 päeva ning kohustas kaebuse esitajat puudused kõrvaldama hiljemalt

18.02.2026.

18.02.2026 esitas Ü L kohtule täiendatud kaebuse, millele lisas ka osalise töövõime

määramise otsuse ja väljavõtte terviseportaalist.

Kohtu seisukoht:

Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud

07.11.2025 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 08.12.2025. Väärteoprotokollile on

07.11.2025 alla kirjutanud ka menetlusalune isik. Kuivõrd menetlusalune isik sai

väärteoprotokolli ärakirja kätte VTMS § 70 lg 1 sätestatud korras, siis oli menetlusalune isik

teadlik kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav.

Ü L on esitatud kaebuses palunud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et on osalise

töövõimega ning tal esinevad xxx ja terviseprobleemid, mis on pikema aja jooksul ja eriti

viimase kolme kuu vältel oluliselt piiranud tema igapäevast toimetulekut, asjaajamist ning

võimet ametiasjadega ja tähtaegadega tegeleda. Nimetatud asjaolude tõttu ei olnud tal

objektiivselt võimalik otsust tähtaegselt vaidlustada. Tal on diagnoosid: xxx.

Kohus palus 11.02.2026 määrusega kaebuse esitajal esitada tema terviseseisundit tõendavad

dokumendid, mis kinnitaksid tema kaebuses toodud väiteid, mh seda, et tema terviseseisund

on viimaste kuude jooksul raskenenud, mis omakorda piiranud tema igapäevast toimetulekut

jm kaebuses toodut. Kaebuse täiendusele lisas kaebuse esitaja ühe väljavõtte terviseportaalist,

mille kohaselt käis vastuvõtul seoses xxx. Anamneesi on märgitud, et anamneesist nähtub

xxx, ravimeid regulaarselt ei võta. Eesti Töötukassa 17.08.2023 otsuse kohaselt on Ü Lil

osaline töövõime, tema töötamine on osaliselt takistatud. Otsusest nähtub, et tal esinevad

mõõdukad xxx. Kaebuse täienduses lisas Ü L, et kuivõrd EMO epikriisis on välja toodud, et

tal esineb xxx, siis ei hakanud diagnooside kohta eraldi väljavõtet lisama. Kaebaja on

eelviidatud dokumente pidanud piisavaks oma põhjenduste (seoses vaimse tervise

halvenemisega kaebeperioodil) kinnitamiseks.

Kohtu hinnangul ei nähtu menetlusaluse isiku esitatud dokumentidest, et kaebaja poolt

viidatud ajaperioodil oleks kaebetähtaja järgimine olnud raskendatud tema terviseseisundist

lähtuvalt. Kaebaja poolt esitatud ja osalist töövõimet kirjeldava otsuse puhul on oluline pidada

silmas, et sellest tulenevad järeldused hõlmavad ajaperioodi 24.06.2023 - 23.06.2028, st need

kehtisid samasisuliselt enne väärteootsusest teada saamisel, kaebuse esitamisel ja kehtivad ka

käesoleval hetkel. Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentide pinnalt (sh. arvestades

kaebuses toodud argumentatsiooni ülesehitust) ei teki kohtul muljet, nagu kaebaja võime

mõista õigusliku olukorra tähendust või astuda adekvaatseid samme oma õiguste kaitseks (sh

järgida kohtu poolt seatud tähtaegu) oleks vaimse tervise häire tõttu kuidagi oluliselt piiratud.

Seega ei saa pelgalt osalise töövõime määramise otsuse pinnalt teha järeldust kaebetähtaja

ennistamise aluse esinemise kohta. Ka ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud

ravidokumentidest, et väärteootsuse kaebetähtaja jooksul oleks kaebaja vaimse tervise seisund

kuidagi halvenenud. Vastupidi, ravidokumentidest on objektiivse leiu osas märgitud, et

patsiendi üldseisund on 25.11.25-26.11.25 olnud rahuldav ja aru selge. Samuti nähtub

ravidokumentidest, et patsient mingisuguseid ravimeid regulaarselt ei võta ja ka raviarst ei ole

pidanud vajalikuks kirjutada välja mingeid ravimeid, mis oleksid suunatud kaebaja poolt

ennistamise taotluses märgitud defitsiidi kompenseerimiseks. Kohtu hinnangul on mõistetav,

et igapäevaelus võibki kõigil (sõltumata sellest kas neil on xxx või mitte) esineda olukordi,

kus ei püsi meeles mõnd toimingut tähtaegselt teha ning sellekohane vajadus meenub alles

tagajärgede saabumisel (näiteks juhul kui kohtutäitur asub rahatrahvi sundtäitma).

Seadusandja on aga tähtaja ennistamise aluse sidunud olukordadega, kus inimesel esineb

toimingu tähtaegse tegemise osas takistus, mida ta mõjutada ei saa ja milline on tema suhtes

ka paljuski ettenägematu. Kaebaja poolt esitatud selgituste ja materjalide pinnalt kohus seda

aga sedastada ei saa. Seoses kaebetähtaja ennistamata jätmisega, tuleb nentida, et kaebus

kohtuvälise menetleja otsusele on esitatud hilinenult, mis tulenevalt VTMS § 118 lg 2

punktile 1 on aluseks kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

Kohus palus 11.02.2026 määrusega ka täpsustada, kas kaebuse esitaja taotleb kaebuse

läbivaatamist suulises või kirjalikus menetluses ja esitada kaebuses toodud taotluste

põhjendamisel kasutatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Menetlusalune isik 18.02.2026

saadetud täiendatud kaebuses ei toonud välja, kas soovib kirjalikku- või istungimenetlust.

Nagu eelpool ka toodud, siis kaebuse esitaja ei tõendanud enda terviseseisundist tulenevaid

põhjuseid, miks ei olnud tema poolt kaebuse esitamine tähtaegselt võimalik. Täiendatud

kaebuses on toodud, et kinnipidamisel juhtis sõidukit, et sõita lähimasse

tehnoülevaatuspunkti, kuid pärast väärteoprotokolli saamist ei julgenud ta enam

tehnoülevaatuspunkti poole sõita ja parkis auto ära ning hiljem tehnoülevaatusesse ei läinud.

Ka asjaolu lähimasse tehnoülevaatuspunkti sõitmise osas on kaebuse esitaja poolt tõendamata

ning neid saab pidada paljasõnalisteks. Seega ei ole kaebuse esitaja kaebuses esinevaid

puuduseid kõrvaldanud. Kuivõrd kaebuse esitaja kaebuse käiguta jätmise määruses märgitud

kaebuses esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud, kohalduvad VTMS § 118 lg 2 p 3 sätted ning

kohus peab tegema kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, saatma määruse koopia

kaebuse esitajale ja tagastama kaebuse selle esitanud isikule.

Kuna kaebuse esitaja on kaebuse saatnud e-toimiku, puudub vajadus kaebuse esitajale

kaebuse paberkandjal tagastamiseks. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse kaebuse

esitaja elektronposti aadressile, jättes kaebuse paberkandjal tagastamata.

Siim Mõistlik

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/