2-25-122286/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus eurot ja 27.01.2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1036,04 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-122286/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1036,04 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-122286
Tsiviilasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T-P A Lvastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
9487,58 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood
11693223); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit
Kirotar (e-post: priit.kirotar@lmp.ee);
Kostja: T-P A L(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:
xxxx, telefon: xxxx)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus
summas 6443,40 eurot, millest põhinõue moodustab 4743,79 eurot, intress 663,57
eurot ja 27.01.2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1036,04 eurot.
3. Mõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav
viivis 0,13% põhinõude (4743,79 eurot) tasumata osalt päevas alates 28.01.2026. a
(kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3044,18
eurot.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2 Mõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja
menetluskulud summas 1137,2 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1137,2) eurot) tuleb kostjal T-P A L
tasuda hagejale Krediidikaitse Grupp OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või
nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või EE604204278601694436 Coop Pank AS.
Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Kohtu selgitused
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata
jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati
kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja
esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3).
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab
vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS
§ 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab
menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud
kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas
10.03.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku
1394,95 eurot, millest 770 eurot on asjas tasutud riigilõiv ja 624,95 eurot on hageja
õigusabikulud. Hageja tõi esile, et lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot (ilma
käibemaksuta) ja hageja on menetluskulude nimekirja esitamise hetkeks kandnud
õigusabikulusid summas 624,95 eurot (käibemaksuga).
Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud
hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 770 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab
kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on
põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust
tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
Hageja esitas kohtule lepingulise esindaja ajakulu, mis oli kokku 3 h 36 minutit. Kohtu
hinnangul ei ületa hageja põhjendatud ajakulu praegusel juhul õiguslikult vähekeeruka
tüüphagi koostamiseks koos kõigi vajalike toimingutega (sh kliendisuhtlus, dokumentide
analüüs ja menetluskulude nimekiri) 2 h. Tunnihinda 140 eurot/h (lisandub käibemaks)
peab kohus advokaadi puhul mõistlikuks. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud
hüvitamisele summas eurot (ilma käibemaksuta) ja kokku 347,2 eurot (koos
käibemaksuga 24%). Hageja kinnitas, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada ning soovib
õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
Kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud
menetluskulud summas 1137,2 eurot (20 + 770 + 347,2). Eeltoodust tulenevalt mõistab
kohus välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 1137,2 eurot. Kohus
märgib, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas
1137,2 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse
jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et
menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik