Legislator Case Law & Legislation
2-25-122286/6 AI generated

2-25-122286/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-122286/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus eurot ja 27.01.2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1036,04 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-122286/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1036,04 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-122286

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T-P A Lvastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

9487,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Priit

Kirotar (e-post: priit.kirotar@lmp.ee);

Kostja: T-P A L(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx, telefon: xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevus

summas 6443,40 eurot, millest põhinõue moodustab 4743,79 eurot, intress 663,57

eurot ja 27.01.2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1036,04 eurot.

3. Mõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav

viivis 0,13% põhinõude (4743,79 eurot) tasumata osalt päevas alates 28.01.2026. a

(kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3044,18

eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2 Mõista kostjalt T-P A L hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 1137,2 eurot, millele lisandub käibemaks.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1137,2) eurot) tuleb kostjal T-P A L

tasuda hagejale Krediidikaitse Grupp OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või

nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või EE604204278601694436 Coop Pank AS.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab

vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas

10.03.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku

1394,95 eurot, millest 770 eurot on asjas tasutud riigilõiv ja 624,95 eurot on hageja

õigusabikulud. Hageja tõi esile, et lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot (ilma

käibemaksuta) ja hageja on menetluskulude nimekirja esitamise hetkeks kandnud

õigusabikulusid summas 624,95 eurot (käibemaksuga).

Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv summas 770 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab

kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on

põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

Hageja esitas kohtule lepingulise esindaja ajakulu, mis oli kokku 3 h 36 minutit. Kohtu

hinnangul ei ületa hageja põhjendatud ajakulu praegusel juhul õiguslikult vähekeeruka

tüüphagi koostamiseks koos kõigi vajalike toimingutega (sh kliendisuhtlus, dokumentide

analüüs ja menetluskulude nimekiri) 2 h. Tunnihinda 140 eurot/h (lisandub käibemaks)

peab kohus advokaadi puhul mõistlikuks. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud

hüvitamisele summas eurot (ilma käibemaksuta) ja kokku 347,2 eurot (koos

käibemaksuga 24%). Hageja kinnitas, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada ning soovib

õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.

Kokku koos riigilõivuga määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud summas 1137,2 eurot (20 + 770 + 347,2). Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 1137,2 eurot. Kohus

märgib, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas

1137,2 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik