2-25-14030/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-14030

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P. B. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1971,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S. R.

Kostja: P. B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi P. B. vastu osaliselt.

2. Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia Eesti AS-i ja P.

B. vahel 6. veebruaril 2022 sõlmitud kliendilepingust ja ning 7. veebruaril 2022

sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tulenev põhivõlg 37,83 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 27,41 eurot ning viivis põhivõlalt (37,83 eurot) alates 28. augustist

2025 kuni põhivõla (37,83 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24% aastas.

3. Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia Eesti AS-i ja P.

B. vahel 7. veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust 2082543 tulenev põhivõlg

881,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 49,21 eurot ning viivis põhivõlalt

(881,20 eurot) alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud maakohtus 56% ulatuses P. B. kanda ja 44% ulatuses

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks

välja 460,32 eurot.

6. Mõista P. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis

menetluskuludelt (413 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

Kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 27. augustil 2025

hagi P. B. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja täpsustas hagiavaldust 23. septembril

2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Telia Eesti AS-i ja kostja vahel

6. veebruaril 2022 sõlmitud kliendilepingust ja 7. veebruaril 2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr 2082543 tulenev põhivõlg 950,25 eurot, intress 64,51 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 688,55 eurot. Lisaks

viivised alates 27. augustist 2025 kuni põhinõude (950,25 eurot) täitmiseni lepingus

kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS

(edaspidi Telia või krediidiandja) järgmised lepingud:

-

6. veebruaril 2022 sõlmiti kliendileping, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida

lepinguid Telia pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka

muid tasulisi teenuseid.

-

7. veebruaril 2022 sõlmiti järelmaksuleping 2082543 seadmete ostmiseks, mille

netohind on 1138,80 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 21,9% aastas, lepingutasu

19,90 eurot, mille eest kohutus tasuma perioodilise arvega. Lepingu sõlmimisel

tasus kostja sissemakse 20% kauba kogumaksumusest, s.o 227,76 eurot, seega

jäi kostjal maksegraafiku alusel tasuda 930,94 eurot.

-

7. veebruaril 2022 sõlmiti järelmaksuleping 2082543 alusel sõlmisid Telia ja

kostja seadmekindlustuse lepingu seadme kindlustamiseks. Kindlustusmakse

summa ühes kuus oli 7,90 eurot.

-

7. veebruaril 2022 sõlmiti kokkuleppe teenuse „Telia Leheriiul“ osutamiseks,

teenustasuga 4,99 eurot kuus. Kostja sai teenuselt soodustust üheks kuuks

soodushinnaga 0 eurot, seega sai kostja teenust kasutada tasuta.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1138,80 eurot,

intressimäära 21,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20. veebruar 2025,

osamaksete arvu 36 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot, lepingu haldustasu

0 eurot. Järelmaksulepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 25,09% ja krediidi

kogukulu 1500,09 eurot.

Telia on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete

otsuseni. Telia tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui sissetulekud.

Telia tegi otsuse taotluses esitatud andmete põhjal. Taotluses on kostja oma

sissetulekuks märkinud 900 eurot, igakuised kohustused puudusid. Telia hindas

taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks

oli 225 eurot. Lepingu 2082543 tegelikuks kuumakseks kujunes 35,51 eurot kuus.

Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostjal

järelmaksu taotlemise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Seadusest ei tulene nõuet, et

tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet. Pangakonto

väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime

hindamiseks piisav.

Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on võlgnevus kasutatud

lisateenuste eest kokku 37,83 eurot, järelmaksulepingust tulenev võlgnevus on 912,42

eurot. Põhivõlg kokku 950,25 eurot. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses

alates teisest maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines nelja üksteisele järgneva

tagasimaksega.

Seoses lepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu

põhiosamaksed kogusummas 834,89 eurot, nagu kajastub arvel nr 07202209258614.

Nimetatud summa lisandus juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele

osamaksetele 142,04 eurot (4×35,51) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev

sissenõutavaks muutunud võlgnevus 976,93 eurot (834,89+142,04).

Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intress 64,51 eurot

(16,66+16,30+15,95+15,60). Järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa oli seega

912,42 eurot (976,93-64,51).

Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata osutatud lisateenuste eest 37,83

eurot ning järelmaksulepingust tulenev 912,42 eurot. Kokku on põhivõlg 950,25 eurot

(37,83+912,42).

Telia saatis kostjale 7. juunil 2022 lepingute lõpetamise hoiatuse koos täiendava

tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 21. juunil 2022. Kuivõrd kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud

üles 22. juunil 2022. Telia loovutas 13. novembril 2024 hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi,

kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist võlaõigusseaduse (VÕS) 1132 lg 2 ja

lepingu üldtingimuste p 8.1.11 alusel. Hageja sissenõudekulude 40 euro nõue kujuneb

järgmiselt: 27. detsembril 2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 6. jaanuaril

2025 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13. veebruaril 2025 kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, s.o nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni

teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud.

Hageja nõuab kostjalt viivist seaduse ja üldtingimuste p 10.8.1 alusel kolmekordses

seaduses sätestatud viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks

muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21. augustist 2022

põhisummalt 950,25 eurolt kuni hagiavalduse esitamiseni 27. augustil 2025.

Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 688,55 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka

viivis ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni

kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis

arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et Telia on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohus hindab esmalt tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõude põhjendatust

(p-id 6-18) ning seejärel teenuste eest tekkinud võlgnevuse põhjendatust (p-id 19-20).

6. Kohus leiab hagiavalduse ja selle lisade põhjal, et hageja nõue tuleneb osaliselt

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult

tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu

või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023,

2-21-20479/30, p 11). Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega

krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma.

7. 7. veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksuleping 2082543 sisaldab intressi tasumise

kokkulepet, seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga.

8. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5

tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid

piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg

7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas

leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas

on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust

(Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs.

GK, p 46).

9. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja

lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

10. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 7. veebruaril 2022 järelmaksulepingu nr

2082543 (dtl 20-23). Lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1138,80 eurot.

Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 25,09% aastas.

Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november

2021 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Selle kolmekordne

määr on 50,85%. Seega ei ületanud lepingus toodud krediidi kulukuse määr Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisummat 1138,80 eurot, intressimäära 21,9%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 20. veebruar 2025, osamaksete arvu 36 kuud, laenulepingu sõlmimise

tasu 19,90 eurot, igakuist lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 4). Seega on krediidi kulukuse

määr kooskõlas seadusega.

11. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

12. Hageja märkis, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis kontrollis Telia

maksehäirete olemasolu ja tuvastas, et järelmaksu taotlemise ajal kehtivaid

maksehäireid ei olnud (dtl 83) ning omandas teabe kostja varalise seisundi ja kohustuste

kohta taotlusest (dtl 6). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise raames ei ole

Telia kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud.

Kohus leiab, et Telia kui krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisust lepingu

sõlmimisel piisavalt kontrollinud. Hageja ei ole kindlaks teinud kostjal sissetulekute

olemasolu ega kohustuste mahtu või struktuuri. Tarbijakrediidilepingute sõlmimisel ei

ole kogutud kostja pangakonto väljavõtteid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta

kogutud muu teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja laenutaotluses

märgitud andmete kontrollimiseks.

Eelnevat arvestades ei saanud Telia jõuda kohtu arvates järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

13. Kohus leiab eelneva põhjal, et Telia ei ole teavet kostja majandusliku seisundi

kohta piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku

laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal,

kohtumenetluses hagejal.

Kohus on eelnevat arvestades tuvastanud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet kostjaga järelmaksulepingut sõlmides. Krediidiandja on rikkunud

enda kohustust võtta arvesse kõiki talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediiti tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Samuti on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija

esitatud teavet jättes küsimata pangakonto väljavõtte (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

15. Telia loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 63).

16. Kohus leiab, et kuivõrd järelmaksulepingu maksegraafiku järgsed kõikide

osamaksete tasumise tähtajad on praeguseks saabunud, on järelmaksulepingutest

tulenevad põhiosamaksed muutunud sissenõutavaks.

Kostja sai järelmaksulepingu alusel kauba väärtuses 1138,80 eurot. Kostja tasus lepingu

sõlmimisel sissemakse 20% kauba kogumaksumusest ehk 227,76 eurot, seega jäi kostjal

tasuda põhiosa 911,04 eurot maksegraafiku alusel (dtl 83). Kostja tasus maksegraafiku

alusel esimese osamakse 29,84 eurot ning jäi võlgnevusse järgmiste osamaksetega (dtl

84). Arvestades kogu esimene osamakse järelmaksulepingust tuleneva põhivõla katteks,

on kostjal tasumata põhivõlg 881,20 eurot (1138,80 – 227,76 – 29,84).

Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud ümberarvestusest ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja järelmaksulepingu alusel tagastamata põhivõla 881,20 eurot (VÕS §

108 lg 1). Hageja järelmaksulepingust tulenev põhivõla nõue jääb seda ületavas osas

rahuldamata.

17. Hagiavalduse kohaselt lepiti järelmaksulepinguga kokku intressimääras 21,9%

aastas (dtl 2). Hageja ei ole esitanud intressinõude ümberarvestust. Seetõttu on hageja

intressinõue VÕS § 4034 lg 7 kohase arvestuse puudumise tõttu ebaselge ning kohus

jätab selle tervikuna rahuldamata.

18. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivise, mille on välja arvutanud hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 27. august 2025,

ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 28. augustist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

Hagiavalduse täpsustuse kohaselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lisaks põhiosale viivis

lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21. veebruarist 2025 kuni põhiosa

881,20 euro tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.

Järelmaksulepingu maksegraafik oli kokku lepitud ajavahemikuks 9. veebruar 2022

kuni 20. veebruar 2025, s.o 36 osamakset (dtl 21-22). Seega viimase osamakse tasumise

tähtaeg oli 20. veebruar 2025 ja kostjalt tuleb välja mõista viivis alates lepingu

lõppemisele järgnevast päevast, st 21. veebruarist 2025.

Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see,

et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult

kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra

ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes.

Järelmaksulepingu alusel nõutav viivisemäär 24% aastas ületab seadusjärgset

viivisemäära. Kuna hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras, rahuldab kohus hageja viivise nõude vaid

seadusjärgses määras ja jätab rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 881,20 eurot VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, st

21. veebruarist 2025 kuni hagi esitamiseni 27. augustini 2025 summas 49,21 eurot ning

edaspidi põhivõlalt (881,20 eurot) alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eelnevat arvestades kuulub hageja viivisenõue tarbijakrediidilepingute alusel välja

mõistetavatelt summadelt rahuldamisele osaliselt. Kohus on arvutuste tegemisel

kasutanud viivisekalkulaatorit.

19. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja nõue tasumata teenuse, s.o

seadmekindlustuse eest ning võlgnevuselt arvestatud viivise nõudes on põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga seadmekindlustuse eest

tasumata 37,83 eurot. Pooled on sõlminud seadmekindlustuse lepingu 7. veebruaril

2022 kindlustusmaksega 7,90 eurot (dtl 26-27). Hagiavalduse kohaselt oli kostjal

kohustus tasuda seadmekindlustuse eest kokku 37,83 eurot. Sama nähtub hagile lisatud

arvetest (dtl 50-59). Viimase arve tasumise tähtaeg on 20. august 2022. Hagiavalduse

kohaselt kasutas kostja Telia poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Kostja ei

ole enda võlgnevust likvideerinud. Kostja ei ole hagile vastu vaielnud.

Kohtu hinnangul on hageja nõue selles osas õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma

nõuet tõendanud.

Seega mõistab kohus kostjalt 7. veebruari 2022 seadmekindlustuse lepingu ja VÕS §

108 alusel hageja kasuks välja võlgnevuse 37,83 eurot.

20. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista viivise. Hagiavalduse p 1.9.

kohaselt arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 21. augustist 2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.

augustil 2025 Telia lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punkti 10.8.1

alusel kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Seaduses sätestatud määra

aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 24%

aastas.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue tasumata seadmekindlustusteenuse võlalt on VÕS §

113 lg 1 ja lepingu alusel põhjendatud.

Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 37,83 eurolt 27,41 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis 37,83 eurolt alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla (37,83 eurot)

täitmiseni viivisemääraga 24% aastas.

21. Hageja on välja toonud, et Telia ja kostja vahel sõlmiti ka kokkulepe teenuse

„Telia Leheriiul“ osutamiseks. Hageja ei ole selle alusel kostja vastu nõuet esitanud.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS 1132 lg 2 ja

lepingu üldtingimuste p 8.1.11 alusel. Üldtingimuste p 8.1.11. kohaselt on klient Telia

nõudmisel kohustatud hüvitama Teliale seoses Telia ja/või teise isiku poolt võlanõude

sissenõudmisega tekkinud kulud.

VÕS 1132 lg 2 puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid hüvitiste

ülempiiridega. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust kulutusi nõuda, selleks peab

olema lepingus kokku lepitud (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud vlj, § 1132, p

7.3.4).

Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud võla sissenõudmiskulu

määrades. Kokkulepet ei nähtu Telia Eesti AS-i üldtingimustest ega hagi aluseks

olevatest lepingutest. Kokkulepe puudutab üksnes sissenõudmiskulu nõudeõigust, kuid

mitte sissenõudmiskulude suuruse kokkulepet seaduses sätestatud piirides.

Sellisel juhul saab hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks olla võlaõigusseaduse

kahju hüvitamise (VÕS § 115, 127 jj) sätted. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid,

mille kohaselt on hagejal tekkinud 40 euro ulatuses kahju, peavad kulud olema reaalselt

kantud ja neid tuleb tõendada. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tal

oleks 27. detsembri 2024, 6. jaanuari 2025 ja 13. veebruari 2025 meeldetuletuskirjade

saatmisega tekkinud kahju või muud kulud summas 40 eurot. Kirjade saatmine (dtl 64-

69) kahju suurust ei tõenda.

Eelnevat arvestades jätab kohus sissenõudmiskulude nõude tervikuna rahuldamata.

23. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 7. veebruari 2022 seadmekindlustuse lepingust tuleneva võlgnevuse 37,83 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 27,41 eurot ning viivise põhivõlalt (37,83 eurot) alates

28. augustist 2025 kuni põhivõla (37,83 eurot) täitmiseni viivisemääraga 24% aastas.

Kohus mõistab kostjalt välja 7. veebruaril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr

2082543 tuleneva põhivõla 881,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt

(881,20 eurot) alates 21. veebruarist 2025 kuni 27. augustini 2025 summas 49,21 eurot

ning edaspidi põhivõlalt (881,20 eurot) alates 28. augustist 2025 kuni põhivõla

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab hagi rahuldamata intressi ja sissenõudmiskulude nõudes, samuti

järelmaksulepingust tuleneva põhivõla nõudes osas, milles see ületab ümberarvestatud

nõuet, ja viiviste nõudes osas, milles see ületab seadusjärgset viivisemäära.

24. Arvestades hagihinda 1971,37 eurot, mis arvutati hagi esitamise seisuga, ja seda,

et kohus rahuldab hagi 1094,17 euro ulatuses, sh tulevikus sissenõutavaks muutuvad

viivised, mis on välja arvutatud ühe aasta eest, rahuldab kohus hagi ca 56% ulatuses.

Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda (TsMS §

163 lg 1).

25. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 71, 95), mille kohaselt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot ning õigusabikulu 676 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

(TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate

alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele 2,5 tundi, kohtu 10. septembri

2025 määrusega tutvumisele, seisukoha koostamisele, dokumentide esitamisele 1 tund

ning lõpliku seisukoha koostamisele, menetluskulude nimekirja täiendamisele,

dokumentide kohtule esitamisele 0,5 tundi. Hagejat esindas lepinguline esindaja

tunnitasuga 169 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm

10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (koos käibemaksuga) ei

ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

ajakulu vajalik ja põhjendatud eelviidatud toimingute osas osaliselt, s.o 3 tunni ulatuses

summas 507 eurot. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, kostja hagile ei

vastanud. Hageja esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu määra arvestades võib oodata

suuremat professionaalsust ja tõhusamat ajakasutust. Kohus loeb põhjendatuks hageja

menetluskulud 822 euro ulatuses (315 + 507).

Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja

menetluskulud 460,32 eurot (737,50 × 56%).

26. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

27. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)