2-25-20901/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20901

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. G. vastu võlgnevuse

7282,61 euro, intressi 243,80 euro, haldustasu 17,50 euro,

sissenõudmiskulude 100 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

9486,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S. R.

Kostja S. G. (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. G.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 7282,61

(5993,59+1289,02) eurot, intress 243,80 (194,65+49,15) eurot, haldustasu 17,50

(10+7,50) eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

1029,54 (785,99+243,55) eurot.

3. Välja mõista S. G.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 15,90% lepingu nr

L89007958590 põhinõudelt (1289,02 eurolt) aastas alates 4. detsembrist 2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Välja mõista S. G.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina lepingu nr

L89008807886 põhinõudelt (5993,59 eurolt) alates 4. detsembrist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus S. G.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud S. G. kanda.

2. Välja mõista S. G.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud

riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. G.l tasuda Aktiva Finance Group

OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Esialgne võlausaldaja AS Inbank Finance ja S. G. (kostja) sõlmisid 13.11.2020 laenulepingu nr

L89004410840, mille alusel sai kostja laenu summas 11 030 eurot. 16.05.2022 sõlmiti kokkulepe

lepingu nr L89004410840 muutmiseks ja leping hakkas kandma numbrit L89008807886.

Lepingu nr L89008807886 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 11,24% aastas ja intressimäär

9,90% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 3040,54 eurot, seega on

tasumata põhiosa summas 5993,59 eurot.

06.02.2022 sõlmis esialgne võlausaldaja kostjaga laenulepingu nr L89007958590, mille alusel sai

kostja laenu summas 3000 eurot. Lepingu nr L89007958590 kohaselt oli krediidi kulukuse määr

20,47% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks

summas 1710,98 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1289,02 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku summas 7282,61 eurot (5993,59+1289,02). Kostja

laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis

04.09.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse ning 25.09.2024 teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne

võlausaldaja loovutas 26.09.2024 nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (11,24% ja 20,47%) ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja

selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus,

et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenude andmise eel

tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1583,72 eurot ja 1856,37 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt

on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eesti Panga poolt alates 30.11.2021 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,95%. Seega vastasid lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1

ega ole tühised.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 676

eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulud summas 676 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat

tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)