2-25-17092/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2026.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-17092 Tsiviilasi A, B hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming ja selle tegemise viis kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kohtuistung 16.03.2026 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: A (isikukood XXX) Hageja II: B (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A ja B ning Yi vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1 Y kohustub tasuma Ale elatist igakuiselt alates 01.04.2026 summas 350 eurot kuni Ai täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

1.2 Y kohustub tasuma Ble elatist igakuiselt alates 01.04.2026 summas 350 eurot kuni B täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx.

1.3 Y kohustub tasuma Ale ja Ble elatise võlgnevuse perioodi eest 12.10.2025 kuni 31.03.2026 summas 500 eurot 10 kuu jooksul igakuiste maksetena 50 eurot kuus iga kuu 10. kuupäevaks.

1.4 Elatis tasutakse Xi pangakontole XXXXXXXX iga kuu

10. kuupäevaks, selgitusega „Laste elatisraha“.

1.5 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-17092 A, B hagis Y vastu elatise nõudes.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on A, B hagi Y vastu elatise nõudes. 16.03.2025 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 alusel ja TsMS § 432 alusel, et : - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik