1-24-7032/56 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

16. märts 2026

Kohtuasja number

1-24-7032

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid

Kullerkann

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Kristi Saksniidu süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning Marje Saksniidu

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsus

Apellandid

1) Kristi Saksniidu kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut

2) Marje Saksniidu kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatavad

-

Kristi Saksniit, isikukood 49209156020, elukoht XXX,

kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud

-

Marje Saksniit, isikukood 47201026025, elukoht XXX,

kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud

Kaitsjad

-

vandeadvokaat Mart Sikut (Kristi Saksniidu määratud

kaitsja)

-

vandeadvokaat Margo Normann (Marje Saksniidu valitud

kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Marja-Liina Talimaa

Kannatanu

-

K.O.

Kannatanu määratud esindaja

-

vandeadvokaat Eva Tibar

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta Tartu Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada

selle päises Marje Saksniidu isikukoodi, lugedes õigeks 47201026025.

2. Määrata OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo Kristi Saksniidule apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 267 eurot 84 senti (sealhulgas

käibemaks 51 eurot 84 senti). Jätta see menetluskulu Kristi Saksniidu kanda.

3. Marje Saksniidu valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu jätta Marje

Saksniidu kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Kristi Saksniidu süüdistus

1. Kristi Saksniitu süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta

lõi 2021. aasta talvel Viljandimaal XXX talus mitu korda kätega alaealist kasuvenda K.O. t

ülakehasse, mille tõttu tundis kannatanu valu. 17. märtsil 2022 lõi K. Saksniit talus K.O. t luuaga

vastu paremat kätt ja luuavars murdus. Pärast seda jooksis K. Saksniit kannatanule järele ja

viskas teda luuavarrega selga. Hiljem lükkas K. Saksniit K.O. e laudas pikali maha ja lõi teda

jalgadega vastu jalgu. K.O. tundis valu. 2022–2023. aasta talvel tõukas K. Saksniit talu köögis

K.O. t ning viskas teda kastruliga, mis tabas jalga ja tekitas valu. Pärast seda tõukas K. Saksniit

kannatanu järsult vastu seina ja hoidis ülakehast kinni, mistõttu ei saanud K.O. liikuda ja tema

hing jäi kinni. Samuti lõi K. Saksniit 2022–2023. aasta talvel talus mitu korda hargivarrega K.O.

reit, mistõttu tundis viimane valu ja tal tekkis hematoom. 2023. aasta jaanuaris tõukas K.

Saksniit talus K.O. t, läks puukuuri, võttis sealt halu ja hakkas sellega kannatanut peksma. K.

Saksniit tahtis lüüa haluga K.O. e jalgu, kuid viimane pani käe ette ja löök tabas paremat kätt.

Sellega põhjustas K. Saksniit K.O. ele valu ja küünarluu distaalse otsa murru. 24. mail 2023

sikutas K. Saksniit K.O. t juustest, tekitades talle valu.

Marje Saksniidu süüdistus

2. Marje Saksniitu süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et ta sikutas 2022–2023.

aasta talvel Viljandimaal XXX talus oma kasulast K.O. t juustest, mille tõttu tulid kannatanul

juuksed peast ja ta tundis valu. 15. mail 2023 lõi M. Saksniit K.O. t rusikaga kõhtu ja labakäega

vastu paremat põske, mille tõttu tundis kannatanu valu. 25. mail 2023 võttis M. Saksniit maast

mullakasti, surus selle K.O. ele näkku ja lõi sellega talle pähe, mistõttu tundis kannatanu valu.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

3. Tartu Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsusega mõisteti K. Saksniit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3

järgi õigeks 2022–2023. a talvel kannatanu tõukamises ja kastruliga viskamises ning 2023. aasta

jaanuaris kannatanu tõukamises ja puuhaluga peksmises. Ülejäänud süüdistuses toodud tegudes

tunnistati K. Saksniit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ning teda karistati rahalise

karistusega 250 päevamäära, s.o 7350 eurot. See jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6

kuu pikkuse katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. M. Saksniit mõisteti KarS § 121 lg 2 p-

de 2 ja 3 järgi õigeks 2022–2023. aasta talvel kannatanu juustest sikutamises ning 25. mail 2023

kannatanule mullakasti näkku surumises ja sellega talle pähe löömises. M. Saksniit tunnistati

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi K.O. ele 15. mail 2023 rusikaga kõhtu ja labakäega näkku

2(13)

löömises ning teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 5025 eurot, mis jäeti KarS

§ 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. K.Saksniidult ja M.

Saksniidult mõisteti kannatanu kasuks tsiviilhagi vastavalt 750 ja 400 eurot koos viivisega alates

tsiviilhagi esitamisest 28. novembril 2024 kuni hüvitise tasumiseni, arvestades, et viivis ei ületa

põhinõude summat.

(b) Põhiosa

Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 2021. aasta talvel

4. Prokurör sõnas süüdistuskõnes, et K. Saksniidu süüdistuses on ekslikult märgitud kuriteo

toimepanemise kohaks XXX talu, kuid tegelikult oli see XXX talu. Selline täpsustus ei nõua

süüdistuse kirjalikku muutmist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 268 lg-te 2 ja 3 järgi.

Süüdistataval oli võimalik aru saada, millises kohas pandi toime talle süüks arvatav kuritegu.

5. Vaidlust pole selles, et alates 2017. aastast kuni 31. augustini 2023 oli K.O. M. Saksniidu ja K.

Saksniidu hooldusperes. K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2021. aasta talvel rusikate või kätega

ülakehasse, sest kannatanu pani moosid keldris liiga kõrgele. Sellest saab järeldada, et lööke oli

rohkem kui üks, sest teda löödi mõlema rusika või käega. Kannatanu ütlused on küll

lakoonilised, kuid piisavalt selged ja detailsed. Kuigi muid otseseid tõendeid pole, kinnitavad

teised kaudsed tõendid kannatanu sõnu.

6. Anija Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a politseisse pöördumisest nähtub, et K.O. e suhtes

kasutatakse hooldusperes vägivalda ja teda koormatakse talutöödega. 26. aprilli 2023. a laste ja

perede spetsialisti vestlusest K.O. ega selgus, et K. Saksniit virutas kannatanule kaikaga vastu

reisi, sest lehmaalune laud läks katki. Anija Vallavalitsuse laste hoolekandespetsialisti L.M. u ja

tunnistaja S.L. i ütluste järgi on kannatanu neile rääkinud, et tema suhtes kasutati hooldusperes

vägivalda. 2. augusti 2023. a kohtumisel rääkis K.O. L.M. ule, et sai hooldusperes karistada ja

K. Saksniidu vägivald on seotud kannatanule antud ülesannete täitmisega. K.O. näitas L.M. ule

armi oma õlal ja rääkis, et see tekitati vikatiga. S.L. i sõnul kuulis ta K.O. elt 2023. aasta kevadel

ning juunis ja juulis, et mõlemad süüdistatavad ärrituvad kergesti ja kasutavad K.O. e suhtes

vägivalda. J.T. sõnas, et kannatanu rääkis talle 2023. aasta suvel, et M. Saksniit ja K. Saksniit

on teda füüsiliselt karistanud ning K. Saksniit ajanud teda vikatiga taga, üritanud lüüa ja kõrist

kinni võtta ning millegagi loopida. A.S. oli 2021. a juulis XXX talus ja tema arust käituti K.O.

ega väga rangelt. Kui kannatanu midagi valesti tegi, sai ta sõimata või karistada. K. Saksniit ja

M. Saksniit karjusid tema peale.

7. Asjaolud, et kannatanu on tarvitanud tubakatooteid, kasutab liiga palju nutiseadmeid ning on

varastanud hooldusperest ja koolist asju, ei kahanda tema ütluste usaldusväärsust

vägivallategude kohta. Ta rääkis kohtuistungil oma käitumisest üksikasjalikult ega varjanud neid

tegusid. Tema käitumise positiivseid ja negatiivseid külgi kinnitavad õppeasutuste

iseloomustused. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kannatanu valetas vägivallategude kohta,

kuna soovis pääseda hooldusperest oma onu juurde, et nautida vabamat elu. Esialgne info

väärkohtlemise kohta ei tulnud kannatanult, vaid Viljandi valla lastekaitsetöötajalt M.L. ult.

K.O. palus 14. veebruari 2023. a koolis politseiga vesteldes vargustest emale mitte rääkida, sest

teda ootab kodus keretäis. Samuti on K.O. rääkinud 26. aprillil 2023 Anija valla laste ja perede

spetsialistile sellest, kuidas süüdistatavad teda karistavad. Alles 21. juunil 2023 tundis kannatanu

huvi, millal saab hooldusperest lahkuda.

8. K. Saksniidu ütlused on kannatanu ütlustega vastuolus. Kuna kannatanu sõnu kinnitavad teised

tõendid, pole süüdistatava ütlused usaldusväärsed. K.O. ele löömisega valu tekitamine on

3(13)

tõendatud tema ütlustega. Samuti on K. Saksniit täiskasvanu ja kannatanu oli 2021. aasta talvel

12–13 aastane. L.M. u sõnul paistis K.O. 2023. aasta esmakohtumisel 10-aastasena. Kuna

süüdistatav lõi kannatanut mitu korda ülakehasse, tundis kannatanu valu.

9. Kuna K.O. elas M. Saksniidu ja tema tütre K. Saksniidu peres asendushooldusteenuse lepingu

alusel, oli K.O. e ja K. Saksniidu vahel lähisuhe. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et

kannatanusse suhtuti kui pereliikmesse. Tema eest hoolitseti, püüti aidata õppetöös, peeti

sünnipäevi, korraldati väljasõite ja talle usaldati erinevaid talutöid.

10. K. Saksniit pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega, sest ta lõi kannatanut mitu

korda. Ta kasutas vägivalda karistuslikul eesmärgil, sest kannatanu ei täitnud õigesti talle antud

ülesannet.

Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 17. märtsil 2022

11. K.O. e sõnul võttis K. Saksniit 17. märtsil 2022 laudast muruluua ja lõi sellega koduõuel

kannatanu kätt, mille tõttu tundis viimane valu ja muruluud läks pooleks. K.O. jooksis minema

ja K. Saksniit talle järele, visates kannatanut muruluua varrega selga. Kui mõlemad olid laudas,

lükkas K. Saksniit kannatanu pikali ja peksis teda jalgadega. K.O. e ütlused on detailsed ja

selged ning neis pole vastuolusid. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad Anija

Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a pöördumine ning L.M. u ja S.L. i ütlused, mille järgi kasutasid

süüdistatavad K.O. e vastu vägivalda. K. Saksniit väitis, et pole kuritegu toime pannud. Tema

ütlused on ebausaldusväärsed, sest on vastuolus kannatanu detailsete ütlustega. K. Saksniit pani

kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega, sest lõi kannatanut muruluuaga nii tugevasti, et

see purunes. Samuti lõi ta kannatanut jalgadega.

Kristi Saksniidu süüdistus 2022–2023. a talvel kastruliga viskamises

12. K.O. e sõnul viskas K. Saksniit teda väikese rohelise pika varrega kastruliga, mis tabas teda

alakehasse ja tegi haiget. Pärast seda tõukas K. Saksniit kannatanu vastu seina, nii et viimasel jäi

hing kinni. Seda tegi K. Saksniit seetõttu, et voolik jäätus keldrimäel ära ja kannatanu oli selles

süüdi.

13. J.T. sõnas kohtuistungil, et K.O. oli rääkinud talle sellest, kuidas K. Saksniit viskas teda potiga.

Hiljem täpsustas J.T. , et kumbki süüdistatavatest viskas kannatanut kastruliga. K. Saksniidu

sõnul pole köögis vaba seina, kuhu saaks kedagi tõugata ning valge väike kastrul tõstetakse välja

ainult sügisel õunamahla tegemiseks. Ka M. Saksniit ütles, et köögis pole vaba seina.

14. Kannatanu ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu kuriteo toimepanemise aega. Samuti ei

öelnud kannatanu, et teda visati just XXX talu köögis. Mõlema süüdistatava sõnul pole köögis

vaba seina ja sündmuskoha vaatlust tehtud pole. Kahtlusi kuriteo toimepanemise kohas pole

võimalik kõrvaldada. Kuna süüdistusest ega kannatanu ütlustest ei tulene kastruli materjali, tuleb

lugeda K. Saksniidu ütlustega tõendatuks, et XXX talu köögis oli ainult väiksem plastikust

kastrul. Sellest tõuseb kahtlus, kas sellise kastruliga viskamine võib tekitada valu. Kannatanu

ütluste järgi jäi tal vastu seina lükkamisest hing kinni, kuid ta pole maininud, et tundis valu.

Kuna kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis tekkisid kõrvaldamata kahtlused, tuleb need

tõlgendada süüdistatava kasuks ja ta õigeks mõista.

4(13)

Kristi Saksniidu süüdistus 2022–2023. a talvel hargivarrega löömises

15. K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2022. või 2023. aasta talvel hargivarrega alakehasse, mille tõttu

tundis kannatanu valu ja sai sinika. K.O. e ütlused on selged ja vastuoludeta ning

usaldusväärsed. Kannatanu sõnu kinnitavad S.L. i, J.T. i ja A.S. ütlused ning Anija

Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a pöördumine. K. Saksniit pani teo toime otsese tahtlusega, kuna lõi

K.O. t nii tugevasti, et tekkis hematoom.

Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 2023. a jaanuaris

16. K.O. rääkis, et 2022–2023. a talvel peksis K. Saksniit tema kätt puuhaluga või tahtis tema jalga

lüüa, kuid kannatanu pani käe ette. See toimus puukuuri juures ja K. Saksniit karjus talle: „Türa

hiinlane, sa ei oska oma töid teha!“ K.O. tundis suurt valu ja paar päeva hiljem viis M. Saksniit

ta haiglasse, käskides tal öelda, et oli kukkunud. K.O. el oli käeluu murd ja käsi pandi kipsi.

17. J.T. i sõnul rääkis K.O. talle, et tal on korra käeluu katki läinud. Haiglas oli K.O. öelnud, et

kukkus, kuid tegelikult põhjustas selle üks süüdistatavatest. J.T. ile meenus ka see, et K. Saksniit

olevat kannatanut puuhaluga löönud, mille tõttu läks käeluu puruks. Samas ei osanud tunnistaja

öelda, millal see toimus. L.M. u sõnul sai ta teada, et K.O. el olevat käeluu katki olnud. Ta küsis

perearstilt väljavõtte ja kuulis K.O. elt, et kumbki süüdistatavatest lõi käe puuhaluga katki.

Viljandi Haigla epikriisist nähtub, et K.O. el tuvastati 6. jaanuaril 2023 küünarluu distaalse

alaotsa murd ja ta oli libedaga kukkunud.

18. K. Saksniidu venna K.S. sõnul tuli K.O. talvel talle appi kartulikotti autost maha tõstma. Tal

olid jalas crocsid ja kuna need on sileda tallaga, siis ta kukkus. M. Saksniit viis kannatanu

haiglasse, kui käsi läks paiste. T.A. nägi, kui K.O. e käsi oli kipsis. Viimane selgitas talle, et oli

libedaga kukkunud. M. Saksniidu sõnul hakkasid K.O. ja K. Saksniit ühel neljapäevaõhtul

autost asju maha tõstma. M. Saksniit nägi, kuidas K.O. tõusis püsti ja ütles, et midagi ei läinud

katki. Järgmisel päeval läksid nad haiglasse. K. Saksniidu sõnul pole ta kannatanut puuhaluga

löönud, kuid K.O. on talle rääkinud, et kukkus, kui tõstis K. Saksniiduga autost asju maha.

Süüdistatavate ja tunnistajate ütlused on detailsed ja eluliselt usutavad. Kohtul puudub alus neis

kahelda. Kannatanu ja J.T. i ütlused on ebausaldusväärsed. Seetõttu tuleb K. Saksniit õigeks

mõista.

Kristi Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 24. mail 2023

19. K.O. e sõnul sikutas K. Saksniit teda juustest, sest ta oli jätnud taimed kastmata. Kannatanu

tundis valu. Juures viibis ka M. Saksniit, kes räuskas. Kannatanu sõimati läbi ja talle öeldi, et ta

ei saa ühegi tööga hakkama. K.O. e ütluste usaldusväärsust kinnitavad Anija Vallavalitsuse 7.

juuli 2023. a pöördumine. K.O. rääkis 21. juuni 2023. a kodukülastusel, et süüdistatavad

karjuvad pidevalt ja probleem on selles, et taimed kuivavad ruttu ära. Samuti ütles ta, et 24. mail

sikutas K. Saksniit teda juustest. L.M. u, S.L. i ja J.T. i sõnul on kannatanu neile rääkinud, et ta

on koormatud talutöödega ja süüdistatavad karistavad teda füüsiliselt. K. Saksniit pani kuriteo

toime otsese tahtlusega, sest ta tõmbas kannatanult juukseid välja.

Marje Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 2022–2023. a talvel

20. K.O. e ütlused on äärmiselt napid. Kaitsja küsis temalt, et kuidas ta tegi kindlaks, et juuksed

tulid ära. K.O. vastas seepeale, et Kristi peos oli näha. Seejärel küsis kaitsja, kas see oli Kristi,

kes juuksed peast ära tõmbas, ja kannatanu vastas jaatavalt. M. Saksniidu süüdistuse kohta

kannatanule midagi täpsemat meelde ei tulnud. Kaitsja korduvatele küsimustele kuriteo

5(13)

toimepanemise kohta vastas kannatanu „siis see oli Marje“. Sellest K.O. ei kõnelenud, kas ta

valu tundis. Star programmi sissekandest ega L.M. u, S.L. i ja J.T. i ütlustest ei nähtu, et M.

Saksniit oleks K.O. t juustest sikutanud. Kannatanu ütlused ei kummuta kahtlusi selles, kas

kuritegu toimus. Seetõttu tuleb M. Saksniit õigeks mõista.

Marje Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 25. mail 2023

21. K.O. e sõnul tiris M. Saksniit ta kasvuhoone juurde ja näitas musta plastmassist mullakasti, mis

oli üle kastetud. M. Saksniit võttis selle enda kätte, surus K.O. ele näkku ja lõi selle talle pähe.

M. Saksniit hoidis ühe käega mullakasti alt ja teisega kannatanu kraest ning muld läks viimasele

krae vahele. K.O. e sõnul oli kast umbes A4 paberilehe suurusega. M. Saksniidu sõnul on

kasvuhoone juures suured segukastid, mille sees on tomati- ja kurgitaimed. Väiksemaid kaste

pole. Tervise tõttu ei saa M. Saksniit ühe käega kaste maast tõsta ja neid kuhugi suruda. K.

Saksniit kõneles samuti sellest, et tegu on segukastidega, millesse on pandud muld ja mida ei saa

üksi tõsta. T.A. i sõnul on XXX talus suured mullakastid. Kuna kannatanu ütlused on

süüdistatavate ja tunnistaja ütlustega vastuolus, tuleb need tõendikogumist välja jätta.

22. M. Saksniidu ütlustest nähtub, et tal on mõlemal käel karpaalkanalite sündroom ja käsi on

opereeritud. Lisaks ei saa ta vasaku õla tõttu tõsta kätt kõrgele. Töötukassa 4. septembri 2018. a

otsuse järgi polnud M. Saksniidul 17. augustist 2018 kuni 16. augustini 2021 töövõimet. Tal

tuvastati tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ning käte valu ja nõrkuse tõttu oli

piiratud igapäevatoimingud ja asjade tõstmine. Haigusjuhtumite järgi diagnoositi tal 29.

oktoobril 2015 karpaaltunneli sündroom ja 12. detsembril 2023 õlanuki kildumise sündroom.

Tal on jõud ülajäsemetes langenud ja ei saa kodus süüa teha. Kuna mullakastid olid suured ja

rasked ning M. Saksniit ei saanud neid tõsta, pole K.O. e ütlused mullakastiga löömise kohta

usaldusväärsed. Seetõttu tuleb M. Saksniit õigeks mõista.

Marje Saksniidu süüdistus kehalises väärkohtlemises 15. mail 2023

23. K.O. e sõnul märkas M. Saksniit, et lehm oli lõhkunud vanni ja keti ning lõi kannatanut enam

kui ühe korra rusikaga kõhtu ja korra labakäega näkku. Ehkki kannatanu ütlused on lakoonilised,

sisaldavad need teo toimepanemise aega, kohta, viisi ja teo toimepanijat. Tema ütlused on selged

ja detailsed ning nende usaldusväärsust kinnitab L.M. u 26. juuli 2023. a sissekanne Star

programmi: „K.O. i onu saatis valda e-kirja, milles teatas, et K.O. kardab minna hooldusperesse

tagasi, soovib jääda elama onu peresse. K.O. i sõnul Marje karistab teda, lööb.“ L.M. rääkis ka

kohtus, et kannatanu kallal kasutati hooldusperes vägivalda. S.L. i sõnul kuulis ta 2023. a

aprillis, juunis ja juulis K.O. elt, et süüdistatavad on tema peale karjunud, teda sõimanud,

alandanud ja peksnud, sundinud nõgesepõõsas istuma, virutanud talle kaikaga ning visanud teda

kivi ja kastekannuga. J.T. i sõnul rääkis K.O. , et M. Saksniit on teda labakäega näkku löönud.

M. Saksniidu ütlused on ennastõigustavad.

24. K.O. oli M. Saksniidu hooldusperes ja süüdistatavate sõnul suhtuti kannatanusse kui

pereliikmesse. KarS § 121 lg 2 p 2 mõistes on sõltuvussuhe näiteks vanema ja lapse suhe. Sellest

saab rääkida siis, kui üks inimene on teisele allutatud ega lähtu oma vabast tahtekujundusest,

vaid teise inimese mõjust. Kuna M. Saksniidu teos puudub korduvus, tuleb KarS § 121 lg 2 p 3

jätta välja. M. Saksniit pani teo toime otsese tahtlusega, ses lõi kannatanut mitu korda.

Karistus

25. K. SAKSNIIT süü on keskmine, sest ta on pannud 2,5 aasta jooksul toime 4 kehalise

väärkohtlemise episoodi, millega tekitas kannatanule valu. Ühe korra sai kannatanu ka

6(13)

hematoomi. Tema teos on kaks kvalifitseerivat tunnust ja ta pani teo toime otsese tahtlusega. K.

SAKSNIIT pole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Töökohas iseloomustatakse teda

positiivselt. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna K. SAKSNIIT pole

kriminaalkorras karistatud ja viimasest kuriteost on möödunud pikk aeg, mille jooksul pole ta

uusi süütegusid toime pannud, tuleb mõista rahaline karistus keskmises määras ehk 250

päevamäära. Neil põhjustel tuleb karistus jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata.

26. M. Saksniidu süü suurus jääb alla keskmise, sest ta pani toime ühe kehalise väärkohtlemise ja

tekitas kannatanule valu. Tema teos on üks kvalifitseeriv tunnus ja ta pani teo toime otsese

tahtlusega. M. Saksniitu pole varem kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et kuritegu oli

juhuslik. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna teost on möödunud

pikk aeg, tuleb M. Saksniitu karistada rahalise karistusega, mis on alla keskmise määra ehk 150

päevamäära. Kuna teda pole varem kriminaalkorras karistatud ja teost on möödunud pikem aeg,

mil M. Saksniit pole uusi kuritegusid toime pannud, tuleb karistus jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3

alusel 1-aastase katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata.

Tsiviilhagi

27. K.O. esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudmiseks M. Saksniidult ja K. Saksniidult

vastavalt 10 000 ja 15 000 euro ulatuses või kohtu äranägemisel õiglase summa hüvitamiseks.

Tsiviilhagis on märgitud, et K.O. kannatas aastaid süüdistatavate füüsilise ja emotsionaalse

vägivalla all ning hingepiinade mõju kestab siiani. Kohtuistungil taotles kannatanu esindaja

tsiviilhagi rahuldamist ulatuses, milles kohus peab seda õiglaseks. Prokurör leidis, et M.

Saksniidult on põhjendatud välja mõista 2500 eurot ja K. Saksniidult 5000 eurot tsiviilhagi

katteks.

28. Psühholoogi 28. novembri 2023. a kokkuvõtte järgi on K.O. el enesetapumõtted ja väga madal

enesehinnang. Lisaks viibis K.O. pärast hooldusperest lahkumist 14 päeva psühhiaatrilises

raviasutuses uuringutel. Võttes arvesse ka kannatanu ütlusi ja muid tõendeid, kohtupraktikat,

milles on sarnastel asjaoludel mõistetud välja 50–300 eurot, elukalliduse tõusu ning

süüdistatavate majanduslikku seisu ja nende käitumist pärast kuritegusid, tuleb K. Saksniidult

mõista K.O. e kasuks 750 eurot ja M. Saksniidult 400 eurot. Lisaks tuleb välja mõista viivis

alates tsiviilhagi kohtule esitamisest 28. novembril 2024 kuni hüvitise tasumiseni, võttes

arvesse, et viivis ei ületaks põhinõuet.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kristi Saksniidu kaitsja apellatsioon

29. Maakohtu otsuse vaidlustas K. Saksniidu kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, K.

Saksniidu õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja väited on lühidalt

järgmised.

30. K. Saksniit pole K.O. t 2021. aasta talvel ega 17. märtsil 2022 kehaliselt väärkohelnud. K.O. e

ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need pole järjepidevad. K.O. ei rääkinud Anija valla

spetsialistile tema löömisest 2021. aasta talvel mooside liiga kõrgele panemise pärast.

Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei kinnita L.M. u ega S.L. i ütlused. Pole tõendatud, et K.

Saksniit löönuks K.O. t lehmaaluse laua katki olemise tõttu kaikaga vastu reisi. KrMS § 66 lg 21

järgi pole L.M. u, S.L. i ja A.S. e ütlused tõendiks. K. Saksniit kinnitas, et ta ei ole kuritegusid

toime pannud ja K.O. el polnud kohustust talutöid teha. A.S. viibis XXX talus vaid mõni päev

7(13)

ning oskas rääkida sellest, et K.O. tegi talus erinevaid töid ja teda karistati, kuid ei kirjeldanud,

kuidas seda tehti.

31. 16. septembri 2022. a juhtumiplaanis pole hooldusperele ühtegi etteheidet. K.O. varastas kodust

ja koolist raha ning hakkas suitsetama, mida süüdistatavad ei lubanud. Seega esineb kahtlus, et

ta mõtles vägivalla kasutamise välja, soovides XXX talust minema saada. K.O. tahtis elada onu

J.T. i juures, sest tema lubas suitsetada. Pole usutav, et kui K.O. e suhtes kasutati vägivalda

2021. aastal, tuli see välja alles 2023. aasta kevadel. Kuna sündmuskohta ei ole vaadeldud, on

ebaselge, kus tegu toime pandi.

32. Kohus leidis õigesti, et K. Saksniit pole K.O. t kastruliga visanud ega teda puuhaluga peksnud.

Asjaolu, et K. Saksniit lõi K.O. t 2022–2023. a talvel hargivarrega, pole tõendatud. Kuriteo

toimepanemise aega pole võimalik peale kannatanu ütluste millegagi tuvastada. Samuti ei

selgitanud kannatanu, mille eest teda hargivarrega löödi. Tema ütlused on umbmäärased.

33. Ükski tõend peale kannatanu ütluste ei kinnita seda, et K. Saksniit sikutas teda 24. mail 2023

juustest. Alguses rääkis kannatanu, et teda tutistas M. Saksniit, hiljem muutis ütlusi ja sõnas, et

seda tegi hoopis K. Saksniit. Samuti ütles ta, et ei näinud juukseid K. Saksniidu peos, kuid

seejärel leidis, et ikkagi nägi. Seega pole tema ütlused usaldusväärsed.

Marje Saksniidu kaitsja apellatsioon

34. Maakohtu otsuse vaidlustas M. Saksniidu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist, M. Saksniidu

õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja väited on lühidalt järgmised.

35. Maakohtu otsuses on märgitud vale isikukood. M. Saksniit mõisteti kahes talle süüks arvatud

kuriteos õigeks ja ühes tunnistati süüdi. Maakohus mõistis M. Saksniidu õigeks, kuna ei pidanud

kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. See tähendab, et kannatanu ütlused tervikuna pole

usaldusväärsed ja M. Saksniit tuleb kõigis tegudes õigeks mõista. Kohus ei analüüsinud K.O. e

ütluste järjepidevust. Pole usutav, et M. Saksniit lõi K.O. t seetõttu, et lehm lõhkus vanni või

keti. Kannatanu ütlused ei haaku teiste tõenditega. Anija Vallavalitsuse kuriteoteates pole

andmeid selle kohta, et M. Saksniit oleks K.O. t väärkohelnud, ehkki kannatanu väitis, et

kirjutas kõik juhtumid üles ja edastas need S.L. ile. 24. aprillil 2023 on K.O. S.L. ile öelnud, et

M. Saksniit pole teda viimasel ajal löönud, kuid paar aastat tagasi lõi õrnalt vastu kätt. K.O. ei

rääkinud vägivallast ka 21. juunil 2023. See näitab, et K.O. mõtles väärkohtlemised välja, et

vabaneda asendusperes elamisest.

36. K.O. el oli motiiv valetada M. Saksniidu kohta, sest ta ei soovinud talutöid teha, varastas, tarbis

alkoholi ja nikotiini ning tahtis elada kriminaalse minevikuga onu juures. Kuna K.O. e ema

saatis talle nikotiini, takistas see tema perekonda sulandumist. M. Saksniit võis olla karm, aga ei

kasutanud vägivalda. K.O. vastas kohtuistungil 32 korda, et ei mäleta, ja 26 korda, et ei tule

meelde. Ta ei osanud selgitada löömise põhjuseid. L.M. ule ei meenunud, et K.O. oleks talle

kurtnud M. Saksniidu vägivalla kohta. Lisaks väitis L.M. , et M. Saksniit on talle rääkinud K.O.

e valetamise kohta.

37. S.L. i sõnul küsis K.O. pärast aprillikuist kohtumist, kuidas ta saaks hooldusperest ära minna.

Enne seda polnud K.O. kehalisest väärkohtlemisest rääkinud. 16. septembri 2022. a

juhtumiplaan ei osuta vägivallale. 14. veebruaril 2023 palus K.O. varastamisest hooldusperele

mitte rääkida, kuna muidu ootab teda keretäis. See pole kindel teadmine eesootavast

väärkohtlemisest. 24. aprillil 2023 teatas K.O. sotsiaaltöötajale, et M. Saksniit pole teda

8(13)

viimasel ajal löönud, kuid paar aastat tagasi lõi õrnalt vastu kätt. M.L. u 14. märtsi 2023. a

kirjast ei nähtu võimalikku väärkohtlemist.

38. L.M. u sõnul pole K.O. talle öelnud, et M. Saksniit oleks kannatanut rünnanud. Kannatanu

rääkis üksnes K. Saksniidu vägivallast. Samuti ütles tunnistaja, et K.O. kardab M. Saksniitu,

sest karistusena võetakse temalt telefon ja internet ära. J.T. i 26. juuli 2023. a kirja alusel tehtud

sissekanne Star programmis selle kohta, et M. Saksniit lööb kannatanut, ei ole usaldusväärne.

J.T. ei kinnitanud kohtuistungil, et K.O. oleks rääkinud talle, et M. Saksniit kasutab tema kallal

vägivalda. J.T. varustas K.O. t nikotiiniga ja tekitas talle sõltuvuse. K.O. e sõnu väärkohtlemise

kohta ei kinnitanud ka S.L. .

39. M. Saksniidul on diagnoositud karpaalkanali sündroom, insuliinisõltumatu suhkrutõbi,

südamekahjustusega hüpertooniatõbi, segatüüpi astma ja lubjastuv kõõlusepõletik. Seetõttu ei

saanud ta kannatanut lüüa.

Prokuratuuri vastus apellatsioonidele

40. Prokuratuur leiab, et maakohus põhjendas selgelt, millistele tõenditele tuginedes tuleb K.

Saksniit ja M. Saksniit süüdi tunnistada. Kaitsjad on apellatsioonides toodud väited esitanud

juba maakohtu istungil ja kohus vastas neile ammendavalt.

Kannatanu esindaja vastus apellatsioonidele

41. Kannatanu esindaja leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonide väited on

eksitavad ega põhine tõendite kogumil. Süüdistatavatele mõistetud karistused on erakordselt

leebed ja pole kooskõlas kohtupraktikaga. Sellele vaatamata on kannatanu jaoks peamine, et

süüdistatavad tunnistati süüdi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

42. Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas K. Saksniidu õigesti süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3

järgi K.O. e 2021. a talvel kätega löömises, 17. märtsil 2022 luuaga löömises, 2022–2023. a

talvel hargivarrega löömises ja 24. mail 2023 juustest sikutamises ning M. Saksniidu KarS § 121

lg 2 p 2 järgi 15. mail 2023 K.O. ele rusikaga kõhtu ja käega näkku löömises. Kuna ainus otsene

tõend kõnealuste kuritegude kohta on K.O. e ütlused, on vaidluse all nende usaldusväärsus.

Ringkonnakohus vastab kõigepealt apellatsioonide väidetele faktiliste asjaolude tuvastamise

kohta, hinnates kannatanu ütlusi ja teisi tõendeid (a). Seejärel võtab kolleegium kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu hüvitamise taotlused (b).

(a) K. Saksniidu ja M. Saksniidu süüküsimus

43. K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2021. aasta talvel ülakehasse rusikate või kätega, sest

kannatanu pani moosid keldris liiga kõrgele (vt maakohtu otsuse p 3.4.2, lk 8, dtl 132). K.O. e

ütlused on küll napid, kuid neist selgub, kes ja millisel viisil teda kehaliselt väärkohtles. Samuti

oskas kannatanu seostada löömist sellega, et ta pani keldris moosid liiga kõrgele. Ta tundis

löömise tõttu valu. Kolleegiumi hinnangul on K.O. e ütlused piisavad, tuvastamaks, et K.

Saksniit pani süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil toime K.O. e kehalise väärkohtlemise.

Maakohus nägi ja kuulis kannatanut vahetult ja leidis, et tema ütlused on usaldusväärsed. Ka

kolleegiumi hinnangul pole alust asuda seisukohale, et K.O. võinuks valetada.

9(13)

44. Järgmiseks rääkis K.O. sellest, kuidas samal talvel peksti teda uuesti. Ta oskas alguses öelda, et

teda löödi seepärast, et vann jäätus ära. Kuna kannatanu sõnul toimus see tükk aega tagasi ja ta

mäletas kohtueelses menetluses sellega seonduvat paremini, meenutati talle KrMS § 288 lg 9 p 3

alusel seda osa tema varasematest ütlustest. K.O. ele tuli meelde, et 17. märtsil 2022 lõi K.

Saksniit teda koduõuel muruluuaga vastu kätt, mille tõttu läks luud pooleks. K.O. jooksis ära ja

K. Saksniit jooksis talle järele, visates luuavarrega kannatanut selga. Hiljem olid nad laudas ning

K. Saksniit lükkas K.O. e pikali ja peksis teda jalgadega. (Vt maakohtu otsuse p 3.5.1, lk 13–14,

dtl 133–135). Sellest sündmusest kõneles K.O. üsna põhjalikult. Ta mäletas, et oli sel päeval

oma töö ära teinud ning et muruluud oli puidust ja selle pea plastikust. Samuti oskas ta rääkida

sellest, kumma otsaga murdunud luuast K. Saksniit teda pärast löömist viskas. Lisaks mainis

K.O. , et kui K. Saksniit teda laudas lõi, oli kannatanu selg vastu maad ja tema jalad kronksus.

Ta oli kindel, et jalgadega lõi K. Saksniit teda rohkem kui ühe korra. (Vt dtl 134.) Sellele

tuginedes tuvastas maakohus õigesti, et K. Saksniit lõi K.O. t 17. märtsil 2022 luuaga vastu kätt,

viskas selle varrega talle vastu selga ja lõi teda jalgadega. Kolleegium leiab, et kannatanu

ütluseid ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ta ei osanud öelda löömise põhjust.

45. K.O. e sõnul lõi K. Saksniit teda 2022–2023. a talvel hargivarrega alakehasse, millest tekkis

hematoom (vt maakohtu otsuse p 3.7.1, lk 17–18, dtl 151–152). Alguses ta ei mäletanud, kas

teda lõi K. Saksniit või M. Saksniit. Seejärel küsiti temalt muid küsimusi, näiteks selle kohta,

millised olid tema hinded ja kellele ta hooldusperes toimunust rääkis. Hiljem esitati K.O. ele uus

küsimus selle kohta, kes teda hargivarrega lõi, mille peale ta vastas, et seda tegi K. Saksniit.

Kuna erineval ajal toimunud kuritegudest oli möödunud aastaid ja kannatanult uuriti nii K.

Saksniidu kui M. Saksniidu tegude kohta, võis tal olla kohati raske eristada, kes konkreetse teo

toime pani. Hiljem aga see talle meenus ja ta oskas kindlalt öelda, et hargivarrega lõi teda K.

Saksniit. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et K.O. e ütlused on selleski osas

usaldusväärsed.

46. 24. mail 2023 sikutas K. Saksniit K.O. t juustest (vt maakohtu otsuse p 3.9.1, lk 21, dtl 135–

137). Seda meenutas K.O. alguses selle kaudu, et ta oli jätnud taimed kastmata, sest ta ei olnud

jõudnud seda veel teha. Ka selle kuriteo puhul ei osanud K.O. kohe öelda, kas teda sikutas

juustest K. Saksniit või M. Saksniit. See on mõistetav, sest mõlemale esitati süüdistus K.O. e

juustest sikutamises. Pärast vahepeal esitatud teisi küsimusi vastas kannatanu, et 24. mail 2023

sikutas teda juustest K. Saksniit, kuid seal kõrval oli ka M. Saksniit, kes karjus samal ajal. Seega

on kannatanu rääkinud ka sellest kehalise väärkohtlemise episoodist piisava täpsusega,

tõendamaks, et K. Saksniit on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud.

47. K.O. kõneles ka sellest, kuidas M. Saksniit teda 15. mail 2023 rusikaga kõhtu ja käega näkku

lõi. See meenus talle samuti alguses seeläbi, et lehm oli lõhkunud ära vanni või keti ja M.

Saksniit karjus kannatanu peale. Seejärel lõi M. Saksniit K.O. t rusikaga kõhtu ja labakäega

näkku. Näkku lõi ta ühe korra ja kõhtu rohkem. Kannatanu tundis sellest valu. (Vt maakohtu

otsuse p 3.12.1, lk 26, dtl 135). M. Saksniidu kaitsja leidis, et kuna teistes M. Saksniidule süüks

arvatud kehalise väärkohtlemise episoodides pidas maakohus kannatanu ütlusi

ebausaldusväärseteks, tuleb need lugeda tervikuna ebausaldusväärseks. Asjaolu, et maakohus ei

lugenud K.O. e ütlused mõne teise kuriteo kohta usaldusväärseks, ei tähenda, et tema ütlused

tuleks automaatselt tõendikogumist kõrvale jätta. Ütluste osaline arvestamine võib tulla eeskätt

kõne alla siis, kui ütlused tervikuna puudutavad mitut kuritegu ja vastuolud ilmnevad pelgalt

mõne teo osas (vt RKKK 28.05.2014, 3-1-1-131-13, p 13). K.O. andis kohtus ütlusi üheksa

erineva süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi kohta, millest kuus puudutasid K. Saksniidu ja

kolm M. Saksniidu tegusid. Maakohus tuvastas, et vastuolud ütluste ja teiste tõendite vahel

ilmnesid kokku nelja teo osas ning põhjendas, et kannatanu ütlused 15. mai 2023. a sündmuse

10(13)

kohta on selged ja detailsed ning nende usaldusväärsust kinnitavad teised tõendid (vt maakohtu

otsuse p 3.12.2, lk 26).

48. M. Saksniidu kaitsja väitel ei saanud süüdistatav K.O. t lüüa, kuna tal on erinevad

terviseprobleemid, sealhulgas karpaalkanali sündroom. Maakohus tuvastas, et M. Saksniit ei

saanud terviseseisundi tõttu raskeid asju tõsta (vt maakohtu otsuse p 3.11.4, lk 25). See aga ei

tähenda, et ta poleks saanud kannatanut rusikaga kõhtu ja käega näkku lüüa. L.M. u sõnul kohtus

ta K.O. ega 2023. aasta juunis ja tema sõnul paistis kannatanu 10-aastase poisina, ehkki oli 15-

aastane (dtl 124). Sellest saab järeldada, et kannatanu oli pigem väiksemat kasvu ja nägi välja

lapselik, mis tähendab, et tema löömine ei eeldanud märkimisväärset jõudu.

49. Kolleegium on seisukohal, et K.O. e ütlused keskse süüstava tõendina on piisavalt täpsed,

tõendamaks, et K. Saksniit ja M. Saksniit on kirjeldatud kuriteod toime pannud. Kannatanu

lausutu on küll kohati napp, ent selle sisu järjepidev. Ta ei osanud kõigile küsimustele oma mälu

järgi kohe vastata, kuid möönis, et aju on tema jaoks traumaatilised mälestused blokeerinud (21.

oktoobri 2025. a kohtuistungi protokollis kirjas „dramatiseerivad“, kuid helisalvestiselt alates

4:03 kuulda „traumatiseerivad“). Ka tunnistajate sõnul pole K.O. tema suhtes kasutatud

vägivallast kõneledes väga jutukas. J.T. rääkis, et K.O. ei ole M. Saksniidu ja K. Saksniidu

käitumise osas avameelne, sest tal on raske sellest rääkida (dtl 162). Ka S.L. i ja L.M. u sõnul oli

kannatanu vaoshoitud ja ei rääkinud vabalt (dtl 129, 169–170).

50. Kannatanu ütlusi kinnitab Anija Vallavalitsuse 7. juuli 2023. a pöördumine. Sellest nähtub, et

14. märtsil 2023 saatis Viljandi valla laste heaolu spetsialist Anija vallale kirja, mille järgi

varastas K.O. õpetajalt raha ja palus politseil sellest hoolduspere emale mitte rääkida, sest

muidu ootab teda keretäis. Anija valla laste ja perede spetsialist S.L. tegi 26. aprillil 2023

kodukülastuse, mille käigus K.O. ütles, et M. Saksniit pole teda viimasel ajal löönud, kuid paar

aastat tagasi lõi käega vastu kätt. Samuti mainis K.O. , et kevade algul läks lehmaalune laud

katki ja K. Saksniit virutas talle kaikaga vastu reisi. 21. juuni 2023. a külastusel sõnas K.O. , et

K. Saksniit ja M. Saksniit karjuvad tema peale pidevalt, sest taimed kuivavad ära. Lisaks sellele

oli K.O. jätnud meelde, et 24. mail 2023 sakutas K. Saksniit teda juustest ja M. Saksniit viskas

kastekannu tema suunas, 27. mail 2023 viskas K. Saksniit teda kiviga, ehkki ta pihta ei saanud,

ning 2. juunil 2023 ajas K. Saksniit K.O. t taga, et talle kallale minna. (I kd, tl 130–131.) Seega

on K.O. varem rääkinud muu hulgas nii sellest, et K. Saksniit lõi teda kaikaga vastu reisi ja

sikutas teda juustest, kui ka sellest, et tema peale ollakse pahased taimede kuivamise tõttu.

Samuti näitab kodukülastustel räägitu, et M. Saksniit ja K. Saksniit on tema kallal erineval viisil

vägivalda tarvitanud.

51. S.L. selgitas kohtuistungil, et käis 2023. aastal K.O. e juures kodukülastustel, kus viimane

rääkis talle, kuidas K. Saksniit ja M. Saksniit teda kohtlevad. S.L. kinnitas kirjapandut ja sõnas,

et K.O. e sõnul teda löödi, sunniti nõgesepõõsasse istuma, visati kiviga ja kastekannuga ning

virutati kaikaga vastu reisi. (Dtl 169–170, 176.) Vägivalla kasutamine nähtub ka L.M. u

ütlustest, kelle sõnul K.O. rõhutas talle, et kardab M. Saksniitu ning teda on kastekannuga

loobitud, kanister tema suunas visatud ja karistuseks nõgesepõõsasse lükatud (dtl 124 ja 129).

L.M. kõneles ka sellest, et K.O. polnud avatud ega rääkinud vabalt, vaid temaga pidi pikka

aega kahekesi vestlema, et midagi teada saada (dtl 129).

52. Star programmi (kuhu kantakse informatsioon eeskostetava kohta) väljavõttest nähtub, et 26.

juulil 2023 on K.O. e onu saatnud valda kirja, mille järgi kardab K.O. hooldusperesse tagasi

minna, sest M. Saksniit karistab ja lööb teda (I kd, tl 80). K.O. e onu J.T. kõneles ka kohtus

sellest, et hooldusperes karistatakse K.O. t vägivallaga. Kannatanu on talle rääkinud, et K.

Saksniit on teda vikatiga taga ajanud ning üritanud lüüa ja kõrist kinni võtta. M. Saksniit on

11(13)

kannatanut raputanud, asjadega visanud, kätest kinni hoidnud, vastu seina surunud ning

labakäega ja rusikaga vastu nägu löönud. (Dtl 160, 164, 166–167). K. Saksniidu kaitsja sõnul

pole tunnistajate ütlused KrMS § 66 lg 21 järgi tõend. Samas ei käsitlenud maakohus tunnistajate

ütlusi iseseisva tõendina, vaid hindas nende abil kannatanu ütluste usaldusväärsust.

53. M. Saksniidu ja K. Saksniidu kaitsjad leiavad, et K.O. e ütlused pole usaldusväärsed, kuna ta

varastas ja tarvitas tubakatooteid ning mõtles vägivalla kasutamise välja, et hooldusperest

lahkuda. Maakohus on selle väite ammendavalt kummutanud. Kannatanu ütluste usaldusväärsust

tema suhtes kasutatud vägivalla kohta ei kahanda asjaolu, et tema enda käitumine võib olla

mingil hetkel olnud muudel põhjustel hukkamõistetav. Samuti rääkis K.O. varastamisest ja

tubakatoodete tarvitamisest kohtuistungil üksikasjalikult ja midagi varjamata. Maakohus osutas

sellelegi, et teave K.O. e väärkohtlemisest ei tulnud alguses temalt endalt, vaid Viljandi valla

lastekaitsetöötaja andis Anija vallale teada, et K.O. palus 14. veebruaril 2023 koolis toimunud

vestluses politseil vargusest mitte emale rääkida, sest muidu ootab teda keretäis. Seda, kas ja

millal saaks ta hooldusperest ära minna, küsis kannatanu alles 2023. aasta juunikuus. (Vt

maakohtu otsuse p 3.4.8, lk 11–12.)

54. K. Saksniidu kaitsja leidis sedagi, et kuna K.O. ei rääkinud Anija valla spetsialistile tema

löömisest 2021. aasta talvel, pole tema ütlused usaldusväärsed. S.L. i sõnul rääkisid nad K.O.

ega alguses üldiselt ja kannatanu tõi vägivalla kohta näiteid, mis tal esimesena meelde tuli (dtl

174). Seda on S.L. i kirja pandud kokkuvõtetest ka näha, et K.O. ei keskendu konkreetsetele

sündmustele, vaid räägib toimunust üldsõnaliselt (vt käesoleva otsuse p 50). Samuti kirjeldas

S.L. , et alguses oli K.O. väga ettevaatlik. M. Saksniit käitus kodukülastuste ajal jõuliselt ja

domineerivalt ning juhtis vestlust ise, laskmata K.O. el rääkida. Kui S.L. ja K.O. said omaette

vestelda, oli viimane küll vaoshoitud, kuid julges siis rohkemat öelda, kõneledes nii füüsilisest

kui vaimsest vägivallast (dtl 169–170, 172). K.O. selgitas kohtus, et vägivalla kasutamist oli

kindlasti rohkem, kuid ta ei julgenud sellest vabalt lastekaitse töötajatele rääkida, sest ta kartis

vägivalla kordumist (dtl 144). Ka L.M. sõnas, et K.O. ele tulid kõik sündmused jooksvalt

meelde, mitte korraga (dtl 124).

55. L.M. u sõnul oli M. Saksniit ka teiste vastu agressiivne (dtl 130). S.L. , L.M. ja J.T. kirjeldasid,

kuidas käitus M. Saksniit päeval, mil mindi K.O. e asjade järele, et ta saaks onu juurde kolida.

Kõigi sõnul oli see kohtumine ebameeldiv, sest M. Saksniit suhtus nii K.O. esse kui ka teistesse

halvasti. Ta oli ründav, karjus ja süüdistas K.O. t. L.M. u sõnul olid neil hüvastijätuks võetud

kaasa tort ja lilled, kuid neid ei kutsutud isegi tuppa. M. Saksniit ei öelnud kellelegi head aega

ega andnud K.O. ele kaasa häid soove, olgugi, et oli teda aastaid kasvatanud. Selle asemel rääkis

ta K.O. e toast leitud uriinipudelist ja hakkas küsima, kuhu on K.O. nende tööriistad pannud.

(Dtl 120–121, 124, 160, 171–172.) A.S. oli 2021. aastal M. Saksniidu ja K. Saksniidu peres viis

päeva ja kirjeldas, kuidas viimased karjusid kannatanu peale iga väikseima asja pärast ja

sõimasid teda (dtl 178).

56. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus ei teinud tõendite hindamisel vigu ja kohtu vahetult

uuritud tõenditel põhineva siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Ehkki kirjalikest tõenditest

ja tunnistajate ütlustest ei nähtu, et K.O. oleks eranditult kõigist süüdistuses kirjeldatud

kuritegudest varem rääkinud, on tema väited kehalise väärkohtlemise ning M. Saksniidu ja K.

Saksniidu käitumise kohta olnud järjepidevad. Lisaks on ka tunnistajad näinud, et M. Saksniit ja

K. Saksniit käituvad agressiivselt ja ründavalt nii kannatanu kui ka teiste inimestega. Seega on

väljaspool mõistlikku kahtlust, et kuriteod, milles M. Saksniit ja K. Saksniit süüdi tunnistati,

toimusid sellisel moel, nagu kannatanu neid kirjeldab. Kolleegium ei näe vajadust ka

apellatsioonide piiridest väljumiseks KrMS § 340 lg 1 järgi ning leiab, et süüdistatavatele

mõistetud karistused pole liiga ranged ja kohus ei eksinud tsiviilhagi rahuldamisel.

12(13)

(b) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

57. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab maakohtu otsuses M.

Saksniidu isikukoodi, parandades selle õige isikukoodiga 47201026025. M. Saksniidu kaitsja

apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada ja K. Saksniidu kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

58. K. Saksniidu kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi tasu 535,68 euro (sh käibemaks 103,68 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal

apellatsiooni koostamiseks 180 minutit. Kaitsja taotleb tasu suurendamist 100% võrra.

Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi

õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise

eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt

töömahukas. Sellist põhjendatud taotlust pole kaitsja praegu ringkonnakohtule esitanud. Pelgalt

tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute märkimisest koos

ajakuluga ei piisa. Advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute

tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt

RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16.) Kolleegium ei näe tasu suurendamiseks ka põhjust,

võttes arvesse, et praeguse kriminaalasja lahendamisel pole kuigi keerukaid õiguslikke küsimusi.

Samuti sai kaitsja apellatsioonimenetluses tugineda suuresti argumentidele, mille ta esitas ka

maakohtu menetluses. Seetõttu on põhjendatud tasu toimingute eest kokku 267,84 eurot (sh

käibemaks 51,84 eurot).

59. See menetluskulu jääb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt K. Saksniidu kanda,

sõltumata sellest, et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 2 kohase otsuse.

Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise üle otsustamisel (KrMS § 185 järgi) tuleb arvesse

võtta seda, missuguses osas apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud

argumentide osakaal ning maht (vt RKKK 25.11.2020, 1-18-5815/389, p 60). Kui maakohtu

otsust ei muudeta süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni alusel ja selline kaebus osutub

täiesti põhjendamatuks, peab selle apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu hüvitama KrMS §

185 lg 2 esimese lause järgi süüdistatav (vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151 koos

viitega). Kuna ringkonnakohus ei tee KrMS § 337 lg 1 p 2 järgset otsust K. Saksniidu kaitsja

apellatsiooni alusel, jääb apellatsioonimenetluse kulu 267,84 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel K.

Saksniidu kanda. Kui K. Saksniit ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS §

423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile

sissenõudmiseks.

60. M. Saksniidu kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud

tasu koos käibemaksuga summas 1116 eurot. Kolleegium märgib, et maakohtu otsuses

täpsustuse tegemise tingib üks sissejuhatav lause kaitsja apellatsioonis, mille kohta ta kaebuses

taotlust ei esitanud. Kaitsja märgib ka ise, et see viga pole määrav ja et ta vaidlustab kohtuotsuse

selle sisu tõttu. Ülejäänud osa kokku 12 leheküljel ei too kaasa vaidlustatud otsuse muutmist.

Seetõttu tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel jätta M. Saksniidu apellatsioonimenetluse kulu tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)