2-25-116496/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

16.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-116496

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi N.I vastu

võlgnevuse ja kulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.I 01.03.2026 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja N.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast N.I 01.03.2026 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

29.01.2026 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-116496.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud N.I kanda.

Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud

hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-116496

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevas asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 26.06.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.I-lt (kostja) 130 eurot saamiseks. Pärnu Maakohtu

maksekäsu osakond tegi kostjale maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu

Maakohus lõpetas 04.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja

menetlemiseks üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 21.08.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda

kasuks välja leppetrahvi 110 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja talle kuuluva sõiduki registrimärgiga XXXXXX

06.12.2023 Tallinnas aadressil E. Vilde tee 75/77 asuvasse Maxima parklasse ning sõiduki

registrimärgiga YYYYYYY 20.05.2025 Tallinnas aadressil Ahtri 3 asuvasse parklasse.

Sõidukeid parkides sõlmis kostja hagejaga parkimislepingud. Kostja rikkus lepinguid, jättes

parkimise algusaja fikseerimata ning parkimise eest tasumata. Hageja määras mõlemal korral

kostjale leppetrahvi 55 eurot, asetades kviitungid sõidukite esiklaasidele. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 alusel leppetrahvide tasumist kogusummas

110 eurot.

Hageja saatis 22.12.2023, 24.10.2024 ja 06.06.2025 kostja registrijärgsele aadressile

nõudekirjad, nõudes leppetrahvide tasumist. Seoses kirjade saatmisega on hagejal VÕS § 1132

lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu 20 eurot tasumist.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagiavalduse vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta parkimiskorda rikkunud ega pannud toime muid

sõidukiga seotud rikkumisi. Samuti ei ole kostja trahviteateid kätte saanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 29.01.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 390 eurot koos

kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud kostja, et talle kuuluv sõiduk

registrimärgiga XXXXXX oli pargitud 06.12.2023 Maxima parklasse aadressil E. Vilde tee

75/77, Tallinn ja sõiduk registrimärgiga YYYYYYY oli pargitud 20.05.2025 parklasse

aadressil Ahtri 3, Tallinn. Lisaks esitas hageja fotod pargitud autodest. Seega on tõendatud, et

kostja parkis sõidukeid eespool viidatud kohtades ja aegadel.

Mõlema parkla tingimuste p 1 kohaselt loetakse sõidukiga parklasse sisenemisel ja parkima

asudes sõiduki kasutaja ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub

sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kuna kostjale

kuuluvad sõidukid olid pargitud hageja opereeritavatesse parklatesse, loetakse

parkimislepingud poolte vahel sõlmituks.

2-25-116496

Maxima parklas oli võimalik parkida kaks tundi tasuta tingimusel, et parkimise algusaeg on

fikseeritud parkimiskellaga. Ahtri tn 3 parklas tuli aga parkimise eest tasuda. Kostja ei

fikseerinud parkimise algust parkimiskellaga ega tasunud parkimise eest, rikkudes seeläbi

parkimislepinguid.

Maxima parkla tingimuste p 5 ja Ahtri 3 parkla tingimuste p 7 sätestavad, et

parkimistingimuste rikkumise korral on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 55 eurot. Hageja

väljastas kostjale mõlemal korral leppetrahvinõude 55 eurot. Kviitungid olid asetatud

sõidukite esiklaasidele kojameeste vahele. Alusetu on kostja väide, et ta ei ole

leppetrahvinõuet saanud. Kuivõrd kostja ei ole leppetrahvi maksmist tõendanud, on hagejal

VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.

Hageja saatis 22.12.2023, 24.10.2024 ja 06.06.2025 kostja registrijärgsele aadressile

nõudekirjad, paludes leppetrahvid tasuda. Esimese leppetrahviga seoses saatis hageja kaks

kirja ja teise leppetrahvi osas ühe kirja, mis sisaldab ühtlasi ka esimese leppetrahvi nõuet.

Hagejal on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu hüvitamist

20 euro ulatuses.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 390 eurot

(riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot lepingulise esindaja tasu 270

eurot).

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt purunes kostja sõidukil rehv, mistõttu ei olnud tal võimalik

sõitu jätkata. Ohutuse tagamiseks peatus kostja tee ääres esimeses võimalikus kohas. Seejärel

lahkus ta sõiduki juurest ja läks Foorumi keskusesse, et helistada lähedastele ja kutsuda abi.

Seega ei olnud tegemist parkimise ega parkimisteenuse kasutamisega, vaid vältimatu

hädapeatumisega, mis ei anna alust nõuda parkimistasu ega leppetrahvi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praegusel juhul

on tsiviilasja hinnaks 130 eurot, hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 7000 eurot,

mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-25-116496

8. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

9. Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta

annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi

lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks

loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11). Seega

tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on Riigikohus leidnud, et

ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest

on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba

edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel,

menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu

lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid

kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024,

2-22-100795, p 11). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse

võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13).

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et hagi

tuleb rahuldada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid

parkimislepingud ning kostja rikkus lepinguid, mistõttu on hagejal VÕS § 158 lg 1 alusel

õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist kogusummas 110 eurot. Samuti on maakohus

põhjendatult leidnud, et hagejal on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla

sissenõudmiskulu hüvitamist 20 euro ulatuses. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja on

apellatsioonkaebuses esmakordselt esitanud uue väite, et ta tegi sundpeatuse, kuna sõidukil

purunes rehv, mistõttu ei olnud tal võimalik sõitu jätkata. Maakohtus ei ole kostja sellele

asjaolule tuginenud. Samuti ei ole kostja põhjendanud, miks esitatakse uus asjaolu alles

apellatsioonkaebuses (TsMS § 652 lg-d 2 ja 3). Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja parkis

sõiduki hageja opereeritavasse parklasse rehvi purunemse tõttu, ei välista see parkimislepingu

sõlmimist. Maakohus on tuvastanud, et hageja kehtestatud tingimuste kohaselt loetakse

parkimisleping sõlmituks sõidukiga parklasse sisenemisel ja seal parkima asumisel. Seejuures

ei ole kolleegiumi hinnangul oluline, kas sõidukijuht siseneb autoga parklasse ja asub parkima

tavapärase korra raames või erakorralise sündmuse (nt rehvi purunemise) tõttu. Sõidukit

parkides pidi kostja veenduma, et ta järgib parklas kehtestatud tingimusi. Kui kostja on

parkimislepingut rikkunud, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi.

2-25-116496

12. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse. Seega vaidlustab

kostja maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

13. Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162

lg 1 alusel.

14. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud

menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot

ületavas summas, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 alusel õigus vaidlustada

menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust

(RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p-d 13-15; RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335/18, p 14).

15. Praegusel juhul ei ole kostja apellatsioonkaebuses märkinud, et ta vaidlustab temalt hageja

kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud

sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Kuna kostja ei ole vaidlustanud

temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust, on ringkonnakohtul TsMS §

637 lg 21 alusel õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka menetluskulude

jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

17. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p-i 2 järgi tagastamisele, siis

ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud.

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

19. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)