2-25-9230/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

16. märts 2026

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-25-9230

S.-M.T. hagi Mulgi Vallavalitsuse vastu kahju

hüvitamiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

4682,17 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

S.-M.T. (isikukood: XXX)

Kostja

Mulgi Vallavalitsus (registrikood: 77000453)

Kostja esindaja

X I.J.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Mulgi Vallavalitsuselt S.-M.T. kasuks kahjuhüvitis 1000 eurot. Jätta seda

ületavas osas hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud 21% kostja ja 79% hageja kanda.

4. Mõista Mulgi Vallavalitsuselt S.-M.T. kasuks välja menetluskulud 117,60 eurot.

5. Toimetada otsus kätte hagejale ja kostja esindajale.

Edasikaebe kord

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue, seisukohad ja tõendid

1. Hageja esitas kohtusse 11.06.2025 hagi, milles palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitise

4682,17 eurot (dtl 3-5). Hageja avaldas, et 11.02.2025 kell 19.52 tekkis X linnas X tänaval

kahju tema sõidukile XXX (reg nr XXX) jääkonarustest tekkinud ja tähistamata teeauku

sõitmisel. Hageja lasi kahju esmalt hinnata Siller Auto OÜ-l (dtl 26). Hageja märkis, et teel

asuvat löökauku ei olnud märgistatud ja seda ei olnud võimalik vältida. Hageja teavitas

juhtumist telefoninumbrile 112 (dtl 8) ja toimis sealt antud juhiste järgi (dtl 16-17). Hageja tegi

fotod ning mõõtis löökaugu sügavuse (dtl 9-12). Löökaugu sügavus oli ca 17 cm, sõidutee laius

sündmuskohal 8 m, millest jääkonarustega kaetud ca 7m. Hageja informeeris järgmisel päeval

Mulgi Vallavalitsuse teespetsialisti, kes teatas 03.03.2025 e-kirjas, et vajalik on teine

kalkulatsioon tekitatud kahju kohta. Hageja viis oma sõiduki treileril autoremondi esindusse

Pärnusse K2S OÜ-sse, lasi auto vigastused üle hinnata ja koostada kalkulatsioonarve nr 23298,

milles kajastatud kahjusumma on 5338,10 eurot (sh km) (dtl 21), esitades vastava kostjale.

2. Hageja esitas kostjale 18.02.2025 kahjunõude 4682,17 eurot, kuid kostja nõuet ei

tunnistanud (vastuskiri, dtl 7 ja Mulgi Vallavalitsuse 16.04.2025 protokoll, dtl 24-25), toetudes

kindlustusseltsi otsusele nr XXX kahjujuhtumi kohta (dtl 19-20). Hageja märkis, et tegi kostjale

korduvaid järelepärimisi (06.04.2025, dtl 22 ja 13.04.2025, dtl 20), kuid vastuseid ei saanud ja

kompromissettepanekuid ei tehtud. Hageja esitas ka kostjale ettepaneku, et see remondiks ise

hagejale kuuluva sõiduki, kuid selle kohta tagasisidet ei saanud.

3. Hageja leidis 15.07.2025 seisukohas kostja vastusele (dtl 58-60), et kahju tekitamine on

tõendatud helistamisega hädaabinumbrile ja sealt saadud juhiste järgi tehtud toimingutega, mh

kindlustusseltsi analüüsiga. Hageja ei nõustu kindlustusseltsi väljatooduga, et hageja ei täitnud

liiklusseaduse nõudeid, jättes välja toomata tõendid sõiduki kiirusest. X maanteelt X tänavale

parempööret tehes arvestas hageja enne ohtlikku kohta asuva ülekäigurajaga, mistõttu oli

sõidukiirus minimaalne ja hageja oli valmis igal hetkel peatuma (dtl 62).

4. Hageja rõhutas, et kindlustusseltsi esindaja ega kostja esindaja ei ole sõiduki vigastusi üle

vaadanud ja ei ole sündmuskohas paikvaatlust teinud. Kostja jättis hageja hinnangul täitmata

oma kohustuse tähistada nõutavale seisunditasemele mittevastav ja seetõttu liiklemiseks ohtlik

teelõik vastavate liikluskorraldusvahenditega, mistõttu ei saa vastutust panna hagejale. Hageja

leidis, et tee ohtlik seisund Raudtee tn 1 piirkonnas ei olnud juhile etteaimatav ega tähistatud,

sõidukiirus oli minimaalne ja kostja ei saa heita ette rikkumist olukorras, kus ise on kinnitanud

heade teeolude olemasolu. Hageja vaidlustas kostja väite teehoolduse vajaduse puudumisest,

tuues tõendina nii sotsiaalmeedia postituse teise sõiduki kahjustuse kohta kui ka fotod, mis

kinnitavad tee jäätunud ja löökaukudega ohtlikku seisukorda (dtl 63-65). Hageja leiab, et

sõltumata jäätumise looduslikust tekkepõhjusest oli kostjal kohustus ohtlik ja nõuetele

mittevastav teeosa tähistada ning korras hoida, kuna löökaugud ületasid selgelt lubatud

mõõtmeid, mistõttu on tegemist omavalitsuse teede korrashoiu kohustuse rikkumisega ja sellest

tulenevalt kahju hüvitamise kohustusega.

5. Hageja esitas 13.08.2025 täiendavate tõenditena J.-J. S.-M.T. ja R. P. digitaalselt

allkirjastatud seletuskirjad (dtl 71-74). J.-J. S.-M.T. avaldas seletuskirjas, et sai 11.02.2025

õhtul 19.45 teate hagejalt, kes on sattunud liiklusõnnetusse ja palus abi liiklusõnnetuse

toimumiskohal käitumiseks ja sündmuskoha fikseerimiseks. Ta sõitis oma sõiduautoga kohale

ning liikus mööda X X tänavat X ringristmikuni, kust pööras paremale X tänavale. Tema sõnul

oli tee väga libe ning kaetud jää ja veeseguse lörtsiga, millesse olid sõidetud sügavad rööpad.

Ta märkas eemal ohutuledega seisvat sõidukit ja sõitis selle juurde. Tegemist oli tema vennale

kuuluva sõidukiga XXX, mille parempoolne esiosa (stange, tuli, radiaator, põhjakate) oli

kahjustada saanud. Ta selgitas, et nad helistasid liikluskindlustuse lühinumbrile ning sealt

soovitati pöörduda hädaabinumbrile 112, kust anti juhised sündmuskoha fikseerimiseks, st teha

joonis, pildistada sündmuskoht ja sõiduk ning mõõta teeolud. Tema hinnangul oli löökaugu

sügavus ligikaudu 17 cm ning sõidutee oli peaaegu kogu ulatuses kaetud jää ja veeseguse

massiga. Samuti märkis ta, et sündmuskohal ei olnud ühtegi liiklusmärki ega hoiatust ohtliku

teeolukorra kohta. Kohapeal teeolusid vaadates sai J.-J. S.-M.T. aru, et sõidutee paremast

servast (X tänavalt X tänava suunas vaadates) immitses maa seest välja vett, mis voolas üle

sõidutee vasakule poolele ja vesi külmus tekitades sinna jääkonarusi ja tee libedust.

6. R. P.seletuse kohaselt liikus ta 11.02.2025 kell 20.00 oma sõiduautoga X linnas X tänavalt X

tänava suunas ning märkas X tänav X juures tee vasakul poolel ohutuledega seisvat sõidukit

XXX (reg. nr XXX), mille parempoolne esiosa oli kahjustatud. Ta peatus tee paremas servas, et

olukorda kontrollida ja vajadusel abi osutada ning sai aru, et sõiduk oli saanud kahjustada teel

olnud jääst ja veest tekkinud takistusele otsasõidu tõttu. Ta selgitas, et tee oli selles lõigus väga

libe ning kaetud jää, lume ja veeseguse massiga, mis oli sõidetud sügavatesse rööbastesse ning

ühtegi liiklusmärki ega hoiatust ohtliku teeolukorra kohta ei olnud paigaldatud. Tema sõnul

selgus hiljem, et olukorra põhjustas maapinnast imbuv vesi, mis voolas üle sõidutee ja külmus,

tekitades jääkonarusi ja libedust. Ta leidis, et liiklejana võis eeldada, et teeomanik on sellisest

ohtlikust olukorrast teadlik ja on ohu teel märgistanud.

Kostja seisukohad ja tõendid

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna kindlustusseltsi analüüsist nähtub, et sõidukit ei

kahjustanud ebapiisav teehooldus, vaid Raudtee tn kõrval pinnasest välja imbunud vesi, mis

kiiresti külmus ja tekitas teele üksiku lokaalse jäätunud koha (dtl 36-37). Teeolud X linnas olid

üldiselt head, teehoolduse vajadust ei tuvastatud ja kostjale ei ole esitatud teateid teistest

samalaadsetest kahjustustest. Kahjunõudele lisatud fotodelt (dtl 37-39) on näha kuiva ja puhast

asfaltkatet vahetult lokaalsete jääkonaruste kõrval, mis kinnitab, et tegemist ei olnud tee

seisundinõuete üldise rikkumisega, vaid üksiku looduse eripärast tingitud jäätunud kohaga.

8. Kostja hinnangul ei täitnud sõidukijuht seadusest tulenevaid kohustusi, jättes arvestamata

tee- ja võimalike tehioludega ning järgimata vajalikku hoolsuskohustust. Juht ei kohandanud

oma sõidukiirust vastavalt olukorrale ega veendunud, et ta suudab sõiduki ohutult peatada,

mistõttu on kahju tekkimine seotud juhi enda tegevuse ja hooletusega.

9. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud seadusest tulenevaid

kohustusi (dtl 77-79). Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus korraldada teede korrashoidu,

kuid see kohustus ei ole absoluutne ning arvestada tuleb ilmastikutingimuste objektiivset mõju.

Kostja märkis, et lühiajalised jääkonarused, mis tekivad kiiresti muutuvate ilmastikuolude tõttu,

ei pruugi olla vahetult tähistatavad ega alati hoolduskäigul avastatavad, mh tuleb juhil

arvestada talvisel ajal libeduse ja teel esineda võivate ebatasasustega ka siis, kui neid ei ole

eraldi märgistatud. Kostja lisas, et teeolud olid üldiselt head, tegemist oli lokaalse ja ajutise

jääkonarusega. Hageja lisatud fotol on näha, et lumi- ja jääkate mujal tänaval puudus, asfalt oli

puhas ja kuiv. Kostja ei olnud saanud teateid teistelt liiklejatelt samas kohas tekkinud kahju

kohta enne hageja pöördumist, mistõttu ei saanud eeldada erakorralist märgistamise vajadust.

10. Hageja ei ole esitanud sõltumatult kinnitatud mõõtmisi ega eksperdi hinnangut

kahjustuse tekkemehhanismi kohta ja puuduvad ka fotod või muu tõend, mis seoks sõidukil

tekkinud kahjustuse üheselt konkreetse löökauguga, mistõttu ei ole põhjuslik seos väidetava tee

ebatasasuse ja tekkinud kahju vahel tõendatud ning üksnes oletuslik seos ei saa olla kahju

hüvitamise aluseks. Lisaks rõhutas vald, et hageja remondipakkumised ületavad sõiduki

eeldatavat turuväärtust ja lisas internetilingi müügis olevale samaväärsele sõidukile.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

12. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis

asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid

enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS)

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

13. Kohus on 04.02.2026 määruses selgitanud pooltele tõendamiskoormist, sh märkinud, et

nõude alusnormina kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p-d 5 ja 7, § 1050,

§ 127. Lisaks tuleb antud vaidluses hinnata ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-s 1 ja liiklusseaduse

(LS) § 52 lg 1 p-s 2 ning lg-s 2 sätestatut.

14. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama: 1) kostja teo, mis võiks

kaasa tuua kahjuliku tagajärje ja kahju tekkimise; 2) hagejale tekkinud kahju; 3) hagejale

tekkinud kahju põhjusliku seose kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega; 4)

kostja tegevuse õigusvastasuse; 5) kostja süü. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva

kohustuse täitmata jätmist. Esiteks seda, et tees oli löökauk, mille mõõtmed ületasid seaduses

lubatut ja teiseks seda, et kohas, kus kahju tekkis, ei olnud ühtegi ohu eest hoiatavat

liiklusmärki.

15. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas hageja sõiduki kahjustus on põhjuslikus

seoses X linnas X tänava teekatte seisukorraga ning kas kostja on rikkunud tee korrashoiu

kohustust. Kohus tuvastab, et 11.02.2025 sõitis hageja X linnas X tänaval sõiduautoga XXX

läbi sõiduteel paiknenud jäätunud roobaste ja jääkonaruste, mille tagajärjel sai hageja sõiduk

kahjustada. Kohus leiab, et sügavaid jääkonarusi ei saa iseenesest pidada löökaukudeks, sest

löökauk on sõidukit kõvasti raputav auk teekattes (www.eki.ee). Teekattes ei ole käesoleval

juhul auke tuvastatud. Asja materjalidest nähtub, et sõiduki kahjustusi hindasid

mootorsõidukite remondiga tegelevad äriühingud Siller Auto OÜ ja K2S OÜ. Siller Auto OÜ

kalkulatsiooni kohaselt oli sõiduki parandamise maksumus 4682,17 eurot (dtl 26) ja K2S OÜ

kalkulatsiooni kohaselt 5338,10 eurot (dtl 21). Mõlemad kalkulatsioonid on koostatud vahetult

pärast sündmust ning nende sisu on omavahel kooskõlas. Nendega haakub ka J.-J. S.-M.T.

seletuskirjas kui dokumentaalses tõendis kajastatud sündmuste kulg ja sõiduki vigastused, mida

kohus peab usaldusväärseks (dtl 71-72). Kalkulatsioonidest nähtub, et sõiduki parandamiseks

on ette nähtud muu hulgas plekitööd (detailide vahetus ja sirgendamine), lukksepatööd,

varuosade ja kinnitusvahendite paigaldus ning värvitööd koos vajalike materjalidega. Fotodelt

on näha, et sõiduki parempoolne esiosa on kahjustunud, esistange on purunenud ning sõiduki

alapõhja piirkonnas on näha vigastusi ja purunenud detaile (dtl 9-10). Kohtu hinnangul on

sellised kahjustused iseloomulikud olukorrale, kus sõiduk sõidab üle teel olevate kõrgemate

takistuste, sh nt jääkonaruste või sügavate lohkude, mille tagajärjel saab löögi sõiduki esiosa ja

põhi. Kalkulatsioonides märgitud tööd, sh kahjustatud detailide sirgendamine või vahetamine,

kinnituste taastamine ning värvipinna taastamine, on oma iseloomult kooskõlas fotodel

nähtavate kahjustustega.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja esitatud

remondikalkulatsioonid ja arved on usaldusväärsed ning nende põhjal on võimalik tuvastada

sõidukile tekkinud kahjustuste ulatus ja parandamiseks vajalikud tööd ning saab ka järeldada, et

kahju on tekkinud eelnimetatud sügavasse jääkonarusse sõites.

16. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli üksiku looduse omapärast tekkinud

jäätunud kohaga teel, mis pole seotud tee seisundinõuete rikkumisega ja polnud vajadust

teehoolduse teostamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt

on omavalitsuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. EhS § 97 lg

1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid

nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on

kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete

määrus) (edaspidi Määrus). Määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik

kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama

vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Kohus märgib, et Määruse § 16 kohaselt

kehtivad talihoolduse nõuded ka talviste teeolude, sh jäite või sügavate jääkonaruste esinemise

korral. Määruse § 17 p 9 kohaselt hõlmab talihooldus muu hulgas kinnisõidetud lume ning

jääkonaruste tasandamist ja karestamist. Määruse § 3 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui teelõigul ei

ole tagatud nõutav seisunditase ning ohutu liiklemine on raskendatud, tähistada liikluspiirangud

vastavate liikluskorraldusvahenditega. Samuti sätestab LS § 52 lg 1 p 2, et avalikult kasutatava

tee omanik on kohustatud teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat

hoiatavad liikluskorraldusvahendid.

17. Kohus tuvastab esitatud fotode põhjal, et kõnealusel teelõigul olid jääst tingitud sügavamad

lohud ja ebatasasused, mis olid täitunud veega ning mille tegelikku sügavust ei olegi võimalik

visuaalselt hinnata (dtl 11-12; 38-39; 63). Hageja on fotodel kasutanud mõõtkavana

limonaadipudelit, mille kõrgus on ligikaudu 20 cm. Kohus tuvastab fotodelt, et 500 ml PET-

pudel paikneb jääkonaruse ja veeloigu sees, millest saab järeldada, et lohu sügavus on ca 10

cm. Fotodelt nähtub, et jäätumine ei piirdu üksnes väikese või üksiku kohaga teel, vaid ulatub

märkimisväärsele osale sõiduteest ning hõlmab mõlemas sõidusuunas sõidujälgi. Näha on

sügavaid jäätunud rööpaid ja veega täidetud lohke, mis muudavad sõidutee selles lõigus

liiklemiseks kohtu hinnangul ohtlikuks. Seetõttu ei ole alust pidada tekkinud olukorda üksikuks

või ebaoluliseks jäätunud kohaks teel. Kohtu hinnangul ei ole sellise sügavusega lohk

tavapärane talvine jääkonarus, vaid tegemist on märkimisväärse ebatasasusega, mis võib

põhjustada sõidukitele kahjustusi ning raskendab ohutut liiklemist. Oluline on märkida, et

Määruse § 12 kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema

liikluskorraldusvahendiga tähistatud. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust

tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kohtu hinnangul on mõistlik järeldada, et ka

jääkonarused või lohud, mis lausa ületavad eeltoodud mõõtu, kujutavad endast liiklemist

oluliselt raskendavat tegurit ja nõuavad teeomaniku poolt liiklejate tähelepanu juhtimist või

muu asjakohase abinõu rakendamist. Ainuüksi asjaolu, et varasemaid kahjujuhtumeid ei ole

teatavaks saanud, ei tähenda, et ohtlik olukord teel ei võiks põhjustada liiklevatele sõidukitele

(sh olulist) kahju. Teeomaniku kohustus on tagada tee ohutus ning vajadus ohtlik koht

märgistada ei sõltu sellest, kas kahju on juba realiseerunud. Vastupidine käsitlus tähendaks

sisuliselt, et ohtliku teeolukorra kõrvaldamiseks või märgistamiseks tuleks oodata kahju

tekkimist ka teistele liiklejatele, mis ei oleks kooskõlas teeomaniku hoolsuskohustuse ega

liiklusohutuse eesmärgiga.

Seega isegi juhul, kui nimetatud ebatasasust käsitada jääkonarusena, mitte klassikalise teekatte

(löök)auguna, oli tegemist sellise teeseisundiga, mis nõudis teeomaniku aktiivset sekkumist, nt

hädaabinõuna ennetavalt ohtliku teelõigu tähistamise kaudu.

18. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud teelõik oleks

olnud hoiatavalt märgistatud. Kostja on viidanud kindlustusseltsi hinnangule, mille kohaselt ei

olnud juhtumi ajal tegemist erakordsete ilmastikuoludega ja teed olid üldiselt kuivad. Kohus

märgib, et asjaolu, et suurem osa teest oli kuiv, ei välista seda, et üks konkreetne teelõik võib

olla ohtlik ja seetõttu seisundinõuetele mittevastav. On tuvastatav, et hageja on sündmuse

toimumise järgselt helistanud hädaabinumbrile 112 ning vestles häirekeskusega ligikaudu 6

minutit (dtl 8). See toetab järeldust, et hageja püüdis vahetult pärast olukorda juhtumit

fikseerida ning koguda tõendeid tekkinud kahju ja selle tekkimise asjaolude kohta. Seetõttu ei

saa ainuüksi eksperdihinnangu puudumise tõttu pidada hageja väiteid kahju tekkimise asjaolude

kohta põhjendamatuks. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kostja ei ole täitnud EhS § 97 lg 1

ning majandus- ja taristuministri määruse nr 92 alusel lasuvat teeomaniku kohustust ning see

on VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 ja § 128 järgi põhjuslikus seoses hageja omandile kahju tekkimisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.

19. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et

ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on VÕS § 104

lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse, et kahju

tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab

eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja §

1050 lg 1 järgi (vt RKTKo nr 2-16-8751, p 26). Kostja ei ole tõendanud ka asjaolusid, mis

välistaksid tema süü. Kostja pole mh tõendanud ka väidet, et tegemist oli lühiajalise

jääkonarusega, mis tekkis kiiresti muutuvate ilmastikuolude tõttu, mida polnud võimalik

tähistada.

20. Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lisaks VÕS § 132 lg-le 3 arvestada ka

VÕS § 139 lg-ga 1. VÕS § 139 lg 1 järgi võib kahjuhüvitist vähendada ulatuses, milles kahju

tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse lg-t 1 muuhulgas ka juhul, kui

kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks

tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Riigikohtu

praktika kohaselt peab kohus VÕS § 139 kohaldama ka ilma kohustatud isiku eraldi taotluseta,

kui menetluses on esitatud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et kahjustatud isiku enda

käitumine aitas kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa (vt RKTKo 3-2-1-46-15, p 12).

21. Kostja on siiski asjakohaselt viidanud LS § 16 lg-le 1 ning § 50 lg-le 3, mille kohaselt peab

juht kohandama sõiduki kiiruse tee- ja liiklusoludele vastavaks ning olema võimeline peatama

sõiduki teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette nägema. Kohus nõustub, et nimetatud sätete

kohaselt lasub juhil samuti kohustus valida sõidukiirus vastavalt teeoludele ning vajaduse

korral kiirust vähendada või sõiduk ka peatada. Seega arvestab kohus kahju hüvitamise ulatuse

määramisel ka hageja enda käitumist. Fotodelt nähtub, et hageja liikus vaidlusaluse teelõigu

suunas ning vahetult enne jäätunud rööpaid paikneb sõiduteel ülekäigurada. LS § 35 lg 4

kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis

võimaldab vajaduse korral seisma jääda, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seetõttu

pidi hageja sellele kohale lähenema juba ettevaatliku ja vähendatud kiirusega. Arvestades

eeltoodut ning fotodel nähtavat tee olukorda, sh asulasisese sõidutee valgustatust, ei ole kohtu

hinnangul eluliselt usutav, et hagejal ei olnud võimalik teel olevaid jääkonarusi üldse märgata

ning vastavalt sellele sõiduki kiirust vähendada või vajaduse korral peatuda. Seetõttu leiab

kohus, et hagejal oli võimalik liiklusolukorrale ka ennetavalt reageerida ning ületada jäätunud

teelõik väga aeglase kiirusega või sellest vastassuunas mööda põigates. Samas võib ka eeldada,

et liikleja võis mõistlikult arvata, et tekkinud vesine jäälohk ei ületa ebamõistlikku sügavust,

sest teeomanik ei olnud sellele tähelepanu juhtinud. Eeltoodust tulenevalt aitas ka hageja enda

käitumine liiklejana osaliselt kaasa kahju tekkimisele, mistõttu kohtu hinnangul oli tegemist

hageja ja kostja kaassüüga VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 tähenduses.

22. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine

on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama

paragrahvi lg-le 1, st tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele või kui asja väärtus oli sel hetkel, võrreldes uue samaväärse

asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel

mõistlikult arvestada.

23. Kostja on osundanud, et hageja esitatud remondikulud ületavad sõiduki eeldatavat

turuväärtust ning lisanud viited kahele müügikuulutusele. Tallinna Ringkonnakohus on

selgitanud, et veebilingid ei ole käsitatavad tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes.

Ringkonnakohus leidis, et kui pool viitab veebilinkidele, millelt andmed peaksid avanema, ei

ole ta sellega oma väiteid tõendanud (vt TlnRngO 14.06.2023 nr 2-19-102941, p 30.6).

Riigikohus on leidnud, et veebikeskkonnas avaldatud müügikuulutuste väljatrükid võivad olla

käsitatavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 229 lg 1 ja § 272 lg 1 mõttes (vt 3-2-1-184-12,

p 28). Seega ei ole kostja viited veebilehtedele käesolevas asjas tõendina arvestatavad. Kostja

ei ole esitanud nende sisu kajastavaid väljatrükke ega muid dokumentaalseid tõendeid. Lisaks

ei avane üks kostja viidatud linkidest ning teine viide ei ole enam kehtiv. Avanev link viib

välismaa veebilehele ja pole võimalik usaldusväärselt tuvastada, et tegemist oleks Eesti turu- ja

hinnatingimustes võrreldava pakkumisega.

24. Käesolevas asjas tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel seega arvestada ka hageja enda

osaga kahju tekkimises kui ka nõutud parandamiskulude mõistlikkust. Nagu kohus eespool

märkis, oli vaidlusalune teelõik nähtavalt halvas seisundis ning hagejal oli kohtu hinnangul

võimalik potentsiaalset ohtu märgata ja valida veelgi ettevaatlikum sõidukiirus või vajaduse

korral peatuda. Seetõttu ei saa pidada tekkinud kahju üksnes kostja tegevusetuse tagajärjeks.

Lisaks on tegemist 2000. aasta esmaregistreeringuga sõidukiga ning asjas puuduvad andmed, et

sõidukil oleks eriline turu- või taastamisväärtus. Hageja esitatud kalkulatsioon sisaldab

ulatuslikke taastamis- ja värvitöid, mida ei saa sõiduki vanust, üldist seisukorda ja olemust

arvestades pidada täies ulatuses mõistlikuks kahju kõrvaldamise kuluks. Kahju hüvitamise

eesmärk ei ole asetada hagejat varaliselt paremasse olukorda ega võimaldada väga vana sõiduki

ulatuslikku taastamist kostja kulul. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et põhjendatud on

mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 1000 eurot ja jätte seda ületavas osas, s.o 3682,17 euro

ulatuses, hagi rahuldamata.

25. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on

käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi

rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 21% ulatuses (1000 : 4682,17 × 100), jäävad

sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 79% ulatuses hageja enda kanda.

26. Hageja menetluskuludeks oli riigilõiv 560 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 117,60 eurot (560 × 21%). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik