Legislator Case Law & Legislation
3-25-1793/39 AI generated

3-25-1793/39 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-1793/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja Deniss Bodnja esitas 05.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse nõudeks on varalise kahju 17 748 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on, et kaebaja

Legislator headnote

AI generated

3-25-1793/39 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebuse nõudeks on varalise kahju 17 748 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on, et kaebaja

Keywords

AI generated
vocational rehabilitation measure retaliatory dismissal restrictive measures against Belarus authorization to sue breach of employment obligations unjustified termination of employment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1793

Määruse kuupäev

16. märts 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla vastu varalise kahju 17

748 euro hüvitamiseks seoses käitises töötamise võimaluse

puudumisega 24.06.2021 - 23.11.2023

Menetlusosalised

Kaebaja: Deniss Bodnja

Vastustaja: Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

ASJAOLUD

1. Kaebaja Deniss Bodnja esitas 05.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu.

Kaebuse nõudeks on varalise kahju 17 748 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on, et kaebaja

eemaldati töölt Eesti Vanglatööstuses Viru Vangla 31.05.2021.a käskkirjaga nr 6-2/397-1,

kaebaja ei saanud töötada ajavahemikus 24.06.2021 kuni 23.11.2023 (kaebaja vabanemiseni

vanglast) ja kaotas töötasu. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

2. Kohus jättis 07.01.2026.a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja määras kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks 10 päeva alates riigilõivust

vabastamata jätmise jõustumisest. Kohus selgitas, et kui kaebaja määruskaebust ei esita, siis

jõustub määrus 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja esitab

määruskaebuse, siis algab riigilõivu tasumise tähtaeg sellest, kui kaebaja saab kätte

ringkonnakohtu määruse, millega tema määruskaebus jäeti rahuldamata või tagastati.

3. Kaebaja sai 07.01.2026.a määruse kätte 23.01.2026. Viimane päev määruskaebuse

esitamiseks oli 09.02.2026. Määrus jõustus 10.02.2026. Riigilõivu tasumise tähtpäev oli

20.02.2026. Kaebaja ei ole teatanud kohtule riigilõivu tasumisest. Kohtute infosüsteemist

riigilõivu tasumist ei nähtu.

4. Kaebaja esitas 16.02.2026 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse muuhulgas Tartu

Halduskohtu 07.01.2026.a määruse resolutsiooni punkti 2 ehk riigilõivust vabastamata jätmise

peale.

5. Tartu Ringkonnakohus tagastas 20.02.2026 kaebaja määruskaebuse läbivaatamatult.

Ringkonnakohus põhjendas, et määruskaebus tuli esitada hiljemalt 09.02.2026, kuid kaebaja

esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 16.02.2026. Ringkonnakohus andis kaebajale

võimaluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kaebaja seda ei

teinud. Kaebaja esitas küll 19.02.2026 ringkonnakohtule uuesti määruskaebuse, mis oli

digitaalselt allkirjastatud, kuid selles puudus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotlus. Kuna kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise avaldust ringkonnakohtule esitanud, siis

puudub ringkonnakohtul alus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Ringkonnakohus ei saa menetleda määruskaebust, mis on esitatud hilinenult ja mille tähtaega

ringkonnakohus ei ole ennistanud.

6. Tartu Ringkonnakohus on püüdnud 20.02.2026.a määrust kaebajale kätte toimetada

järgmiselt:

- määrus tehti 20.02.2026 e-toimikus kaebajale nähtavaks ja kättetoimetatavaks;

- määrus saadeti 25.02.2026 kaebaja e-posti aadressile nii digitaalselt allkirjastatuna kui ka

pdf-formaadis;

- määrus saadeti 10.03.2026 kaebaja e-posti aadressile pdf-formaadis.

Kaebaja ei ole määrust e-toimikus vastu võtnud või e-kirja teel määruse kättesaamist

kinnitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel,

kuna kaebus ei vasta HKMS § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebus ei vasta HKMS § 39 lg 1 p 4 nõuetele, kuna puuduvad andmed riigilõivu tasumise

kohta. Kohus selgitas eespool, et riigilõivu tasumise tähtpäev oli 20.02.2026. Riigilõivu

tasumata jätmine kohtu määratud tähtpäevaks toob HKMS § 104 lg 2 alusel endaga kaasa

kaebuse tagastamise.

Kohus märgib, et kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ka pärast tähtpäeva möödumist, riigilõiv on

tasumata praeguseni.

8. Kohus ei pea vajalikuks ära oodata, millega lõpeb kaebaja algatatud määruskaebemenetlus.

Halduskohtu 07.01.2026.a määrus, millega määrati kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks, on

HKMS § 179 lg 3 alusel jõustunud, kuna seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada

muul viisil kui teistmismenetluses. HKMS § 28 lg 2 sätestab, et kohus ei luba

menetlusosalisel menetlust venitada või oma õigusi kuritarvitada.

Kaebaja esitas määruskaebuse hilinenult. Halduskohus selgitas kaebajale, et tähtaeg

määruskaebuse esitamiseks on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest ning kui kaebaja

selle tähtaja jooksul määruskaebust ei esita, siis hakkab jooksma 10 päeva pikkune riigilõivu

tasumise tähtaeg. Oma menetlusõiguste heauskse kasutamise korral ei saanud kaebaja alates

10.02.2026 olla arvamusel, et riigilõivu tasumise tähtaeg kestab kauem kui 20.02.2026.

Kohtu hinnangul ei kasuta kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt, vaid kuritarvitab oma

õigusi ja püüab menetlust venitada. Seda näitab asjaolu, et kaebaja on korduvalt jätnud talle

saadetud menetlusdokumendid vastu võtmata. Kaebaja on oma kontaktaadressina kõigis

kohtule esitatud avaldustes märkinud e-posti aadressi denissbodnja@mail.ru ning on selle

aadressi kaudu käesolevas kohtuasjas korduvalt kohtuga suhelnud. Samas ei reageeri kaebaja

eeltoodud e-posti aadressile saadetud teadetele, et talle on kättesaadavaks tehtud

menetlusdokument, või sellele aadressile saadetud menetlusdokumentidele. Tartu

Ringkonnakohus määras 16.02.2026.a määrusega kaebajalae tähtaja esitada määruskaebus

digitaalallkirjaga ja esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Ka selle määruse kättesaamist ei

ole kaebaja kinnitanud, kuid esitas 19.02.2026 määruskaebuse digitaalallkirjaga. See näitab, et

kaebaja tegelikult saab kätte talle saadetud menetlusdokumendid, kuid jätab täitmata kohtu

nõude kinnitada nende kättesaamist.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks