2-24-135037/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2026.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-135037

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A Ni vastu võlgnevuse,

intressi, viivise, haldustasu, lepingutasu ja sissenõudmiskulude

nõudes

Hagihind

1 355,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja esindaja: S R (e-post xxx)

Kostja: A N (isikukood xxx, elukoht xxx, hagimaterjalid TsMS

§ 326 lg 1 alusel kätte toimetatud 01.03.2025)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A Nilt lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 58,13 eurot Aktiva Finance

Group OÜ kasuks.

3. Välja mõista A Nilt viivis käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud

põhivõlgnevuselt (s.o 58,13 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

4. Välja mõista A Nilt lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 719 eurot Aktiva Finance

Group OÜ kasuks.

5. Välja mõista A Nilt viivis käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud

põhivõlgnevuselt (s.o 719 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17.02.2026 kuni põhikohustuse täitmiseni Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded A Nilt intressivõlgnevuse,

sissenõudmiskulu hüvitiste, haldustasu ja lepingutasu välja mõistmiseks.

7. Menetluskulud jätta 36,29% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 63,71% ulatuses A Ni

kanda.

8. Välja mõista A Nilt menetluskulu 388,63 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Nil tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

10. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx.

11. Tunnistada Harju Maakohtu 16.03.2026 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-24-135037

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. xxx AS ja kostja sõlmisid 26.11.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 700 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena perioodi 15.01.2023 – 15.06.2024

jooksul, tasuma intressi 8,8% aastas ja igakuist lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingus märgitud

krediidikulukuse määr oli 21,39%. Kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 535,67 eurot ulatuses.

Kostja jättis tasumata 15.03.2024, 15.04.2024, 15.05.2025, 15.06.2024 osamaksed. Sellega seoses

saatis esialgne võlausaldaja 31.05.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.06.2023 ning hoiatas, et võlgnevuse

tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne

võlausaldaja 27.06.2024 lepingu üles. Teatised edastati kostja avaldatud e-posti aadressile xxx.

Lepingu p 11.2 alusel loeti lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade kätte saaduks vastavalt 01.06.2024

ja 28.06.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.06.2024 kostjavastased nõuded hagejale. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 164,33 eurot, tasumata intress

3,03 eurot ja haldustasu 6 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 164,33 eurolt määraga

8,8% aastas perioodi 28.06.2024 – 21.01.2025 eest kokku summas 8,22 eurot. Seoses

maksemeeldetuletuste saatmisega on kulu kokku 30 eurot.

2. AS xxx ja kostja sõlmisid 25.01.2024 järelmaksulepingu nr XXX kauba soetamiseks maksumusega

719 eurot. Lepingu sõlmimisel pidi kostja tasuma lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama maksegraafiku alusel perioodil 16.03.2024 – 16.02.2026 ja tasuma intressi 16% aastas.

Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 33,51%. Kostja ühtegi makset ei teinud. Seoses

sellega saatis esialgne võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024 ning hoiatas, et võlgnevuse

tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne

võlausaldaja 27.06.2024 lepingu üles. Teatised edastati kostja avaldatud e-posti aadressile xxx.

Lepingu üldtingimuste p 8.1.2 alusel loeti lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade kätte saaduks

vastavalt 17.06.2024 ja 27.06.2024. Esialgne võlausaldaja loovutas 28.06.2024 kostjavastased

nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 719

eurot, tasumata intress 75,22 eurot ja lepingutasu 15 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt

719 eurolt määraga 16% aastas perioodi 28.06.2024 – 21.01.2025 eest kokku summas 65,40 eurot.

Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on kulu kokku 40 eurot.

3. Mõlemad krediidiandjad järgisid lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. xxx

AS hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ning avalikest andmebaasidest saadud

andmete alusel. Maksu- ja Tolliameti päringu kohaselt oli kostja viimase 12 kuu igakuine

keskmine sissetulek 1 501 eurot. Väljaminekuteks arvestati kostja poolt märgitud 100 eurot. xxx

grupi sisestest süsteemidest selgus, et kostjal pole olnud varasemaid laenulepinguid xxx grupis ja

kostja pole kasutanud ka muid finantsteenuseid. Kostjal aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid ei

olnud. AS xxx hindas kostja krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et ta saaks

hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostjalt

nõuti enne lepingu sõlmimist mh andmeid kõikide sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta.

Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline, omades piisavalt rahalisi

vahendeid. Kostjal maksehäireid ei olnud. Seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik

klient.

4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

4.1. krediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõla 164,33 eurot, intressi 3,03 eurot, haldustasu 6

eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot, viivise 8,22 eurot ning täiendava viivise

põhivõlalt 164,33 eurolt 8,8% aastas alates 22.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni;

4.2. järelmaksulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 719 eurot, intressi 175,22 eurot, lepingutasu

15 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot, viivise 65,40 eurot ning täiendava viivise

põhivõlalt 719 eurolt 16% aastas alates 22.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et lepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista:

4.3. krediidilepingust tuleneva põhivõla 58,13 eurot ja viivise põhivõlalt 58,13 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni;

4.4. järelmaksulepingust tuleneva põhivõla 719 eurot ja viivise põhivõlalt 719 eurolt 16% aastas

alates 28.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Kohtuotsuse põhjendused

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et:

6.1. xxx AS ja kostja sõlmisid 26.11.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 700

eurot, intressiga 8,8% aastas. Kostja sai krediidisumma oma kasutusse 28.11.2022

väljamaksega. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena perioodi 15.01.2023 –

15.06.2024 jooksul ning tasuma igakuselt lepingu haldustasu 1,50 eurot. Lepingus märgitud

krediidikulukude määr oli 21,39%.

6.2. AS xxx ja kostja sõlmisid 25.01.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille lausel finantseeris AS

xxx kostjal ostu sooritamist 719 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma tagastama

igakuiste osamaksetena perioodil 16.03.2024 – 16.02.2026. Intressimääraks oli kokku lepitud

16% aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 33,51%. Kostja on

järelmaksulepingust tuleneva laenusumma kätte saanud.

6.3. xxx AS loovutas lepingust nr XXX ja AS xxx loovutas lepingust XXX tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale 28.06.2024.

7. Kohus kontrollis, et lepingus nr XXX ja XXX märgitud krediidikulukuse määrad vastavalt

21,39% ja 33,51% vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära

ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste (dtl 147-148) kohaselt lepingu nr XXX kohta lähtuti krediidivõimelisuse

hindamisel printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused.

Krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 12 kuu igakuine keskmine

sissetulek oli 1 501 eurot. Kostja kohustusteks arvestati laenutaotlusel märgitud 100 eurot. Lepingu

igakuiseks makseks kujunes 43,36 eurot, mistõttu jäi reservi veel 1 357,64 eurot (1 501 - 100 -

43,36). Krediidiandja enda süsteemist selgus, et kostjal pole olnud varasemaid laenulepinguid

krediidiandjaga ja kostja pole kasutanud ka muid finantsteenuseid. Kostjal aktiivseid ja hiljutisi

maksehäireid ei olnud. Hageja selgituste (dtl 148-149) kohaselt lepingu nr XXX kohta, hindas

krediidiandja kostja krediidivõimelisust eelkõige kostja esitatud andmete alusel, võttes aluseks

kostja teatatud sissetulekute ja väljaminekute suuruse. Lisaks tegi krediidiandja päringu

maksehäireregistrile. Krediidiandja leidis, et arvestades laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

14. Kohus leiab, et kumbki krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid

kostja varalised kohustused ja regulaarsed nn majapidamiskulud tarbijakrediidilepingu sõlmimise

ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Konto väljavõtet

kummalgi juhul kostjalt küsitud ei ole. Kohtu hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse

anda alust täiendava teabe küsimiseks tarbijalt, kuid need ei ole piisavad tema majandusliku

seisundi, sh kohustuste, välja selgitamiseks tervikuna. Hageja esitatust nähtuvalt lähtus

krediidiandja lepingu nr XXX sõlmimisel ainuüksi kostja esitatud andmetest ja tegi päringu

maksehäirete registrisse. Seejuures ei ole hageja esitatust arusaadav, missuguseid andmeid täpselt

krediidiandja kostjalt küsis ning mis andmed kostja ise esitas. Kostja laenutaotlust kohtule esitatud

ei ole. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu nr XXX sõlmimist kostja esitatud

andmete õigsust mistahes viisil kontrollinud. Hageja ei ole kummagi lepingu osas esile toonud, et

krediidiandjad oleksid tuvastanud tegelikud igakuised nn majapidamiskulud ehk vältimatud

püsikulutused eluasemele, toidule, transpordile jms või et kostjalt oleks vastava osas andmeid üldse

küsitud.

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute nr XXX ja XXX sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole kirjeldanud, et kostja oleks jätnud tahtlikult teabe

esitamata või esitanud krediidiandjale võltsitud teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja

ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on

krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt

küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning

kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

17. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

18. Hageja selgitas (dtl 152), et juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud, on esialgse võlausaldaja avaldus lepingu nr XXX ülesütlemiseks toimeta. Kostja sai

lepingu nr XXX alusel laenu kokku summas 700 eurot ning on tagasimakseid teinud kokku 641,87

eurot, s.t tagastamata on 58,13 eurot. Kostja pidanuks tagasimakseid teostama alates 15.01.2023

kuni 15.06.2024. Viimase tagasimakse tähtaeg on saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud. Lepingu nr XXX osas selgitas hageja (dtl 153), et kostja sai laenu kokku

719 eurot, kuid ühtegi tagasimakset teostanud ei ole. Kohus loeb eeltoodud väited kostja poolt

omaks võetuks.

19. Hageja väitel lepingu nr XXX kohta, andis krediidiandja kostjale 17.06.2024 täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024 ning ütles lepingu üles 27.06.2024. Kohus leiab, et hageja

väidete õigsust eeldades ei olnud lepingu nr XXX ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 kooskõlas, sest

kostjale antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks oli 7 päeva, mitte 14 päeva. Kuna

järelmaksuleping oli sõlmitud tähtajaga 16.02.2026, lõppes leping tähtaja saabumisega.

20. Kuna mõlemad lepingud lõppesid tähtaja saabumisega, on kostja õigus krediidi kasutamiseks

lõppenud.

21. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal on õigus nõuda seoses lepinguga XXX viivist

lepingujärgses intressimääras 16% aastas tulenevalt VÕS § 113 lg 1 III lausest. Kui lepingujärgne

intressimäära kokkulepe on tühine, ei ole sellest võimalik lähtuda ka viivisearvestuses.

22. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva

põhivõlgnevuse 58,13 eurot ja viivise põhivõlalt 58,13 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 719 eurot ja viivise põhivõlalt 719

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2026 kuni põhikohustuse

täitmiseni.

23. Kummagi lepingu osas hageja VÕS § 4034 lg 7 järgi uusi tagasimakseid ei määranud, mistõttu

jäävad intressinõuded tervikuna rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate

tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“

kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõuden

sissenõudmiskulude hüvitamiseks ning haldus- ja lepingutasu välja mõistmiseks täies ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulud

24. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagi hinnaga 1 355,70 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud

hagihinnale 863,78 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt,

et hageja kanda jääb 36,29% ja kostja kanda 63,71% menetluskuludest.

25. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot ja kulu

lepingulisele esindajale 716 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud.

26. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning esindaja tegi järgmised

toimingud:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine – 20 eur;

-

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 4 tundi.

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate

kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi

koostamisele koos seonduvate toimingutega kuluda üle 2,75 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse

vormi täitmine ning selgituste esitamine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Kohus leiab, et keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded

tarbijakrediidilepingust) ei ületa 120 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on

kohtu hinnangul 330 eurot (2,75 x 120). Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 610

eurot.

27. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei

saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

28. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

388,63 eurot (610 x 63,71%).

29. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

30. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik