2-25-7916/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada V. J., E. J. ja A. J. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. J. ja E. J. loobuvad elatisnõudest kuni hetkeni, mil A. J. omandab isikliku korteri või sõlmib üürilepingu.
Legislator headnote
AI generated2-25-7916/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Saaliste Kohtujurist Eliko Kiil Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7916 Tsiviilasi
V. J. ja E. J. hagi A. J. (J.) vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I V. J. (isikukood XXX) Hageja II E. J. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja A. J. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Erika Scholler (STK Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX) Kostja A. J. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova-Zamula (LawPower OÜ, e-post: XXX) RESOLUTSIOON
1. Kinnitada V. J., E. J. ja A. J. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.
V. J. ja E. J. loobuvad elatisnõudest kuni hetkeni, mil A. J. omandab isikliku korteri või sõlmib üürilepingu.
1.2. Pärast A. J. kolimist uude korterisse lepivad laste vanemad A. J. ja A. J. kokku, et isa täidab noorema tütre E. J. (XXX) ülalpidamiskohustust vahetult (tasub lapse huviringide, lasteaiaja kooliürituste ning eraõpetajate eest tingimusel, et vastav valik on vanemate vahel eelnevalt kooskõlastatud; leping sõlmitakse A. J. nimele ning arved esitatakse isale).
1.3. Vanem tütar V. J. (XXX) elab vaheldumisi mõlema vanema juures, mistõttu lepivad vanemad kokku, et elatist ei maksta. Vanemate vahel eelnevalt kooskõlastatud lapse huviringide, kooliürituste ja eraõpetajate eest tasuvad vanemad võrdselt (leping sõlmitakse A. J. nimele ning arved esitatakse isale; ema A. J. hüvitab A. J.le 50 % kantud summadest igakuiselt hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks). Kõik muud vajalikud ja/või vältimatud kulud, mida ei ole võimalik ette näha, kannavad vanemad võrdselt.
1.4. Eelneva kokkuleppe olemasolul kannavad vanemad lastega seotud reisikulud võrdselt. Kokkuleppe puudumisel kannab kulud reisile mineku algatanud vanem. 1.5. Koostöö. Vanemad teevad koostööd suhtlusgraafiku koostamisel ning laste ema ei takista isa suhtlemist lastega.
1.6. Vaidlus menetluskulude osas puudub: kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-7916.
3. Määrus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.
MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu menetluses on V. J. (hageja I) ja E. J. (hageja II) hagi A. J. (kostja) vastu elatise nõudes.
2. 14.03.2026 edastati kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromissleping. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:
1. Hagejad loobuvad elatisnõudest kuni hetkeni, mil A. J. omandab isikliku korteri või sõlmib üürilepingu.
2. Pärast A. J. kolimist uude korterisse lepivad laste vanemad kokku, et isa täidab noorema tütre E. J. (XXX) ülalpidamiskohustust vahetult (tasub lapse huviringide, lasteaiaja kooliürituste ning eraõpetajate eest tingimusel, et vastav valik on vanemate vahel eelnevalt kooskõlastatud; leping sõlmitakse A. J. nimele ning arved esitatakse isale).
3. Vanem tütar V. J. (XXX) elab vaheldumisi mõlema vanema juures, mistõttu lepivad vanemad kokku, et elatist ei maksta. Vanemate vahel eelnevalt kooskõlastatud lapse huviringide, kooliürituste ja eraõpetajate eest tasuvad vanemad võrdselt (leping sõlmitakse A. J. nimele ning arved esitatakse isale; ema A. J. hüvitab A. J.le 50% kantud summadest igakuiselt hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks). Kõik muud vajalikud ja/või vältimatud kulud, mida ei ole võimalik ette näha, kannavad vanemad võrdselt.
4. Eelneva kokkuleppe olemasolul kannavad vanemad lastega seotud reisikulud võrdselt. Kokkuleppe puudumisel kannab kulud reisile mineku algatanud vanem.
5. Koostöö. Vanemad teevad koostööd suhtlusgraafiku koostamisel ning laste ema ei takista isa suhtlemist lastega.
6. Menetlusosalised paluvad kohtul menetlus lõpetada.
7. Menetlusosalised on teadlikud hagi tagasivõtmise tagajärgedest.
8. Vaidlus menetluskulude osas puudub: kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.
9. Pooled lepivad kokku, et edasikaebeõiguse tähtaega lühendatakse kolme päevani.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik