3-25-2089/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2089

Haldusasi

L.K kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2025

otsusele nr 2226RT-1 ja 23.05.2025 vaideotsusele nr 5.2-

3/11673-3; 22.04.2025 otsusele nr P5-V2025-142230 ja

11.07.2025 vaideotsusele nr 5.2-3/14487-2 ühes

tuvastamisnõudega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – L.K

Kaebaja esindaja – advokaat Reeli Kalme

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

29.01.2026 istungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

1.1.

Tuvastada, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2

lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986. aastal perioodil

maikuu lõpust kuni juulikuuni sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma tööga tagas

katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse.

1.2.

Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2025 otsus nr 2226RT-1 ja 23.05.2025

vaideotsus nr 5.2- 3/11673-3 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 06.01.2025

taotlust uuesti läbi vaatama.

1.3.

Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 22.04.2025 otsus nr P5-V2025-142230 ja

11.07.2025 vaideotsus nr 5.2-3/14487-2 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja

06.01.2025 taotlust uuesti läbi vaatama.

2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt L.K kasuks välja menetluskulud summas 2710, 80

eurot (sh käibemaks).

2.1.

Kaebajal tuleb viivitamata edastada kohtule pangakonto number, millele kaebaja

taotleb menetluskulude summa kandmist.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.04.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

Represseeritu tunnistuse väljastamise ja represseeritu toetuse taotlemisega seotud

menetlus

1. 06.01.2025 esitas L.K Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse represseeritu tunnistuse

väljastamiseks ning represseeritu toetuse maksmiseks okupatsioonirežiimide poolt

represseeritud isiku seaduse (ReprS) alusel (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 121).

5. 19.02.2025 tegi SKA L.K suhtes otsuse nr 2226RT-1, millega otsustas jätta kaebaja taotluse

represseeritu tunnistuse väljastamiseks ja represseeritu toetuse maksmiseks rahuldamata, kuna

L.K poolt esitatud dokumentidest ei nähtu ja omakäelised selgitused ei kinnita sunniviisilist

saatmist katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ega ka katastroofi piirkonnas viibimist (dtl 7).

6. 21.04.2025 esitas L.K SKA 19.02.2025 otsuse peale vaide (dtl 10), mille SKA jättis

23.05.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/11673-3 rahuldamata (dtl 29).

Soodustingimustel vanaduspensioni määramise taotluse menetlus

7. 06.01.2025 esitas L.K pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks

seoses viibimisega Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi piirkonnas (dtl 117).

8. 22.04.2025 otsusega nr P5-V2025-142230 otsustas SKA mitte määrata L.K-le

soodustingimustel vanaduspensionit põhjendusel, et L.K-l

puudub Tšernobõli

aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtmist tõendav dokument või

dokument selles piirkonnas viibimise kohta (dtl 63).

9. 22.05.2025 esitas L.K vaide SKA 22.04.2025 otsusele nr P5-V2025- 142230 (dtl 69), mille

SKA 11.07.2025 otsusega nr 5.2-3/14487-2 rahuldamata jättis (dtl 94).

Kohtumenetlus

10.

25.06.2025 ja 08.08.2025 L.K kaebuste ja 29.01.2026 istungil avaldatu alusel on kohus

võtnud menetlusse järgmised nõuded:

1) Nõue SKA 19.02.2025 otsuse nr 2226RT-1 ja 23.05.2025 vaideotsus nr 5.2-3/11673-3

tühistamiseks ühes kohustamisnõudega 06.01.2025 taotluse uuesti läbi vaatamiseks (dtl 37 jj).

2) Nõue SKA 22.04.2025 otsuse nr P5-V2025-142230 ja 11.07.2025 vaideotsuse nr 5.2-

3/14487-2 tühistamiseks ühes kohustamisnõudega 06.01.2025 taotluse uuesti läbi vaatamiseks

(dtl 95 jj).

3) Nõue tuvastada, et L.K saadeti 1986. aastal sunniviisiliselt Tšernobõli aatomielektrijaama

tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks, mis vastab ReprS § 2 lõike

1 punktile 13 (dtl 190, 199).

11.

29.01.2026 vaatas kohus asja läbi istungil ja kuulas vande all üle L.K (protokoll dtl 184).

Kaebaja täiendas nõuet tuvastamisnõudega ja kohus läks istungil täiendavate tõendite kogumise

vajadusest tingituna üle kirjalikule menetlusele.

2 (10)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

12. Kaebaja palub tuvastada, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt ReprS § 2 lõike 1 punkti

13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986. aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni

sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma tööga tagas katastroofi tagajärgede likvideerimise.

Ühtlasi palub kaebaja SKA otsused seose represseerimistunnistuse mitte väljastamisega ja

soodustingimustel pensioni mitte määramisega tühistada ning taotleb SKA poolt 06.01.2025

taotluste osas uuesti otsustamist kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:

9.1.

Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel järginud uurimispõhimõtet

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel

selgitanud, milliseid tõendeid ja dokumente kaebajalt veel oodatakse (HMS § 36 lg 1 p 3).

Vastustaja ei ole vaideotsustes põhjendanud, millisel alusel puudub vastustajal võimalus

(pädevus) asjas esitatud tõendeid (tunnistajate ütlused) hinnata (st teha kindlaks asjas tähtsust

omavad asjaolud). Kaebaja leiab, et vaideotsuse tegemisel tulnuks tõenditega arvestada ning

kaebaja vaie rahuldada. Kaebaja leiab, et on represseeritu tunnistust ning soodustingimustel

vanaduspensioni taotleval isikul õigus oma taotluse aluseks olevaid asjaolusid tõendada ka

tunnistajate ütlustega.

9.2.

Tunnistajate ütlused ansambli WWWW, sh kaebaja, sunniviisilise Tšernobõli

tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonda saatmise ning seal viibimise (töötamise)

kohta 1986. aasta kevadel on veenvad ning usaldusväärsed ning need sisaldavad faktiväiteid,

mis on vastavuses asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega.

9.3.

Käesolevas haldusasjas kaebaja poolt esile toodud asjaoludele ning tõenditele, sh

tunnistajate ütlustele, tuginedes ei saa olla mõistlikku kahtlust ja vaidlust esiteks selles, et PPPP

alluvusse kuulunud ansambel WWWW saadeti 1986. a kevadel sunniviisiliselt Tšernobõli

tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonda tegema tööd (esinema) ning teiseks

selles, et kaebaja töötas sel ajal PPPP ja ta saadeti ansambli WWWW helitehnikuna katastroofi

piirkonda tööle selleks, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud, st kaebaja vastab

nõuetele, mis on kehtestatud ReprS § 2 lõike 1 punktiga 13.

9.4.

Eesti õigusaktides ei ole tagajärgede likvideerimise piirkonda konkreetselt ruumiliselt või

kilomeetrites määratletud. Algne kinnine tsoon oli 30 km raadiuses kõigis suundades

tuumajaamast, kuid seda laiendati hiljem märkimisväärselt ning see hõlmab nüüd ligikaudu

2600 ruutkilomeetrist ala.

9.5.

Vaidlust ei saa olla selles, et likvideerijate baaslaagrid paiknesid ka 30 kilomeetri ohualast

kümneid kilomeetreid eemal2 ning Eestist katastroofi piirkonda esinema saadetud muusikutetöö

oli esineda ringreisil erinevates piirkondades asuvates asulates ning laagrites, st nii kinnises

tsoonis kui ka väljaspool seda tsooni. Kaebaja on nimetanud, et ansambli WWWW ringreis

hõlmas (Kiievi oblastis asuva) Tšernobõli tuumajaama ümber asuvaid asulaid Gomeli (Homiel)

oblastis, Tširnigovi (Tšernihiv) oblastis ja Žitomiri (Zõtomõr) oblastis, väiksemate asulate

nimesid ei suuda kaebaja käesoleval hetkel enam meenutada.

9.6.

Kaebaja 29.01.2026 kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli kaebaja tuumajaamast 20

kilomeetri kaugusel, arvestades seda kaardi järgi (vt 29.01.2026 kohtuistungi protokoll,

00:19:15 kuni 00:20:40). Kaebaja on esitanud ka Google Mapsi kaardirakenduse väljavõtte,

mille kohaselt aatomijaamale kõige ligem koht, kuhu ringreisil jõuti, oli kaardil märgitud risttee,

kust oli reaktorini 20 km.

9.7.

ReprS § 12 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes võttis

osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, viis aastat enne

3 (10)

vanaduspensioniikka jõudmist. Seega omab nimetatud sätte kohaldamisel tähendust see, et isik

võttis osa Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest. Riigikohus lahendi

nr 3-20-715 p-s 11 selgitanud, et pole mõistlikku põhjendust eristada inimesi, kes

sunniviisiliselt saadeti tuumakatastroofi väliseid tagajärgi oma vahetu tööga kõrvaldama,

inimestest, kes sunniviisiliselt saadeti neid inimesi oma tööga toetama. Riigikohus ei ole

nimetatud lahendis sisustanud mõistet katastroofi piirkond täpsemalt, vaid on rõhutanud, et

muusikute töö oli suunatud teiste vaimse tervise hoidmisele ja kosutamisele, et katastroofi

tagajärjed saaksid likvideeritud. Kaebaja hinnangul ei ole seejuures ReprS sätete kohaldamise

eelduseks, et muusikud, sh kaebaja, pidid esinema ainult Tšernobõli tuumajaamast 30 km

raadiuses moodustatud avarii likvideerimistööde kinnises tsoonis (eriti kui inimesed, keda

saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi väliseid tagajärgi vahetu tööga likvideerima, tulid

kontsertidele asulates ning laagrites, mis asusid väljaspool 30 km ohutsooni).

Vastustaja seisukohad

13. Kirjalikes seisukohtades jäi SKA otsustes ja vaideotsustes toodud

selgituste ja põhjenduste juurde ning vaidles kaebusele täies ulatuses vastu.

10.1. Peale L.K vande all ülekuulamist 29.01.2026 vaidle SKA enam vastu sellele, et kaebaja

käis 1986. aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni ütlustes antud piirkondades (Gomeli,

Tšernigovi ja Žitomiri piirkonnad) ja ta saadeti sinna sunniviisiliselt (istungi salvestis 00:36:57

jj). Vastustaja leiab, et ei ole aga tõendatud, et kaebaja viibis just tuumakatastroofi

likvideerimise piirkonnas. Sättes on mõeldud neid isikuid, kes otseselt likvideerivad piirkonnas

tagajärgi. Kuigi Riigikohus on selleks lugenud ka muud isikud, kes olid saadetud sinna tööle.

Samas on Riigikohtu lahendis räägitud 30 km raadiuses olevast kinnisest tsoonist, kus olid oma

kontrollpunktid ja kuhu igaühte ei lastud. Ja on kirjeldatud ka olukorda, kus bussiavaused teibiti

kinni. Kaebaja sellist olukorda ei mäleta ja neile ei antud ka gaasimakse. Gomeli piirkond on

Valgevenes ja Tšernigovi oblast piirneb Kiievi oblastiga, kus Tšernobõli jaam paikneb.

Aukirjas on öeldud „tuumaelektrijaama tsooni töötajate piirkond“, selles osas ei ole täpselt

üheselt aru saadav, kas seal on mõeldud kinnist tsooni või selle lähedast piirkonda. Seega ei ole

SKA veendunud, et tegemist oleks piirkonnaga, mida on seaduses silmas peetud.

10.2. Represseeritud isiku tunnistust taotlev isik peab ise tõendama enda taotluse aluseks

olevaid asjaolusid. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu vastustaja kaebajaga ka selles nagu oleks

vastustaja jätnud uurimiskohustuse täitmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Algselt oli vaidlus keskne küsimus see, kas SKA on vaidlusalustes otsustes õigesti

järeldanud, et L.K poolt esitatud dokumentidest ei nähtu ja omakäelised selgitused ei kinnita

sunniviisilist saatmist katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ega ka katastroofi piirkonnas

viibimist. Peale L.K 29.01.2026 istungil vande all ülekuulamist, ei vaidle pooled selle üle, et

L.K viibis perioodil 1986. aastal maikkuu lõpus juuli alguseni WWWW tuuriga Ukrainas ja

Valgevenes Gomeli, Tšernigovi ja Žitomiri piirkondades. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et

kaebaja saadeti sinna sunniviisiliselt (istungi salvestis 00:36:57 jj). Poolte vahel on vaidlus

jätkuvalt selle üle, kas L.K viibis viidatud perioodil just ReprS § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses

tuumakatastroofi likvideerimise piirkonnas.

15. Õigusvastaselt represseeritud isik ReprS mõistes on isik, kes repressiooni ajal oli Eesti

Vabariigi kodanik või saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede

likvideerimiseks. ReprS § 8 lõike 1 kohaselt tõendab isiku vastavust ReprS § 2 lõikes 1

sätestatud tingimustele represseeritu tunnistus. Represseeritu tunnistuse andmise kord on

sätestatud Vabariigi Valitsuse 27.02.2004 määrusega nr 52 „Represseeritu tunnistuse andmise

korra ning taotluse andmete loetelu ja tunnistuse vormi kehtestamine ning represseeritu

4 (10)

tunnistusi väljastava asutuse määramine“. Nimetatud määruse § 2 kohaselt esitab isik ReprS § 2

lõige 1 punkti 3 alusel represseerituks tunnistamiseks ja tunnistuse saamiseks taotluse koos

järgmiste dokumentidega: 1) Eesti Vabariigi kodaniku passi või isikutunnistuse; 2)

represseerimist ning repressiooni alguse ja lõpu aega tõendav dokumendi. Vajaduse korral

tuleb taotlejal esitada muid dokumente, mis tõendavad isiku vastavust ReprS § 2 lõigetes 1 või

2 või § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele (§ 2 lõige 2).

Tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonna sisustamine

16. Esmalt tuleb lahendada küsimus, kuidas sisustada ReprS § 2 lõike 1 punktis 13 toodut

„tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks“? Teisisõnu on küsimus

selles, kuidas sisustada tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonda ja kas see on

konkreetselt kilometraaži alusel määratletav võttes arvesse seda, et piirkond oli jaotatud ka

kinniseks tsooniks.

17. ReprS § 2 lõike 1 punkt 13 laieneb 1986. aastal toimunud Tšernobõli tuumakatastroofi

piirkonda sunniviisiliselt selle katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikutele. ReprS § 2

lõike 1 punkt 13 hõlmab ka katastroofi piirkonda sunniviisiliselt tööle saadetud isikuid, kes oma

tööga tagasid katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse (nt

kokad), kõigi selles piirkonnas asuvate inimeste meditsiinilise teenindamise ning ka nende

psüühilise jätkusuutlikkuse. ReprS § 2 lõike 1 punkt 13 ei seosta represseeritu staatust

tuumakatastroofi piirkonnas töötamise kestusega (RKHKo 25.03.2021 nr 3-20-715/17, p-d 10-

11). Riigikohus on antud lahendis välja toonud, et „Katastroofi piirkonda esinema saadetud

muusikute töö oli kahtlemata suunatud teiste vaimse tervise hoidmisele ja kosutamisele, et

katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud ja likvideerimistöid sunniviisiliselt tegema saadetud

inimesed oleksid oma edasises elus jätkusuutlikud.“ (RKHKo 25.03.2021 nr 3-20-715/17, p 11).

18. Eelnevast nähtub, et ReprS § 2 lõike 1 punkti 13 kohaldamiseks peab isik olema saadetud

„katastroofi piirkonda.“ ReprS ei sätesta tuumakatastroofi piirkonna ega ka selle likvideerimise

ala legaaldefinitsiooni. Ka kohtupraktika ei ole täpselt sisustanud, millist ala saab lugeda

katastroofi tagajärgede kõrvaldamise piirkonnaga hõlmatuks.

19. Eelviidatud Riigikohtu lahendi aluseks olnud asjas puudus vaidlus selles, et tuumajaamast

30 km raadiuses moodustatud avarii likvideerimistööde kinnine tsoon on tuumakatastroofi

piirkond, kuid selles ei analüüsitud ega olnud vaidluse all, kas see ala võib hõlmata, ka muid

piirkondi ((RKHKo 25.03.2021 nr 3-20-715/17, p 9 ja asjaolude kirjelduse p 5.1).

20. Riigikogus on lahendis 3-20-715/17 selgitanud, et „Kõigi katastroofi piirkonda tööd

tegema saadetud inimeste töö eesmärgiks oli see, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud.“

Ühtlasi on Riigikohus välja toonud likvideerimistööde vahetu tegemise ja selle võimalikkuse

tagamise. ReprS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk leevendada Eestit okupeerinud riikide

poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastaselt represseeritud

isikutele (represseeritutele) tekitatud ülekohut. Kohtupraktikas on seejuures selgitatud, et Eesti

Vabariik ei vastuta Eestit okupeerinud riikide toimepandud õigusvastaste tegude eest. ReprS-i

vastuvõtmisega on Eesti riik vabatahtlikult otsustanud leevendada võõra riigi tekitatud ülekohut.

Seetõttu on seadusandjal ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, kas üldse ning kui jah, siis millist

laadi ja millise intensiivsusega repressioonide all kannatanud isikute olukorda leevendada

(TlnRnKo 03.10.2024, 3-23-619/24, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevat arvesse

võttes tuleb kohtu hinnangul ReprS § 12 punkti 13 mõista nii, et tuumakatastroofi piirkond

hõlmab piirkonda, kus teostati likvideerimistöid ja töid, mis tagasid katastroofi tagajärgede

likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse. Kitsam ja kilometraažist lähtuv tõlgendus ei

oleks kooskõlas ReprS § 1 lõikes 1 toodud eesmärgiga, kuivõrd see piiraks sunniviisiliselt

likvideerimistöödele saadetud isikute ülekohtu leevendamist ülemääraselt just formaalse

kriteeriumiga, mitte ei arvestaks töödele saatmise sunniviisilisust ja isiku seost tegelike

likvideerimistöödega.

5 (10)

21. Kuigi kinnine tsoon on loetud Riigikohtu praktikas katastroofi tagajärgede likvideerimise

piirkonnaga hõlmatuks, ei ole põhjendatud selle ala määratlemine konkreetse 30 km raadiusega

või kinnise tsooniga. Kui seadusandja tahtnuks siduda tuumakatastroofi piirkonna ala väga täpse

kilometraažiga või konkreetse piirkonnaga, oleks see seaduses ka nii sõnastatud. SKA ei ole

vastava väite kinnituseks, et tuumakatastroofi piirkonnana tuleks käsitleda üksnes kinnist tsooni,

esitanud ka ühtegi tõendit.

Tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonnas viibimise tõendatus

22. Edasi tuleb hinnata, kas kaebaja poolt nimetatud, eelkõige Gomeli, Tšernigovi ja Žitomiri

piirkonnad ja teised seletustes kirjeldatud piirkonnad, kuhu ta sunniviisiliselt saadeti, saab

lugeda tuumakatastroofi piirkonnaga hõlmatuks.

23. Kaebaja on haldusmenetluste esitanud järgmised tõendid:

1)

Kaebaja enda selgitused 17.12.2024, et tal tuli koos WWWW-ga (WWWW) sõita pärast

Tšernobõli katastroofi õnnetuspiirkonda, ringreisi pikkuseks oli umbes 40 päeva –

vahetult tuumajaama ümber asuvad asulad Gomeri, Tšernigovi ja Žitomiri oblastis.

Väljasõit oli mai lõpus ning tagasi tulid millalgi juulis. Kaebaja töötas toona PPPP

helitehnikuna ning tema tööks oli PPPP aparatuuriga osaleda kontsertidel ja ringreisidel

(dtl 110).

2) Kaebaja pöördumisele 17.12.2024 lisatud dokumendid, mis tõendavad kaebaja töötamist

PPPP 21.04.1986 – 31.08.1986 (dtl 111-116).

3) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses edastatud P.S 17.12.2024 seletuskiri

(dtl 17), milles isik kinnitab kaebaja töötamist PPPP helitehnikuna ning osalemist

ansambli WWWW liikmena 1986. aastal toimunud ringreisil Tšernobõli tuumajaama

ümbruses asuvates oblastites.

4) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses edastatud ansambli WWWW

trummari H.A 17.04.2025 seletuskiri (dtl 14), milles isik kinnitab kaebaja töötamist

PPPP helitehnikuna ning osalemist ansambli WWWW liikmena 1986. aastal toimunud

ringreisil Tšernobõli tuumajaama ümbruses asuvates oblastites, mis jäi kõige hullema

radioaktiivse saaste piirkonda.

5) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses edastatud XX elulooraamatus

„YYYY“ avaldatud NSV Liidu Kultuuriministeeriumi aukiri, millest nähtub, et

ansamblit WWWW tunnustati Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede

likvideerimise piirkonnas esinemiste eest (dtl 18-19).

6) 21.04.2025 kaebaja poolt SKA-le vaidemenetluses viidatud XX elulooraamatu peatükk

„QQQ“, milles on kirjeldus, kuidas PPPP alluvusse kuulunud muusikuid ning

ansambleid - AAAA, BBBB koos P.Gga, aga ka WWWW - saadeti

tuumakatastroofipiirkonda sunniviisiliselt esinema (dtl 20-21).

24. Kohtumenetluses on esitatud ja kogutud järgmised tõendid:

1)

H.A kirjalikud seletused, millest nähtub järgmine. H.A saadeti 1986. aastal PPPP

alluvusse kuulunud ansambli WWWW (WWWW) liikmena Ukrainasse. H.A ei tea reisi

trajektoori ega täpsemat aega, kuid täpsustab, et „Tänaseks on sellest reisist mälupilti

jäänud ainult Gomel, kuna siis muutus kiirituse teema aktuaalsemaks meie teadvuses,

mis tulenes nähtavasti teadmisest, et tulenevalt tuulte suundadest oli see piirkond

rohkem saastunud. Samuti oli visuaalselt meeldejääv pilt pestud ja peaaegu

inimtühjadest tänavatest. Ilm oli soe, jopet polnud vaja, järelikult ei olnud vähemalt talv.

Aasta pidi olema 1986, sest siis ma kuulusin ansamblisse.“ L.K kuulus sellel ajal

6 (10)

tehnikuna WWWW meeskonda ja tehniku kohalolek oli kontserdi toimumise üks

eeldustest. Ilma tehnilise toeta ükski kontsert ei toimu ja tehnik ei saa viibida mujal, kui

kontserdi toimumise paigas. H.A ei teadnud, mis on kinnine tsoon. Gomel oli isiku

teadmise kohaselt lihtsalt saastunud linn. Neil aegadel tuli lihtsalt teade ja mindi.

Keeldumisele oleksid järgnenud tõsised ebameeldivused (dtl 167).

2)

Istungil andis vande all selgitusi L.K, kelle selgitustest seoses vaidlusaluse piirkonnaga

nähtub järgmine:

-

„Alustasime Gomelist ja sõitsime ümber kogu selle tsooni, sellepärast et

ümberringi olid seal taastajate laagrid ja kuna kõik olid kohutavalt närvilised

ning seal oli õudne segadus. X.X oli toona tõeline täht Nõukogude Liidus ja oli

vaja näidata, et kui selline poppstaar kohal on, siis asi pole ohtlik.“

-

„Me olime nii Ukraina kui ka Valgevene poolel. Osa oli Gomeli oblastis ja osa

Tšernigovi oblastis. Suurel jaol nendes kohtades, kus me esinesime, nimesid ei

olnud. Oli kas sõjaväeosa või kultuurimaja, mõned olid isegi laohooned, ja sinna

pandi kontsert püsti. Alustasime Gomelist, seal olime alguses 3–4 päeva. Gomel

oli too aeg logistikakeskus. Lõpetasime jälle Gomelis ja sealt lendasime tagasi.“

-

„Seal oli segadus ja dokumente kontrolliti tee peal koguaeg. Buss peeti kinni ja

jälle kontrolliti. Milline oli kinnine või lahtine tsoon, seda ei saanud keegi aru.

Isegi Gomeli rongijaamas kus parasjagu evakueeriti lapsi, seal oli meeletu

segadus ja röökimine ja ka see oli piiratud turvaahelikega. Gomeli linn oli tühi,

rahvas oli ära jooksnud, käis tänavate pesemine ja murude kokku lükkamine

traktoritega. Linn oli praktiliselt inimtühi.“

-

„Põhimõtteliselt me sõitsime kusagile külla kus oli nö baaslaager ja kus vähegi

oli võimalik esineda. Mõned kontserdid olid lausa suurtes ladudes. Pandi ülesse

improviseeritud lava ja kohalikud olid väga vaimustuses. Põhiliselt olid ikkagi

need taastajad.“

-

Küsimus: „Kas Gomelis oli ka piiripunkte ja kontrollimisi?“. Vastus: „jah, oli

küll. Linn oli tol ajal juba tühi ja seal kogu aeg kontrolliti dokumente. Eesti auto

ei olnud nõus seda ringreisi kaasa tegema. Kogu tehnika laaditi kusagil

sõjaväeosas maha ja ma pidin selles tühjas linnas otsima transpordi, millega

edasi minna. Õnneks olid paar esimest kontserti Gomeli ohvitseride majas. Selle

aja peale õnnestus seal kohalikus oblastis või millegi kaudu saada mingi suur

auto, mis oli võimeline seda lavatehnikat edasi vedama.“

-

Küsimus: „selles linnas ilmselt otseselt katastroofi tagajärgi ei likvideeritud?“.

„Likvideeriti küll. Gomel sai ühe kõige suurema paugu. Reeli oli otsinud välja

selle saastuse kaardi. Tol ajal, kui mina sinna jõudsin, lükati kõik traktoritega

haljasaladeks kokku. Kogu aeg pesti seal tänavaid ohjeldamatult.

Kaitseülikondades mehed käisid seal ringi. Tsiviilelanikke oli väga vähe, linn ise

ei olnud täiesti evakueeritud, aga kõik, kes vähegi said, olid sealt põgenenud.“

-

Küsimus: „kui kaugel Te olite elektrijaamast“. Vastus: „umbes 20 kilomeetrit“.

Küsimus: „seal toimus kontsert?“. Vastus: „kõik need kontserdid. Sõitsime

põhimõtteliselt ümber jaama nii Ukraina kui ka Valgevene poolt ja tegime ringi

ära. Seal ümberringi oli nii, et kus vähegi mingi asula oli, siis täiesti suvalistes

külades olid taastajate baasid või laagrid. Kontserdid toimusid külade

kultuurimajades, mingites tehasehoonetes, paar tükki olid lausa ladudes. Täiesti

suvalistes kohtades, kus vähegi oli võimalik teha, aeti sõdurid kontserti kuulama

ja nad olid väga vaimustuses.“. Küsimus: „Te ütlete, et see toimus 20 kilomeetri

raadiuses?“. Vastus: „jah, me vahepeal arvestasime, et 20 kilomeetrit oli selle

7 (10)

jaamani.“. Küsimus: „mille järgi Te seda arvestasite?“. Vastus: „Kaardi järgi.“.

Küsimus: „päris reaktori juures Te ei käinud?“. Vastus: „Ei.“.

3)

Kaebaja on asja juurde esitanud Vikipeedia väljavõtted Gomeli (Homiel), Tširnigovi

(Tšernihiv), Žitomiri (Zõtomõr) oblastite kohta (dtl 204), millest nähtub ringreisi ulatus.

4)

Kaebaja on esitanud asja juurde L.K kirjaliku seletuse ühes kaardi väljavõttega, millel on

märgitud kaardil märgitud risttee, kust oli reaktorini täpset 20 km (dtl 208).

5)

Kaebaja on esitanud asja juurde Vikipeedia artikli 1 lause, mille kohaselt algne kinnine

tsoon oli 30 km raadiuses kõigis suundades tuumajaamast, kuid seda laiendati hiljem

märkimisväärselt ning see hõlmab nüüd ligikaudu 2600 ruutkilomeetrist ala (dtl 228).

6)

Kaebaja on esitanud asja juurde artikli, et millest nähtub, et likvideerijate baaslaagrid

paiknesid ka 30 kilomeetri ohualast kümneid kilomeetreid eemal (dtl 230).

25. Eelnevast nähtub, et kaebaja tuumakatastroofi piirkonnas viibimise kohta on olemas

üksnes kaudsed tõendid. Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend,

asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38 lg 2). Nii haldus- kui

ka halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. See tähendab, et asjaolu on

võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega (HMS § 38 lg 2, HKMS § 56 lg 2,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 251–305) ja konkreetsete tõenditega sama tõendiliigi piires

(sh kaudsete tõenditega) ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (TlnRnKo

16.08.2023, 3-22-761/28). Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 65 lõige 2 annab üksnes

võimaluse haldusmenetluses kogutud tõendit kohtumenetluses vajadusel kontrollida või

täpsustada, kuid ei sea haldusmenetluses esitatud kirjaliku seletuse, ettekande vms dokumendi

kohtumenetluses tõendina arvestamise eeltingimuseks, et seletuse andja või ettekande koostaja

oleks ka kohtus vande all üle kuulatud (TlnRnKo 22.04.2024, 3-21-1010/39, p 32). Kuigi

määruse nr 52 sätestab represseeritu tunnistuse taotlemise vormikohase taotluse nõuded ühes

kohustusega esitada represseerimist ning repressiooni alguse ja lõpu aega tõendav dokument

(määrus § 52 § 2 lg 1 p 3), ei tulene vastavast määrusest ega ReprS-st, et soodustingimustel

staaži saaks tuvastada üksnes otseste tõendite alusel. Riigikorra muutuse ja aja möödumise tõttu

ei pruugi see ka võimalik olla. Ka määruses nr 52 on viidatud, et vajaduse korral tuleb taotlejal

esitada muid dokumente, mis tõendavad isiku vastavust ReprS § 2 lõikes sätestatud tingimustele

(määrus § 52 § 2 lg 2). Niisiis on teatud juhtudel haldusorganil kohustus tegutseda ka

olukorras, kus kõiki asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada. Sellisel juhul tuleb

asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist

lähtudes (vt nt TlnRnKo 16.08.2023, 3-22-761/28 ja seal viidatud kohtupraktika).

26. H.A 17.04.2025 seletuskiri (dtl 14) ja kohtumenetluses antud kirjalikud seletused ((dtl

167) viitavad Tšernobõli tuumajaama ümbruses asuvatele oblastitele, mis on kooskõlaline L.K

seletustega ja esitatud kaardi väljavõtetega ringreisist läbi Gomeli, Tšernigovi ja Žitomiri

oblasti (dtl 110, 204). Eelnevaga kooskõlaline on P.S seletus (dtl 17). H.A on kirjeldanud

meeldejäävana tänavate pesemist ja inimtühje tänavaid (dtl 167). Ka L.K on ringreisi osas vande

all tunnistusi andes kirjeldanud eelnevaga haakuvaid konkreetseid tagajärgede likvideerimisega

seotud asjaolusid (tänavate pesemine, murude kokku lükkamine, laste evakueerimine) ja

taastajate baase ja just taastajatele esinemist (istungi salvestis 00:12:10 jj, dtl 186-187).

Eelnevaga haakub kaebaja viidatud artikkel, et likvideerijate baaslaagrid võisid paikneda ka 30

kilomeetri ohualast kümneid kilomeetreid eemal (dtl 230). Kaebaja esitatud aukiri on antud

„Tšernobõli aatomielektrijaama katastroofi tagajärgede likvideerimise piirkonnas esinemiste

eest“ (dtl 18-19), mis viitab seosele just katastroofi tagajärgede likvideerimisega. Eelnevalt

täiendavad istungil antud ütlused (istungi salvestis 00:19:15 jj, dtl 188) ja hiljem täiendatud

seletused (dtl 208), milles L.K ühtlasi viitab sellele, et ringreisi lähim punkt asus 20 km

raadiuses tuumajaamast. Asjaolu, et katastroofi tagajärgede likvideerimise piirkond ei olnud

ajas muutumatu ja võis muutuda, kinnitab kaudselt kaebaja viidatud artikli osa (dtl 228).

8 (10)

Kokkuvõttes järeldub kohtu hinnangul tõendite kogumist, et L.K osales ringreisil Tšernobõli

tuumajaama ümbruses asuvates oblastites, kus teostati konkreetseid tagajärgede

likvideerimisega seotud tegevusi ja, kus paiknesid likvideerijate baaslaagrid. Seega osales L.K

katastroofi tagajärgede likvideerimises, kuna tegi seal tehnikuna töid, mis tagasid katastroofi

tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse.

27. Olukorras kui kõik kaudsed tõendid omavahel haakuvad, kaudseid tõendeid

ümberlükkavaid või kaalukaid vastuolulisi tõendites ei ole, saavad eelnimetatud kaudsed

tõendid praegusel juhul kogumis kinnitada, et kaebaja saadeti sunniviisiliselt just

tuumakatastroofi likvideerimise piirkonda.

28. Asjaolu, et kaebaja seletuste kohaselt ei teibitud bussil aknaid kinni või kaebajaga kaasas

olnud isikutele ei antud kaitseülikondi, ei võimalda üheselt järeldada, et kaebaja

tuumakatastroofi likvideerimisepiirkonnas ei viibinud. Katastroof leidis aset 26. aprillil 1986.

On eluliselt usutav, et meetmed inimeste tervise kaitseks võeti kasutusele järkjärgult vastavalt

võimalustele, samuti vastavalt kaugusele tuumjaamast ning see ei pruukinud kõikide ringreiside

osas olla ühtmoodi korraldatud. Mai- kuni juulikuu ringreis toimus vähese ajavahemiku järel

peale katastroofi. Eelnevaga haakuvad L.K vande all antud seletused, et piirkonnas valitses

segadus (00:06:49; 00:12:10).

29. Kokkuvõttes loeb kohus tõendatuks, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud

isiku seaduse § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986. aastal perioodil

maikuu lõpust kuni juulikuuni sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma tööga tagas

likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse.

30. Täiendavalt vastuseks kaebusele seoses uurimiskohustuse täitmisega märgib kohus, et

kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et represseeritud isiku tunnistust taotlev isik peab ise

tõendama enda taotluse aluseks olevaid asjaolusid (vt näiteks TlnRnKo 16.10.2024 nr 3-22-

936/9, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnev ei piira aga kuidagi SKA-poolset

selgitamiskohustust selles osas, milliste asjaolude kohta ja milliseid tõendeid tuleb kaebajal

esitada (HMS § 36). Praeguses asjas on SKA 19.02.2025 otsuses (represseeritu tunnistuse

väljastamise ja represseeritu toetuse maksmisest keeldumine ja 22.04.2025 otsuses

(soodustingimustel vanaduspenisoni määramata jätmine) selgitanud, milline on tõendamisese

(saatmine katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ja ka katastroofi piirkonnas viibimine) (dtl 7

jj, 63 jj). Samas ei nähtu, et SKA oleks kaebajale menetluses eelnevalt või otsuses eneses

selgitanud, milliseid tõendeid võiks kaebaja veel esitada või koguda. Hilisemalt on SKA

19.03.2025 kaebajale selgitanud siiski täiendavate tõendite esitamise vajadust (dtl 12).

Vaideotsustes on kaebajale täiendavalt selgitatud, milline on tõendamisese ja ka seda, et

juriidiliste faktide tuvastamise pädevus tunnistajate ütluste alusel Sotsiaalkindlustusametil

aga puudub ning nende faktide tuvastamiseks on isikul võimalus pöörduda halduskohtusse (dtl

29 jj, 84 jj). Arvestades, et just SKA-l on samalaadsete taotluste lahendamise ulatuslik kogemus,

oleks SKA-l olnud võimalik selgituskohustust täiendavate tõendite esitamise vajadusega seoses

täita menetluse võimalikult varases faasis või hilisemalt keelduvates otsustes. Sellisel juhul

olnuks võimalik kohtumenetluses kogutud tõendid (v.a kaebaja tunnistus vande all) esitada juba

haldusmenetluses ja SKA saanuks neid hinnata. Seega võis menetlusnormide rikkumine (HMS

§ 36) praegusel juhul mõjutada SKA lõppjärelduse õigsust (HMS § 58).

9 (10)

Kokkuvõte

31. Eelnevast tulenevalt tuvastab kohus, et L.K on okupatsioonirežiimide poolt

represseeritud isiku seaduse § 2 lõike 1 punkti 13 tähenduses tuumakatastroofi piirkonda 1986.

aastal perioodil maikuu lõpust kuni juulikuuni sunniviisiliselt tööle saadetud isik, kes oma

tööga tagasi katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse

32. Seega tuleb tühistada SKA 19.02.2025 otsus nr 2226RT-1 ja 23.05.2025 vaideotsus nr

5.2- 3/11673-3 ja SKA-l tuleb kaebaja taotluse osas uuesti otsustada.

33. Seega tuleb tühistada SKA 22.04.2025 otsus nr P5-V2025-142230 ja 11.07.2025

vaideotsus nr 5.2-3/14487-2 ja SKA-l tuleb kaebaja taotluse osas uuesti otsustada.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

34. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175

sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui

kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja

põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik

üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise

menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb

eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli

menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel

osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla

vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt TlnRnKo 29.11.2023 nr

3-23-2038, p 29; 29.11.2023 nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 nr 3-18-1711, p 41).

35. Kaebaja on taotlenud 29.01.2026 ja 02.03.2026 taotluse alusel menetluskulude hüvitamist

kokku 2710, 80 euro ulatuses. Kokku on kaebajale haldusasja nr 3-25-2089 menetluses

õigusabi osutatud tunnihinnaga 219,60 eurot koos käibemaksuga 6 tunni ja 30 minuti ulatuses

(1427,40 eurot) ning tunnihinnaga 223,20 eurot koos käibemaksuga 5 tunni ja 45 minuti

ulatuses (1283,40 eurot). Taotlusele on lisatud nõuetekohased kuludokumendid (dtl 179-182) ja

töös sisu kirjeldus (dtl 177, 237).

36. Asja mahtu ja keskmist keerukust arvestades peab kohus esindaja kulu põhjendatuks ja

mõistab selle vastustajalt välja. Kuigi represseeritu tunnistuse väljastamise ja soodustingimustel

vanaduspenisoni määramisega seotud vaidlused ei ole üldjuhul mahukad, on käesolevas asjas

kohtumenetluse kestel muutunud vaidlusaluste asjaolude kogum, samuti on vajalik olnud

koguda korduvalt tõendeid, mille osas seisukoha kujundamine suurendas asja mahtu.

37. Kaebaja esitanud taotluse määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 238). Viivise

väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik TsMS § 177 lõike 4 kohaselt, kuid HKMS sellist

võimalust ette ei näe (vt nt RKHKo 15.02.2021, 3-18-2294/44, p 27). Seega puudub kohtul alus

viivise väljamõistmiseks.

38. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärkidega.

Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada

põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)