1-25-5153/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-25-5153

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5153 (25278000193)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol, Teele Masing

Kriminaalasi

Hindrek Kuslapuu süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3; KarS

§ 200 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Silva Rood

Süüdistatav

Hindrek Kuslapuu

Isikukood: 37608206515; viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu

56, Tartu linn; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX;

emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX;

karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, 2 kehtivat

väärteokaristust; tõkend: vahistatud kuni 10. oktoober 2025

Kaitsja

Anne Vissak

Kohtuistungi toimumise aeg

15. oktoober 2025, 6. ja 14. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Hindrek Kuslapuu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks

3 (kolm) aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Hindrek Kuslapuu KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2

(kaks) aastat vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused lugedes kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega ja mõista Hindrek Kuslapuule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Hindrek Kuslapuule mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, s.o 1 (ühe) aasta võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hindrek Kuslapuu kahtlustatavana kinnipidamisel

viibitud aeg 2.-3. märts 2025 karistusaja hulka ja lugeda Hindrek Kuslapuu kandmata

karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust, mille algust arvestada alates Hindrek Kuslapuu kinnipidamisest 1. juulil

2025.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Hindrek Kuslapuult riigituludesse

menetluskuludena sundraha 2215 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses

520,80 eurot ning kohtumenetluses 579,08 eurot, s.o kokku 3314,88 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb

tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS)

või

EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

99926700001193. Selgitusse tuleb märkida „1-25-5153, menetluskulud, Hindrek

Kuslapuu“.

8. Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde

kriminaaltoimikus olevad CD-plaadid.

10. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses

tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale

apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus

apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse

kirjalikul nõusolekul.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikuna avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Hindrek Kuslapuud süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime

pannud kehalise väärkohtlemise, ööl vastu 23. jaanuari 2024 Tartus XXX lõi vähemalt ühe

korra rusikaga S. V. näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja haava ülahuule

limaskestal ning nahapinnal; 1. juulil 2025 Tartus XXX korteris ja kinnistu hoovis lõi XXX

V. M. rusikaga ühe korra rinnaku piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali ning

korteris lõi kannatanut vähemalt kümnel korral rusikate ja jalgadega erinevatesse keha

piirkondadesse. Sellise tegevusega põhjustas Hindrek Kuslapuu kannatanule ninaluude murru,

hematoomi lõua piirkonda, veritsuse suust, peas oimu piirkonnas hematoomid, hematoomid

mõlemal käsivarrel. Sellega pani Hindrek Kuslapuu toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeriva kuriteo, s.o korduva tervisekahjustuse tekitamise ja valu tekitava kehalise

väärkohtlemise, sh kui see on toime pandud lähisuhtes.

Hindrek Kuslapuud süüdistatakse ka selles, et tema ööl vastu 2. märtsi 2025 Tartus XXX lõi

L. T. vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja

S. V. ühel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades L. T. ja S. V. füüsilist valu. Pärast

vägivalla kasutamist võttis Hindrek Kuslapuu võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära L. T. ja S. V. kuuluva mobiiltelefoni Redmi Note 13 ja S. V. kuuluva

televiisori, millisele tegevusele ei olnud kannatanud eelneva vägivalla kasutamise tõttu

võimelised vastupanu osutama. Sellega pani Hindrek Kuslapuu toime KarS § 200 lg 1 järgi

kvalifitseeriva kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.

II Kohtu seisukoht

2. Esmalt hindab kohus Hindrek Kuslapuule esitatud süüdistuse põhjendatust ning võtab

seisukoha mõistetava karistuse osas. Seejärel otsustab kohus menetluskulude hüvitamise ja

võtab seisukoha asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas.

3. Hindrek Kuslapuud süüdistatakse esmalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt on tegemist kahe erineva episoodiga.

4. Vaidlust ei ole selles, et ööl vastu 23. jaanuari 2024 Tartus XXX lõi Hindrek Kuslapuu

vähemalt ühe korra rusikaga S. V. näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja

haava ülahuule limaskestal ning naha pinnal.

5. Politsei- ja Piirivalveameti sündmuse protokoll-arvestuskaart 23. jaanuarist 2024 tõendab,

et pärast kella ühte öösel kutsuti kiirabi aadressile XXX, Tartu S. V. elukohta, kus väidetavalt

oli naaber S. V. peksnud (I kd tl 6-10).

6. Kannatanuna on S. V. üle kuulatud 12. veebruaril 2024 (I kd tl 11-13). Kannatanu selgitas,

et konflikt tema ja Hindrek Kuslapuu vahel oli jaanuari kuu lõpus. Hindrek Kuslapuu kutsus

teda külla napsi võtma, sööma, telekat vaatama ja muusikat kuulama. Hindrek Kuslapuu

juures oli lisaks temale L. S., kes oli tema XXX. Kolmekesi tarvitati alkoholi. Ühel hetkel

hakkas ta laua pealt tassi võtma, kuid see kukkus ümber ja läks katki. Ta oli nii palju joonud,

et ei suutnud tassi normaalselt haarata. Sellest, et tass katki läks, saigi konflikt alguse.

Hindrek Kuslapuu oli pahane, et S. V. tassi lõhkus. S. V. hakkas enda sõnul oma korterisse

liikuma, kui Hindrek Kuslapuu teda enda korteri koridoris ühe korra rusikaga vastu nägu lõi.

Lõi selle käega, milles süüdistatav kannab klotsersõrmust. Kannatanu tundis enda sõnul

löögist valu ja pilt läks eest. Ta ärkas enda korteris ja nägi, et on üleni verine, ülahuulest

jooksis verd. Kuna tal verejooksu peatada ei õnnestunud, kutsus ta kiirabi, kes toimetas ta

erakorralise meditsiini osakonda. Haiglas tehti õmblused. Pärast lööki oli raskusi söömisega.

7. Kannatanu ütlusi kinnitavad fototabelis fikseeritud vigastused. Fotografeeritud on ka

Hindrek Kuslapuu vasakut kätt, milles kannab sõrmust. Sõrmuse sõrme nuki juures on näha

verekahtlast määrdumist (I kd tl 14-17). S. V. kehavigastusi on kirjeldatud kiirabikaardil.

Sellest on näha, et 23. jaanuaril 2024 saabus kiirabi kell 01.25 sündmuskohale Tartus XXX ja

kiirabi fikseeris kannatanu huulel sees- ja väljaspool vigastused, ning kannatanu toimetati

haiglasse (I kd tl 21-22). Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõte kannatanu S. V.

haigusjuhtumist 20240123-34048/01-40-02960 tõendab samuti kannatanul selliste

kehavigastuste olemasolu, mis on fototabelis näha. Tuvastatav on sündmuse toimumise aeg ja

vigastuste saamise viis (I kd tl 23-26).

8. Asitõendina vaadeldi 10. aprillil 2024 häirekeskusesse 23. jaanuaril 2024 kell 01.18 ja kell

01.21 tehtud kõnesalvestisi. Helistaja kirjeldab, et naabrimees tuli talle kallale, tal jookseb

löögi tõttu ninast verd ja verejooks ei jää kinni. Hiljem täpsustab, et verd jookseb huulest,

kuid samas ei saa ta täpselt aru, kuna verd on igal pool. Helistaja sõnul löödi teda rusikatega

ja haamriga vastu pead. Hiljem täpsustab, et naabrimees lõi pähe ühe korra ja siis rahunes

maha. Helistaja ütleb, et on S. V. ja naabrimehe nimi on Hindrek Kuslapuu.

9. Asitõendina vaadeldi veel 23. jaanuaril 2024 aadressil Tartu linn, XXX tööülesandeid

täitnud patrullpolitseinike vormikaamera videosalvestisi (I kd tl 29-32). Salvestiste abil on

tuvastatud sündmusesse kaasatud inimesed.

10. Tunnistaja J. M. ütlused kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis kirjeldatud

ajal, kohas ja viisil aset. Tunnistaja kirjeldab, mida ta nägi sündmuskohal, kes oli kannatanu ja

millised olid tema vigastused. Politseiametnikud vestlesid Hindrek Kuslapuu ja L. S. (I kd tl

33-34).

11. Tunnistaja L. S. kuulati üle 10. veebruaril 2025. Ta selgitas, et tema, S. V. ja Hindrek

Kuslapuu jõid viina 23. jaanuaril 2024 aadressil XXX, Tartu. S. V. ja Hindrek Kuslapuu vahel

tekkis verbaalne konflikt. Seejärel nad rüselesid, kes alustas, ta ei mäleta. Mingil ajal läks

tunnistaja maja ette suitsu tegema, kuid kuulis S. V. korterist S. V. karjumist: ,,Löö mind

maha jah!“ Siis kuulis ta mõne hetke pärast, kuidas öeldi: ,,Kao siit välja või kutsun sulle

mendid.“ Hindrek Kuslapuu häält ta ei kuulnud. Mingit kolinat kuulis ka, justkui oleks vastu

ust või kappi lennatud/kukutud. Tagasi korterisse ta enda sõnul ei läinud, läks otse koju (I kd

tl 35-37).

12. Hindrek Kuslapuu kuulati kahtlustatavana üle 2. märtsil 2025 (II kd tl 15-19). Hindrek

Kuslapuu mäletas, et S. V. võis olla vennaga probleem. S. V. vend oli sellel hetkel tema

korteris. Seejärel mindi S. V. korterisse, kus S. V. ja tema venna vahel tekkis verbaalne

konflikt. Tema ärritus selle peale ja lõi S. V. rusikaga näkku. Hindrek Kuslapuu tunnistab, et

oli alkoholi tarvitanud. Kui ta löögi ära tegi, siis jooksis ta S. V. korterist välja ja läks tagasi

enda korterisse. Mis edasi juhtus, seda ta ei mäleta. Ta kahetseb S. V. löömist ja kui võimalik,

siis vabandaks tema ees.

13. Kõik selle episoodi kohta kogutud tõendid kinnitavad, et Hindrek Kuslapuu lõi S. V..

Kannatanu vigastused näopiirkonnas on meditsiiniasutuses fikseeritud. Tunnistajate ütlused

on suures osas kokkulangevad, detailides on erisusi, mis on seletatavad sellega, et alkoholi

tarvitamise järel ei pruugi kõik selgelt meeles olla. Kahtlust ei ole selles, et Hindrek Kuslapuu

lõi S. V. ja tekitas talle valu ja kehavigastused.

14. Vaidlust ei ole selleski, et 1. juulil 2025 Tartus XXX korteris ja kinnistu hoovis lõi

Hindrek Kuslapuu XXX V. M. rusikaga ühe korra rinnaku piirkonda, mille tagajärjel kukkus

kannatanu pikali ning korteris lõi kannatanut vähemalt kümnel korral rusikate ja jalgadega

erinevatesse keha piirkondadesse. Sellise tegevusega põhjustas Hindrek Kuslapuu

kannatanule ninaluude murru, hematoomi lõua piirkonda, veritsuse suust, peas oimu

piirkonnas hematoomid, hematoomid mõlemal käsivarrel.

15. Kannatanu V. M. selgitas, et 1. juulil 2025 tarvitas ta koos Hindrek Kuslapuuga alkoholi,

joodi õlut ja viskit. Ta ei mäleta sellest päevast eriti midagi ega tahagi mäletada. Nad olid

kahekesi korteris. Hindrek Kuslapuu lõi teda kätega (rusikatega) ja jalgadega, tüli tekkimiseks

mingit põhjust ei olnud. Süüdistatav nimetas teda litsiks ja lolliks ning ähvardas, et paneb

maja põlema. Hindrek Kuslapuu ähvardas teda vägivallaga, aga ta ei mäleta täpselt, mida ta

ütles. Süüdistatav lõi väga mitmeid kordi, kindlasti rohkem kui kümme, võib-olla isegi

viiskümmend korda. Kiirabi tegi röntgeni ja ütles, et ninaluu on puru. Tal oli valus iga kord,

kui Hindrek Kuslapuu teda lõi. Kannatanu arvab, et keegi löömist pealt ei näinud (I kd tl 122-

128).

16. Kiirabikaardilt on näha, et V. M. tuvastati näol, kätel, jalgadel hulgaliselt vigastusi (I kd tl

129-130). Ta toimetati Tartu Ülikooli Kliinikusse, kus tuvastati ninaluude murd, üle näo

hematoomid, käsivartel hematoomid. Kõiki vigastusi kinnitavad ka fotod (I kd tl 131-137).

17. Koostatud on lähisuhte vägivalla infoleht (I kd tl 119-120). Kirjeldatud on sündmust,

sellega seotud isikuid, kannatanuks on V. M. ja vägivallatsejaks Hindrek Kuslapuu.

Kirjeldatud on kannatanu tervisekahjustusi.

18. Tunnistaja G. M. selgitas, et ta oli külas oma sõbral E. R., kes on kahe kinnistu, XXX ja

XXX, omanik. Kui ta kohale jõudis, siis nägi kahe maja vahel (XXX ja XXX) istumas maas

muru peal meest ja naist, kellel ilmsed alkoholijoobe tunnused. Naine oli paistes näoga.

Paistes võis ta olla joomise pärast, aga võib olla võis seal olla ka midagi muud. Ta kirjeldas,

kuidas mees kamandas naist koju, kuid viimane ei tahtnud minna, seejärel võttis ta naiselt

selja tagant särgist kinni, tõmbas naise enda poole ja seejärel lõi teda rusikaga vastu rindu.

Selle löögi tagajärjel kukkus naine pikali. Mees pani käed rusikasse ja läks naist lööma, kuid

ta komistas naise otsa ning kukkus ka ise naise kõrvale pikali. Mees tõusis ja ütles naisele:

„Ма löön su vaeseomaks!“. Naine ütles mehele: „Ära tee!“. Selle peale tõusis G. M. püsti

ning sekkus. Seejärel kirjeldab tunnistaja koridoris laamendamist ja politsei saabumist. Kui

politsei teisele korrusele pääses, siis nad tõid naise majast välja. Ta nägi, et naisel oli kulmu

juures lahtine haav ja talle paistis, et ka lõual oli tal haav. Neid vigastusi naisel enne tuppa

minekut ei olnud (I kd tl 142-143).

19. Asitõendina vaadeldi 2. juulil 2025 häirekeskusesse 1. juulil 2025 kell 18.53 tehtud

kõnesalvestist. Kinnistu XXX Tartu omanik E. R. teatab, et joobes inimesed, meesterahvas ja

naisterahvas, märatsevad üürikorteris ja ta palub politseil neid kainenema viia (I kd tl 90-91).

Edasi on kriminaaltoimikus väljatrükk patrullitalituse teenistuslehest, mis tõendab kuriteo

toimepanemise aega ja kohta. Lisatud on fotod sündmuskohast (I kd tl 90-108).

20. Asitõendina vaadeldi 1. juulil 2025 aadressil XXX, Tartu linn tööülesandeid täitnud

patrullpolitseinike rinnakaamerate videosalvestisi (I kd tl 109-118). Videost U13814

[01.07.2025 19_05_45) nähtub, et 1. juulil 2025 kella 19.05 ajal patrull jõuab kollakat värvi

maja juurde ning siseneb majja, kus kostab karjumist. Patrull läheb teisel korrusele, koputab

valget värvi uksele, ukse avanedes on näha naine heledat värvi särgis, natuke kaugemal mees

halli värvi aluspükstes. Naise näos on näha vigastusi. Ta kutsutakse korterist välja. Korterisse

jäänud mees on ärritunud, käitub ähvardavalt, solvab, ropendab. Videos U14045 [01.07.2025

19_13_50) tunnistab naisterahvas, et meesterahvas lõi teda sada korda. Naine nutab, räägib, et

igal pool on sinikad, ei saa väljapääsu (kontekstist tuleneb, et suhtest). Tüli põhjust ei oska

seletada, mees lööb kogu aeg. Jutust tuleneb, et isikud on elukaaslased, mees peksab naist.

Naine kurdab, et mees lõi teda ka vastu pead, soovib arstliku kontrolli, minnakse

kiirabiautosse.

21. Tunnistaja J. K. selgitas, et 1. juulil 2025 olles tööl koos patrullpolitseinik J. K. said nad

väljakutse kell 18.56 aadressile XXX, Tartu. Väljakutse sisuks oli, et joobes isikud

märatsevad ja loobivad asju korteris. Korteris viibivat mees ja naine. Hoovis muru peal oli

näha pikali läinud lillepotti ning korterist nr 4 oli kuulda karjumist. Sisenedes trepikotta oli

näha põrandal maas katkist televiisorit ning trepi peal oli näha külmkappi. Teataja E. R. sõnul

oli külmkapp ja televiisor visatud teiselt korruselt alla. Koos teatajaga toimetatud televiisor ja

külmkapp trepikojast välja murule, et teha ligipääs trepile. Koputades korter nr 4 uksele, avas

ukse V. M. Korteris sees oli näha ka Hindrek Kuslapuud. V. M. oli näopiirkonnas nähtavad

vigastused. V. M. lõual oli näha paistetust, kriimustust ja hematoomi, suu piirkonnas oli näha

hüübinud verd, kulmu ülal oli näha marrastust. Ametnik palus V. M. korterist väljuda ja tulla

välja kaasa. V. M. oli emotsionaalselt endast väljas ning tema jutt oli raskesti arusaadav. V.

M. sõnul oli löönud teda meesterahvas käte ja jalgadega. Sündmuskohale saabus kiirabi ning

tunnistaja toimetas kannatanu kiirabisõidukisse. Kiirabisõidukis väitis V. M., et meesterahvas

oli teda ka trepist alla lükanud ning ta tunneb puusas valu. Kannatanu joobeks mõõdeti 1.46

mg/l kohta. Kiirabi otsustas V. M. toimetada haiglasse.

22. Kahtlustatav Hindrek Kuslapuu tunnistas ülekuulamisel, et ei mäleta kas tal oli XXX tüli,

samuti ei mäleta ta tema löömist. Ta selgitas, et ta ei tohi alkoholi juua, sest siis kaob tal mälu

ära. Ta sõnades kahetses, et tema XXX niimoodi juhtus ja tundis muret, kuidas viimane ilma

temata hakkama saab (II kd tl 20-21).

23. Vaatamata sellele, et Hindrek Kuslapuu ise kuriteoepisoodi kohta selgitusi anda ei osanud,

kuna alkoholi tarvitamise tõttu ei mäleta toimunut, siis ka kõik selle episoodi kohta kogutud

tõendid kinnitavad, et Hindrek Kuslapuu XXX V. M. korduvalt lõi. Kannatanul oli hulga

vigastusi näopiirkonnas, need on meditsiiniasutuses fikseeritud. Kannatanu ütlused vahetult

pärast sündmust ja ülekuulamisel langevad kokku teiste tunnistajate ütlustega.

24. Eeltoodud tõendite põhjal saab lugeda tõendatuks, et Hindrek Kuslapuu pani toime

süüdistuses kirjeldatud kehalise väärkohtlemise episoodid. Tunnistajate ütlused on suures osas

ühetaolised ja neid toetavad dokumentaalsed tõendid ning sündmuskohal käinud

politseiametnike videokaamerate salvestisele talletatu. Teo subjektiivse külje kohta leiab

kohus, et Hindrek Kuslapuu tegutses vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses.

Hindrek Kuslapuu pidi aru saama, et tema löögid kannatanute suhtes võivad põhjustada valu

või tervisekahjustusi. Nii S. V. kui ka V. M. on kinnitanud, et Hindrek Kuslapuu löögid

tekitasid neile valu ja mõlema füüsilised vigastused on meditsiiniliste dokumentide näol

fikseeritud. Hindrek Kuslapuu teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

25. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Hindrek Kuslapuu on pannud süüdistuses kirjeldatud

kuriteoepisoodid toime.

26. Hindrek Kuslapuu on oma tegevusega täitnud kehalise väärkohtlemise enamohtliku

koosseisu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtumenetluses on tuvastatud, et Hindrek Kuslapuu

ja V. M. olid XXX, varasemalt XXX, seega on tegemist KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud

olukorraga. V. M. kinnitas 2. märtsil 2025 antud ütlustes, et ta on Hindrek Kuslapuuga olnud

koos alates 2006. aastast. XXX olid nad umbes 4 aastat, alates 2014 kuni 2018, täpselt ta

enam ei mäleta (I kd tl 61).

27. KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud

kehalise väärkohtlemise. Hindrek Kuslapuu on pannud toime vähemalt kaks kehalist

väärkohtlemist, mis on tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses. Lisaks veel karistati teda

enne käesolevat kohtuotsust Tartu Maakohtu 4. veebruari 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-

19-424 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja samuti oma XXX korduva löömise eest. Liitkaristuse

moodustab veel Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsus kriminaalasjas 1-18-8522, millega

karistati Hindrek Kuslapuud samuti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja

mõista talle karistus.

29. Hindrek Kuslapuud süüdistatakse ka KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime

pandud vägivallaga.

30. Vaidlust ei ole selles, et ööl vastu 2. märtsi 2025 aadressil XXX, Tartus lõi Hindrek

Kuslapuu nii L. T. kui S. V. korduvalt, põhjustades sellega neile füüsilist valu. Pärast

vägivalla kasutamist võttis Hindrek Kuslapuu ära L. T. ja S. V. kuuluva mobiiltelefoni Redmi

Note 13 ja S. V. elukohas olnud televiisori, mille kuuluvust ei ole kohtu arvates menetluse

käigus kindlaks tehtud.

31. Väljavõte patrullkutsungi 8381 teenistuslehest KILP andmekogust kinnitab, et 2. märtsil

2025 kell 00.19 saadi väljakutse aadressile XXX, Tartu. Kirjeldatud on sündmust ja ära on

märgitud sündmusega seotud inimesed. Lühidalt kokkuvõttes tarvitasid L. T. ja S. V. koos

enda korteris XXX Tartu linnas alkoholi, kui neile tulid külla Hindrek Kuslapuu ja V. M..

Alkoholi tarvitati koos edasi, kuni see oli otsa saamas. Hindrek Kuslapuu nõudis, et S. V.

tooks alkoholi juurde, kuid poed olid kinni, vaidlus muutus kakluseks, mille käigus lõi

Hindrek Kuslapuu korduvalt S. V. rusikatega näo ja pea piirkonda. Kaklusesse sekkus S. V.

elukaaslane L. T., kes üritas kaklust lahutada. Selle käigus lõi Hindrek Kuslapuu korduvalt L.

T. näo ja pea piirkonda. Kakluse lõppedes võttis Hindrek Kuslapuu korterist kaasa S. V.

mobiiltelefoni Redmi Note13 ja televiisori Samsung ning lahkus korterist koos V. M. Mõlema

kannatanu näos oli vigastusi/marrastused. Kohale kutsuti ka kiirabi. Hindrek Kuslapuu

küsitlemisel selgus, et teleri viis ta kuhugi XXX tn hoovi. Süüdistatava läbivaatuse käigus leiti

Hindrek Kuslapuu taskust telefon Redmi Note 13. Mõlemad esemed tagastati kannatanule (I

kd tl 38-39).

32. Kannatanu L. T. on ülekuulamisel kirjeldanud sündmuse käiku ööl vastu 2. märtsi 2025.

Hindrek Kuslapuu ja V. M. tulid temale ja S. V. külla 1. märtsil 2025 ja koos tarvitati

alkoholi. Süüdistataval oli kaasas veresuhkruaparaadi komplekt ja nutikell, mille tõi

väidetavalt kingituseks, kuna alkoholi muretsesid tema ja S. V.. Koos joodi ära 3-4 pudelit

viina. Südaöö paiku hakkas Hindrek Kuslapuu ära minema ja pani kannatanute telefoni enda

taskusse. L. T. keelas teda ja selle peale läks Hindrek Kuslapuu talle kallale. Tema käsi oli

rusikas ja ta lõi kannatanut 4-5 korda kindlasti näo piirkonda. Löömise tagajärjel kukkus

kannatanu ja tundis tugevat valu. Pärast seda läks Hindrek Kuslapuu kallale S. V. ja lõi teda

rusikas käega näo piirkonda. Kui L. T. nurgast püsti sai, siis läks ta Hindrek Kuslapuu juurde,

et takistada teda S. V. löömast, kuid selle peale ründas süüdistatav teda uuesti ja lõi ühe korra,

mille ajal tundis kannatanu tugevat valu ja kukkus uuesti pikali. Seejärel võttis Hindrek

Kuslapuu korterist kaasa televiisori, mis L. T. teadmise kohaselt kuulub tema elukaaslasele S.

V. Hindrek Kuslapuu lahkus teleriga, V. M. järgnes talle. Kannatanu läks teises trepikojas

elava naabri V. M. juurde ja rääkisin talle, mis oli juhtunud (I kd tl 40-42).

33. Kannatanu L. T. ütlusi kinnitab teine kannatanu S. V. Ta selgitas samuti, et 1. märtsil 2025

saabusid külla Hindrek Kuslapuu ja tema elukaaslane V. M. Nad tulid külla, sest neil oli tarvis

alkoholi ja Hindrek Kuslapuu tõi vastutasuks veresuhkruaparaadi komplekti ja nutikella.

Neljakesi joodi viina, alguses kaks, seejärel veel üks pudel. Hindrek Kuslapuu soovis neljanda

pudeli endale koju kaasa võtta. See oli südaöö paiku kui Hindrek Kuslapuu ja tema

elukaaslane minema hakkasid. L. T. keelas Hindrek Kuslapuud ja selle peale võttis viimane

laua pealt talle ja L. T. kuuluva telefoni. L. T. keelas taas Hindrek Kuslapuud, mille peale lõi

süüdistatav L. T. rusikaga näo piirkonda 4-5 korda, kuid täpselt ei mäleta. L. T. kukkus

löökide tagajärjel pikali. S. V. ütles, et Hindrek Kuslapuu lõpetaks, mille peale tuli Hinderk

Kuslapuu temale kallale ja lõi rusikas käega näo piirkonda, mille järel tundis tugevat valu. L.

T. astus vahele ja Hindrek Kuslapuu lõi teda uuesti, mille järel L. T. taas kukkus. Hindrek

Kuslapuu võttis seejärel telerviisori koos juhtmetega telekakapi pealt endaga kaasa. V. M.

ilmselt järgnes Hindrek Kuslapuule. Kui L. T. maast püsti sai, siis läks ta naabrilt V. M. abi

küsima. S. V. enda sõnul Hindrek Kuslapuule võlgu ei ole. Teler kuulub tema sõnul talle,

Hindrek Kuslapuu väitis, et see on tema teler, kuid see ei vasta kannatanu sõnul tõele (I kd tl

50-55).

34. Väljatrükid Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtudest 20250302-90811/01-40-08607 ja

20250302-90810/01-40-08606 kinnitavad, et nii L. T. kui S. V. läksid erakorralise meditsiini

osakonda oma vigastusi fikseerima. L. T. kaebustena on märgitud, et viga sai vasak alalõug,

löödi vastu suud ja nina. S. V. said viga vasak silm, nina, kaebas peavalu, kuid patsiendid

lahkusid enne kui nad vastuvõtule pääsesid (I kd tl 47-49, tl 56-59).

35. Tunnistaja V. M. sõnul soovis S. V. 1. märtsil 2025 osta Hindrek Kuslapuu käest

veresuhkruaparaadi komplekti ja nutikella. Telefonis jäi kokklepe, et veresuhkuraparaadi

komplekt ja nutikell maksavad kokku 90 eurot, kuid kindel ta ei ole. Ta läks koos Hindrek

Kuslapuuga S. V. juurde, kes elab koos L. T. Hindrek Kuslapuu andis S. V. asjad, mida ta

soovis. S. V. ütles, et tal ei ole hetkel raha ja annab raha homme. Koos joodi viina ja Hindrek

Kuslapuu hakkas S. V. asjade eest raha nõudma. Tagasi viimane asju ka ei andnud. Mingil

hetkel hakkas Hindrek Kuslapuu S. V. lööma rusikaga näkku, umbes 3-4 korda, päris kindel

ta ei ole. Seejärel võttis Hindrek Kuslapuu S. V. ja L. T. kodust teleri kaasa. Hindrek

Kuslapuu laenas kunagi selle teleri neile. L. T. takistas Hindrek Kuslapuud ja seejärel lõi

süüdistatav L. T. rusikaga näo piirkonda paar korda, ta ei ole kindel, mitu korda. Tunnistaja

sõnul kiskus tema L. T. eemale, et Hindrek Kuslapuu teda rohkem lüüa ei saaks. Telefoni

võtmist tunnistaja ei näinud. Kui talle teadaolevalt oli telefon S. V. oma. Hindrek Kuslapuu

lahkus korterist ja tunnistaja järgnes ning nägi, kuhu süüdistatav teleri peitis. Hiljem näitas ta

koha politseile. Tunnistaja selgitas, et kainena on süüdistatav väga hea mees, aga nii kui ta

viina saab, siis sõidab katus täielikult ära ja ta muutub väga vägivaldseks (I kd tl 60-62).

36. Sündmuskohta Tartus XXX vaadeldi (I kd tl 68-76) ja selle juurde koostatud fototabelist (I

kd tl 77-86) on näha korterist ära viidud teleri leidmise koht Tartus XXX abihoone juures.

Telerit ja telefoni on vaadeldud ja need tagastati S. V. tema elukohas.

37. 11. märtsil 2025 vaadeldi asitõendina 2. märtsil 2025 tööülesandeid täitnud kiirreageerija

vormikaamera videosalvestisi. 2. märtsil 2025 reageeris politsei väljakutsele Tartus XXX.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollist 2. märtsil 2025 nähtub, et kell 00.35 peeti Hindrek

Kuslapuu kinni sündmuskoha lähedal. Kahtlustatav Hindrek Kuslapuu läbivaatuse käigus on

fikseeritud, et tema jalas olevad teksapüksid on kaetud verekahtlase määrdumisega (II kd tl 1-

9). Lisaks leiti tema pükste tagataskust mobiiltelefon Redmi Note 13 (II kd tl 10). Seega on

tõendatud, et kannatanutelt ära võetud telefon oli Hindrek Kuslapuu valduses ja ka

kannatanute ütlustes ei ole põhjust kahelda (II kd tl 87-89).

38. Selle episoodiga seoses kuulati Hindrek Kuslapuu kahtlustatavana üle 3. märtsil 2025.

Hindrek Kuslapuu sõnul helistas tema S. V. küsis tema käest laenu ja pakkus vastutasuks

müügiks käekella ja vererõhu ja -suhkruaparaati. Otseselt summas kokku ei leppinud. Koos

joodi viina, alguses oli kaks viina, kui need otsa said, siis tõi L. T. juurde. Kui ta koos V. M.

lahkuma hakkas, pani viimane ühe viina süüdistatavale seljakotti ja see ei meeldinud S. V. ja

L. T. Nad tõusid püsti ja ärritusid, mille peale ärritus ka tema. L. T. tahtis viinapudelit tagasi

saada. Kuna Hindrek Kuslapuu oli ärritunud, siis ta lõi rusikaga S. V. näo piirkonda vähemalt

kahel korral. Samuti lõi ta L. T. rusikaga vähemalt kahel korral näo piirkonda. Peale löömist

läks ta koos V. M. korterist ära, kuid naasis mõne hetke pärast ning võttis kaasa teleri ning

lahkus taas. Ta viis teleri ära, kuid ei mäleta, kuhu, seejärel läks tagasi korterisse. Tema sõnul

andis ta teleri kunagi ammu S. V.. Väljas oli V. M. Temaga olid veel kaasas üks meeste- ja

naisterahvas, keda ta ei tundnud. Maja ees tahtis V. teda rünnata, üritas lüüa, kuid tal õnnestus

seda tõrjuda. Edasi jooksis ta raudteejaama suunas. Ta hüüdis elukaaslast, kuid kuna viimane

ei vastanud, sattus paanikasse, et äkki talle tehakse liiga, helistas politseisse. Seda kinnitavad

2. märtsil 2025 asitõendina vaadeldud häirekeskusesse tehtud kõnesalvestised (I kd tl 63-67).

Kell 00.16, kell 00.22, kell 00.29 on teinud kõned Hindrek Kuslapuu, kes palub saata Tartus

XXX politsei, kuna teda tahetakse tappa ja tema naine on ohus. Kui ta tagasi maja juurde läks,

siis oli politsei kohal. Politsei avastas telefoni tema pükste tagataskust. Ta ei oska öelda,

kuidas see sinna sai. Ta tunnistab, et pärast alkoholi tarvitamist on mälu kehva. Ta kahetseb

löömist (III kd tl 15-19).

39. Kannatanute ja tunnistajate ütlused ei ole kõigi sündmuse detailide osas ühetaolised.

Kannatanute ütlused langevad suures osas kokku, kuid tunnistaja ja süüdistatav mäletavad

sündmust veidi teisiti. Selles osas langevad ütlused kokku, et koos tarvitati alkoholi ja tüli

tekkis viinapudeli pärast, mida V. M. ja H. K. tahtsid kaasa võtta ja mida L. T. keelas neil

võtta. Siis tekkis konflikt, mis päädis sellega, et Hindrek Kuslapuu lõi korduvalt näo

piirkonda nii L. T. kui S. V. Selgelt ei ole tuvastatav, kas telefoni võttis Hindrek Kuslapuu

enne kannatanute löömist või löömiste vahel. Selge on, et kannatanute nõusolekuta Hindrek

Kuslapuu selle kaasa võttis. Kuigi süüdistatav telefoni kaasa võtmist ei mäleta ja tunnistaja

seda samuti ei näinud, leiti telefon Hindrek Kuslapuu taskust tema kinnipidamisel

sündmuskoha lähedal. Kaitsja arvates võis olla tegemist joobes inimese suvalise reaktsiooniga

ja tahtlus selle teo osas puudus. Samas kinnitavad tunnistajad, et Hindrek Kuslapuud keelati,

kuid vaatamata sellele ta telefoni kaasa võttis. Kannatanute ja tunnistaja sõnul haaras Hindrek

Kuslapuu kohe kaasa ka televiisori. Hindrek Kuslapuu sõnul käis ta vahepeal korterist ära ka

tagasi tulles haaras ka televiisori kaasa. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kriminaalasja

raames ei ole leidnud tõendamist, kellele televiisor kuulus. S. V. ütleb, et see kuulus temale.

V. M. sõnul laenas Hindrek Kuslapuu teleri kunagi S. V. Hindrek Kuslapuu selgitas, et ta

andis televiisori S. V. Õigustatult tekib küsimus, et kas televiisor oli tegelikult Hindrek

Kuslapuule võõras asi ehk et kas ta viis korterist ära enda televiisori või kuulus see kellelegi

teisele. Kuivõrd seda ei ole kindlaks tehtud, tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata

kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Mis aga puudutab telefoni, siis

tõendamist on leidnud, et süüdistatav võttis L. T. ja S. V. neile kuuluva vara, eesmärgiga see

ebaseaduslikult endale jätta ja selleks kasutas ta vägivalda.

40. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistus vastab röövimise koosseisule, sest

süüdistatav on hõivanud vara kasutades selleks vägivalda kannatanute suhtes. Kannatanute

kehavigastusi ei ole fikseeritud, kuid mõlemad kannatanud kinnitasid, et löökide tõttu tundsid

nad valu. Kannatanute korduvat löömist tunnistab ka süüdistatav ise. Riigikohus on öelnud, et

röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal

olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu subsumeerida

röövimisena ka siis, kui ta kasutas vägivalda muul eesmärgil ja soov asi võtta ära tekkis alles

kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (RKKK 3-1-1-12-09 p 8; 3-1-1-27-16 p 8).

Kokkuvõttes leiab kohus, et Hindrek Kuslapuu on röövimise toime pannud otsese tahtlusega –

ta tahtis telefoni omaniku nõusolekuta vägivallaga kaasa võtta.

Karistus

41. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-6-17, p 9;

1-18-2232/179, p 71).

42. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

43. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti

valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes

või see on toime pandud korduvalt rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS

§ 200 lg 1 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

44. Praeguses kriminaalasjas peamine vaidlusalune asjaolu tegudele vastava karistuse määr.

Hindrek Kuslapuu sooviks karistust kanda osaliselt vabaduses, ta nõustuks maksimaalse

pikkusega katseajaga. Kaitsja toetas Hindrek Kuslapuu seisukohta ja arvas, et tema osas on

mõistlik kohaldada katseaega koos käitumiskontrolliga. Hindrek Kuslapuu selgitas, et tema

naisel, kes on muuhulgas kannatanu, on väga raske olla temata. Vabaduses saaks ta naist

majanduslikult toetada. Ta selgitas kohtuistungil, et ta täidaks hoolega kriminaalhooldusega

kaasnevaid nõudeid, laseb teha alkoholivastase süsti ja pöördub alkoholisõltuvuse ravile.

Arvestades Hindrek Kuslapuu varasemat elukäiku, sealhulgas korduvat karistatust, kuritegude

toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, tema ohtlikkust, ei näe

kohus selleks võimalust.

45. Hindrek Kuslapuud on karistusregistri teatise (II kd tl 62-67) ja kohtule esitatud

kohtuotsuste väljatrükkide (II kd tl 68-77) kohaselt 12 korral kriminaalkorras karistatud.

Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult

võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Väärib ka

märkimist, et Hindrek Kuslapuud on peamiselt karistatud just isikuvastaste kuritegude eest,

samuti on arhiveeritud karistused mõistetud isikuvastaste kuritegude, sh raske eluvastase

kuriteo eest. Riigikohus on aktsepteerinud seda, et inimese retsidiivsuse prognoosimiseks ning

eripreventiivselt mõjusa karistuse mõistmiseks tohib tugineda ka kustunud karistusandmetele

(RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14; RKKKm 1-15-1446/76, p-d 10-18). Ehk eeltoodu näitab,

et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest

ei ole Hindrek Kuslapuu suutnud senini oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale

teele asuda, vaid on jätkanud varem või hiljem samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemist.

Hindrek Kuslapuu elu iseloomustavadki korduvad vägivallakuriteod ja korduvad vangistused.

Kõik see annab alust rääkida Hindrek Kuslapuul väljakujunenud kriminaalse käitumis

mustrist, kombest lahendada konflikte ja majanduslikku puudust vägivallaga. Hindrek

Kusalpuu peeti viimati kinni 2. märtsil 2025 seoses röövimisega. Siis avaldas ta sügavat

kahetsust toimepandud tegude osas. Ometigi kordas ta oma käitumismustrit neli kuud hiljem.

Seega ei ole kokkupuuted õiguskaitseasutustega aga eesootav võimalik karistus teda kuidagi

uute kuritegude toimepanemiselt heidutanud.

46. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Hindrek Kuslapuul hetkel kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8522

tunnistati Hindrek Kuslapuu süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1

aasta ja 8 kuud vangistust. Karistus oleks jäänud KarS § 74 1g 1 ja 3 alusel täielikult

täitmisele pööramata kui Hindrek Kuslapuu ei oleks pannud 2 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ja oleks täitnud katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja alkoholi tarvitamise

keeldu. Kuriteos oli kannatanuks Hindrek Kuslapuu XXX V. M.-K. 4. veebruari 2019

otsusega kriminaalasjas nr 1-19-424 karistati Hindrek Kuslapuud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati vangistust Hindrek Kuslapuule Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsusega

kriminaalasjas nr 1-18-8522 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 8

kuu vangistuse, võrra ja mõisteti Hindrek Kuslapuule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3

aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Hindrek Kuslapuu eelvangistuses

viibitud aeg alates 14. detsembrist 2018 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja vangistuse

alguseks loeti 14. detsember 2018.

47. Kohtu hinnangul on kuritegude toimepanemise asjaolusid ja ulatust arvestades Hindrek

Kuslapuu süü kehalise väärkohtlemise episoodides keskmine ja röövimise episoodis väike.

Hindrek Kuslapuu tunnistab, et ta ärritub kergesti ja alkoholi tarbides muutub vägivaldseks.

Seda on selgelt näha ka kriminaalasja tõenditest. Vägivalda kasutab ka enda kõige

lähedasemate inimeste suhtes. Kõik kolm kuriteoepisoodi on pandud toime alkoholijoobes.

Psühhiaatriakliinikumi õiendist (II kd tl 22-23) nähtub, et Hindrek Kuslapuul on diagnoositud

alkoholisõltuvus ning episoodiline aine tarbimine. Alkoholiprobleem on seega pikaaegne ja

tõsine. Alkoholi tarvitas nii tema elukaaslane kui tutvusringkond. Tegemist ei olnud üksikute

tarvitamisega vaid pigem elustiiliga.

48. Kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 121 järgi mõistetav karistus peab olema mõnevõrra

suurem kui sanktsiooni keskmine määr. KarS § 200 lg 1 järgi mõistetav karistus peaks kohtu

arvates jääma aga sanktsiooni miinimummäära lähedale.

49. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna

saab arvestada mõnevõrra kahetsust, mida Hindrek Kuslapuu on nii enda ülekuulamisel kui

kohtuistungil avaldanud. Samas on ta järjepidevalt vägivaldne samade kannatanute suhtes,

mis näitab, et tema kahetsus ei ole puhtsüdamlik.

50. Hindrek Kuslapuu tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks

3 aastat vangistust. Hindrek Kuslapuu tuleb süüdi tunnistada ka KarS § 200 lg 1 järgi ja

mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused lugedes kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Hindrek Kuslapuule kuritegude kogumi eest

liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Hindrek Kuslapuule

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta võrra ning mõista ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hindrek Kuslapuu

kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 2.-3. märts 2025 karistusaja hulka ja lugeda

Hindrek Kuslapuu kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille algust

arvestada alates Hindrek Kuslapuu kinnipidamisest 1. juulil 2025.

Menetluskulud

51. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 520,80 eurot (II kd tl 52-57, 58-61) ja kohtumenetluses

579,08 eurot (III kd tl 29-30). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva

kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha

suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot (alates 1. jaanuarist 2025 on kuutasu

alammääraks 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 3314,88 (kolm tuhat kolmsada

neliteist) eurot ja 88 senti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud

kohtuotsuse resolutsioonis.

Asitõendid

52. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde CD-

plaadid.

Tõkend

53. KrMS § 306 lg 1 p 9 peab maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas

kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada ja

esitama sellekohase otsustuse kohtuotsuse resolutiivosas. Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2026

kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt jättis kohus Hindrek Kuslapuule kohaldatud tõkendi, s.o

vahistamine, muutmata. Kohtu hinnangul on süüdistatava vahistamise jätkuv kohaldamine

kuni kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud, kuna Hindrek Kuslapuu võib vabadusse

pääsemisel jätkata süütegude toimepanemist. Varasemas tõkendi küsimust lahendanud

määrustes kajastatud seisukohad on kohtu arvates asjakohased ka praegu. Vahistamisaluse

olemasolu hindamisel on kohus arvestanud süüdistatavate käitumist tervikuna ja ka teda

vabaduses ümbritsevat sotsiaalset keskkonda, samuti süüdistatava hoiakut ja kalduvust panna

toime samaliiki kuritegusid. Kohus leiab, et Hindrek Kuslapuu suhtes kohaldatud tõkend on

jätkuvalt põhjendatud ning tuleb jätta uute kuritegude ärahoidmiseks muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)