2-20-9769/28 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-20-9769

Tsiviilasi

Võlgniku V.P kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik V.P, isikukood XXX

Võlausaldajad

Kohtutäitur H.S, e-post XXX

B2 Impact OÜ, esindaja Anne-Liis Veski, e-post XXX

Aktiva Finants Group OÜ, esindaja Sigrid Rahkema

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada V.P (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada V.P

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 17.08.2020. Kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada Z.T.S usaldusisiku kohustustest.

3. Avaldada teade V.P kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 30.12.2022 määrusega lõpetati võlgniku V.P pankrotimenetlus, algatati

tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati Z.T.S-i täitma

usaldusisiku kohustusi.

2-20-9769

2.

19.01.2026 esitas võlgnik lõpparuande, taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks ning usaldusisiku Z.T.S kohustustest

vabastamiseks. Usaldusisiku, kes on ühtlasi võlgniku eestkostjaks, selgituste kohaselt võlgnik

töötas SA Hea Hoog 2023 ja alates 01.03.2024 töötab Selver AS-is. Usaldusisik on esitanud

kohtule kõik vajalikud andmed võlgniku sissetulekute ning vara kohta aruannetega

2023,2024 ja 2025 aasta. Võlgnik ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele, kuna võlgniku

töötasu on jäänud alla miinimumpalga määra. Võlgnik ei ole aruandeperioodil midagi

pärinud. Tulenevalt terviseprobleemidest on töö tegemine võlgnikul raskendatud (puuduv

töövõime ja raske puue), võlgnik tuleb toime lihttöödega. Olemasolevad säästud hoitakse

juhuks, kui võlgniku töövõime peaks vähenema ja võlgnik ei suuda tervise tõttu enam

töötada, tasuda erihoolekandeteenuse kulude omaosalus.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 26.01.2026

teatas võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi,

mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku

käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning

võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate

nõudeid tegelikkuses rahuldada. Teised võlausaldajad kohtule enda seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1

kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva

seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kolm aastat menetluse algatamisest

möödus 29.12.2025.

5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Võlgnik esitas eestkostja kaudu kohtule aruande koos

tõenditega ja andis kohtule selgitusi. Kohus ei pea vajalikuks võlgniku ja usaldusisiku

täiendavat ärakuulamist. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks

võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.

6. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva

seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

2-20-9769

7. Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.

8. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et

võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid

rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei

pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest

vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö

tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab

aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust,

antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades

siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

9. Käesoleval juhul nähtub toimiku ja ts.asja xxxx materjalidest, et võlgnikul on tuvastatud

raske vaimupuue, tal on puuduv töövõime ja sügav puue (dtl 3-10, 14-16, 117-122, 162-164,

191-193, 225-227). Tsiviilasja nr xxxx materjalidest nähtub, et võlgnik põeb kroonilist

vaimuhaigust paranoidset skisofreeniat tunde-tahteelu sügava alanemisega sotsiaalse

isoleerumiseni, mistõttu ta ei ole kestvalt võimeline oma käitumisest aru saama ja seda

juhtima. 14.02.2022 määrusega on V.P ´i üle seatud eestkostet pikendatud 5 aasta võrra.

Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et kogu menetluse aja on võlgnik siiski teinud

lihttöölisena tööd osalise tööajaga. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et võlgniku

tervislikust seisundist tulenevalt on tal kogu menetluse kestel takistatud tulutoova tegevusega

tegelemine ja selle otsimine, mistõttu võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukoht

sellest, et võlgnik on rikkunud sellega enda kohustusi, on ebaõige. Võlgniku tervislik seisund

on käesoleval juhul selline, mis takistab tal tegeleda tulutoova tegevusega ja seda otsima.

10. Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt üksnes toetused ja töötasu

osalise ajaga töötamise eest. Kohus arvestab siinjuures, et võlgnik ei pidanud tegema

väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §

131 ja 132). Eeltoodu on tinginud selle, et menetluse kestel puudusid võlgnikul vahendid,

millest usaldusisik oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohtule teadaolevaid

andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud

tahtlikule võlausaldajate huvide kahjustamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa

võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida

töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tal on puuduv töövõime ja sügav puue.

Võttes arvesse eeltoodut ning usaldusisiku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud

tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-

s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

11. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt

rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

12. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696).

Olukorras, kus võlgnikul on oma tervislikust seisundist tulenev puuduv töövõime ja ta on

menetluse kestel omanud sissetulekuid, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele

väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust,

mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise

takistamisele suunatud tegevust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

2-20-9769

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks

eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama

võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks

olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei

tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut

võimalust.

13. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud

ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgniku usaldusisik ja

eestkostja on esitanud tõeseid andmeid võlgniku kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks

kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175

lg 8 alusel.

15. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku. Kohus vabastab Z.T.S-i usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS §

175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

16. Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

17. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus

vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik