3-26-642/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-26-642

Määruse kuupäev

14.03.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi

õigusabi taotlused läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 08.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles taotleb kriminaalasjas nr 1-25-5274 ebavõrdse kohtlemise ja topeltkaristamise eest 15

000 eurot. Näitena toob kaebaja kohtulahendi kriminaalasjas nr 1-25-2864. Kaebaja palub

halduskohtul välja selgitada, kellele tohib ja kellele ei tohi määrata alkoholismivastast ravi

ning kelle puhul saab kohaldada tingimisi katseaega. Kaebaja taotleb riigipoolse kaitsja

määramist ning kohtukulude ja sellega seonduva riigi kanda jätmist, kuna majanduslik

olukord ei võimalda tal maksta menetluskulusid.

2. Kaebaja esitas 14.03.2026 kohtule kaebuse täienduse. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et

teda on ebavõrdselt koheldud.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tunnistati kriminaalasjas nr 1-25-5274 Tartu

Maakohtu 13.10.2025. a otsusega süüdi karistusseadustiku § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti

karistus. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.02.2026. a otsusega Tartu Maakohtu 13.10.2025. a

otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kriminaalasja nr 1-25-5274 menetlus on

pooleli Riigikohtus, kus on läbivaatamisel kassatsioonkaebus Tartu Maakohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu otsuste osaliseks tühistamiseks.

5. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjas süüdi tunnistatud isikule

karistuse ega kohustuste määramine. Kriminaalasju lahendab maakohus kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud korras. Kaebajal on õigus talle kriminaalasjas määratud karistus

3-26-642

vaidlustada, mida kaebaja on kohtute infosüsteemi andmetel ka kaitsja vahendusel teinud,

esitades Riigikohtule 04.03.2026 kassatsioonkaebuse. Kui kaebaja leiab, et talle on

kriminaalmenetluses tekitatud kahju, siis sellise nõude esitamiseks näeb teistsuguse

menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Selles

seaduses on sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon.

Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud

kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (nt Riigikohtu 08.10.2018. a

määrus asjas 3-18-400, punktid 10–13).

6. SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist,

kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (SKHS § 7 lg 1). Kohtumenetluse

kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Kui isik jättis kriminaalmenetluses

maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast

maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki

kohaselt ringkonnakohtule (SKHS § 21 lg 1). SKHS § 21 lg-st 4 tulenevalt, kui isik jättis

mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse

olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.

Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest

arvates. Seega, kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-25-5274 menetluses tekitatud

kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuivõrd asjas toimub

kassatsioonimenetlus. Eeltoodu tähendab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

7. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist,

kuna majanduslik olukord ei võimalda tal kohtukulusid tasuda. Kaebuse tagastamise tõttu

puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks

ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi

saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena

(nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja

elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele

ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh kahjunõude esitamise saab otsustada

üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg

7 alusel vastavalt kuuluvusele.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda

seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)