2-24-2251/27 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

2-24-2251

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

13. märts 2026, Rapla

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-24-2251

Hageja 1 hagi hind 2589,48 eurot ja hageja 2 hagi hind

2589,48 eurot

Tsiviilasi

XX ja XX hagid XX vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja 1 XX (isikXXod XXX)

Hageja 2 XX (isikXXod XXX)

Hagejate seaduslik esindaja XX (isikXXod XXX)

Hagejate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marje

Mängel

Kostja XX (XX XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Peep Rajavere

Kohtuistungi toimumise aeg 27.11.2024, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX 29.01.2026 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.

2. Rahuldada XX (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) hagid XX (isikukood XXX)

vastu elatise suurendamiseks osaliselt.

3. Suurendada Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-16546 XX-ilt

alaealiste laste XX ja XX kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust alates

25.06.2024.

4. Mõista XX XX-i XX ülalpidamiseks välja elatis alates 25.06.2024 kuni XX täisealiseks

saamiseni, s.o 12.01.2031, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud

baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale

makstavast lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) Käesolevas punktis välja mõistetud elatis

muutub igal aastal ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

2-24-2251

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Mõista XX-ilt XX ülalpidamiseks välja elatis alates 25.06.2024 kuni XX täisealiseks

saamiseni, s.o 17.04.2034, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud

baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool hagejale

makstavast lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5) Käesolevas punktis välja mõistetud elatis

muutub igal aastal ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Jätta XX ja XX hagid XX vastu elatise suurendamiseks perioodil 09.02.2024 –

24.06.2024 rahuldamata.

7. Juhul, kui XX on kohtumenetluse kestel tasunud XX-ile ja XX-ile kohtuotsusega

hõlmatud perioodi eest elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisest

mahaarvestamisele.

8. Elatise summad tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks XX-i (isikukood XXX)

arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis“.

9. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusega nr 2-21-16546 mõisteti kostjalt kummagi hageja

ülalpidamiseks välja mh perioodiline elatis järgnevalt: alates 01.01.2022 kuni 24.06.2024 pidi

kostja kummalegi hagejale tasuma elatist PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele

lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool makstavast peretoetusest ning saadud

summat vähendatakse 30% võrra PKS § 102 lg 2 alusel. Alates 25.06.2024 – 04.05.2028 tuli

eeltoodud valemi alusel arvutatavat elatist (v.a PKS § 102 lg 2 alusel tehtav vähendamine)

vähendada 30% asemel 18% võrra. Alates 05.05.2028 tuli kummalegi hagejale tasuda elatist

ilma PKS § 102 lg 2 kohase vähendamiseta kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

Kohus on elatist välja mõistes arvestanud, et kohtuotsuse tegemise ajal kandis kostja 10-aastast

karistust kinnipidamisasutuses, kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, s.o XX ja

XX. Tartu Maakohtu 26.03.2013 määrusega on kohus kinnitanud kompromisslepingu, mille

kohaselt kohustus kostja tasuma alates 01.02.2013 elatist 160 eurot kummagi poja

ülalpidamiseks. Elatise suuruse muutumisel kohustus kostja tasuma lastele elatist vähemalt ½

kehtivast kuupalga alammäärast, s.o 292 eurot kuus. Seega on kostja pojad saanud perioodil

14.03.2022 – 31.12.2023 rohkem elatist, võrreldes hagejatega. Lisaks arvestas kohus, et

hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisomandisse kuulus kinnistu väärtusega ca 150 000

2-24-2251

eurot ja sõiduauto Škoda väärtusega umbes 10 000 eurot.

2. Hagejad esitasid 09.02.2024 hagi elatise suurendamiseks ja palusid kummagi hageja kasuks

välja mõista elatise PKS § 101 alusel arvutatavas määras (20.12.2024 hagi täiendus). Hagejad

ei viibi kostjaga koos vähemalt 7 ööpäeva kuus. Hagejatele makstakse lapsetoetust seaduses

sätestatud määras. Hagejad ei saa lasterikka pere toetust. Kostja kohtleb oma lapsi ebavõrdselt.

XX ja XX saavad hagejatega võrreldes rohkem elatist.

3. Kostja vabanes vanglast 22.06.2022 ja asus koheselt pärast tööle Eestis Rakse OÜ-s, kus töötas

vähemalt juulist detsembrini 2022. Need andmed on nähtavad Unigreen OÜ (reg kood

11404485) konto väljavõttest ja Maksu- ja Tolliameti andmetest. Antud andmetest nähtub ka,

et kostja on üritanud oma varalisi sissetulekuid varjata selliselt, kus kostja on lasknud enda

töötasu mitte kanda kostja isiklikule kontole, vaid optimeerides oma sissetulekuid läbi sellel

ajal kostja poolt käsutatava, kontrolli omava ja hallatava ettevõtte Unigreen OÜ kaudu

(nüüdseks ehk alates 07.03.2024 on ettevõtte omanik kostja elukaaslane XX). Hagejate

seaduslikule esindajale teadaolevalt läks kostja tööle ajavahemikul detsember 2022 kuni märts

2023 ettevõttesse OÜ Ralfi Veosed (reg kood 12205747), mis nähtub samuti vastavalt Maksu-

ja Tolliameti andmetele seoses kostja poolt käsutatava, kontrolli omava ja hallatava ettevõtte

Unigreen OÜ kaudu. Vastavalt Unigreen OÜ esitatud majandusaasta aruannetele, oli kostja

siiamaani ettevõtte tegelik kasusaaja ja kontaktiks oli märgitud kostja. Ettevõte Unigreen OÜ

tegutseb edasi kui ühisesse leibkonda ja majanduslikult seotud koos elavate isikute omandis

(kostja ja tema elukaaslane XX). Unigreen OÜ kõrvale on loodud teinegi ettevõte Mar&Puu

OÜ kostja tööl käimiseks ning töötasude saamiseks ettevõtete kontodele. Hagejate esindaja

rõhutab, et mõlema ettevõtte eesotsas oli kuni kostja vastuse saatmise antud hagis kostja XX.

Kostja saatis antud hagile vastuse 04.03.2024 ja kolm päeva hiljem 07.03.2024 vormistati

ettevõte Unigreen OÜ ümber kostja elukaaslasele XX. Asjaolu, et kostja on Unigreen OÜ-ga

seotud, kinnitab see, et kostja kasutab Unigreen OÜ autot (reg.märgiga xxx).

4. Kostja varjab vara. Facebookis/Instagramis on kostja demonstreerinud pilte, kus ta on

erinevatel reisidel jne. XX on soetanud endale Tallink Club One'i kaudu laevareise. Lisas on

esitatud konto väljavõte kuupäevaga 20.10.2023, kus peakaardi omanikuks on märgitud

hagejate seaduslik esindaja. Kaardiga on seotud lisakaardid, mille omanikeks on hagejad,

kostja ja XX. Samas kinnitavad hagejad ja nende esindajad, et nemad ega XX ei ole laevasõite

teinud. See viitab selgelt, et laevareiside kulutused on seotud ainult XX-iga. Ajavahemikus

04.03.2023 kuni 24.08.2023 on XX kulutanud laevareisidele kokku 334,23 eurot ning

pardaostudele 73,25 eurot. Need summad näitavad selgelt, et tema rahaline seis on parem, kui

ta kohtus väitnud on. Kostja kannab kalleid brändiriideid, mida ei saa lubada väikeste

sissetulekutega inimene.

5. Kostja on teinud lukksepa töid oma põhitöö kõrvalt, mis hõlmab häkkerite remonti ja hooldust.

Statistika lehelt https://palgad.stat.ee/ on näha, et ametirühma „Põllumajandus- ja

tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad“ keskmine palk III kvartalis 2024 on 2032 eurot.

6. Kostja ei anna hagejatele vahetult ülalpidamist, sest vanemate ühisvaras olev Uko kinnistu

müüdi täitemenetluse kaudu. Omanikuvahetus toimus 28.10.2024.

7. Kostja on hagejale 1 tasunud elatist perioodil 09.02.2024 – 31.12.2024 70% PKS § 101 alusel

arvutatavast määrast. Kostja on hagejale 2 tasunud elatist perioodil 09.02.2024 – 31.12.2024

70% PKS § 101 alusel arvutatavast määrast.

Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad

8. Kostja vaidles hagile vastu.

9. Kostja ei vaidle vastu Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusele ega sellele, et tal on hagejate

ülalpidamiskohustus. Kostja ei kohtle oma lapsi ebavõrdselt. Tartu Maakohtu 08.1.2024

otsusega vähendati XX ja XX kasuks väljamõistetud elatist selliselt, et kummagi lapse kasuks

mõisteti elatis alates 12.12.2023 kuni nende täisealiseks saamiseni välja määras, mis vastab

2-24-2251

70% PKS § 101 alusel arvutatavale määrale. XX jätkab täisealiseks saamisel õpinguid

Haapsalu Kutsehariduskeskuses, mistõttu on kostjal tema ülalpidamiskohustus ka 2024/2025.

10. Kostja ei asunud pärast 20.06.2022 kohe tööle, kuna tal olid suured resotsialiseerumisraskused.

Kostja otsis tööd, kuid ei leidnud seda põhjusel, et ta viibis vangistuses ja oli pärast

kriminaalhooldusel. Kostja asutas lõpuks uuesti oma äriühingu Mar&Puu OÜ, milles ta sai

aprillist 2023 töö. Tegemist on alustava ettevõttega ja kostja töötab seal osalise tööajaga, kuna

ettevõttel ei ole rohkem tööd pakkuda ja kostja käib kriminaalhoolduses. Kostja töötasu on 410

eurot kuus. Muid sissetulekuid kostjal pole. Kostja käib Soomes aeg-ajalt lähetustes, kuid

mitte püsivalt tööd. Hageja väited kostja töötamise ja tulude varjamise kohta on valed. Kostja

võõrandas Unigreen OÜ osaluse 22.10.2021.a. XX, kes oli 22.10.2021-07.03.2024 Unigren

OÜ ainus osanik ja juhatuse liige, kes teostas osanike õigusi ja juhtis osaühingut. Unigreen OÜ

ei ole kostja kontrolli all ka pärast 07.märtsi 2024.a., kui osaühingu omandas kostja sõber XX.

Kostja kontaktandmed. Unigreen OÜ majandusaasta aruannetel on ekslikult. Unigreen OÜ

tegelik kasusaaja 2022 ja 2023 oli XX. Kostja ei ole töötanud OÜ-s Ralfi Veod. Kostja töötab

Mar&Puu OÜ-s lukksepa abina. Enne kinnipidamisasutusse sattumist töötas kostja eritehnika

juhina (metsamasinaga). Kostjal on keskharidus. Kostja töötab Soomes. Käib tööl graafiku

alusel. Kostja käib Soomes nädala kaupa, nädal seal ja nädal siin. Kostja töötab poole kohaga.

Kriminaalhooldaja juures peab ta käima keset nädalat. Hageja väited kostja elustandardi kohta

ei vasta tõele. Samuti ei vasta tegelikkusele hagejate esitatud statistika. Kostja ei ole lukksepp,

vaid ta töötab lukksepa abina, tal puudub kutsetunnistus. Kostja on õppinud harvesteri juhina

õppinud tegema lihtsamaid hooldus- ja remonditöid, kui mitte tasemel, et töötada lukksepana.

11. Kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist sellega, et hagejad elavad vanemate ühisvaras

oleval XX kinnistul. Lapsed tarbivad vanematele kuuluvas elamus elades selle kasutuseelist

kummagi hageja kohta 144 eurot.

12. Hagejad on valesti arvutanud makstud elatise suuruse. XX kinnistu müüki on kostja hagejatele

väljamõistetud elatise täielikult tasunud.

Kostja vastuväite lahendamine

13. Kostja esitas 06.12.2024 taotluse kohtule tõendite kogumiseks. Kohus kohustas kostjat

06.12.2024 esitama tõendid oma väite kohta, et hagejate kasuks elatise väljamõistmisel PKS §

101 alusel arvutatavas määras jääks XX XX vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostja taotles,

et kohus nõuaks XX emalt XX-lt välja andmed ja tõendid selle kohta, kui suured on XX

igakuised vajadused ja milline on lapse ema XX ülalpidamisvõime ning millises summas vajab

XX ülalpidamist oma isalt sõltumata elatise vähendamise kompromissiga kokkulepitud

summast. Kohus jättis kostja taotluse 08.01.2026 määrusega rahuldamata. Kohus põhjendas, et

kostja peab olema ise suuteline oma väidet tõendada lapse hooldusõigusliku vanemana. Kohus

saab XX vajaduste osas lähtuda Tartu Maakohtu 08.01.2024 otsusest. TsMS § 230 lg 4 ja

TsMS § 230 lg 5 ei võimalda kohtul sundida menetlusväliseid isikuid esitama andmeid nende

eluvajaduste ja varalise seisundi kohta. Kostja esitas kohtu tegevuse peale 29.01.2026

vastuväite kooskõlas TsMS § 333 lg-ga 1. Kostja oli seisukohal, et kohus on käitunud

vastuoluliselt, kohustades kostjat vastavad andmed ja tõendid esitama. Kostjal ei ole võimalik

endal neid andmeid ja tõendeid esitama. Kohus saab andmed ja tõendid koguda omal

initsiatiivil TsMS § 236 lg 2 alusel. XXu eluvajaduste suurust ei tõenda õigeksvõtul põhineva

otsusega alla miinimumi vähendatud elatis. XX eluvajadused ei ole keskmisest väiksemad.

Hagejad olid seisukohal, et kostja vastuväide tuleb jätta rahuldamata.

14. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväite rahuldamisel ei ole alust ja vastuväite rahuldamine ei

saa mõjutada otsuse sisu. Kostja kohustamine XX XX vajaduste kohta andmete ja tõendite

esitamiseks lähtus kostja enda väitest, et hagi rahuldamisel osutuks XX varaliselt vähem

kindlustatuks, võrreldes hagejatega. Seega pidi kostjale olema vastavad andmed teada. Kostja

tõendite kogumise taotlusest nähtub, et kostja taotlus ei ole esitatud mitte enda väidetud

2-24-2251

asjaolude tõendamiseks, vaid asjaolude teada saamiseks (taotlusest ei nähtu asjaolusid, millega

kostja oma väidet oleks sisustanud). Kostja enda vastuväitest nähtub, et XX XX vajadused ei

ole keskmisest väiksemad. Seega saab kohus lähtuda eeldusest, et XXu igakuiste vajaduste

suurus, mille eest kostja vastutab, on kaetud PKS § 101 alusel arvutatava elatisega. Kuna Tartu

Maakohtu 08.01.2024 otsusega on kostjalt elatis välja mõistetud õigeksvõtul põhineva

otsusega, siis järeldub sellest, et XXu vanemad on sisuliselt kokku leppinud, millises ulatuses

vastutab kostja XXu ülalpidamise eest ja XXu tegelike vajaduste ja XXi maksevõime

väljaselgitamiseks puudub vajadus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Asja materjalidest nähtub, et pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on kostja kohustatud

hagejatele ülalpidamist andma ajal, mil kostja ei viibi enam kinnipidamisasutuses ja kas

jätkuvalt esineb alus elatise väljamõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel

arvutatava määra.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-d 1 – 2 sätestavad, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 võib otsust

muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda

otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

17. Kohus loeb tõendatuks, et Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsusega nr 2-21-16546 (dtl 22 – 28)

mõisteti kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja mh perioodiline elatis järgnevalt:

alates 01.01.2022 kuni 24.06.2024 pidi kostja kummalegi hagejale tasuma elatist PKS § 101 lg-s 3

sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud pool makstavast peretoetusest

ning saadud summat vähendatakse 30% võrra PKS § 102 lg 2 alusel.

Alates 25.06.2024 – 04.05.2028 tuli eeltoodud valemi alusel arvutatavat elatist (v.a PKS § 102 lg 2

alusel tehtav vähendamine) vähendada 30% asemel 18% võrra.

Alates 05.05.2028 tuli kummalegi hagejale tasuda elatist ilma PKS § 102 lg 2 kohase

vähendamiseta kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.

Kohtuotsusest nähtub, et kohus on elatist välja mõistes arvestanud, et kohtuotsuse tegemise ajal

kandis kostja 10-aastast karistust kinnipidamisasutuses ja kostjal on lisaks hagejatele veel kaks

alaealist last, s.o XX XX ja XX XX. Seega on kohus vähendanud elatise alla PKS § 101

arvutatava määra, sest kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamise

kohustus tal on ja kostjal ei ole võimalik jooksvalt sissetulekut teenida. Elatist on võimalik

tasuda kostja ja hagejate seadusliku esindaja jagamata ühisvara, s.o kinnistu väärtusega ca 150

000 eurot ja sõiduauto Škoda väärtusega umbes 10 000 eurot arvel.

18. Kohus loeb tõendatuks, et Tartu Maakohtu 08.01.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-17794 (dtl

47 – 50) vähendati kostja poegade kasuks välja mõistetud elatise suurust ja kummagi lapse

kasuks mõisteti elatis välja alates 18.12.2023 181,25 eurot kuus ja määrati, et igakuise elatise

suurus muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi, keskmise palga

muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes ja lapsetoetuste muutumisele PKS § 101 lg 5 mõttes.

Makstava elatise summa peab vastama 70% maksmise ajal kehtivast PKS § 101 alusel

määratavast miinimumelatisest. Kohtuotsus on õigeksvõtul põhinev. Otsusest nähtub, et XX XX

sai täisealiseks 24.06.2024. XX XX saab täisealiseks 04.05.2028.

19. Kohus loeb tõendatuks, et kostja vabastati vangistusest tingimisi käitumiskontrolliga

20.06.2022. Kostja peab käitumiskontrollile alluma 20.06.2022 – 19.06.2027 (dtl 29 – 30).

20. Hagejad esitasid hagi elatise suurendamiseks 09.02.2024. ja palusid kummagi hageja kasuks

2-24-2251

välja mõista elatise PKS § 101 alusel arvutatavas määras (20.12.2024 hagi täiendus).

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagejad ei viibi kostjaga koos vähemalt 7

ööpäeva kuus. Hagejatele makstakse lapsetoetust seaduses sätestatud määras. Hagejad ei saa

lasterikka pere toetust.

21. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

21.1.

Kohus on seisukohal, et kostja tingimisi vangistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava määra. Nt on Tartu

Ringkonnakohus oma 18.04.2022 otsuses nr 2-21-13874 jõudnud seisukohale, et

kinnipidamisasutuses viibimine ei võimalda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud

miinimummäära. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest

ning varasemast õigusvastasest tegevusest. Lapse ülalpidamine on vanema kohustus, mis

tähendab, et vanem peab püüdma seda võimalikult kõrgel tasemel tagada. Samasugusele

seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus nt oma 05.07.2021 otsuses nr 2-19-18683

(p-d 23-24). Seega kui kinnipidamisasutuses viibimine ei õigusta PKS § 102 lg 2 rakendamist,

siis ei saa seda õigustada ka tingimisi vangistuses viibimine ja käitumiskontrollile allumine. Ka

tingimisi vangistuses viibimine ja käitumiskontrollile allumine on tingitud kostja enda

käitumisest ja varasemast õigusvastasest tegevusest.

21.2.

Kohus on seisukohal, et elatise vähendamist alla PKS § 101 alusel arvutatava määra alates

24.06.2024 ei õigusta asjaolu, et XX XX jätkas õppimist pärast täisealiseks saamist. PKS 98 lg 1

sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole

võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi

kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate

sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega eelistatakse elatise

väljamõistmisel alaealisi lapsi täisealistele hoolimata sellest, kas täisealine laps on ülalpidamist

õigustatud saama PKS § 97 p-i 2 alusel.

21.3.

Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et tema majanduslik seis on väga halb, mis ei

võimalda võrdselt ülal pidada hagejaid ja XX XXd. Kohus on seisukohal, et kostja väited oma

halvast majanduslikust seisust ei tingi käesoleval juhul Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsuse

muutmata jätmist alates 24.06.2024. Kostja ise on pidanud võimalikuks tasuda elatist

kummalegi hagejale 82% PKS § 101 alusel arvutatavas määras ja kummalegi kostjale 70% PKS

§ 101 alusel arvutatavas määras. Kuna alaealisi lapsi tuleb eelistada täisealisele lapsele, siis ei

ole põhjendatud jätkata hagejatele vähendatud elatise maksmisega alates 24.06.2024. Kohus on

seisukohal, et kuni XX XX täisealiseks saamiseni ei ole hagejate kasuks väljamõistetud elatise

suurendamine põhjendatud. Nimetatud perioodi osas ei saa kohtule esitatud asjaoludest ja

tõenditest järeldada, et Pärnu Maakohtu 14.03.2022 otsuse nr 2-21-16546 aluseks olnud

asjaolud oleksid niivõrd muutunud, mis õigustaks väljamõistetud elatise suurendamist 30%

võrra ja seda isegi siis, kui arvestada käesoleva kohtuotsuse p-des 21.5 – 21.7 põhjendusi.

Väljamõistetud elatise suurust ei mõjuta hagejate seadusliku esindaja väited kostja käitumisest

2-24-2251

isana ega kostja poegade kasuks varasemalt väljamõistetud elatiste suurused, mis ei hõlma

käesolevast hagist puudutatud perioodi.

21.4.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 3-2-1-118-12).

21.5.

Kostja väitel töötab ta praegusel ajal poole kohaga läbi endale kuuluva äriühingu Mar&Puu

OÜ ja tema töötasu on 362,50 eurot kuus (dtl 31 – 34). Hagejad on seadnud kostja väite oma

sissetulekute suuruse kohta kahtluse alla ja on seisukohal, et kostja varjab oma tulusid. Hagejate

väitel osutab kostja teenust tegelikult ka läbi Unigreen OÜ. Kohtu hinnangul on nimetatud väide

usutav, sest kohtule on esitatud Unigreen arved perioodist 2025, millest nähtub teenuse

osutajana XX. Teenust on osutatud Soomes. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, millest saaks

järeldada, et tegemist ei ole õige väitega. Nimetatud väide on usutav ka seetõttu, et kostja oli

Unigreen OÜ juhatuse liige 04.01.2011 – 22.10.2021 ja ainuosanik kuni 08.10.2012 –

18.10.2021. Alates 07.03.2024 on nimetatud äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige Kristi Virks,

kes on kostja selgituse kohaselt tema hea sõber, kes kostjat rahaliselt toetab mh elatise

maksmisel. Kostja on pärast vanglast vabanemist aeg-ajalt kasutanud Unigreen OÜ-le kuuluvat

mootorsõidukit (Opel Vivaro reg nr 553MSB). Nimetatud asjaolud viitavad, et kostja on ka

pärast vanglast vabanemist osutanud ilmselt mitteametlikult teenust läbi Unigreen OÜ. Hagejad

on kohtule esitanud dokumentaalsed tõendid kostja reisist nt Norras, laevapiletite ostmisest

Soome reisimiseks, lõbusõidust merel jne, mis tõendavad kokkuvõttes, et kostja elustandard on

kõrgem, kui poole minimaalse kuutasuga töötajal saaks mõistlikult olla. Kostja on seejuures

piirdunud hagejate esitatud tõendite kriitikaga ega ole esitanud omapoolseid tõendeid hagejate

väidete ümberlükkamiseks. Kohtu hinnangul on eeltoodust põhjendatud järeldada, et kostja

väited 362,50-eurose kuusissetuleku kohta ei ole objektiivselt õiged. Kohtule esitatud

asjaoludest ja tõenditest ei ole objektiivselt võimalik tuvastada kostja tegelikku varalist seisu.

Hagejate seadusliku esindaja väited kostja töötamisest Rakse OÜ-s ja OÜ-s Ralfi Veosed ei ole

tõendamist leidnud.

21.6.

Kohtu hinnangul saab siiski lähtuda kostja 27.11.2024 kohtuistungil avaldatust, et tal on

keskharidus, et ta töötab lukksepa abina. Enne kinnipidamisasutusse sattumist töötas ta

eritehnika juhina (metsamasina juhina). Ta oli ettevõtja ja müüs oma tööjõudu läbi äriühingu.

Kohtu hinnangul tuleb lähtuda kostja võimekusest endale sissetulekut teenida. Kohtule ei ole

kättesaadav Soome palgastatistika, kuid Eesti palgastatistika kohaselt oli põllu- ja

metsamasinate juhtide keskmine töötasu 2024 II kvartalis 1844 eurot, III kvartalis 1981 eurot,

IV kvartalis 2062 eurot, 2025 I kvartalis 1758 eurot, II kvartalis 1955 eurot, III kvartalis 2038

eurot ja IV kvartalis 2155 eurot1. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostjal ei oleks objektiivselt

võimalik sellises ulatuses sissetulekut teenida, asudes metsamasina juhina tööle. Arvestades

eeltoodut on kohus seisukohal, et kostja on võimeline tasuma alates XX XX täisealiseks

saamisest hagejatele elatist PKS § 101 alusel arvutavas määras elatist, kahjustamata seejuures

XX XX õigust saada kostjalt ülalpidamist Tartu Maakohtu 08.01.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-

23-17794 väljamõistetud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hagejate hagi rahuldamine alates

25.06.2024 ei mõjutaks XX XX õigust saada kostjalt ülalpidamist ka PKS § 101 alusel

arvutatavas määras, sest kostja on võimeline hankima endale sissetulekut selleks piisavas

ulatuses.

21.7.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale ja hagejate seaduslikule esindajale kuulus

ühisomandina kinnistu nr 2601137 (XX kinnistu) kuni 28.10.2024 (dtl 142). Pooled ei vaidle ka

selle üle, et hagejad ja hagejate seaduslik esindaja kasutasid kinnistut kuni kinnistu

võõrandamiseni XX Kostja väitel tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et kuni 28.10.2024

said hagejad XX kinnistu kasutamisest kasutuseelist (TsÜS § 62 lg 1 tähenduses). Kostja on

arvutanud kasutuseelise suuruse Kohila vallas, Kohilas asuva ühe maja üürikuulutuse alusel,

arvestades seejuures ka XX kinnistu maja parameetreid (dtl 40 – 46). Kostja on kasutuseelise

1 https://palgad.stat.ee/

2-24-2251

selliselt, et samas paikkonnas asuvaid elamuid üüritakse välja hinnaga 6,82 eurot m2 kohta. 84,5

m2 elamu kasutuseelise väärtuseks on seega 84,5*6,82=576,29 eurot. Kostja omandiosa oleks

seega 288 eurot kuus, s.o 144 eurot hageja kohta. Hagejad on eeltoodule vastu vaielnud.

Hagejate seaduslik esindaja on esile toonud, et kostja ei osale kinnistuga seotud pangalaenu

maksete tasumises, kostja tühjendas maja selle sisustusesemetest, kui hagejad ja hagejate

seaduslik esindaja eemal viibisid. Kostja on teinud kõik selleks, et hagejad ei saaks XX kinnistul

elada. Kohus kostjaga ei nõustu sõltumata hagejate vastuväidetest. Kostja vastuväide ei arvesta

käesoleval juhul sellega, et hagejad on nõudnud elatist PKS § 101 alusel arvutatavas määras.

Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. Arvestades hagejate nõudeid, siis ei nõua hagejad kostjalt asjaolusid

arvestades konkreetse eluasemega seonduvate kulude, sh kasutuseelise, hüvitamist, mistõttu ei

saa seda ka tasutavast elatisest maha arvestada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2025

otsus nr 2-23-298, p 32). Seega puudub siinsel juhul vajadus kostja poolt vahetu ülalpidamise

andmise väärtuse kindlaks tegemiseks.

22. Perioodil 25.06.2024 – 31.03.2025 oli PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma suuruseks 272,76

eurot. Eeltoodud baassummale lisandus sama paragrahvi lg 4 järgi kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, milleks oli 54,96 eurot. Eeltoodust tuli maha arvestada pool lapsetoetusest, s.o

80/2=40 eurot. Seega oli elatise summa ühe hageja kohta 287,72 eurot kuus. Hageja 2 puhul ei

kohaldu PKS § 101 lg 7, kuna hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Pooled ei vaidle

selle üle, et kumbki hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus ja hagejad ei saa osa

lasterikka pere toetusest. Perioodil 01.04.2025 – 13.03.2026 oli PKS § 101 lg-s 3 sätestatud

baassumma suuruseks 282,31 eurot. Eeltoodud baassummale lisandus sama paragrahvi lg 4 järgi

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, milleks oli 59,43 eurot. Eeltoodust tuli maha arvestada pool

lapsetoetusest, s.o 80/2=40 eurot. Seega on elatise summa ühe hageja kohta 301,74 eurot kuus.

23. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled ei ole esile toonud

asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg 12 või TsMS § 164 lg 3 kohaldamist.

24. Vastavalt TsMS § 122 lg-le 1 on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Vastavalt TsMS §

129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma

põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste

rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse

esitamise aeg. 09.02.2024 hagi esitamise ajal oli kummagi hageja ühe kuu elatise nõude summa,

mis on arvutatud PKS § 101 järgi 287,72 eurot (vt ka otsuse p 20). Seega on kummagi hageja

hagi tsiviilasja hinnaks 9*287,72= 2589,48 eurot. Tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei

ole kummalegi poolele tasumiseks kohustuslik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik