3-25-1368/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1368

Haldusasi

Z.N-i (Z.N) kaebus Maa-ameti 30.03.2023 korraldusele

nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine

(Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“,

Viimsi Vallavalitsuse ja Maa- ja Ruumiameti

vastutusele võtmiseks, moraalse ja materiaalse kahju

hüvitamiseks ja erastamise menetluse jätkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Z.N

Vastustajad – Maa- ja Ruumiamet ja Viimsi

Vallavalitsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Z.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse

peale.

2. Jätta Z.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

3. Jätta Z.N-i taotlus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks läbi

vaatamata.

4. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja, W ja C nimed

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 235

lg-d 1 ja 3).

3-25-1368

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maa-ameti 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 (30.03.2023 korraldus) otsustati

erastada Harju maakonnas Viimsi vallas Leppneeme külas asuvad Lännekalda tee 10

katastriüksus (katastritunnus 89001:001:1611, pindala 3245 m2, sihtotstarve elamumaa 100%)

ja Lännekalda tee 7 katastriüksus (katastritunnus 89001:001:1527, pindala 1075 m2,

sihtotstarve elamumaa 100%) Wle, Z.N-le ja Cle ühisomandisse.

2. Z.N esitas 09.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.03.2023 korralduse

tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020

kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.01.2025 otsusega kaebaja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsus jõustus 18.03.2025, kui Riigikohus ei võtnud

kassatsioonkaebust menetlusse.

3. Kaebaja esitas 16.04.2025 Maa-ameti õigusjärglasele Maa- ja Ruumiametile vaide Maa-

ameti 30.03.2023 korralduse peale. Maa- ja Ruumiamet tagastas vaide 24.04.2025 otsusega nr

6-13/25/6504-4. Otsuse kohaselt on jõustunud kohtuotsustega haldusasjades nr 3-21-506 ja nr

3-23-1020 tuvastatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus vastu võetud

Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 ja Maa-ameti peadirektori 30.03.2023

korralduse õiguspärasus, korraldused on kehtivad ning läbinud kohtuliku kontrolli.

4. Kaebaja esitas 07.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: a) võtta

Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet vastutusele pärimisseaduse rikkumise ja

aastatel 2018–2025 kohtule ebaõigete andmete esitamise eest. Nimetatud rikkumiste

tulemusel tegid kohtud ebaõiged otsused; b) kohustada Viimsi Vallavalitsust ning Maa- ja

Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning hoonete ja nende juurde kuuluva maa

vormistamise kulud; c) kohustada Maa- ja Ruumiametit menetluste uuendamiseks ja omandi

vormistamiseks; d) tühistada Maa-ameti 30.03.2023 korraldus.

5. Tallinna Halduskohus lõpetas 14.05.2025 määrusega menetluse Maa-ameti 30.03.2023

korralduse nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10

ja Lännekalda tee 7)“ tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse ülejäänud

nõuetes (resolutsiooni p 2) ning jättis menetluskulud kaebaja kanda (resolutsiooni p 3).

Menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes tuleb HKMS § 152 lg 1 p 1

alusel lõpetada, kuna tegemist on korduva kaebusega, ning ülejäänud nõuetes tuleb kaebus

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ja lg 1 p 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020 rahuldamata

kaebaja kaebuse Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega

erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ tühistamiseks. Tallinna

Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus jõustus 18.03.2025.

HKMS § 43 lg 1 p-de 1–3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik

on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on

jõustunud kohtuotsus, selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või

varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust

ehk vaidluse esemete kattuvust. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 1 lõpetab kohus määrusega

menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal

alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-23-1020 esitanud samasisulise tühistamisnõude, siis on

2(5)

3-25-1368

kaebaja juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud

kohtuotsus (HKMS § 43 lg 1 p 1). Seetõttu ei ole käesolev korduv kaebus lubatav ja menetlus

tuleb HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Tulenevalt HKMS § 152 lg-st 3, kui HKMS § 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus

kaebust menetlusse võtmata. Seega tuleb menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse

tühistamise nõudes lõpetada enne kaebuse menetlusse võtmist.

Kaebuse nõue võtta Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet MaaRS § 23 lg 31 ja

pärimisseaduse rikkumise ning kohtule ebaõigete andmete esitamise eest vastutusele kuulub

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. Kriminaalmenetluse alustamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses.

Kaebuse nõue kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning

kahju, mis seondub hoonete juurde kuuluva maa vormistamise kuludega ning maa

ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamisega, kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt

tagastamisele seoses kaebeõiguse puudumisega.

Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-21-506 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58

õiguspärasust ja leidsid, et Lännekalda tee 10 ja 7 maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes

mõttelistes osades Wle, kaebajale ja Cle on õiguspärane. Kohtuotsustes on analüüsitud kõiki

Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate elamu ja saunamaja omandiõigust tõendavaid

dokumente.

Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega

erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ otsustati erastada

Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 katastriüksused W, kaebaja ja C ühisomandisse.

Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-23-1020 nimetatud korralduse õiguspärasust. Kohtud

leidsid, et asjas ei olnud esitatud selliseid tõendeid või põhjendusi, mille alusel kohus saaks

asuda seisukohale, et kaebaja oli ehitiste ainuomanik.

Eeltoodust tulenevalt on kohtud korduvalt kontrollinud kaebaja väiteid, mis seonduvad maa

ostueesõigusega erastamisega Viimsi vallas Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate

ehitiste juurde. Kohtud on tuvastanud, et kaebaja ei ole nimetatud maaüksustel asuvate

ehitiste ainuomanik. Kaebaja keskne väide, millega ta seostab nii kahju hüvitamise nõudeid

kui ka menetluse uuendamise nõuet, põhineb aga arusaamal, et ehitiste omandiõigus on

ebaõigesti tuvastatud. Nimetatud väidet on kohtud korduvalt kontrollinud ning kaebaja

esitatud tõendeid hinnanud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus nõuda samade asjaolude

veelkordset uurimist haldusmenetluses ja haldusmenetluse uuendamist. Kuivõrd

kohtumenetlustes on tuvastatud, et kaebaja ei ole ehitiste ainuomanik, siis ei saa Maa- ja

Ruumiamet ega Viimsi Vallavalitsus, kes on lahendanud maa ostueesõigusega erastamise

küsimust, olla põhjustanud kaebajale ka mingit varalist või mittevaralist kahju. Järelikult

puudub kaebajal ka õigus nimetatud kahju hüvitamist nõuda. Kohus tagastab kaebuse

menetluse uuendamise ja kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Z.N palub 28.05.2025 määruskaebuses halduskohtu 14.05.2025 määruse tühistada ning

kaebuse menetlusse võtta.

3(5)

3-25-1368

Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetluse halduskohtu 21.07.2025 määruse teinud

kohtuniku suhtes. Halduskohtu kohtunik T. Nurm on lahendanud haldusasjad nr 3-21-506 ja

nr 3-23-1020 ning nende dokumentatsiooniga tutvunud. Kohtunik T. Nurm oleks pidanud

loobuma haldusasja läbivaatamisest HKMS § 199 alusel. Tallinna Ringkonnakohus ei

tutvunud otsuste tegemisel nimetatud haldusasjade materjalidega, vaid tugines halduskohtu

otsustele. Kohtunik T. Nurm ei ole otsustes põhjendanud, mis alused on vastustajatele antud

maa ostueesõigusega erastamismenetlustes seaduste rikkumiseks. Kaebaja viitab eri seaduste

rikkumistele ning leiab, et kohtunik T. Nurm pidanuks algatama kaebaja välja toodud faktide

kohta lisauurimise, mida kaebaja on kaebustes soovinud, kuid kohtunik ei pööranud sellele

tähelepanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4 ja § 155 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik läbi vaadata ilma vastustaja

seisukohta küsimata.

8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõude

ning Viimsi Vallavalitsuse ja Maa- ja Ruumiameti vastutusele võtmise nõuete osas ega korda

neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

9. Ringkonnakohus nõustub sisuliselt ka halduskohtu määruse põhjendustega seoses

nõuetega kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale kahju ja uuendama

haldusmenetlus. Kuna need nõuded põhinevad väidetel, mille osas kohtud on jõustunud

otsustega asjaolud vastupidiselt tuvastanud, on nõuded ilmselgelt perspektiivitud. See ei anna

ringkonnakohtu hinnangul antud juhul siiski alust ilmselgelt välistada kaebaja kaebeõigust

HKMS § 121 lg 2 p 1 mõttes. Küll aga oli halduskohtul selles olukorras alus tagastada kaebus

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Selles osas tuleb

halduskohtu määruse põhjendusi muuta.

10. HKMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, kui

määruse tegi kohtunik, kellel seaduse järgi ei olnud õigust määrust teha. Põhjendamatu on

kaebaja etteheide, et asja menetlev kohtunik oleks pidanud loobuma haldusasja

menetlemisest, kuna ta on lahendanud ka teisi kaebajaga ja samade katastriüksustega seotud

haldusasju. Tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumise ega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-s 23 toodud taandamise alusega.

11. Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda reguleerib kriminaalmenetluse

seadustik. Kriminaalmenetlust viivad läbi prokuratuur ja uurimisasutused ning kriminaalasju

lahendavaks kohtuks on maakohus. Viimsi Vallavalitsuse ning Maa- ja Ruumiameti tegevuse

peale on kaebajal soovi korral võimalik esitada kuriteoteade Politsei- ja Piirivalveametile või

prokuratuurile. Halduskohus selliseid taotlusi ei lahenda ega edasta.

12. Kaebaja taotlus algatada distsiplinaarmenetlus vaidlustatud määruse teinud halduskohtu

kohtuniku suhtes jääb läbi vaatamata, sest kohtute seaduse (KS) § 91 lg-st 2 tulenevalt ei ole

4(5)

3-25-1368

see määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses. Kuna määruskaebuses esitatu põhjal

puuduvad ilmselgelt kohtuniku distsiplinaarsüüteo (vt KS § 87 lg 2) tunnused, siis ei edasta

kohtukoosseis taotlust lahendamiseks ka distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavale

ametiisikule. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise

õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna

esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (§

91 lg 2).

13. Kaebaja ning teiste Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10 omanike isikuandmete

kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed

initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)