2-25-116330/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-116330

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu

avaldus X vastu võla väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7

korteriühistu (registrikood 80258115), lepinguline

esindaja Maksim Fedotov

Puudutatud isik: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu avaldus osaliselt.

2. Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu kasuks välja

ajavahemiku 1. september 2024 kuni 31. juuli 2025 eest võlg 1737,84 eurot.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu kasuks

menetluskulude katteks välja 310 eurot.

5. Mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu kasuks välja viivis

menetluskuludelt (310 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

1(5)

ASJAOLUD

1. Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 25.

juunil 2025 Pärnu Maakohtule X (puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

1754,06 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

6. augustil 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Avaldaja esitas 28. augustil 2025 (täpsustatud 19. septembril 2025) avalduse, milles

palub mõista puudutatud isikult välja ajavahemiku 1. september 2024 – 31. juuli 2025

majandamiskulude võlg 1859,15 eurot (sh viivis 74,47). Menetluskulud koos lisanduva

viivisega palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liige ja korteri aadressil Outokumpu tn

7-xx omanik. Seetõttu on tal põhikirja § 3.2.11 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 42 alusel kohustus kanda korteriühistu tegevusega seotud kulusid, mis koosnevad

majandamiskuludest, remondifondist, veest, kanalisatsioonist ja küttest.

Puudutatud isik on jätnud korteriühistu esitatud arved tasumata. Puudutatud isikul on

korteriühistu ees võlgnevus ajavahemiku 1. september 2024 – 31. juuli 2025 eest 1784,68

eurot. Samuti on puudutatud isikul viivisevõlg sama ajavahemiku eest 74,47 eurot.

Korteriühistu palub majandamiskulud välja mõista korteriühistu 21. detsembri 2023 ja 4.

novembri 2016 üldkoosoleku otsuste alusel.

Viiviste arvestamise kord ja viiviste suurus on puudutatud isikule esitatud arvetel ning

ülevaatlikus tabelis puudutatud isiku võlgnevuse perioodi kohta. Dokumentides on toodud

viivise arvutuskäik, mh millistelt summadelt, millise ajavahemiku eest on viivist arvutatud ja

mis on viivise määr.

3. Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab avalduse osaliselt.

5. Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võla tasumist ja viivist, sest

puudutatud isik jättis ajavahemiku 1. september 2024 kuni 31. juuli 2025 eest tekkinud

korteriomandiga seotud majandamiskulud tasumata. Nõude aluseks on korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 p 1 ja § 108 lg 1 ning

viivisenõude aluseks KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1.

6. Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu liige (KrtS § 1 lg 4), sest ta on

korteri asukohaga Outokumpu 7-xx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond

omanik (dtl 73). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul korteriühistu ees KrtS-st

tulenevad kohustused. Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus

tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida

korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2

p 2 ja § 41 lg 2).

Avaldaja ei ole viidanud, et korteriühistu oleks kehtestanud majanduskava.

Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui

majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Juhul kui

majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike

üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate

kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust,

mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab

2(5)

seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad

kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud

teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada,

kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu

välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul,

mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega

raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-

119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14;

TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).

7. Korteriühistu nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid, abonent tasu,

remondifondi, küttekulu, vee- ja kanalisatsiooni kulude väljamõistmist.

7.1.

Majandamiskulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu 21. detsembri 2023

üldkoosoleku otsusele, millega määrati kindlaks majandamiskulude tariif ühe ruutmeetri

kohta 0,7 eurot (dtl 123). Majandamiskulusid nõutakse iga 11 kuu eest (ajavahemikul 1.

september 2024 – 31. juuli 2025), s.o 11 kuu eest. Puudutatud isiku korteri suurus on 67,1 m2

(dtl 73). Seega on puudutatud isikule esitatud arvetel (dtl 77-88) märgitud majandamiskulude

nõue 46,97 eurot jälgitav ja kontrollitav (67,1 m2 × 0,7 eurot).

Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus majandamiskulude

kogusummas 516,67 euro (46,97 eurot × 11 kuud) ulatuses põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

7.2.

Abonenttasu nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu 4. novembri 2016

üldkoosoleku otsusele, millega määrati alates 1. detsembrist 2015 kindlaks abonenttasu 0,64

eurot korteri kohta (dtl 147). Abonenttasu nõuab korteriühistu iga kuu, s.o 11 kuu eest. Seega

on puudutatud isikule arvetel (dtl 77-88) märgitud abonenttasu nõue 0,64 eurot jälgitav ja

kontrollitav (1 korter × 0,64 eurot).

Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus abonenttasu kogusummas 7,04

eurot (0,64 eurot × 11 kuud) põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7.3.

Remondifondi nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu 22. juuli 2021 üldkoosoleku

otsusele, millega otsustati määrata remondifondi tasu 10 eurot septembrist maini ja suvel 20

eurot korteri kohta (dtl 120). Remondifondi nõuab korteriühistu iga kuu, s.o 11 kuu eest.

2025. a juuni ja juulikuu arvetel on remondifondi summa 20 eurot, ülejäänud kuudel 10 eurot.

Seega on puudutatud isikule arvetel (dtl 77-88) märgitud remondifondi nõue 10 eurot ja 20

eurot jälgitav ja kontrollitav.

Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus remondifondi nõudes

kogusummas 130 eurot (9 kuud × 10 eurot + 2 kuud × 20 eurot) põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

7.4.

Küttekulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirjale (dtl 89-95).

Põhikirja p 3.2.8.2 kohaselt lähtutakse maksete suuruse kindlaksmääramisel kütteks kuluva

soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Puudutatud isiku korteri üldpind on 67,1 m2.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult küttekulu 1. oktoobrist 2024-31. maini 2025. Avaldaja on

esitanud korteriühistule esitatud Gren Viru AS-i arved (97-105) ning arvutuskäigud (dtl 149-

156), kuidas on kujunenud küttekulu ühe korteri kohta. Küttekulu arvetel märgitud ühikute

arvutuse hind on jälgitav ja kontrollitav ning vastab esitatud Gren Viru AS-i arvetele.

Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on avaldus küttekulu nõudes kogusummas

907,79 eurot (71,73 + 117,56 + 148,09 + 153,26 + 158,69 + 121,92 + 85,28 + 51,26)

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

3(5)

7.5.

Vee ja kanalisatsiooni kulude nõude alusena viitab avaldaja korteriühistu põhikirja p-

le 3.2.8.1, mille kohaselt lähtutakse maksete suuruse kindlaksmääramisel vee ning

kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktilsielt elavate isikute

arvust või mõõturite näitude järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod.

Korteriühistu on selgitanud, et puudutatud isikule esitatud arvetel on lähtutud vee- ja

kanalisatsiooninõude esitamisel veenäitudest ning OÜ Järve Biopuhastuse esitatud arvestest

korteriühistule. Veenäidud nähtuvad arvetelt (dtl 80, 81, 82, 83, 87, 88). Veeühiku (1 m3)

hinnad 4,0016 eurot ja 4,0672 eurot on kooskõlas esitatud Osaühingu Järve Biopuhastuse

arvetega (dtl-d 111, 112, 116, 117, 118 ja 119). Puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud

summad ja arvutused on jälgitavad ja kontrollitavad.

Puudutatud isik ei ole vee arvestusele vastu vaielnud. Seega on avaldus vee- ja kanalisatsiooni

kulu nõudes kogusmmas 176,34 eurot (76,03+36,01+16,01+16,01+16,01+16,27).

8. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu ajavahemiku 1. september 2024 – 31. juuli 2025

majandamiskulude nõude põhjendatud osaliselt, s.o 1737,84 euro ulatuses ning tuleb

puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista. Avaldaja on märkinud, et

majandamiskulude nõue on ilma viivisteta kokku 1784,68 eurot, kuid see ei vasta avaldaja

esitatud arvetel ja eelpool kontrollitud summadele.

9. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise 74,47 eurot. (s.o

0,5+1,07+2,48+ 4,59+6,21+8,86+10,56+12,61+13,65+13,94, vt dtl 146).

Avaldaja viitab viivisenõude alusena korteriühistu põhikirja p-le 3.2.11 ja KrtS § 42 lg-le 1.

Põhikirjas on viivisemäär 0,2% tasumata jäänud summalt päevas.

Avaldaja viivise arvestus on ebaselge. Mh ei ole avaldaja esitanud kohtule selgitusi ega

arvutusi, milliselt viivitatud summalt, millises määras, viivist arvutati.

Näiteks on esimene viivis 0,5 eurot märgitud arvele nr 1024/92 (dtl 86) järgmiselt: „Viivis

01.-31.10.2024, tasumata summa 46,84, kogus 31, maksumus 0,50 eurot“. Ebaselgeks jääb,

kust tuleneb tasumata summa 46,84 eurot. Ka ei saanud viivis olla arvestatud perioodi 1.- 31.

oktoobri 2024 eest, sest arve tasumise tähtaeg oli 30. november 2024. Samuti on

viivisemääraks märgitud 0,034% (eelduslikult päevas), mis viitab, et viivise arvestamise

aluseks oli võetud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr (KrtS § 42 lg 1).

Samad ebaselged on ka teiste kuude viivisenõuded (s.o arvetel dtl-d 87, 88, 77, 78, 79, 80, 81,

82, 83).

Kohus selgitas 10. septembri 2025 määruses, et viivisenõuet tuleb täpsustada, tuues välja

viivise nõude aluseks olevad asjaolud ning arvutuskäik. Avaldaja on esitanud üksnes

koondväljavõtte arvetest (dtl 146), kuid sellel kajastuvad samad andmed, mis arvetel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja viivisenõude rahuldamata, sest selle arvutamise

alused ei ole jälgitavad ega kontrollitavad. Avaldusest ei selgu, millise kuu, millistelt

võlgnetavatelt summadelt, millise ajavahemiku eest, millises määras viivist nõutakse.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt, s.o 1737,84 euro ulatuses,

mille mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

11. Kuna avaldus kuulub valdavas ulatuses rahuldamisele on TsMS § 172 lg 1 alusel

õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

12. Avaldaja menetluskulude nimekirja (dtl 131) kohaselt koosnesid avaldaja

menetluskulud esindajakuludest 240 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulust 20 eurot

ja riigilõivust 50 eurot, kokku 310 eurot. Sama nimekirja alusel palub avaldaja menetluskulud

kindlaks määrata ka 19. septembri 2025 avalduse täpsustuses.

4(5)

12.1.

Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 174 lg 1 tähenduses

põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5). TsMS § 144 p 7 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja

nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

12.2.

Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on 160 eurot käibemaksuta. Avaldaja esindaja

ajakulu on kokku 1,5 h, s.o korteriühistu avalduse võlgniku X vastu ettevalmistamine.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p

13).

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades ning puudutatud

isiku vastuväidete puudumist arvestades, avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja

põhjendatud 1,5 h ulatuses. Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid

põhjendatuks kokku 240 eurot (160 eurot × 1,5 h).

12.3.

Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 310 eurot (50+20+240). Kohus

mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 310 eurot.

12.4.

Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja

koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud)

5(5)