1-24-4072/113 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

13. märts 2026

Kohtuasja number

1-24-4072

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Marina Ninaste ja Erkki Hirsnik

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi üldmenetluses Sander Jordani süüdistuses KarS

§ 184 lg 2 p 2 järgi ning Ken Pihtjõe süüdistuses KarS § 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsus

Sander Jordani lepinguline kaitsja jurist Indrek Põder;

Ken Pihtjõe määratud kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

Süüdistatavad

Sander Jordan.

Isikukood 39604085223; varem

kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 16. juuni 2020

otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi;

Ken Pihtjõe. Isikukood 39208014933; viimati karistatud

Viru Maakohtu 23. septembri 2019 otsusega KarS § 184 lg 2

p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi

Prokurör

Menetluse vorm

Majandus-

ja

Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Riina Bogens

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsus muutmata ja selle peale esitatud

apellatsioonid rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga vandeadvokaadi Marina Valge poolt Ken

Pihtjõele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitavate

kulude suuruseks 535,68 eurot, sealhulgas käibemaks 103,68 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ken Pihtjõelt Eesti Vabariigi

kasuks välja 535,68 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

4. Sander Jordani kaitsja jurist Indrek Põdra ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud

summas 1 785,60 eurot jätta Sander Jordani enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Sander Jordan anti kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning

Ken Pihtjõe süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Süüdistuse sisu on järgmine.

2. S. Jordan, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis, teadvalt käitles ebaseaduslikult

ajavahemikul jaanuarist 2023 kuni 28. jaanuarini 2024 koos I.B. i, ajavahemikul 1. septembrist

2023 kuni 28. jaanuarini 2024 koos M.K. i ja 28. jaanuaril 2024 lisaks koos K. Pihtjõega ning 24.

novembril 2023 koos R.K. iga narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit. Selliselt omandati koos

Tallinna linnas Lasnamäel Tooma 1 asuvas Rimi kaupluse parkla lähiümbruses ja Ümera 37

asuva Hesburgeri vahetus läheduses, täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o

korraga vähemalt 50-100 grammi, narkootilist ainet kokaiini ja ca 2 kg vaakumpakendisse

pakendatud narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat).

2.1. Narkootilise aine kokaiini turvaliseks vedamiseks ja vahelejäämise riski vähendamiseks

nõustus S. Jordan eelneval ja kooskõlastatud kokkuleppel I.B. iga andma oma teopanuse

narkootikumide käitlemisele ja olema narkootilise aine kokaiini vedamiseks kasutatavate

sõiduautode nn saateautode, sealhulgas BMW 530D (reg märk XXX ) ja BMW X6 (reg märk

XXX ), autojuhiks. Selleks sai S. Jordan I.B. ilt juhiseid, millal ja kuhu täpselt sõita uue

narkootilise aine omandamiseks, sealhulgas viibis I.B. ise alati S. Jordani poolt juhitud

saateautos, kuhu narkootilist ainet transportimiseks ei pandud. Samuti oli S. Jordani ülesandeks

I.B. ilt saadud juhiste järgi tema äraolekul müüa narkootilist ainet kokaiini narkootikume

soovivatele isikutele. Selleks andis I.B. S. Jordanile suures koguses, s.o korraga vähemalt 10

grammi, narkootilist ainet kokaiini, kokaiini soovijate kontaktid ning narkoaine edasiandmiseks

spetsiaalselt kasutusele võetud mobiiltelefoni Xiaomi Mi Note 10.

2.2. S. Jordan müüs ja vahendas narkootilist ainet kokaiini nii koos I.B. iga kui ka I.B. i

äraolekul viimase poolt edastatud juhiste ja korralduste järgi Tapa linnas ning selle lähiümbruses

eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, saades 1 grammi kokaiini müügi eest 150,00

eurot. Müügist saadud raha edastas S. Jordan I.B. ile. Selliselt S. Jordan:

- ajavahemikul 1. jaanuar 2023 kuni detsember 2023 andis mitmel korral koos I.B. iga Tapa

linnas ja Maxima kaupluse parklas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi

T.P. ule;

- alates 2023. aasta kevadest kuni 2024. aasta jaanuarini andis 2-3 korral Tapa linnas ja selle

lähiümbruses kokaiini edasi R.J. ele;

- ajavahemikul 1. november 2023–19. detsember 2023 andis mitmel korral Tapa linnas ja

selle lähiümbruses korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiini edasi V.P. ile.

2.3. Peale selle omandas S. Jordan 24. novembril 2023 koos I.B. i, M.K. i ja R.K. iga Tallinna

linnas Lasnamäe linnaosas Tooma 1 asuva Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt

2(23)

tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o ca 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini ning ca

2 kg narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). Selleks sõitis S. Jordan 24.11.2023 koos

M.K. i ja I.B. iga viimase kasutuses oleva sõiduautoga BMW X6 (reg märk XXX ) Tallinnasse

Lasnamäel asuvasse Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal sõitis eelneval

kokkuleppel I.B. iga viimase juhiste järgi nimetatud parklasse ka R.K. i sõidukiga Volkswagen

Transporter. Pärast narkootiliste ainete omandamist andis I.B. musta värvi koti, milles kokaiin ja

marihuaana, R.K. i kätte ning jagas juhiseid narkootikumide vedamise kohta I.B. i kasutuses

olevasse Tapa linnas Ivaste 12 asuvasse garaažiboksi nr 13. Narkootiliste ainete veo ajal oli S.

Jordan koos I.B. iga M.K. i poolt juhitud saateautos BMW X6 (reg märk XXX ). Tapa linnas

Ivaste 12 asuvas garaažiboksis nr 13 andis I.B. koheselt koos S. Jordani, M.K. i ja R.K. iga

Tallinnast omandatud suures koguses, s.o ca 2 kg, vaakumpakenditesse pakendatud narkootilise

aine marihuaana (kanepiõisikud) eelneva kokkuleppe alusel edasiandmise eesmärgil tasu eest

edasi T.L. le ja M.D. ile.

2.4. Samuti omandas S. Jordan 20. jaanuaril 2024 koos I.B. i ja M.K. iga Tallinnas Lasnamäel

Tooma 1 asuvas Rimi kaupluse parkla lähiümbruses, täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures

koguses, s.o korraga vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini. Selleks sõitis S. Jordan 20.

jaanuaril 2024 koos I.B. iga viimase kasutuses oleva sõiduautoga BMW X6 (reg märk XXX )

Lasnamäel Tooma 1 asuvasse Rimi kaupluse parklasse. Samal ajal, eelneval kokkuleppel I.B.

iga, sõitis M.K. endale kuuluva sõiduautoga BMW 530D (reg märk XXX ) eelpoolnimetatud

parklasse, kus sai kokku S. Jordani ja I.B. iga. I.B. pani omandatud narkootilise aine kokaiini

M.K. i autosse ning andis juhiseid selle viimiseks Tapa linna Ivaste 12 asuva garaaži juurde.

Narkootilise aine kokaiini veo ajal oli I.B. S. Jordani poolt juhitud saateautos BMW X6 (reg

märk XXX ).

2.5. Samuti omandas S. Jordan koos K. Pihtjõega, M.K. i ja I.B. iga 28. jaanuaril 2024 Tallinnas

Lasnamäel Ümera 37 asuvas Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt tuvastamata

kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini. Selleks

sõitis S. Jordan enda poolt juhitud ja I.B. i kasutuses oleva sõiduautoga BMW 530D (reg märk

XXX ), milles viibisid I.B. ja K. Pihtjõe, 27. jaanuaril 2024 Tapa linnast Tallinna Lasnamäele

Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28. jaanuaril 2024, ning kus

kohtusid eelnevalt kokkulepitud piirkonda sõitnud M.K. iga. I.B. pani 28.01.2024 omandatud

suures koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi 9C NFC ning

seejärel M.K. i sõiduautosse BMW 530D (reg märk XXX ). Teel Tapa linna, tehti Tallinna

lähedal peatus, kus I.B. andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal tarvitamiseks kõigile

kaasa sõitnud isikutele, sealhulgas S. Jordanile, M.K. ile ja K. Pihtjõele. Pärast seda pani I.B.

narkootilise aine tagasi koos karbiga M.K. i sõiduautosse ning lasi narkootilise aine M.K. il

vedada Ivaste 12 Tapa linna garaažiboksi nr 13. Samal ajal sõitis S. Jordan koos K. Pihtjõe ja

I.B. iga saateautoga M.K. iga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai K. Pihtjõe sõiduautost BMW

530D (reg märk XXX ) karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda valdusesse ja tõi

garaažiboksi nr 13, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I.B. hakkas tegema

ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. S. Jordan peeti koos M.K. i, I.B. i ja K. Pihtjõega

politseiametnike poolt kinni 28. jaanuaril 2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr 13 läbiotsimisel

võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas 36,7 grammi

kokaiini.

2.6. Samuti sai S. Jordan alates oktoobrist 2023 kuni 18. jaanuarini 2024 Tapa linnas Ivaste 12

asuvas garaažiboksis I.B. ilt enda valdusesse edasiandmise eesmärgil korraga vähemalt 1-5

grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat). Valdas narkootilist ainet enda juures,

vedas edasiandmise eesmärgil enda kasutuses oleva sõiduautoga Audi A8 (reg märk XXX ) ja

I.B. i kasutuses olevate erinevate sõiduautodega Tapa linnas ning selle lähiümbruses. Sealhulgas

3(23)

müüs ja vahendas S. Jordan nii üksi kui ka koos I.B. iga ning I.B. i äraolekul tema antud juhiste

järgi väikeses koguses kanepiõisikuid (marihuaanat) nii tuvastatud kui ka tuvastamata isikutele.

I.B. edastas kanepiõisikute (marihuaana) soovijate kontaktid S. Jordanile, kelle ülesandeks oli

tegeleda kanepiõisikute (marihuaana) müügi ning vahendamisega I.B. i korraldusel tema

äraolekul. Sealhulgas S. Jordan:

-

ajavahemikul 22. oktoober 2023–18. jaanuar 2024 andis korraga vähemalt 1 grammi,

narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat) Ivaste 12 asuvas garaažiboksis nr 13,

Tapa linnas ja selle lähiümbruses edasi A.S. ele.

3. K. Pihtjõe isikuna, kes on varem toime pannud ja süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS

§ 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, pani taas teadvalt toime narkootilise aine suures

koguses käitlemise ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos I.B. i, S. Jordani ja M.K. iga.

3.1. K. Pihtjõe omandas koos I.B. i, S. Jordani ja M.K. iga 28. jaanuaril 2024 Tallinnas

Lasnamäe linnaosas Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetus läheduses, eeluurimisel täpselt

tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 50 grammi, narkootilist ainet kokaiini.

Selleks sõitis K. Pihtjõe koos I.B. i ja S. Jordaniga viimase poolt juhitud ja I.B. i kasutuses oleva

sõiduautoga BMW 530D (reg märk XXX ) 27. jaanuaril 2024 Tapa linnast Tallinna Lasnamäele

Ümera 37 asuva Hesburgeri vahetusse lähedusse, kuhu jõuti 28. jaanuaril 2024 ning kus said

kokku eelnevalt kokkulepitud samasse piirkonda sõitnud M.K. iga. I.B. pani 28. jaanuaril 2024

omandatud suures koguses narkootilise aine kokaiini valget värvi telefoni karpi kirjega Redmi

9C NFC ning seejärel M.K. i sõiduautosse BMW 530D (reg märk XXX ). Teel Tapa linna tehti

Tallinna lähedal peatus, kus I.B. andis omandatud narkootilisest ainest kohapeal tarvitamiseks

kõigile kaasa sõitnud isikutele, sealhulgas S. Jordanile, M.K. ile ja K. Pihtjõele. Pärast seda pani

I.B. narkootilise aine tagasi koos karbiga M.K. i sõiduautosse ning lasi narkootilise aine M.K. il

vedada Ivaste 12 Tapa linna garaažiboksi nr 13. Samal ajal sõitis S. Jordan koos K. Pihtjõe ja

I.B. iga saateautoga M.K. iga kaasa. Tapale kohale jõudes, sai K. Pihtjõe sõiduautost BMW

530D (reg märk XXX ) karbi koos narkootilise aine kokaiiniga enda valdusesse ja tõi

garaažiboksi nr 13, kus pani karbi koos narkootilise ainega laua peale ning I.B. hakkas tegema

ettevalmistusi kokaiini laiali jagamiseks. K. Pihtjõe peeti koos M.K. i, I.B. i ja S. Jordaniga

politseiametnike poolt kinni 28. jaanuaril 2024 kell 01.35 ning garaažiboksi nr 13 läbiotsimisel

võeti ära valge kokku pressitud pulber massiga 48,92 grammi, mis sisaldas 36,7 grammi

kokaiini.

3.2. Samuti sai K. Pihtjõe 26. novembril 2023 Tapa linnas Ivaste 12 asuvas garaažiboksis nr 13

I.B. ilt eelneval ja kooskõlastatud kokkuleppel edasiandmise eesmärgil enda valdusesse

fooliumpaberisse pakendatud suures koguses, s.o korraga vähemalt 90 grammi, kanepiõisikuid

(marihuaanat).

Maakohtu otsus

4. Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsusega tunnistati S. Jordan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1

järgi ja karistati 4-aastase vangistusega, mis suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 16.

juuni 2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 3 aasta, 11 kuu ja 28 päeva vangistuse,

võrra. Seega liitkaristuseks mõisteti S. Jordanile 7 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning

karistuse kandmise aja alguseks loeti S. Jordani kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 28.

jaanuar 2024.

5. K. Pihtjõe tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 2 kuu

vangistusega, millise karistusaja hulka loeti tema eelvangistuses viibitud aeg 28. jaanuar 2024

4(23)

kuni 29. jaanuar 2024, s.o 2 päeva, ning seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus

täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et K. Pihtjõe ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud lisakohustust mitte omada ega tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel

ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29. septembrist 2025, ning

kontrollnõuete ja kohustuste kohaldamine algab pärast kohtuotsuse jõustumist.

6. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

Jälitustoimingutega saadud tõendite ja asitõendite vaatlusprotokollide lubatavuse ning

tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontroll

7. Esmalt uuris kohus kaitsjate taotluste ja vastuväidete tõttu prokuratuuri poolt tõenditena

esitatud 25. jaanuari 2024 jälitustoimingu protokolli, 28. jaanuari 2024 jälitustoimingu

protokolli, 31. mai 2024 jälitustoimingu protokollide, 06. veebruari 2024 jälitustoimingu

protokolli ja 20. mai 2024 jälitustoimingu protokollide ning 07. veebruari 2024, 27. veebruari

2024, 28. veebruari 2024, 06. veebruari 2024, 15. aprilli 2024, 22. märtsi 2024 ja 25. aprilli 2024

asitõendi vaatlusprotokollide seaduslikkust. Samuti kontrollis kohus tunnistaja M.K. i ütluste

usaldusväärsust tõendina.

8. Kohus leidis kõikide jälitusprotokollide puhul, et tegemist on lubatavate tõenditega, kuna

jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel, täidetud on jälitustoimingute sisulise

eeldused ning prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust, sealhulgas miks

ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal

võimalik või on oluliselt raskendatud.

9. Mõne asitõendi vaatlusprotokolli puhul tõdes kohus, et protokolli koostamisel tehtud üksikud

eksimused on vähetähtsad ja ei tee tõendit lubamatuks, sest teabe hankimine on toimunud

seaduslikult ja tõendi puutumatust, sisu ja usaldusväärsust ei ole mõjutatud. Samuti selgitati,

lahendati ja lükati ümber protokollidest ilmnevad ebakõlad istungil tunnistajate kattuvate

ütlustega. Seega on asitõendite protokollide puhul tegemist lubatavate ja usaldusväärsete

tõenditega.

10. Kohtusse kutsutud tunnistaja M.K. keeldus ütluste andmisest, kuna ta oli algselt

kaassüüdistatav, kes mõisteti eraldatud kriminaalasjas kokkuleppemenetluses Viru Maakohus 17.

veebruari 2024 otsusega süüdi. Poole kokkuleppel võeti vastu ja avaldati tema kohtueelses

menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kuivõrd M.K. il võib olla soov kaitsta teisi selles

kriminaalasjas puudutatud isikuid ning vältida selliste ütluste andmist, mis süüstaksid tema

elukaaslast, tuleb hinnata tema ütlusi koostoimes teiste tõenditega ja ei ole alust neid

tõendikogumist välja arvata.

S. Jordanile esitatud süüdistus suures koguses ja grupis narkootiliste ainete käitlemise eest

11. Faktiliste asjaoludena tuvastas kohus, et isikuliste tõendiallikate ütluste,

läbiotsimisprotokollide, jälitustoimingute protokollide ja narkootilise aine ekspertiisi aktiga on

tõendatud, et I.B. käitles narkootilisi aineid kokaiin ja kanep ning tema käest oli narkootilisi

aineid võimalik saada.

5(23)

12. S. Jordanit on kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud kahel korral ning

mõlemal korral antud ütlused avaldati kohtus ja need lahknesid oluliselt mitme asjaolu puhul.

Kohus leidis, et S. Jordani ütlused, milles ta on eitanud oma seotust narkootiliste ainete

käitlemisel, on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja arvata, ning võimalik on

arvestada S. Jordani ütlustega ainult osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Kohus

tuvastas, et S. Jordan viibis garaažis ajal, kui I.B. pakendas narkootilist ainet ja andis klientidele

üle, S. Jordan rääkis I.B. iga narkootilise aine pakendamisest ja müügist, sealhulgas pakendas ka

ise, ning oli kursis, kes on I.B. i kliendid. Samuti tarvitas S. Jordan ise kokaiini ja pakkus seda ka

teistele (sealhulgas M.K. ile). I.B. il oli narkootilise aine müümise jaoks eraldi telefon, mida ta

müüjate kätte andis. S. Jordanil oli ligipääs ehk eraldi võti I.B. i garaaži. Eeltoodu tähendab

kohtu meelest, et I.B. , kes käitles narkootilisi aineid suure ettevaatlikkusega, usaldas S. Jordanit.

S. Jordan oli justkui vaheisik I.B. i ja tema klientide vahel, kuna S. Jordani kaudu üritati I.B. iga

ühendust saada ja uuriti, kas I.B. il on narkootilist ainet. Muuhulgas on jälitustoimingutega

kogutud infot, et S. Jordan lubas mitmele isikule, et uurib või toob narkootilise aine neile ära.

13. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et 31. mai 2024 ja 20. mai 2024 jälitustoimingu protokollidest,

mida toetab ka 25. aprilli 2024 asitõendi vaatlusprotokoll, tuleneb üheselt, et S. Jordan ei olnud

pelgalt narkootilise aine tarvitaja või isik, kes juhuslikult sattus I.B. i garaaži ajal, kui I.B.

käitles narkootilist ainet. S. Jordan oli väga hästi teadlik I.B. i tegevusest narkootiliste ainete

käitlemisel, tal oli juurdepääs garaažile, kus I.B. narkootilist ainet hoidis, ta arutas I.B. iga

narkootilise aine pakendamise küsimusi ja pakendas ka ise ning ta oli teadlik, kes on I.B. i

kliendid, vahendas neile infot, kas I.B. il on narkootilist ainet või mitte, võttis ise I.B. ilt

narkootilist ainet ja müüs seda edasi. Ka M.K. on ütlustes kinnitanud, et S. Jordanil oli endal

I.B. i kasutuses oleva garaaži võti ning tema teada tegeles S. Jordan I.B. i äraolekul narkootiliste

ainete müügiga. Kui keegi S. Jordani poole kokaiini saamiseks pöördus, siis sellele S. Jordan viis

ise ning M.K. ile teadaolevalt pöörduti S. Jordani poole ka kanepi sooviga. Lisaks on M.K. oma

ütlustes selgitanud ka Tallinnast narkootilisel ainel järelkäimise korda: enamasti mindi Tallinnas

kuskile Lasnamäele, I.B. il endal juhilube ei olnud, käidi ühe või kahe autoga Tallinnas ning I.B.

ei viibinud kunagi samas autos, kus oli narkootiline aine. Kohus leidis, et olukorras, kus I.B. on

andnud valeütlusi M.K. i ja H. M. Pokkineni kaitseks, ei saa mitte kuidagi välistada, et I.B. on

nõus seda tegema ka S. Jordani kaitseks. Eeltoodust lähtuvalt luges kohus I.B. i ütlused osas,

milles I.B. eitab S. Jordani seost narkootiliste ainete käitlemisega, ebausaldusväärseteks.

Sealhulgas on tema ütlused narkootilise aine edasiandmise osas vastuolus 31. mai 2024

jälitusprotokollidega.

14. Süüdistusepisoodide osas asus kohus seisukohale, et kuivõrd S. Jordan oli teadlik, et I.B.

tegeles narkootilise aine müügiga, sai ta ka aru ja teadis, et I.B. il oli erinevate isikutega,

sealhulgas T.P. uga, kokkusaamise eesmärgiks narkootilise aine üleandmine. Kohus tuvastas, et

on tõendatud, et S. Jordan koos I.B. iga andis 2023. aastal mitmel korral T.P. ule üle kokaiini 1

gramm korraga.

15. R.J. ega seotud episoodi osas leidis kohus, et R.J. e ütlused on osas, mis puudutavad S.

Jordanilt narkootiliste ainete mittesaamist, ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja

arvata. S. Jordani poole pöördumise põhjuseks oli, et S. Jordan talle narkootilist ainet edasi

annaks. Kuna aga 11. jaanuaril 2024 toimunud vestlusest ei ole võimalik aru saada, kas

edasiandmine ka toimus, luges kohus tõendatuks S. Jordani poolt R.J. ele kokaiini edasiandmise

ühel korral ehk 25. detsembril 2023. V. Povalajeviga seotud episoodi puhul asus kohus

seisukohale, et kuigi nimetatud isikut kohtus üle ei kuulatud, ei takista see võtmaks kohtul

seisukohta, kas S. Jordan andis talle kokaiini üle või mitte. Kohus luges tõendatuks, et S. Jordan

andis ajavahemikul 22. november 2023 kuni 19. detsember 2023 mitmel korral V.P. ile üle

kokaiini.

6(23)

16. Kohus leidis, et Tallinnas 24. novembril 2023 kanepi omandamise episoodi osas lahknevad

M.K. i ütlused I.B. i ja R.K. i ütlustest vaid osas, kes viibis Tallinnasse sõites millises autos.

Muus osas on ütlused kokkulangevad. On tõendatud, et M.K. , R.K. i, I.B. ja S. Jordan sõitsid

24. novembri 2023 hilisõhtusel ajal Tapalt Tallinna ning naasid Tapale narkootiliste ainetega –

kanep ja kokaiin. Samuti on tõendamist leidnud 20. jaanuaril 2024 Tallinnas kokaiini

omandamine I.B. i, S. Jordani ja M.K. i poolt. Vahetult pärast Tallinnast tagasijõudmist tegelesid

I.B. ja S. Jordan narkootilise aine pakendamisega ning S. Jordan tarvitas narkootilist ainet.

Narkootilise aine pakendamine viitab sellele, et oli omandatud narkootilist ainet, mis

pakendamist vajas.

17. Kohus tuvastas, et 28. jaanuaril 2024 omandasid S. Jordan, I.B. , M.K. ja K. Pihtjõe

Tallinnast kokaiini ning tagasiteel Tapale tehti peatus ja tarvitati kokaiini. Tapale jõudes sõideti

I.B. i kasutuses olevasse garaaži. Kuigi S. Jordan ja K. Pihtjõe on narkootiliste ainete tarvitamist

(sealhulgas 28. jaanuaril 2024 tagasiteel Tallinnast Tapale) eitanud, on see ümber lükatud

ekspertiisiaktidega. 28. jaanuaril 2024 enne kahtlustatavana kinnipidamist oli S. Jordan

tarvitanud kokaiini ning K. Pihtjõe kokaiini ja kanepit. Puutuvalt S. Jordani ütlustesse, et ta ei

teadnud, miks Tallinna sõideti, leidis kohus, et need ütlused on ebausaldusväärsed, kuna pole

kooskõlas ülejäänud tõendikogumiga. Olukorras, kus S. Jordan teadis, et I.B. käitleb narkootilisi

aineid, ja S. Jordan oli ka varem käinud Tallinnas, et I.B. saaks käia peidikust narkootilist ainet

võtmas, ning seejuures järgnes sellisele Tallinnas käigule narkootilise aine tarvitamine I.B. i

garaažis, teadis S. Jordan ka sel korral, mis oli Tallinnasse öisel ajal sõitmise eesmärk. Samuti on

M.K. kinnitanud oma ütlustes, et isikud, kes käisid koos I.B. iga Tallinnas ja osalesid kas

saateautojuhina või narkootilist ainet vedava sõiduki juhina, teadsid, et Tallinnasse sõidetakse

narkootilist ainet tooma. I.B. asus garaaži jõudes kõigi juuresolekul kokaiini kaaluma ja

pakendama ning andis osa tasuta teistele. Kohus leidis, et arvestades I.B. i ettevaatlikkust, ei ole

usutav, et ta hakkaks toimetama narkootilise aine kallal suvaliste isikute juuresolekul, kes

narkokäitlemisest midagi ei tea või võivad ta õigusasutustele välja anda. Narkootilise aine

ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 28. jaanuari 2024 läbiotsimisel leitud ja äravõetud valge pulbri

tükid massiga 48,92 grammi, mis oli toodud samal päeval Tallinnast, sisaldasid 75% kokaiini

ehk pulbris sisaldus 36,7 grammi kokaiini.

18. Kohus luges tuvastatuks, et A.S. e pöördus S. Jordani poole kanepi saamiseks ning S. Jordan

andis A.S. ele ajavahemikul 22. oktoober 2023 kuni 18. jaanuar 2024 mitmel korral kanepit.

Kaitsjad esitasid tõenditena pankade vastused päringutele koos pangakonto väljavõtetega, leides,

et S. Jordanil ei olnud I.B. i ja R.K. iga rahalist suhet. Kohus märkis, et narkootiliste ainete

käitlemisel ei ole midagi tavatut selles, et arveldamine käib sularahas. Sealhulgas on näha 31.

mai 2024 jälitusprotokollist, kuidas I.B. sularaha luges. Tegemist on ebaseadusliku tegevusega,

mistõttu on ilmselge, et isikud soovivad oma tegevust varjata ning arveldamine panga kaudu

jätab jäljed. Seega pangakontodel kajastatu ei pruugi anda tervikpilti isikutevahelistest rahalistest

suhetest. Lisaks tuleneb 10. veebruari 2024 asitõendi protokolli aluseks olevast vastusest, et nii

S. Jordan kui ka K. Pihtjõe on I.B. i Revolut’i kontole raha kandnud.

K. Pihtjõele esitatud süüdistus suures koguses ja grupis narkootiliste ainete korduva käitlemise

eest

19. Sarnaselt S. Jordaniga seonduvalt leidis kohus, et I.B. võis anda valeütlusi ka K. Pihtjõe

kaitseks ja neid osas, kus I.B. ja K. Pihtjõe on mõlemad väitnud, et I.B. andis K. Pihtjõele üle e-

sigaretid, et viimane aitaks neid maha müüa, kuid kanepit ei ole K. Pihtjõele kunagi andnud.

Tõendites puuduvad viited sellele, et I.B. oleks tegelenud e-sigarettide müügiga, mistõttu on

selles osas mõlema ütlused ebausaldusväärsed. Lisaks kinnitab K. Pihtjõe öeldu, et „mida vähem

inimesi näeb, seda parem“, et tegemist oli tegevusega, mida on vaja varjata, ning eluliselt ei ole

7(23)

usutav, et e-sigarettide müük liigitub sellise tegevuse alla. I.B. andis K. Pihtjõele 26.11.2023 üle

kanepi, et too saaks seda edasi anda. Seda, et K. Pihtjõe tegeles kanepi edasiandmisega,

kinnitavad K. Pihtjõe kasutuses olnud mobiiltelefonis Samsung Galaxy A34 sisaldunud andmeid:

30. septembril 2023 kirjutab K. Pihtjõe S. Jordanile, et viis ühele tobi (märkus: sõna kasutatakse

kanepisuitsu puhul), K. Pihtjõe telefonist avastati kanepi pilte ning ajavahemikul 15. detsember

2023 kuni 3. jaanuar 2024 on K. Pihtjõe saatnud endale seitse sõnumit nime ja numbriga

(Gopnik 20, Alts 20, Päka 10, Alts 20, Alts 20, Tony 20, Päka 20). On tõendatud, et K. Pihtjõe

valdas 26. novembril 2023 kanepit edasiandmise eesmärgil.

20. Samuti on tuvastatud, et 28. jaanuaril 2024 omandas K. Pihtjõe koos I.B. i, S. Jordani ja

M.K. iga Tallinnast kokaiini. K. Pihtjõe oli teadlik, et I.B. käitleb kokaiini. Kohus arvestas, et

kuivõrd K. Pihtjõe sai I.B. ilt ka kanepit edasiandmiseks, on ilmselge, et K. Pihtjõe ei olnud

sarnaselt S. Jordaniga I.B. i kasutuses olevas garaažis juhuslik narkootikumide tarvitaja, vaid I.B.

i tegevusse kaasatud isik. 28. jaanuaril 2024 garaaži jõudes ei näita K. Pihtjõe käitumine mitte

mingisugust üllatust selles, et I.B. asub tegema ettevalmistusi narkootikumide tarvitamiseks.

Tallinnast saabudes tõi K. Pihtjõe narkootilise aine, mis oli telefonikarbis, kohe garaažis olevale

töölauale, mida kasutas I.B. narkootiliste ainete pakendamiseks ja millelt on varasemalt

tarvitatud narkootilisi aineid. Kõik see kinnitab kohtule, et K. Pihtjõe teadis või vähemalt

möönis, et Tallinna sõideti kokaiini tooma ning karp, mis oli vaja garaaži viia, sisaldas

narkootilist ainet ja oli vaja panna töölauale põhjusel, et I.B. saaks selle ette valmistada

narkootilise aine tarvitamiseks. Seega ei ole K. Pihtjõe ütlused selles osas, et ta ei teadnud

Tallinnas käimise põhjust ja seda, et telefonikarbis on kokaiin, usaldusväärsed.

Õiguslik hinnang ja karistused

21. Kohus leidis, et S. Jordani ja K. Pihtjõe on toime pannud suures koguses narkootiliste ainete

käitlemise grupis ning K. Pihtjõe lisaks ka korduvalt. Käitlemise mõistet on süüdistuse sisus

kirjeldatud kui narkootilise aine omandamist, valdamist, vahendamist, müümist ja edasiandmist

– sealhulgas ka narkootilise aine tarbimine on käitlemine. Kohus leidis, et I.B. , M.K. , R.K. i, S.

Jordan ja K. Pihtjõe tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning igaüks valitses tegu ja eeldas, et

süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. S. Jordani peamine teopanus grupis

narkootiliste ainete käitlemisel seisnes selles, et S. Jordan oli I.B. i autojuhiks, kui I.B. käis

Tallinnas narkootilist ainet omandamas või kui käis seda näiteks Tapal edasi andmas. Lisaks on

kohus tuvastanud, et I.B. ei tegelenud ainult ise narkootilise aine müügiga, vaid ta andis seda

edasi ka teistele isikutele. I.B. i äraolekul müüs S. Jordan narkootikume ning vahendas infot

soovijatele, kas I.B. il on narkootilist ainet või mitte. K. Pihtjõe roll seisnes selles, et ta viis

Tallinnast toodud kokaiini Tapal I.B. i autost garaažis olevale töölauale. Samuti oli K. Pihtjõe

isikuks, kellele S. Jordan andis üle kanepit edasiandmiseks. Seega valitses igaüks oma tegudega

ühist tegu. Tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega.

22. S. Jordanile on süüdistuses etteheidetud narkootilise aine käitlemist ajavahemikul jaanuarist

2023 kuni 28. jaanuarini 2024, mistõttu leidis kohus, et S. Jordani käitumine on vaadeldav

jätkuva süüteona. Menetluse käigus õnnestus ära võtta ainult 28. jaanuaril 2024 käideldud

narkootiline aine ning narkootilise aine ekspertiisi aktiga on tõendatud, et garaažist leitud valge

pulbri tükid massiga 48,92 grammi sisaldavad 75% kokaiini, pulbris sisaldub 36,7 grammi

kokaiini. Seega oli S. Jordani ja K. Pihtjõe poolt ebaseaduslikult käideldud kokaiini kogus suur,

sest leitud narkootilise ainega oleks võinud põhjustada joovet rohkem kui 10 isikule. Kanepit

menetluse käigus ära võtta ei õnnestunud. Kohus on varasemalt tuvastanud, et 24. novembril

2023 toodi Tallinnast kanepit pakkide kaupa ning selle peidikust äratoomiseks kasutati

spordikotti. M.K. on oma ütlustes märkinud, et toodud narkootilise aine kogus oli ülisuur –

kilodes ja I.B. i ütluste kohaselt võttis ta kanepit 850 grammi. Kohus leidis, et ei ole küll

8(23)

tõendatud, et käideldud kanepi kogus oli 2 kg, kuid arvestades I.B. i ütlusi, aine garaaži

toimetamise tingimusi ja seda, et narkootilist ainet kanep oli pakkide kaupa, on tõendatud, et

käideldud aine kogus oli vähemalt 850 grammi. K. Pihtjõele esitatud süüdistuse kohaselt käitles

K. Pihtjõe kanepit koguses vähemalt 90 grammi – sellises koguses andis talle kanepit I.B. .

Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et kanepi käitlemise puhul tuleb samuti rääkida

suurest kogusest.

23. Süüdistatavatel puudus seaduslik alus narkootilise aine, sealhulgas ka suures koguses

narkootilise aine, käitlemiseks, mistõttu oli selliselt narkootilise aine käitlemine ka ebaseaduslik.

24. Subjektiivse koosseisu puhul leidis kohus, et S. Jordan ja K. Pihtjõe panid teod toime otsese

tahtlusega. S. Jordan oli teadlik, et I.B. käitles narkootilist ainet, ning S. Jordan andis oma

teopanuse käitlemisse eelkõige sellega, et oli I.B. ile autojuhiks narkootilise aine omandamisel ja

edasiandmisel, vahendas ka ise narkootilist ainet, andes infot, kas I.B. il oli narkootilist ainet,

ning andis seda edasi I.B. i äraolekul. Seejuures toimus narkootilise aine käitlemine pikema aja

jooksul, narkootilist ainet käidi Tallinnas omandamas mitmel korral, sealhulgas ainuüksi

viimasel korral koguses, mis oli suur. Seetõttu sai S. Jordan aru, et ta käitleb narkootilist ainet

suures koguses. Arvestades S. Jordani käitumist ja jälitusprotokollidest nähtuvat, on tõendatud

seegi, et S. Jordan sai aru, et tema tegevus on ebaseaduslik.

25. K. Pihtjõe oli sarnaselt S. Jordaniga teadlik, et I.B. käitles narkootilist ainet. K. Pihtjõe sai

I.B. ilt kanepit edasiandmiseks ning sai aru oma tegevuse ebaseaduslikkusest tulenevalt

jälitusprotokollist nähtuvale. Arvestades eeltoodut ja seda, et on varasemalt tarvitatud I.B. i

garaažis narkootilist ainet, K. Pihtjõe teadis, et Tallinnas käik oli narkootilise aine omandamiseks

ning garaaži viimist vajav telefonikarp sisaldas just narkootilist ainet. Samuti möönis K. Pihtjõe

arvestades käideldud aine kogust, et on võimalik tekitada joove vähemalt kümnele inimesele.

26. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.

27. S. Jordan ega K. Pihtjõe ei tunnista ennast süüdi.

28. S. Jordani puhul arvestas kohus, et ta käitles narkootilist ainet pikema ajavahemiku jooksul,

kuid koguses, mis vastab pigem keskmisest väiksemale süüle. S. Jordan ei olnud grupi n-ö liider

või organisaator, samas oli tal grupis oluline teopanus I.B. i sõidutamisel narkootilise aine

hankimisel ja edasiandmisel ning enda poolt narkootilise aine vahendamisel. Karistust

kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p

1 mõttes on kuriteo toimepanemine omakasu motiivil, saades ainelist kasu vähemalt tasuta

narkootilise aine näol. Kogumis hindas kohus S. Jordani süüd keskmisest väiksemaks.

29. S. Jordan on varasemalt karistatud ning narkootiliste ainete käitlemise pani ta toime

katseajal, mistõttu leidis kohus, et S. Jordani käitumisele ei ole senine karistus mõju avaldanud ja

ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. S. Jordani süü suurusele vastavaks karistusmääraks on

4 aasta pikkune vangistus.

30. K. Pihtjõe puhul arvestas kohus, et tema teopanus narkootilise ainete käitlemisel ei olnud

võrreldes S. Jordaniga nii oluline, tema roll narkootiliste ainete käitlemises oli minimaalne ning

samuti ei olnud K. Pihtjõe poolt narkootiliste ainete käitlemine pikaajaline ja kohtule ei ole

esitatud tõendeid, mis annaks aluse kahelda K. Pihtjõe õiguskuulekuses pärast käesoleva kuriteo

toimepanemist. Samas suurendab K. Pihtjõe süüd asjaolu, et tema teos on sedastatav kahe

kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine.

Karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 mõttes on kuriteo toimepanemine omakasu

9(23)

motiivil, kuna ta sai ainelist kasu narkootilise aine tasuta tarbimise näol. K. Pihtjõe on varem

kahel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samaliigilise kuriteo toimepanemise eest.

Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub seisukohale, et K. Pihtjõe süü suurusele vastavaks

karistusmääraks on 3 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. Kohus pidas võimalikuks jätta mõistetud

karistus KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui K. Pihtjõe ei pane 3 aasta ja

6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Apellatsioonimenetlus

31. Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsuse peale esitasid apellatsioonid S. Jordani kaitsja

Indrek Põder ja K. Pihtjõe kaitsja Marina Valge. Mõlemad apellandid taotlevad õigeksmõistmist,

S. Jordani kaitsja alternatiivselt karistuse määramist minimaalses määras, s.o 3 aastat.

S. Jordani kaitsja apellatsioon

32. S. Jordani kaitsja leiab, et S. Jordan ei ole käidelnud suures koguses narkootilisi aineid

grupis, maakohus on väljunud süüdistuse piiridest, rikkunud põhjendamiskohustust ja hinnanud

valesti subjektiivset koosseisu ning süüdistus on konkretiseerimata ja mitte arusaadav.

Kokkuvõtvalt on jäetud selgitamata, kellega grupis S. Jordan on narkootilisi aineid suures

koguses käidelnud.

33. Nimelt jääb arusaamatuks, milles ja kuidas seisnes S. Jordani osa ja puutumus talle

etteheidetavate kuritegude toimepanemises, sest neid pole seotud faktiliste asjaoludega. Viimase

tõttu on riivatud oluliselt S. Jordani kaitseõigust. Kohus on tuginenud asjaoludele, mida

süüdistusaktist selgelt välja ei loe. Kaitsja leiab, et prokuratuur peab tõendama käitlemise

ebaseaduslikkust.

34. S. Jordani süüditunnistamine põhineb pigem oletustel kui usaldusväärsetel tõenditel ning

kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks, mitte kasuks. Maakohus kaldus ebaselge

süüdistuse ja väheste tõendite taustal omavoliliselt toetama prokuratuuri versiooni ning täitis

tühimikud oletustega.

35. Kohtu poolt tuvastatud faktilised ei näita S. Jordani teo ulatust ega rolli grupis. Ehk ei ole

tõendatud, milles seisnes S. Jordani panus kuriteo toimepanemisse ja kuidas avaldus tema tahtlus

tegutseda ühiselt teiste isikutega. Pole tuvastatud ühist kuritegelikku plaani. Mis puudutab 2 kg

kanepi edasiandmist T.L. le ja M.D. ile tasu eest, märgib kaitsja, et need isikud jäid tuvastamata,

neid ei kuulatud üle ega tuvastatud neid äratundmiseks esitamise teel, vaid eeldati jälitusvideolt,

et tegemist on nende isikutega. Ka kokaiini omandamise osas puuduvad konkreetsed andmed,

millal, kellelt ja mis koguses kokaiin hangiti ning kuidas jaotati rollid, ning info, et S. Jordan

oleks kellegagi kokaiini hankimises kokku leppinud. Kuigi ei ole tõendatud S. Jordani aktiivne

osalus, põhineb tema süüdimõistmine grupikuriteos tema oletataval kohalolekul või seotusel

teiste süüdistatavatega. See, kui teised isikud võisid millegagi tegeleda, ei laienda automaatselt

karistusõiguslikku vastutust ka S. Jordanile, kui puudub konkreetne tõend tema panuse kohta.

36. Süüdistuses olev grupi sõnastus on ebamäärane, sest puudub selgitus, milles S. Jordani

tegevus seisnes ning kas ja kuidas T.L. ja M.D. osalesid – on vaid kirjas, et S. Jordan tegutses

„koos teiste isikutega“. Kohus on tuginenud S. Jordani süüdimõistmisel grupis faktilistele

asjaoludele, mida süüdistuses kirjas ei olnud. Kuna M.D. it ja T.L. t kaastäideviijatena üle ei

kuulatud, siis on rikutud ka võrdsete võimaluste põhimõtet, sest kaitsel puudus võimalus

vaidlustada väidetavate kaastäideviijate ütlusi või käitumist.

10(23)

37. Samuti juhib kaitsja tähelepanu võimalikele tõendite lubatavuse probleemidele, märkides, et

menetluse käigus tekkis küsimusi eeskätt jälitustoimingute seaduslikkuse ja tulemuste

usaldusväärsuse kohta.

38. Kaitsjal on tekkinud ka küsimus, kas prokuratuur esitas kõik asjakohased tõendid kaitsjale

õigeaegselt tutvumiseks. Ilmnes vihjeid, justkui oleks prokuratuur oma süüdistuskõnes

laiendanud või täiendanud süüdistust viisil, mida süüdistusaktist ei nähtu.

39. Samuti on kohtuotsuse põhjendused puudulikud osas, mis puudutab suurt kogust. Kuigi 2 kg

kanepit ületab tavaoludes suure koguse lävendi, ei ole tõendatud, et S. Jordan seda käitles. Kui

kokaiini 1-grammiste koguste edasiandmise puhul on nende koguste summeerimisel saadud suur

kogus, siis on tõendamata, mitu korda ja millal väidetavad edasiandmised toimusid ning milline

oli kogukaal.

S. Jordani kaitsja kirjalik seisukoht

40. S. Jordani kaitsja esitas apellatsioonile täiendavalt ka kirjaliku seisukoha, leides, et

süüdistus ei ole tõendatud. Süüdistuse tekst on ebaselge ning selles on kirjeldatud umbmääraselt,

et S. Jordan „tegutses koos teiste isikutega“ narkootilise aine käitlemisel, kuid pole välja toodud,

milles konkreetselt tema tegu seisnes – kas ta vahendas, andis kellelegi otseselt üle, korraldas

transporti vms. Ajaliselt on viidatud laiale raamistikule ning süüdistuses figureerivad erinevad

nimed (sealhulgas kolmandad isikud), kuid S. Jordani konkreetne seos igaühega neist jääb

süüdistuses lahti kirjutamata.

41. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et süüdistuse ebapiisav konkretiseerimine on juba iseenesest alus

S. Jordani õigeksmõistmiseks, sest see õõnestas kogu kohtuliku arutamise ausust.

42. Prokuratuuri enda argumentatsioon toetub suures osas maakohtu hinnangute refereerimisele,

kuid ei lisa sisulisi uusi argumente tõendite kaalukuse kohta. Kõik olulisemad tõendid jätavad

ruumi mõistlikule kahtlusele S. Jordani süü küsimuses. Ükski tunnistaja ei seo S. Jordanit

otseselt kuriteoga – kõik süüdistuses mainitud ostjad või kolmandad isikud on kohtus eitanud S.

Jordanilt narkootilise aine saamist. Uurimisorganiteni ei jõudnud faktiliselt 2 kg kanepit,

puuduvad pakendid, millelt oleks leitud S. Jordani sõrmejälgi või DNA-d, puuduvad maksejäljed

narkootiliste ainete müügiga seonduvalt, tema auto läbiotsimisel ei leitud mitte ühtegi tõendit või

seost narkootiliste ainetega. Jälitusprotokollides S. Jordan otseselt ei figureeri,

vaatlusprotokollide kohaselt leitud kokaiin garaažis seostub I.B. iga.

43. S. Jordan oli sisuliselt „kaassaatev isik“ mõnel sündmusel. Kohus ja prokurör on püüdnud

rõhutada mõnda detaili (näiteks K. Pihtjõe vestluses räägitu, S. Jordani viibimine autos), kuid

need detailid pole ühemõttelised ehk nendest pole automaatselt järeldatav, et ta oli kuritegelikus

plaanis osaline. Võimalik on ka see, et ta arvas, et I.B. ajab mingit muud äri näiteks seoses e-

sigarettide või muu salakaubaga. 28.01.2024 toimus politseioperatsioon, mis võis olla mõeldud

just I.B. i tabamiseks, ehk S. Jordani roll võis olla täiesti episoodiline ja juhuslik. Kokkuvõttes ei

ole alternatiivsed stsenaariumid (s.o ta ei olnud kaastäideviija, vaid heauskne kaasreisija või

vähemalt ei olnud tal kuritegelikku tahtlust) tõenditega välistatud ning S. Jordani süü küsimuses

on selge mõistlik kahtlus, mis tuleb tema kasuks tõlgendada.

44. Kohus on eeldanud, et kuna S. Jordan oli grupis kohal, siis ta kindlasti tegutses grupi

liikmena ning on süüdimõistmisel tuginenud oluliselt erinevatele asjaoludele võrreldes

süüdistusega. Seega on süüdistatav asetatud kaitsetusse olukorda, kuna ta ei ole saanud end

11(23)

nende uute asjaolude vastu kaitsta – näiteks viitas kohus T.L. ja M.D. i nimedele otsuses, et S.

Jordan andis neile narkootilisi aineid edasi.

45. Tõendite osas ilmnes ebavõrdsus selles, et kohus paistis aitavat prokuratuuri ehk kui mõni

tõend oli nõrk, täitis kohus lünka oma arutlusega ja täiendas tõendeid oma argumentidega

süüdistuse kasuks. Näiteks polnud ühtegi tunnistajat, kes S. Jordani süüd kinnitaks, kuid kohus

põhjendas seda sellega, et „S. Jordan tegutses varjatult, seepärast polegi otseseid tõendeid“.

Viimast mõistab kaitsja nii, et kohus on sedastanud, et tühimik ise ongi tõend kuritegelikkusest.

Kui kohus või prokurör on S. Jordani kohtus ütluste andmisest keeldumist pidanud tema süü

kaudseks kinnituseks, siis on see rängas vastuolus süütuse presumptsiooniga.

46. Kokkuvõtlikult ei ole prokuratuur suutnud tõendada, et S. Jordan pani toime kuriteo kõiki

tunnuseid sisaldava teo – pigem on suudetud näidata, et teised isikud (sealhulgas I.B. ) tegelesid

kuriteoga ja S. Jordan oli nende läheduses. Ebaseaduslik käitlemine ei ole tõendatud, sest ei

näidatud, et S. Jordan üldse midagi käitles (valdas/müüs). Aine olemasolu fakt üksi (näiteks see,

et grupp omas kokaiini või keegi kuskil sai kanepit) ei tõenda tema ebaseaduslikku valdamist või

omamist.

K. Pihtjõe kaitsja apellatsioon

47. K. Pihtjõe kaitsja leiab, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt. Kanepit käsitleva

episoodi osas leiab kaitsja, et jälitusprotokollidest ei nähtu objektiivselt, et jutt käib kanepist.

Samuti ei ole põhjust pidada I.B. i ja K. Pihtjõe ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus märkis, et

kuna menetluse käigus ei võetud kanepit ära, ei olnud võimalik teostada ka ekspertiisi aine

kontsentratsiooniastme tuvastamiseks. Samas on lubatud teatud juhtudel ilma ekspertiisita

tuvastada narkootilise aine suurt kogust. K. Pihtjõe süüdimõistmiseks on kohus pidanud kõige

olulisemaks seda, et isikut on varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud ja tema telefonist on

leitud kanepi pildid. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et K. Pihtjõe oleks omandanud kanepit

selle edasiandmise eesmärgil.

48. Kokaiini käsitleva episoodi osas ei ole kohus tuvastanud, et K. Pihtjõe käis koos I.B. i, S.

Jordani ja M.K. iga Tallinnas kokaiini omandamas. K. Pihtjõel puudus teadmine, miks

Tallinnasse sõideti ning et I.B. omandas Tallinnas kokaiini, see oli telefonikarbis ja pani selle

M.K. i autosse. Ainuüksi see, et K. Pihtjõe tõi autost garaaži karbi, milles oli narkootiline aine, ei

anna alust ette heita K. Pihtjõele grupis toimepandud narkootilise aine käitlemist. Vaid

kaassõitjaks olemine ei saa tuua vastutust grupis toimepandud kuriteo eest. Kohus on hinnanud

tõendeid ühekülgselt ja on teinud ebaõige kohtuotsuse.

Prokuratuuri kirjalik seisukoht

49. Prokuratuur vaidleb mõlemale apellatsioonile vastu, leides, et maakohtu otsus on

põhjendatud ja seaduslik ning nõustub kohtu seisukohtade ja põhistustega. Prokuratuur ei nõustu

K. Pihtjõe kaitsja Marina Valge etteheitega, justkui oleks kohus tuginenud otsust tehes

oletustele. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud kohtus uuritud tõendeid kogumis. Kohus on

selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks süüdistuses kirjeldatud narkootilise aine suures

koguses ebaseaduslik käitlemine grupis K. Pihtjõe, I.B. i, M.K. i ja S. Jordani poolt on täielikult

tõendamist leidnud ning milliste tõenditega on tõendamist leidnud K. Pihtjõele esitatud süüdistus

kanepi valdamises edasiandmise eesmärgil. 31. mai 2024 koostatud jälitustoimingu protokollist

nähtub ja on tõendamist leidnud asjaolu, et K. Pihtjõe sai enda valdusesse 90 g narkootilist ainet

kanepit, mida tuli laiali jagada. Kohus ei ole oletanud seega kanepi kogust. Salvestiselt nähtuv K.

Pihtjõele antud kilekotti meenutava pakendi kaal ei olnud selline, mis annaks kõrvaltvaatajale

12(23)

alust arvata, et pakendis on midagi raskemat, näiteks e-sigaretid, nagu on väitnud tunnistajana

ütlusi andnud I.B. ja K. Pihtjõe enda kohtueelses menetluses antud ütlustes. Lisaks kanepi

käitlemisele tarvitati kanepit I.B. i kasutuses olnud Ivaste tn 12 asuvas garaažiboksis nr 13 ning

kohtusaalis tunnistajana ütlusi andnud A.S. e kinnitas, et on saanud K. Pihtjõelt narkootilist ainet

kanepit. Ühestki kohtus uuritud tõendist ei nähtu, et I.B. i poolt käideldud narkootiline aine

kanepiõisikud oleksid olnud halva kvaliteediga ehk tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oleks

aines olnud alla 0,3%.

50. Hinnates K. Pihtjõe ütlusi koos teiste tõenditega, tuvastas kohus, et K. Pihtjõe oli teadlik, et

I.B. käitleb kokaiini. Samuti ta teadis või vähemalt möönis, et Tallinna sõideti kokaiini tooma

ning karp, mis sisaldas narkootilist ainet, oli vaja viia garaaži töölauale selleks, et I.B. saaks

selle ette valmistada narkootilise aine edasiandmiseks.

51. Kohus ei ole pidanud K. Pihtjõe süüdimõistmisel kõige olulisemaks seda, et isikut on

varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud ja tema telefonist on leitud kanepi pildid.

Vastupidi – kohus leidis, et K. Pihtjõe teopanus narkootilise ainete käitlemisel oli väike, tema

roll oli minimaalne ja ta ei käidelnud pikaajaliselt.

52. S. Jordani kaitsja Indrek Põdra vastuväite osas leiab prokuratuur, et kohus on arusaadavalt

põhjendatud teo subjektiivse külje koosseisu esinemise S. Jordani toimepandud süüteos ning

otsus on tehtud tuginedes kohtus esitatud ja uuritud tõenditele, sealhulgas isikulistele tõenditele,

hinnates neid kogumis. Prokuratuurile jäävad arusaamatuks etteheited süüdistuse osas.

Süüdistuses on ära toodud kuupäevad, kohad, aine kogused ning isikud, kellega koos S. Jordan

narkootilist ainet käitles ja kellele S. Jordan narkootilist ainet müüs. S. Jordanil oli võimalus

kohtus esitada enda seisukoht S. Jordanile esitatud süüdistuses märgitud kuriteoepisoodide osas,

kuid ta keeldus kohtus ütluste andmisest. Prokuratuur märgib, et kohtueelses menetluses esitatud

kahtlustuse sõnastus oli S. Jordanile arusaadav, kuid pärast selle vormistamist süüdistuseks ei ole

see enam selge. Ebaselge süüdistuse korral oleks kohus süüdistusakti prokuratuurile tagastanud.

53. T.L. ja M.D. iga seotud väidete osas märgib prokuratuur, et need jäävad arusaamatuks, kuna

S. Jordanile ei ole esitatud süüdistust koos T.L. ja M.D. iga grupis toimepandud süüteos. Samuti

olid kaitsjale teada kriminaalasja toimiku materjalidega tutvumisel (s.o 01.07.2024 ja

12.07.2024) nende isikute nimed ning soovi korral oli tal võimalus kutsuda nad tunnistajatena

kohtusaali ütlusi andma, mida ta ei teinud. 31.05.2024 koostatud jälitustoimingu protokollist

nähtub, et 24.11.2023 andis I.B. koos M.K. i, S. Jordani ja R.K. iga Tallinnast omandatud ja

garaaži toimetatud kolm vaakumpakendit, milles on näha tumerohelist värvi massi, edasi M.D.

ile ja T.L. le. Teised isikud olid ka samal ajal garaažis. Eluliselt ei ole usutav, et nendes kolmes

vaakumpakendis oli roheline tee. Seda kinnitavad ka jälitustoimingu protokollist nähtuvad

isikute omavahelised vestlused samal ajal, kui tegeletakse vaakumpakendite edasiandmisega ja

sellele järgnenud tegevused. Maakohus on selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks kohtule

esitatud tõendid on lubatavad.

54. Prokuratuuri poolt on 01.07.2024 ja 12.07.2024 kaitsjale esitatud tutvumiseks kõik

kriminaalasja materjalid, sealhulgas kõik asjakohased tõendid, mida uuriti ka kohtus ja millistest

lähtuvalt esitas prokurör enda süüdistuskõne. Samuti on toimikumaterjalide hulgas ka V.P. i

tunnistajana ülekuulamise protokoll ning kaitsja väite kohta esitas oma arvamuse prokurör ka

repliigi korras.

55. Kohtus uuritud narkootilise aine ekspertiisiaktiga on tõendatud, et garaažist leitud valge

pulbri tükid massiga 48,92 grammi sisaldavad 75% kokaiini ehk 36,7 grammi kokaiini. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabeli kohaselt on

13(23)

keskmine kogus kümnele inimesele kokaiini puhul 0,65 grammi, seega oli ka S. Jordani ja K.

Pihtjõe poolt ebaseaduslikult käideldud kokaiini kogus suur. Kohus on põhjendanud ka kanepi

suurt kogust S. Jordanile esitatud süüdistuses. Ülejäänud apellatsioonis väljatoodu osas leiab

prokuratuur, et tegemist on kaitsja subjektiivse arvamusega.

56. Kokkuvõtvalt on maakohus kõnealuses kriminaalasjas tõusetunud vaidlusküsimusi pikalt ja

põhjalikult analüüsinud, oma seisukohti põhistanud ning järelduste kujunemine on selge ja

loogiline. Kohtumenetluse käigus ei ole esile kerkinud ega ka apellatsioonides väljatoodud

asjaolusid, mis lükkaksid ümber K. Pihtjõe ja S. Jordani poolt neile inkrimineeritud kuritegude

toimepanemise ning tingiksid maakohtu otsuse tühistamise. Süüdistatavate ja nende kaitsjate

mittenõustumine kohtuotsusega ei muuda kohtuotsust ebaseaduslikuks.

Ringkonnakohtu seisukoht

57. Kriminaalkolleegium leiab, et Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsus tuleb jätta muutmata

ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata. Kriminaalasja materjale uurides leiab

kohtukoosseis, et apellatsioonides esitatud väiteid, nagu poleks süüdistatavad narkootilisi aineid

käidelnud, edu ei saada. Kaebustes esitatud kaitseargumendid vastuseks maakohtu

süüdimõistvale otsusele on valdavalt leidnud kajastamist ja ümberlükkamist juba esimese astme

kohtu põhjendustes. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust

maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna kaebuses esitatud peamised kaitseargumendid

on juba maakohtu otsuses leidnud põhjalikku analüüsimist.

58. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki

maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 otsuses korrata.

Menetlusnormide rikkumist kolleegium ei tuvastanud. Seetõttu esitab ringkonnakohus vaid

omapoolsed seisukohad apellatsioonide põhiväidetele – esmalt S. Jordani kaitsja I. Põdra

apellatsioonile (I) ja seejärel K. Pihtjõe kaitsja M. Valge apellatsioonis väljatoodud

argumentidele (II). Seejärel võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III)

ning kujundab seisukoha apellatsioonimenetluskulude osas (IV).

I

59. Vaidlust ei ole selles, et I.B. , M.K. , R.K. i, S. Jordan ja K. Pihtjõe on omavahel tuttavad,

kõik nad on viibinud (sealhulgas korduvalt) I.B. i poolt aadressil Ivaste 12, Tapa linn asuvas

üüritud garaažiboksis nr 13. Samuti pole vaidlust, millistel kuupäevadel ja milliste sõidukitega

käidi Tallinnas. Sealhulgas on kinnitust leidnud, et narkootiliste ainete toomiseks käidi Tallinnas

vahelejäämise riski vähendamiseks kahe autoga ja I.B. ei viibinud kunagi transporditava

narkootilise ainega samas sõidukis. On tõendatud, et süüdistatavad tarvitasid narkootilisi aineid

eelnimetatud garaažiboksis. Tõendatud on ka see, mis kuupäeval, koguses ja liiki narkootilist

ainet (kokaiin ja peenestatud kanepi jäljed) I.B. i kasutuses oleva garaažiboksi läbiotsimisel leiti,

samuti I.B. i juhtroll. Eeltoodu on veenvalt kinnitamist leidnud maakohtus kogutud ja uuritud

kirjalike ja isikuliste tõenditega. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse

põhjenduste alusel lugejale jälgitav, kohtu seisukohad on selged, ammendavad ja vastuoludeta.

Vaidlustatud otsuses on leidnud üksikasjalikku käsitlemist nii tõendite lubatavus (sealhulgas

jälitustoimingute protokollid, asitõendite vaatlusprotokollid, kohtueelses menetluses M.K. i

kahtlustatavana ülekuulamise protokollid) ning süüdistuses kirjeldatud kuriteo koosseisupärasus

mõlema süüdistatava puhul.

14(23)

60. S. Jordani kaitsja I. Põder leiab, et süüdistuses etteheidetavad kuriteod on jäetud sidumata

faktiliste asjaoludega, mistõttu jääb arusaamatuks, millised teod S. Jordanile ette heidetakse ning

milles seisnes S. Jordani roll, seos ja puutumus teiste isikutega grupis tegutsemisel.

61. Riigikohtu praktika järgi peavad kaitseõiguse tagamiseks kajastuma süüdistuse tekstis piisava

selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks

ehk isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele

vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi süüdistus sisaldada asjaolusid, millest oleks

tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Süüdistuse näol on

tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne.

Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks,

peab sisalduma kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses endas. (RKKKo 3-1-1-83-10, p 19)

Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku

käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu (RKKKo 3-1-1-

31-10, p 9). Kolleegiumi hinnangul on süüdistus formuleeritud arusaadavalt ja on piisavalt

seostatud tõenditest nähtuvate faktiliste asjaoludega. Välja on toodud kuupäevad, asukohad,

isikud, kellega koos S. Jordan kokaiini ja kanepit suures koguses käitles. Samuti tema roll grupis

käitlemisel ja see, et tema tegu seisnes valdamises, vahendamises, edasiandmises, omandamises

ja autojuhiks olemises narkootiliste ainete omandamisel ja transportimisel. Iga konkreetse

asjaolu tõendamiseks on maakohus välja toonud tõendid.

62. Ringkonnakohus möönab, et edasiandmise episoodides on konkreetsete kuupäevade osas

märgitud ajavahemik, millal ja kellele S. Jordan kokaiini või kanepit edasi andis, kuid sündmuste

täpne ajaline määratlemine olemasolevate tõendite pinnalt ja süüteo eripära arvestades ei ole

kaalukalt oluline. Kohtupraktika kinnitab tihti seda, et narkokuritegudes ei saa süüdistusele

esitada ülemäära kõrgeid nõudeid. Praegusel juhul on õigustatud sündmuste toimumise aja

mõnevõrra umbmäärasem määratlemine. Seesugune olukord pole raskendanud kaitseõiguse

teostamist, kuivõrd seda arutati kohtumenetluse kestel ning on selgelt nähtav, et oli aru saada,

millele kaitse peab vastu vaidlema. Kui süüdistuse sõnastusest nähtub piisava selguse ja

täpsusega isikule tehtava etteheite faktiline alus, ei muuda ka kohati ebatäpne süüdistus isikule

võimaliku süüküsimuse lahendamise võimatuks ega riku korvamatult kaitseõigust (RKKKo 1-

18-4590, p 34).

63. Ehkki S. Jordanile esitatud süüdistuse tekstist ei tulene otsesõnu, milline oli menetluses teiste

isikute täpne roll ja teopanus, kätkeb iga kaastäideviija süüdistus eraldi just selle isiku

konkreetset tegu, osa ja panust, kellele süüdistus on esitatud. Samas on iga süüdistus

formuleeritud nii, et on arusaadav, millist grupiviisilist käitumist ja kuritegu on just konkreetsele

süüdistatavale ette heidetud. Põhjendamatult on kaitsja viidanud süüdistuses väidetavalt

puuduolevatele asjaoludele, mis tegelikkuses on kirjas. Kolleegium märgib, et süüdistus ei tohi

muutuda ka ülemäära spetsiifiliseks ja koormata seda tarbetu informatsiooniga, sest see muudab

süüdistuse teksti vähem arusaadavamaks ja võib põhjustada mitmetimõistetavusi.

64. Etteheite osas, kas prokuratuur esitas kõik asjakohased tõendid kaitsjale õigeaegselt

tutvumiseks, ei ole kaitsja lisanud ühtegi tõendit ega viidet, millel tema kahtlus põhineb.

Paljasõnaliste väidete osas ringkonnakohus aga seisukohta ei võta. Tõendite lubatavuse osas jääb

selgusetuks, kas kaitsja vaidlustab maakohtu käsitlust. Samas on esimese astme kohus juba

veenvalt põhjendanud, et kahtluse alla seatud tõendid on lubatavad ja seaduslikud.

Ringkonnakohus märgib, et jälitustoimingute protokollides figureerivate isikute isikusamasus on

tuvastatud koostoimes teiste tõenditega, sealhulgas kõrvutades neid isikutele kuuluvate

abonentnumbrite kaudu toimunud vestlustega. Ringkonnakohus ei näe ka maakohtu poolt

süüdistatava subjektiivse koosseisu analüüsis eksimusi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

15(23)

ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine üldjuhul

keelatud. Samas sättes loetletud erandid, mil see nii ei ole, pole ei S. Jordani ega ka K. Pihtjõe

käitlemistegude puhul tuvastatavad.

65. Kaitsja väide, et prokuratuur laiendas või täiendas süüdistust, on samuti põhjendamata ja

konkretiseerimata. Ringkonnakohtus märgib, et süüdistus on olnud viimase kahtlustuse

esitamisest üldjoontes sama. KrMS § 268 lg 2 lubab prokuröril kohtulikul arutamisel enne

kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada. Sealhulgas ei ole sama sätte lg 3

kohaselt süüdistuse muutmine see, kui täiendatakse või parandatakse esitatud faktilisi või

õiguslikke väiteid, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo

kvalifikatsiooni, ega süüdistusest osaline loobumine. Seega kolleegiumi hinnangul ei ole kahe

episoodi osas loobumisel ja käitlemisteo täiendamisel tegemist süüdistuse muutmisega.

Süüdistuskõnes ei ole prokuratuur laiendanud ega täiendanud süüdistust. Prokurör heidab S.

Jordanile ette grupis kokaiini ja kanepi omandamist suures koguses. Olles autojuht, müüs,

vahendas, valdas ja vedas ta kokaiini ning kanepit edasiandmise eesmärgil nii üksi kui ka koos

I.B. iga. Seda nii enda kasutuses oleva sõiduautoga kui ka I.B. i kasutuses olevate erinevate

sõiduautodega. Ka Riigikohus on leidnud, et juhul, kui kohus täpsustab isikule süüdistusaktis

omistatud varguse täideviimistegu, ei ole tegemist võrreldes süüdistuses kirjeldatud teoga

täiendavate faktiliste asjaolude omistamisega. Seega ei ole ka tegemist süüdistuse piiride

laiendamise ega omapoolse süüdistuse sisustamisega. (RKKKo 3-1-1-83-11, p 12)

66. Apellatsioonis pakutakse üldsõnaliselt välja, et S. Jordani süü osas tõendid puuduvad.

Järjekindlalt korratakse, et S. Jordani osas puuduvad andmed ja tõendid, mis kinnitaksid tema

aktiivset osalust kokaiini hankimises ning kanepi edasiandmises tasu eest sealhulgas T.L. le ja

M.D. ile.

67. Kolleegiumi hinnangul on veenvalt ja jälgitavalt tõendatud, et S. Jordan ja K. Pihtjõe olid

teadlikud I.B. i poolt narkootiliste ainete – kokaiini ja kanepi – käitlemisest (pakendamine,

hoiustamine, edasiandmine) garaažiboksis ning käitlesid neid narkootilisi aineid ka ise I.B. ilt

saadud juhiste järgi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava

süüdiolekus tema kasuks mitte kõik kahtlused, vaid ainult kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune

süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa omada sellise kahtluse kvaliteeti,

mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo-põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid

selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid

arvestades eluliselt usutav. (RKKKo 3-1-1-38-11, p 18) Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei

piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda

kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada (RKKKo 3-1-1-95-16, p 25). Tõenduslikult tähendab

see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud

tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast

põhjendatud kahtlusest. (RKKKo 3-1-1-77-15, p 19)

68. On tõsi, et uurimisorganid ei saanud kätte süüdistuses märgitud suurt kogust kanepit, mille

osas saaks ekspertiisi läbi viia. Samuti ei leitud pakenditelt S. Jordani sõrmejälgi või DNA-d ja

läbiotsimisel ei leitud S. Jordani valdusest narkootilisi aineid või nendega seotud tõendit.

Eelnimetatu ei lükka aga ümber S. Jordani süüd talle etteheidetavates kuritegudes. Valitseva

kohtupraktika kohaselt on menetlusõiguse olulise rikkumisena käsitatav seegi, kui isiku

süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (RKKKo 3-1-1-64-

16, p 9). Ringkonnakohus märgib maakohtu ammendavale argumentatsioonile lisaks järgmist.

16(23)

69. Kanepi koguse osas leidis maakohus, tuginedes eeskätt I.B. i ütlustele, et on tõendatud 850 g,

mitte 2 kg kanepi omandamine (KoTo 2 kd, tl 23). Samuti märgib ringkonnakohus, et peamiseks

pakendajaks oli I.B. , ning narkootilise aine edasiandmiseks ettevalmistamisel kasutati

kummikindaid, et ei jääks sõrmejälgi (tõendite toimik 1 kd, tl 205-206; 207). Näiteks küsis

tundmatu isik „Uku“ I.B. i käest: „Miks sa paljakäsi ei tee? Arvad, et tullakse testima näppe vä?

… Pärast pesed käed ära.“ (tõendite toimik 2 kd, tl 8). Samuti S. Jordani ütluse peale, et „saab

näpujälgi peal jätta“ vastas I.B. „Eiiii.“ (tõendite toimik 2 kd, tl 20). Juba valmis pakendatud

narkootilist ainet andis S. Jordan edasi tarvitajate sihtgrupile, kuid kõiki neid isikuid on eluliselt

võimatu leida ja kindlaks teha, kuna narkootilise aine käitlemise ring on suur. Üldreeglina

visatakse aine äratarvitamisel pakend minema või hävitatakse. Samuti on tuvastatud, et

narkootilise aine ettevalmistamine, doosideks jagamine ja hoiustamine toimus eelpool nimetatud

garaažiboksis. Üldreeglina ei julgenud I.B. hoida narkootilist ainet enda poolt kasutatavates

sõidukites, küll aga kasutas selleks S. Jordani autot (tõendite toimik, 2 kd, tl 37).

70. 27. jaanuaril 2024 Tallinnasse sõitvate isikute vahel toimus vestlus, et sel päeval oli neli

politseipatrulli Tapal ning otsiti autosid läbi. S. Jordan sõnab, et eelmisel korral, kui Tapal reid

oli, otsiti BMW-sid ja Audisid sellepärast, et keegi müüb narkootilist ainet. Sel hetkel oli I.B. il

nii Audi kui ka BMW. (tõendite toimik 2 kd, tl 38-39) Fikseeritud vestlustest nähtub narkootilise

aine käitlejate paaniline hirm võimaliku avastamise ees. S. Jordan on 23. oktoobri 2023

telefonivestluses A.S. ega öelnud, et „praegu ei saa (suitsu teha), mendid sõidavad ringi; ümber

selle X-i tiirutavad nagu ümber palava pudru.“ (tõendite toimik 2 kd, tl 49)

71. On üldteada, et narkootilise aine käitlejate maailmas püütakse jätta võimalikult vähe jälgi.

Seetõttu ei ole võimalik tuvastada aine eest tasumise puhul mingisuguseid pangaülekandeid. See

aga selgitab, miks ei kajasta muuhulgas süüdistatavate pangakonto väljavõtted narkootiliste

ainete omandamist, müümist jm. Kuigi mitmed aine saajad otseselt ei kinnita S. Jordanilt

narkootiliste ainete saamist, on nende ütlused selles osas eluliselt mitteusutavad. Ilmselgelt

narkokuritegevuse krüptiline ja konfidentsiaalne maailm on seletatav ka hirmuga

väljarääkimisest tulenevate tagajärgede või enda vahelejäämise võimaluse ees. Seepärast paljud,

kes S. Jordanilt said narkootilist ainet, ei räägi selle saamisloost detailsemalt.

72. Maakohus on kujundanud ammendava seisukoha, mille alusel on võimalik jaatada S. Jordani

teadmist ja osalust I.B. i poolt kokaiini ja kanepi käitlemisel. Kolleegium märgib veel järgmist.

Narkootiliste ainete käitlemisel eksisteerib alati tõsiseltvõetav vahelejäämise risk. Seetõttu

kasutas I.B. ainuüksi narkootiliste ainete omandamise eesmärgil Tallinnasse sõites

ettevaatusabinõuna kahte autot. Ise viibis ta põhimõtteliselt saateautos, milles narkootilisi ained

ei olnud. Samuti on mõeldamatu, et suuremahulise narkootilise aine käitlemise logistika juures

oleks ta ümbritsenud ennast võhivõõrastest ja talle ebausaldusväärsetest isikutest. Sellist riski ei

saanud ta kindlasti võtta. Jälitustoiminguga fikseeritud teabest on selgelt näha, et I.B. pakendab

narkootilist ainet sealhulgas S. Jordani ja K. Pihtjõe juuresolekul ja koos nendega (tõendite

toimik 2 kd, tl 13; tõendite toimik 1 kd, tl 205-206). Nad ei olnud I.B. i juures juhuslikud isikud,

vaid aine käitlemise aktiivsed kaasosalised. Pärast kinnipidamist teostatud

toksikoloogiaekspertiisist nähtub, et S. Jordani uriinist leiti kokaiini (tõendite toimik 1 kd, tl

148). Samuti on ta tunnistanud varasemalt tarvitamist, sealhulgas koos I.B. iga tema

garaažiboksis, ning et ta on saanud kokaiini ka I.B. ilt (tõendite toimik 3 kd, tl 87; 93). S. Jordani

kokkupuude narkootikumidega oli järjepidev.

73. Oluliseks isikuliseks tõendiks on M.K. i kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud

ütlused. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust tema ütluste tõesuses kahelda. Ta on andnud lisaks

ennast süüstavatele ütlustele ka ülejäänud tõendikogumiga haakuvaid ütlusi, mis kinnitavad S.

Jordani süüd. M.K. on käesolevas kriminaalasja osaks olevates ja temaga seotud

17(23)

kuriteoepisoodides süüdi tunnistatud kokkuleppemenetluses ning see kohtuotsus on tänaseks

jõustunud. M.K. i ütlustest nähtub, et S. Jordanil oli I.B. i kasutuses oleva garaaži võti. See

omakorda haakub jälitustoimingutes kogutud teabega, kuivõrd on näha, et nimetatud

garaažiboksis käidi ka ilma I.B. ita ehk lisaks teistele isikutele oli seal alati kas I.B. või S.

Jordan (tõendite toimik 3 kd, tl 203-205; tõendite toimik 2 kd, tl 37-39). M.K. i ütluste kohaselt

teadis S. Jordan, kus asub pakendatud kokaiin, ning andis M.K. ile edasi, et viimane neid edasi

müüks. Kokaiin oli juba pakendatud ühegrammisteks kogusteks minigrippkottidesse, mis

omakorda olid pandud Orbiti nätsu purki. I.B. i äraolekul müüs S. Jordan kokaiini ning mõnel

üksikul korral pidi M.K. ka S. Jordani asemel pakendatud kokaiini kliendile viima. Üldiselt viis

S. Jordan tellitud aine ise kohale. Samuti pöörduti S. Jordani poole kanepi sooviga, millise

edasiandmisega viimane ka tegeles. V.P. , kes samuti tarvitas narkootilist ainet, suhtles S.

Jordaniga alati otse. Kui Tallinnas käidi kokaiini omandamas, siis garaaži tagasi jõudes hakkas

I.B. kohe kaasosaliste, sealhulgas S. Jordani, juuresolekul kokaiini kaaluma ja pakendama ning

andis osa sellest ka tasuta tarvitamiseks. (tõendite toimik 3 kd, tl 70-71, 76-77) Garaažiboksis

viibinud isikute teadmist, et tegeleti narkootiliste ainete käitlemisega, on näha

jälitustoimingutest. Nimelt ei näita kohalviibijad üles mingit üllatusmomenti, vaid võtavad seda

kui rutiinset ja loomulikku aine käitlemisega seotud tegevust.

74. Teadliku narkootikumide käitlemise kasuks kõneleb ka sõnumivahetus ja üksteisega

suhtlemine, milles on kasutatud selgelt konspiratiivset suhtlusmaneeri („pane kook ahju“ –

tõendite toimik 2 kd, tl 35; S. Jordan: „Autosid oskab ta müüa, aga midagi muud küll mitte.“,

I.B. : „Autosid tal ka ei lähe juba. Ta oskab, aga ta solgib lihtsalt. Kunagi enne oli kõik timm.

Vend võttis 50 getsi kriipsu peale ja vähem kui nädal ajaga tõi raha või küsis uus“ – tõendite

toimik 2 kd, tl 27). Samuti käivad nii S. Jordani ja K. Pihtjõe kui ka teiste menetluses tuvastatud

ja tuvastamata isikute vestlustes läbi sellised sõnad ja fraasid nagu „3-4 karpi kruvisid“ (tõendite

toimik 3 kd, tl 153-157), „suits“ (tõendite toimik 2 kd, tl 50, 52), „üks viis“, „kook“ ja „see vana

kook lööb 15 minutit ja siis ta enam ei löö“ (kook tähendab kokaiini; tõendite toimik, 2 kd, tl 15,

24, 25), „on/off“ (tõendite toimik, 3 kd, tl 158-160). Taoliste sõnade ja väljendite kasutamine,

arvestades sealhulgas jälitustoimingutega tuvastatud vestluste konteksti, osutab selgelt

konspiratiivse kõnepruugi kasutamisele, millega soovitakse sõnumite sisu varjata.

75. On üldteada, et narkootikumidega kauplemisel on võimalik teenida hõlptulu. Fraas „üks viis“

viitab ühe kokaiini grammi maksumusele – 150 eurot. Seda on kinnitanud menetluses erinevad

tunnistajad, samuti süüdistatavad. Seega 25. detsembril 2023 R.J. e ja S. Jordani vahelisest

vestlusest, kus R.J. saab küsimusele „Kas S. Jordan tegeleb praegu ise“ vastuseks, et „tema

käes on praegu, jah“, ning küsimusele „mis sa tahad?“ vastuseks „üks viis“, kinnitab

kolleegiumi hinnangul seda, et S. Jordan andis ise edasi kokaiini I.B. i äraolekul. (tõendite toimik

2 kd, tl 55) 1 gets on võrdeline 1 grammiga (tõendite toimik, 3 kd, tl 99-100). Vaadeldud on S.

Jordani kasutuses olnud ja temalt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni, mille vestlustest

nähtub ühe kasutaja „Artur“ poolne pidev uurimine S. Jordanilt, kas S. Jordanil „kruvisid“ on ja

oleks vaja „kolm kruvi“ või „kolm või neli karpi kruve“. Pole ka tuvastamist leidnud, et tegemist

oleks olnud kvalifitseeritud ehitusmeestega, kes kasutavad spetsiifilisel ehitusobjektil spetsiifilisi

ehituskruve, mille järgi on pidev nõudlus. Eluliselt on ebausutav, et keegi oleks uurinud nii

järjepidevalt üksikute ja selliste kruvide saamist, mida saab tavainimene igapäevaselt osta poest.

Kruvi on hüüdnimi kokaiinile ja karp võrdub grammiga. Vestlustes on uuritud ka seda, kas

narkootiline aine on piisavalt kange ehk „vähemalt toimib“, mis viitab vajaliku kvaliteedi

olemasolule kokaiini tarvitamisel. Arvestades vestluste konteksti ja sõna „tobi“ sidumist sõnaga

„gramm“, on arusaadav, et „tobi“ all ei mõelda turul legaalselt ringiliikuvat sigaretti, vaid

kanepisuitsu. Seda, et tobi tähendab kanepit, on kinnitanud ka tunnistajana ülekuulatud A.S. e

(KoTo 1 kd, tl 41-43). Lisaks on vestlustes räägitud „Rakvere tobist“ – kolleegiumile

teadaolevalt ei ole Eesti linnades eraldi sigarettide tootmisettevõtteid. Räägitakse ka tobist, mida

18(23)

kasvatatakse ja mis „töötas ilusti“ (tõendite toimik 2 kd, tl 8, 15, 25). A.S. e on korduvalt

uurinud S. Jordanilt, „kas Tapal on kellelgi suitsu“, mille peale on ta saanud eitava vastuse ja et

„mustlasel sai ka eile läbi“, ning küsimusele „kas Sandril on viimased suitsud“ on S. Jordan

palunud tulla garaaži kohale, kuna „need on viimased Tapa linna suitsud ju, rohkem Tapa linnas

suitsu ei ole“. (tõendite toimik 2 kd, tl 50)

76. S. Jordan oli ka teadlik, et I.B. müüb narkootilisi aineid ja innustab teisi müüma. Nimelt

pöördus I.B. R.K. i poole pärast seda, kui ta oli andnud Tallinnast toodud suures koguses

kanepit T.L. le ja M.D. ile, ning küsis, kas R.K. i tobi ei taha müüa (tõendite toimik 2 kd, tl 17).

Seda, et M.D. sai tookord 800 g kanepit (tõendite toimik 2 kd, tl 25), kinnitab ka I.B. (KoTo 2

kd, tl 23). Samuti näitab jälitustoimingutega tuvastatud vestlus S. Jordani teadlikkust, et see,

millega I.B. tegeleb, on ebaseaduslik. Ühelt korral koputati nimelt garaažiboksi välisuksele ja

I.B. pahandas R.K. iga, et viimane ukse kinni pani. Selle peale ütles S. Jordan: „Mõtle, praegu

oleks mendid sisse hüpanud. … Vanja oleks käed kuklal“. (tõendite toimik 2 kd, tl 18)

77. Kolleegium leiab, et kaitsja etteheited, mis puudutavad T.L. t ja M.D. it, pole

asjassepuutuvad. Tegemist on isikutega, kes tuvastati jälitusprotokollidega ja süüdistusakti

teokirjeldusest tulenevalt omandasid I.B. ilt viimase kasutuses olevast garaažiboksist suures

koguses kanepit, kuid kes ei käidelnud süüdistuse järgi narkootilist ainet grupis koos M.K. i, S.

Jordani, K. Pihtjõe, R.K. i ja I.B. iga. Jälitustoimingute, asitõendite vaatlustega ja isikuliste

tõendiallikatega on tuvastatud sarnaselt T.L. ja M.D. iga veel isikuid, kes S. Jordanilt ja I.B. ilt

kokaiini ja kanepit omandasid – näiteks M.M. , A.P., M.S.. Neid kõiki ei ole kaasatud

menetlusse süüdistatavatena ega tunnistajatena. Prokuratuuri otsustab, kellele on alust süüdistust

esitada. Samuti sarnaselt prokuröriga on ka kaitsjal õigus otsustada, millised tõendid ta kohtule

oma väidete tõendamiseks esitab, sealhulgas taotleda isikute tunnistajatena kohtusse kutsumist.

Seda kaitsja aga teinud ei ole. Kaastäideviimine ei tähenda, et iga süüdistusest läbikäiv isik on

seotud iga kaassüüdistatavaga. Ka Riigikohus on öelnud, et asjaolu, et ostja ja müüja lepivad

omavahel kokku narkootilise aine müümise ning üleandmise tingimustes, ei anna alust vaadelda

kõnealust käitumist ühise ja kooskõlastatud tegevusena KarS § 21 lg 2 esimese lause mõttes.

Seega süüdistatavale narkootilist ainet müünud isik või süüdistatavalt narkootilist ainet

omandanud (ostnud) isik pole KarS § 184 mõttes käsitatav kuriteo kaastäideviijana. (RKKKo 3-

1-1-28-11, p 22) Tahtlus ja eesmärk on juba mõlema puhul süüdistatavast erinev.

78. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et S. Jordani kaitsja etteheide, justkui oleksid kohtu

järeldused vastuolus KrMS § 268 lg-s 5 sätestatuga, on ainetu. Konkreetse kriminaalasja

lahendamisel on kohus analüüsinud KrMS §-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolusid ja

lähtunud nendest, millised on välja toodud süüdistusaktis ja milliseid uuriti kohtulikul

arutamisel. Tõendeid tuleb hinnata kogumis, mis eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende

usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RKKKo 3-

1-1-4-07, p 7.1). Seega tõendi hindamisel selle sisu avamine ning selle analüüsimine teiste

menetluses uuritud tõendite ja faktiliste asjaoludega ei tähenda, et maakohus on süüdistuse

piiridest väljudes täitnud süüdimõistmiseks vajalikke lünki oletustega ja on tuginenud sellistele

faktilistele asjaoludele, mida süüdistusakt ei kätke. Kaitsjatel oli küllaldane võimalus

prokuratuuri poolt esitatud tõenditele vastu vaielda ja nendest ilmnevale informatsioonile oma

tõlgendus anda ning seda võimalust kaitsjad ka kasutasid. Tõendeid hinnates ei ole kohus seotud

poolte väidetega. Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtul tekkinud ühtegi kõrvaldamata kahtlust,

mis seaks kahtluse alla süüdistusversiooni paikapidavuse ja tuleks süüdistatava kasuks

tõlgendada.

19(23)

79. Arvestades süüdistatavatele inkrimineeritud narkokuriteo eripära, ei ole asjakohane

menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud episoodide puhul

võimalikuks valdavalt kaudsete tõendite abil. See, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud

jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu menetleja tahtest. Maakohtu otsusest

nähtub jälgitavalt ja veenvalt, miks kinnitavad maakohtus uuritud tõendid kuriteo toimepanemist

just süüdistuses näidatud viisil ning miks ei ole usutavad ega loogilised S. Jordani eitavad

ütlused narkootilistest ainetest ja nende käitlemisest mitteteadmise kohta.

80. Jälitustoimingutega kogutud teabe sisu haakub täielikult teiste objektiivsete tõenditega.

Kohtuotsus ei rajane oletustel, vaid tõendite kogumil. Kaitsja nägemus toimunust seevastu ei ole

kooskõlas maakohtu otsusega tuvastatud järeldustega. Tõendikogumi pinnalt ei ole grupilise

suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise osas jäetud kõrvaldamata selliseid

kahtlusi, mida tuleks lähtuvalt in dubio pro reo-põhimõttest tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena pole käsitatav olukord, kus apellant pelgalt ei

nõustu tõendite hindamisest tehtud järeldustega (vt ka RKKKo 3-1-1-28-14, p 11). Maakohtu

tõendite analüüs võimaldab kahtlusteta järeldada, et S. Jordan tegutses kokaiini ja kanepit

käideldes süüdistuses nimetatud isikutega, sealhulgas I.B. iga, ühiselt ja kooskõlastatult, nende

tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ja süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline –

ning ta teadis seda.

81. Kaitseväitena esitletud S. Jordani justkui episoodiline ja juhuslik roll narkootilise aine

käitlemisel on maakohtu poolt kummutatud. Seda ka põhjusel, et S. Jordan oli I.B. i jaoks

pikemaajaliselt oluline ja usaldusväärne kaasosaline. Menetlust ei algatatud vaid I.B. i

„tabamiseks“ – vastasel juhul ei oleks jälitatud ka teisi kaassüüdistatavaid. Samuti kuulati

vestlusi pealt ka siis, kui I.B. ei olnud vestluspartneriks. Maakohus on oma otsuses toonud välja

fragmente jälitustoimingutega kogutud vestlustest, mis näitavad, et S. Jordan teadis täpselt,

millest ta räägib, mis toimub ja mis on tema ülesanne narkootilise aine käitlejate grupis.

Märkimisväärne on ka käitumismuster, kus S. Jordaniga võtavad ühendust narkootilise aine

soovijad. Vastavalt olukorrale said soovijad S. Jordanilt teada, kas aine on olemas, millal seda

saab ja kuidas toimub üleandmine.

82. Alternatiivselt taotleb kaitsja S. Jordanile mõistetud karistuse kergendamist, paludes määrata

karistuseks kuni 3 aastat vangistust. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud taotlus

süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks jääb rahuldamata. Seda põhjusel, et maakohtu

põhjendused karistuse mõistmise kohta on ammendavad ja puudub alus neid ümber vaadata.

Esimese astme kohus on süüdistatavale karistust mõistes juhindunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud

karistuse kohaldamise alustest ja on arvestatud kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid.

Maakohus hindas S. Jordani süü keskmisest väiksemaks ja karistas 4 aasta pikkuse vangistusega.

Süü suurusest tulenevalt on arusaadav, miks kohus karistas S. Jordanit just 4 aastase

vangistusega. Mõistetud karistus on niigi alammäära lähedane, see on individualiseeritud ning

kooskõlas kohtupraktikaga.

II

83. K. Pihtjõe kaitsja etteheide, justkui oleks esimese astme kohus tõendeid hinnanud

ühekülgselt, pole asjakohane. Tõendite sisu ja hindamisega seonduv on käsitletud täpsemalt

eelmises alapunktis. Need järeldused ja seisukohad on asjakohased ka K. Pihtjõe apellatsiooni

puudutavas osas, kuid kolleegium ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on

jälitustoimingutega tuvastatud vestlustest (nii reaalajas kui ka sõnumivahetusena) selgelt aru

saada, et K. Pihtjõe vestluste teemaks on kanep ning sõnad tobi ja suits viitavad kanepisuitsule.

20(23)

On üldteada, et narkootiliste ainete käitlemisel ei räägita nende ametlike nimedega, vaid nn

tänavanimedega. E-sigarettide müügi kaitseversiooni ei toeta ükski esitatud tõend. On jälgitavalt

arusaadav, kas jälitusvideolt nähtuv pakend sisaldab rasket asja (lekkivad e-sigaretid) või kerget

(kanepiõisikud).

84. I.B. i ütluste põhjal on tõendatud, et Tallinnast omandati 850 g kanepit (KoTo 2 kd, tl 23).

Kaks päeva hiljem sai K. Pihtjõe I.B. ilt sellest kogusest enda valdusesse 90 g, mis oli

pakendatud fooliumpaberisse, ning mille K. Pihtjõe pidi I.B. iga eelneval ja kooskõlastatud

kokkuleppel soovijatele laiali jagama. Isegi, kui oleks tõendatud vaid 40 g või 50 g, on ka nende

koguste puhul tegemist suure kogusega. (tõendite toimik 2 kd, tl 21) Tunnistajate ütluste ja

kirjalike tõenditega on tõendatud, et K. Pihtjõe müüs kanepit, tehes seda tavaliselt 1 g kaupa.

(tõendite toimik 2 kd, tl 186) Ükski uuritud tõend ei viita sellele, et I.B. i poolt saadud

kanepiõisikud oleksid olnud halva kvaliteediga ehk sellised, mis kanepile iseloomulikku toimet

ei tekita, s.o milliste THC-tase oleks seadusega lubatud piires. Kogutud tõenditest nähtub just

vastupidine: I.B. i jaoks oli väga oluline, et müüdav aine oleks puhas ja mitte n-ö lahjendatud, s.t

ei lubanud edasimüüjatel seda millegi muuga segada. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt

arutati narkootiliste ainete kvaliteedi üle. Arutati seda, et erinevates linnades müüakse kokaiini

erineva hinnaga. Odava aine kvaliteet on halb, see ajab nina veritsema ja selle toime on ainult 15

minutit. (tõendite toimik 2 kd, tl 30) Narkoäris tegutsev isik ei saa võtta endale sellist riski, et ta

müüks halva kvaliteediga ja ilma toimeta narkootilist ainet.

85. Kuigi K. Pihtjõe on varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud (tõendite toimik 3 kd, tl 7-

22), on maakohus hinnanud tema süüd väikseks. Seega on arusaamatu kaitsja väide, et maakohtu

jaoks oli varasem karistatus süüditunnistamisel kõige olulisem. Maakohus just vastupidiselt ei

omistanud süü suuruse tuvastamisel sellele kvalifitseerivale tunnusele määravat kaalu. K. Pihtjõe

kinnipidamisel äravõetud telefonis olevatest vestlustest ja vestluse kuvatõmmisest nähtub, et K.

Pihtjõel oli koostatud nimekiri klientidest, kellele ja kui suure summa eest on ta müünud (1 g

kanepi hind on 20 eurot). Ja seda ajavahemikul 30. november 2023–15. detsember 2023 ja 15.

detsember 2023–3. jaanuar 2024, s.o pärast seda, kui 26. novembril 2023 andis I.B. talle

edasiandmiseks suures koguses kanepit. (tõendite toimik 2 kd, tl 184, 187-189) Aktiivset

narkootilise aine käitlust ja kvaliteedi hindamist kinnitab ka asjaolu, et I.B. andis K. Pihtjõele

eelnevalt nuusutada anumas olevat rohelist massi, kui ta andis talle üle kilekoti

fooliumnutsakatega. Märkimist vajab ka see, et nimetatud fooliumnutsaka oli I.B. enne rehvide

seest olevast kilekotist välja võtnud. Samasse kohta peitis I.B. ka paar päeva varem Tallinnast

toodud kanepit sisaldavad fooliumnutsakad ja minigrippkotid ning andis samuti nuusutada T.L.

le ja M.D. ile.

86. Tõenditega on kinnitamist leidnud, et K. Pihtjõe teadis, millega I.B. tegeleb – ehk et ta

käitleb kokaiini ja kanepit – ning et Tallinnas käidi sellepärast, et omandada suures koguses

kokaiini. Tunnistaja M.K. on haakuvalt teiste tõenditega märkinud, et kõik, kes käisid I.B. iga

Tallinnas koos, teadsid, mis eesmärgil sinna minnakse (tõendite toimik 3 kd, tl 70-71, 76-77).

Enne Tallinnasse minekut nähtub vestlus K. Pihtjõe, I.B. i ja R.K. i vahel, kus juti tõmbamiseks

on vaja kupüüri (tõendite toimik 2 kd, tl 36-37). K. Pihtjõe ei olnud vaid kaassõitja, sest temal oli

kindel teopanus grupis kokaiini käitlemisel. Kokaiini käitlejate usaldust grupiliikmena kinnitab

ilmekalt asjaolu, et telefonikarbis Tallinnast Tapale transporditud narkootilise aine viis autost

garaaži just K. Pihtjõe. Kokaiini viis K. Pihtjõe töölauale ehk sinna, kus toimus aine doosideks

jagamine. Muuhulgas oli I.B. varasemalt K. Pihtjõe juuresolekul kokaiini samas kohas ette

valmistanud edasiandmiseks. (tõendite toimik 2 kd, tl 34-35) Seega valdas K. Pihtjõe kogu

Tallinna peidikust võetud ja omandatud suures koguses kokaiini.

21(23)

87. Toksikoloogiaekspertiis tuvastas, et K. Pihtjõe uriinist leiti kokaiini ja kanepit (tõendite

toimik 1 kd, tl 153). Samuti on ta tunnistanud varasemalt I.B. iga koos olles aine tarvitamist ja

seda ka viimase garaažiboksis (tõendite toimik 3 kd, tl 102-103). Tulenevalt kohtueelses

menetluses avaldatud ütlustest (tõendite toimik 3 kd, tl 70-71, 76-77) ja kohtumenetluses antud

ütlustest (KoTo 1 kd, tl 41-43) ilmneb, et K. Pihtjõe on tarvitanud narkootilisi aineid, sealhulgas

on A.S. e tunnistanud temaga koos kanepi tarbimist. Kokkupuude narkootikumidega ei ole K.

Pihtjõe jaoks seega juhuslik. Püsiv kokkupuude narkootiliste ainetega näitab, et K. Pihtjõe oli

teadlik, kuidas toimub grupis narkootikumide käitlemisahel. Seda kinnitavad Tallinnas aine järel

käimisega seotud faktilised asjaolud.

88. Maakohtu tõendite analüüs võimaldab kahtlusteta järeldada, et K. Pihtjõe tegutses kokaiini ja

kanepit käideldes süüdistuses nimetatud isikutega, sealhulgas I.B. iga, ühiselt ja kooskõlastatult,

nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ja süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli

oluline – ning ta pidas vähemalt võimalikuks ja möönis seda.

III

89. Toodud argumentidel saab nõustuda süüdistusversiooniga, mille kohaselt käitlesid S. Jordan

ja K. Pihtjõe kokaiini tahtlikult ning kaastäideviijatena. Kaitseversioonidega püüavad

süüdistatavad narkokuriteos osalust eitada või teiste kaela veeretada. S. Jordani roll oli suurem:

ta oli autojuhiks kokaiini ja kanepi omandamisel, aitas I.B. il narkootilist ainet pakendada, oli

narkootiliste ainete vahendajaks ja kontaktisikuks ning andis neid edasi nii üksi kui ka koos I.B.

iga. K. Pihtjõe roll seisnes suure koguse kokaiini valdamises teel autost garaažiboksi töölauale,

kus tavapäraselt narkootilist ainet tarvitati ja kus I.B. seda laiali jagamiseks ette valmistas.

Samuti valdas ta I.B. ilt saadud suurt kogust kanepit edasiandmise eesmärgil. Seega käitlesid

süüdistatavad narkootikumi ühiselt ja kooskõlastatult. Nende eesmärgiks oli suure koguse

narkootilise aine edasiandmine. Kaassüüdistatavad I.B. , R.K. i ja M.K.

on

kokkuleppemenetluses juba süüdi mõistetud.

90. Järelikult talitas maakohus veatult, kui kvalifitseeris S. Jordani teo KarS § 184 lg 2 p 1 ja K.

Pihtjõe teo KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi.

91. Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. septembri 2025 otsuse

KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

IV

92. Lõpetuseks võtab kolleegium seisukoha kaitsjate tasutaotluste osas.

93. S. Jordani lepinguline kaitsja jurist I. Põder taotleb apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda

jätmist. Taotluse kohaselt on kaitsja töömaht käesoleva kriminaalasja teise astme

kohtumenetluses olnud 12 tundi, mille eest soovib tasu 1 785,60 eurot. Kuna ringkonnakohus

maakohtu otsust ei muuda ning jätab S. Jordani kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jäävad

kriminaalasja menetlemisega seotud kulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt S. Jordani kanda.

94. Ka K. Pihtjõe kaitsja vandeadvokaat M. Valge taotleb apellatsioonis menetluskulude riigi

kanda jätmist ning esitas taotluse riigi õigusabi tasu kulude ja suuruse kindlaksmääramiseks.

Järelikult tuleb hinnata seda, kas määratud kaitsja toimingud K. Pihtjõele õigusteenuse

osutamisel olid vajalikud ning kas nendega seoses küsitud tasu ja kulu on põhjendatud ning

22(23)

vastavuses justiitsministri määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“ (advokaaditasu kord) sätestatuga.

95. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus

14. oktoobril 2025 kohtuotsusega tutvumiseks ja kaitsealusega nõupidamiseks 90 minutit ning

10. novembril 2025 apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 270 minutit. Kirjeldatud

toimingute eest taotleb kaitsja tasu 432 eurot, millele lisandub käibemaks 103,68 eurot, – seega

kogusummas 535,68 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid K. Pihtjõele

õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ja põhjendatuks. Advokaaditasu korra § 6 lg 3

kohaselt on üldmenetluses määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja

kohtulikul arutamisel (välja arvatud kohtuistungil osalemine) 36 eurot iga poole tunni kohta,

kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Seega on küsitud tasu ja kuluhüvitis vastavuses

advokaaditasu korras sätestatuga. Kaitsja taotlus tuleb rahuldada ning see summa tuleb lugeda

taotletud riigi õigusabi tasu ja kulu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337

lg 1 p 1 järgse lahendi, tuleb menetluskulu summas 535,68 eurot KrMS § 185 lg 2 esimese lause

kohaselt K. Pihtjõelt riigi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

23(23)