2-20-3326/68 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.S kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-3326

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: A.S (ik XXX; elukoht , XXX,

XXX ; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

2. Renovum OÜ (rg-kood 14042462; e-post XXX )

3. P.E (ik XXX; e-post XXX)

4. Tartu Linnavalitsus (rg-kood 75006546; e-post

XXX)

5. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

6. OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; e-

post XXX)

7. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

8. OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)

9. IPF Digital Estonia (rg-kood 11034137; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A.S-i (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

2. Lõpetada A.S-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada A.S usaldusisiku kohustustest A.S-i kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel A.S-

i kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 27.05.2020 määrusega kuulutas kohus välja A.S-i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 13.04.2021 kohtumäärusega (jõustus

30.04.2021) lõpetati A.S-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses

määrati usaldusisikuks võlgnik ise ja kohustati teda täitma usaldusisiku kohustusi.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid igal aastal hiljemalt 1.

oktoobril ja 1. aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 25. märtsil.

Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused

kokku 8799,64 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).

2. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikule määratud osaline töövõime viieks

aastaks (17.03.2021-16.03.2026). Võlgnik on kohtule esitatud aruannete ning töötamise

registri andmetel menetluse esimesel aastal töötanud ettevõtetes aktsiaselts A. A. ja O. E.

E. ning seejärel oli pea kaks aastat registreeritud Töötukassas. Alates 2024.a septembrist

töötab O. E. A. , vahepeal kaks kuud töötu kuna tööandjal ei olnud tööd pakkuda.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töötutoetus, ajutise

töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus ja kohustuslik

pensionisamba väljamakse. Võlgnik on menetluse kestel võlausaldajate nõudeid

rahuldanud kogusummas 150,45 eurot. Maksu-ja Tolliamet on enda nõude rahuldanud

võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt.

3. Võlausaldaja Renovum OÜ esitas kohtule 24.11.2025 taotluse võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks jättes teda kohustustest vabastamata. Võlgnik on

kogu menetluse jooksul tasunud 16,05 eurot, mis moodustab vaid 2,65% kogu nõudest.

Usaldusisiku aruannetest nähtuvalt ei ole võlgnik esitanud kõiki vajalikke pangakonto

väljavõtteid, mis viitab võimalusele, et võlgnik varjab sissetulekut või vara. Võlgnik on

töötanud mitmes kohas, kuid valdavalt alla keskmise töötasu, mis viitab sellele, et ta ei ole

tegutsenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole püüdnud suurendada oma

maksevõimet. Võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksed on äärmiselt väikesed

ja ebaproportsionaalsed tema kulutustega. Võlgnik on teinud aastate vältel

märkimisväärseid

hasartmängukulutusi,

sh

kasiinoteenuste

kasutamine.

Hasartmängukulutused on FIMS § 45 lg 3 p 4 mõistes vara raiskamine. Võlgnik saab

eraisikutelt suuri ülekandeid, mille päritolu pole teada ning saadud summasid suunab

võlgnik teistele eraisikutele, rikkudes seeläbi võlausaldajate võrdsuse põhimõtet. Kõik

eelnev näitab, et võlgnik tegutseb vähemalt raskelt hooletult, kui mitte tahtlikult,

kahjustades süsteemselt võlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab, et kohtupraktika kohaselt

ei saa kohustustest vabastamist kohaldada isikule, kes ei ole menetluse kestel üles

näidanud piisavat hoolsust ega pingutust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

4. Kohus küsis 03.02.2026 kirjaga ülejäänud võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Seisukoha esitas viis

võlausaldajat.

4.1. Holm Bank AS esitas seisukoha 04.02.2026, mille kohaselt on nõus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.

4.2. IPF Digital AS esitas seisukoha 04.02.2026, mille kohaselt jätab kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku tasumata jäänud kohustustest

vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja märgib, et võlgnik on menetluse jooksul

teinud võlausaldajale väljamakseid summas 8,28 eurot.

4.3. Võlausaldaja OMEGA INVEST OÜ esindaja B2 Impact OÜ esitas oma seisukoha

05.02.2026. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik teostas kohustustest vabastamise

menetluse jooksul neli makset summas kokku 78,87 eurot. Võlgnevuse jääk on

3072,08 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada.

4.4. Tartu Linnavalitsus esitas oma seisukoha 05.02.2026, mille kohaselt ei vaidle Tartu

Linnavalitsus vastu võlgniku suhtes menetluse lõpetamise ja kohustustest

vabastamise küsimuses.

4.5. OÜ GS Core esitas oma seisukoha 12.02.2026. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku

kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest

vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

2. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(30.04.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-

1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et

otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi

võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2

ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused

(RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).

5. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. A.S ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

6.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt oli võlgnikul tuvastatud osaline töövõime viieks

aastaks. Võlgnik on kohtule esitatud aruannete ning töötamise registri andmetel

menetluse esimesel aastal töötanud ettevõtetes aktsiaselts A. A. ja O. E. E. ning

seejärel oli pea kaks aastat registreeritud Töötukassas. Võlgnik on kohtule esitanud

tõendeid töö otsimise kohta (erinevad kandideerimised, tööandjate tagasiside). Alates

2024.a septembrist töötab O. E. A. , vahepeal kaks kuud töötu kuna tööandjal ei olnud

tööd pakkuda.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

6.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik esitanud kõik aruanded, kuid

lõpparuanne oli puudulik (konto väljavõtted puudu) ning võlgnik, vaatamata kohtu

korduvatele kirjadele, puudusi kõrvaldanud ei ole. Kuna võlgnik ise andmeid kohtule

ei esitanud, siis teostas kohus vajalikud päringud pankadesse. Päringutest selgus, et

võlgnik omab veel arvelduskontosid EE487700771010611488 (AS LHV Pank)

ja EE281010011704217220 (AS SEB Pank), mille väljavõtteid võlgnik menetluse

jooksul kohtule esitanud ei ole. Nimetatud LHV Panga arvelduskontole on laekunud

03.01.2025 ja 15.01.2025 Pensionikeskuse väljamakse kogusummas 4775,48 eurot

ning IF P.C.Insurance AS-lt kahel korral 600 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust esitada

kohtule vajalikke andmeid.

6.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töötutoetus, ajutise

töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus ja

kohustuslik pensionisamba väljamakse. Võlgnik on menetluse kestel võlausaldajate

nõudeid rahuldanud kogusummas 150,45 eurot. Maksu-ja Tolliamet on enda nõude

rahuldanud võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud üldiselt sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Kohtu poolt tehtud päringutest selgus, et võlgnikule on laekunud

väljamaksed pensionikeskuselt, mida võlgnik on kohtu eest varjanud. Pensionisamba

väljamaksed muutuvad võlgniku varaks, mille arvelt tuleb võlausaldajate nõudeid

rahuldada. 2025.a jaanuari sissetulekud (töötasu ja pensionisamba väljamakse) olid

kokku 6002,79 eurot ning võlgniku mittearestitav sissetulek kolme ülalpeetava korral

1772 eurot. Seega mittearestitavat määra ületavalt osalt 75% oleks võlgnik pidanud

eraldama võlausaldajatele, s.o 3173,09 eurot (arvutuskäik: (6002,79-1772)*0,75).

Võlgnik on teinud viimase väljamakse 23.10.2025 vaid kuuele võlausaldajale (mitte

kõigile) kogusummas 10 eurot. Kohus küsis võlgnikult korduvalt selgitusi, miks ei

ole seekord tehtud väljamakseid kahele võlausaldajale (AS Plusplus Capital ja P.E),

kuid võlgnik ei vastanud.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet peaaegu menetluse

lõpuni, ent menetluse viimaste kuude kohta ei ole võlgnik hoolimata korduvatest

meeldetuletustest täielikku teavet andnud. Kohtu poolt teostatud päringutest nähtus, et

võlgnik omab arvelduskontosid AS SEB Pangas ja AS LHV Pangas, mille kohta ta

kohtule informatsiooni ei olnud avaldanud. AS LHV Panga konto väljavõttelt

nähtuvaid laekumised pensionikeskuselt ja IF P.C.Insurance AS-lt, mis on edasi

kantud kolmandatele isikutele.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise

kohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 1-5 ja PankrS §-st 175 lg 4 tulenevaid

kohustusi. Võlgniku poolt esitatud lõpparuanne oli puudulike andmetega ning võlgnik

puudusi ei kõrvaldanud. Kohtu poolt teostatud päringutest selgus, et võlgnik on kohtu eest

varjanud arvelduskontosid, millele on laekunud võlgniku pensionisamba väljamakse

summas 4775,48 eurot ning IF P.C.Insurance AS-lt kahel korral 600 eurot. Võlgnik on

seda teinud teadlikult ja pahatahtlikult, sest teisi tehinguid kontol ei olnud ning nimetatud

laekumised on edasi kantud kolmandatele isikutele. Võlgnik on oma käitumisega süüliselt

rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ning

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik

on varjanud oma sissetulekuid ning ta ei ole vastanud kohtu korduvatele päringutele

esitada puuduolevaid dokumente.

9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 ja lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.S tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

10. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.S-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetab kohus ka A.S-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

11. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab A.S-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.S vabastada

usaldusisiku kohustustest A.S-i kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik