4-26-583/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-26-583

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2026, Haapsalu kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-26-583 (2570,26,000037)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Aavo Liiv kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 16.2.2026

otsusele väärteoasjas nr 2570,26,000037 LS § 224 lg

1 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Aavo Liiv (ik 37412124726,

elukoht XXX, e-post XXX, telefon XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4

Haapsalu, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aavo Liivi kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 16.2.2026 otsus väärteoasjas nr 2570,26,00037 määratud karistuse

osas ja teha karistuse osas uus otsus.

3. Karistada Aavo Liivi LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 296

eurot.

4. Rahatrahv 296 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

4100081886. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude

45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

5. Edastada kohtuotsus Aavo Liivile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-26-583

PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 16.2.2026 otsusega karistati Aavo Liivi

selle eest, et tema 17.1.2026 kella 12.09 ajal XXX juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse mitte väikesem kui 0,16 mg. Tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus 0,21+-0,05 mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §

224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebus

A. Liiv esitas kohtule kaebuse, milles palub kaaluda võimalust määrata karmim rahatrahv,

kuid jätta juhtimisõigus alles. Mõistab teo õigusvastasust, kahetseb juhtunut. Juhtimisõiguse

äravõtmine seab ta keerulisse olukorda, sest tööülesanded eeldavad igapäevast sõiduki

juhtimist, juhtimisõiguseta on oht kaotada töökoht, mis mõjutab majanduslikku toimetulekut

ning võimalusi täita kohustusi nii töö- kui eraelus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud

otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab

maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja

ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A. Liiv on toime

pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A. Liiv on avaldanud

menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, et kusagil tund enne politsei poolt kinni pidamist

oli kukkunud läbi jää, saanud külmetada, siis tarvitas ca 50g alkoholi liköör „Vana

Tallinn“; sai vere liikuma, kuid ei tundnud, et oleks joobes; kui politsei ta peatas, siis

puhus alkomeetrisse kerge joobe. Tunnistaja K. P on rääkinud, et kontrollisid

17.1.2026 liiklusjärelevalve käigus XXX mootorsõidukijuhtide kainust; peatasid

Mercedes-Benzi reg nr XXX ja G. N kontrollis indikaatorvahendiga juhi kainust,

tulemus oli 0,22 mg/l, ka tõenduslik alkomeeter näitas 0,16 mg/l; isik tunnistas, et oli

tund aega enne sõitu alkoholi tarbinud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll näitab,

et A. Liiv suhtes kasutati 17.1.2026 kell 12.09 indikaatorvahendit, näit oli positiivne;

on koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt

silmade sidekestad punetasid, oli alkoholi lõhn. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk

näitab, et XXX kasutati Aavo Liivi suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mõõtetulemus

0,16 mg/l. A. Liiv kõrvaldati 17.1.2026 mootorsõiduki juhtimiselt, sest oli alus arvata,

et ta on alkoholi tarvitamisest tingitud juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et need

tõendid kinnitavad, et A. Liiv juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksemm kui 0,16 mg/l. Sellega rikkus ta LS § 69 lg 3, mille

kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10

mg või rohkem. Kohus leiab, et A. Liivi poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 1

sätestatud objektiivse teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kohus leiab, et A. Liiv pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. A. Liiv on

avaldanud, et tarvitas ca tund enne mootorsõiduki juhtimist kanget alkoholi, sest oli

4-26-583

külma saanud. A. Liiv ütles, et ta ei tundnud, et on joobes. Kohus leiab, et isik, kes

asub peale alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtima ei saa tugineda oma tundele, et

ta ei ole juhile keelatud seisundis. A. Liiv ei olnud kohusetundlik, ta ei veendunud, et

ta on peale alkoholi tarvitamist seisundis, mis lubab tal mootorsõidukit juhtida. Seda

eriti olukorras, kus A. Liivi oli sarnase teo toime pandud ka 22.12.2025. Seega eelnev

kogemus ja lühikese aja jooksul enne juhtima asumist kange alkoholi tarvitamine

näitavad, et A. Liiv oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema, et ta on alkoholi tarvitamise tõttu juhile keelatud seisundis. KarS § 15 lg

3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Liiv on talle

süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et A. Liivi poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

9. Kohtuväline menetleja karistas A. Liivi LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 kuuks. Karistusregistri teatis näitab, et A. Liivi on 22.12.2025 LS §

224 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatud Lääne prefektuuri Haapsalu PJ

20.1.2026 otsusega rahatrahviga 504 eurot, s.o 63 trahviühikut (otsus jõustus

6.2.2026). Seega on käesolevas asjas arutuse all olev tegu toime pandud enne eelmise

väärteootsuse tegemist. Väärteoasju ei ühendatud, kuigi VTMS § 63 lg-te 1, 3 järgi

võib väärteoasja menetleja väärteoasjad ühendada, kui isik on toime pannud mitu

väärtegu. Väärteoasjade ühendamine ühte menetlusse ei ole menetleja kohustus, kuid

sellisel juhul tuleb arvestada, et samale väärteokoosseisule (mis on antud juhul LS §

224 lg 1) vastava teo korduva toimepanemise eest saab isikut karistada vaid ühe,

eriosa normis ette nähtud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Tallinna

Ringkonnakohus on selgitanud 6.9.2023 otsuses nr 4-23-1484 p-s 14: „Kooskõlas

KarS § 62 võib ühe süüteo ees kohaldada ühe põhikaristuse. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb viidatud norme mõista nii, et ühe süüteo eest saab põhikaristuseks

määrata kas rahatrahvi või aresti või (seaduses sätestatud juhtudel) sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise. Karistusseadustik ei näe ette, et ühe, korduva süüteo eest saaks

samaaegselt mõista mitu eriliigilist põhikaristust.“. Kohtuväline menetleja on A. Liivi

karistanud samadele väärteokoosseisudele vastava teo eest kahe eriliigilise

põhikaristusega – 20.1.2026 otsusega rahatrahviga ja 16.2.20226 otsusega

juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuna esimese otsusega karistas kohtuväline menetleja

A. Liivi rahatrahviga, siis on karistusliigi ülemmääraks LS § 224 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo puhul rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Tulenevalt eeltoodust

tühistab kohus A. Liivile LS § 224 lg 1 järgi põhikaristusena määratud juhtimisõiguse

äravõtmise ja karistab A. Liivi rahatrahviga.

10. Karistamise alus on isiku süü. A. Liivi väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus

mitte väiksem kui 0,16 mg/l mis on LS § 224 lg 1 sätestatud väärteo keskmises

määras (lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes

4-26-583

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi), ta rikkus ühte

liiklusseaduse normi. A. Liiv on teo toime pannud ettevaatamatusest. Karistust

kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust; karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et A. Liivi süü on keskmisest

väiksem.

11. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli A. Liiv 22.12.2025 toime pannud sisuliselt

sama rikkumise, karistusotsust veel politsei teinud ei olnud. Uus tegu näitab, et

alustatud menetlus ei mõjutanud A. Liivi õiguskuulekalt käituma, ta juhtis taas

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mis näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib samuti karistuse karmistamist, sest

mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ei ole vähetähtis süütegu,

liiklusnõudeid rikkunud isikute leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita

liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa. Liiklusnõuded on kehtestatud kõikide

liiklejate turvalisuse tagamiseks ja vaid kõikide liiklejate poolt liiklusnõuete järgimine

parandab liiklusolukorda.

12. Kuna kohtuväline menetleja on karistanud A. Liivi 22.12.2025 toime pandud LS §

224 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest rahatrahviga 63 trahviühikut, siis käesoleva teo

eest ei saa kohus A. Liivi karistada rangemalt kui rahatrahviga 37 trahviühikut, mis on

296 eurot, sest muidu ületaks karistus LS § 224 lg 1 ette nähtud karistusmäära.

13. Kohus märgib, et kuna kohtuväline menetleja ei ole A. Liivile määranud lisakaristust,

siis kaebemenetluses ei ole võimalik lisakaristust määrata, sest see raskendaks isiku

olukorda, mida kohus uue otsuse tegemisel kaebemenetluses teha ei või.

14. Kohus rahuldab kaebuse (kuigi mitte kaebuses A. Liivi poolt esitatud asjaolude tõttu)

ja tühistab A. Liivile kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse

juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohus karistab A. Liivi LS § 224 lg 1 järgi

rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 296 eurot.

15. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 69 lg 3, § 224 lg 1, KarS § 56 lg 1, § 62,

VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik