2-25-120855/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

13.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-120855

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi V.D vastu

parkimislepingutest tulenevates nõuetes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 01.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.D apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing EUROPARK ESTONIA,

lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja (apellant) V.D

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast V.D

20.01.2026 apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 01.12.2025 otsuse peale.

2. Tagastada kaebus kostjale käesoleva määruse jõustumisel.

3. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29.08.2025 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse V.D (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite ja asja lahendamine anti üle Harju

Maakohtule (maakohus). Hageja esitas 08.10.2025 hagiavalduse, mida täpsustas 09.10.2025

ja milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista leppetrahvi 110 €.

Hageja tõi esile järgmist:

-

kostja on sõidukite numbrimärkiga XXXXXX ja YYYYYY omanik või vastutav

kasutaja;

-

sõidukid parkisid hageja opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes:

o

sõiduk XXXXXX oli 23.12.2023 pargitud asukohas Balti jaam, Tallinn selleks

mitte ettenähtud kohale (st hotelli lubadega alale ilma loata),

o

sõiduk YYYYYY oli 21.02.2024 pargitud asukohas Mustika keskus, Tallinn

parkimistasu maksmata (sh sõidukil puudus ka parkimise algusaja tähistus

kellaga, mis andnuks kaks tundi tasuta parkimisõiguse);

-

parkimistingimused nägid ette, et sõiduki kasutaja peab parkimiskoha kasutamise eest

tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi

rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi;

-

hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale

leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele, täites

leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse;

-

kostja jättis leppetrahvid tasumata:

o

23.12.2023 parkimisalal Balti jaam, Tallinn sõidukile XXXXXX väljastatud

leppetrahv nr 0372312232033355 summas 55 € maksetähtajaga 30.12.2023;

o

21.02.2024 parkimisalal Mustika keskus, Tallinn sõidukile YYYYYY

väljastatud leppetrahv nr 1412102241602273 summas 55 € maksetähtajaga

28.02.2024.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on parkimislepingute sõlmimine ja

leppetrahviteadete esitamine tõendamata. Hageja esitatud fotod ei kujuta üheaegselt kostja

sõidukit, parkimistingimustega infotahvlit ja ajatemplit, osad fotod on tehtud teisel aastaajal.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 01.12.2025 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1.

Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaolu, et kostja on sõidukite numbrimärkiga

XXXXXX ja YYYYYY omanik või vastutav kasutaja. Toimiku põhjal tuvastas kohus, et

sõidukid parkisid 23.12.2023 ja 21.02.2024 hageja hallatavates parklates. Vaidlust pole ka

selles, et kostja sõidukite parkimise eest ei tasutud ja neil ei olnud parkimist õigustavat luba

või tasuta parkimise õigusele viitava näiduga kella.

3.2.

VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 järgi tuleb lugeda parkimislepingud sõlmituks hageja

ja kostja vahel. Kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritavate

tasuliste parkimisaladega. Nimelt nähtuvad fotodelt parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid

ning parkimistingimused. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha viide

tasulise parkimise alale. Parkimistingimused olid kostjale nähtavad ja arusaadavad. Kostja

sõiduk sisenes hageja reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi piisava hoolsuse

ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus

hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja

seal parkides. Kostja rikkus parkimislepingute tingimusi, parkides loata ja tasumata.

3.3.

Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Parkimistingimuste foto ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea

2 (4)

sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt.

Hageja tõendid on tegeliku parkimise tuvastamiseks piisavad. Kostja vastupidist ei tõendanud.

3.4.

Autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto omaniku või vastutava

kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt

raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks

saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu

isik. Seda kostja esile ei toonud ega tõendanud.

3.5.

VÕS § 158 lg 1 järgi nõuab hageja leppetrahvi. Vastavat nõuet kajastav dokument pandi

sõidukite esiklaasile kojamehe vahele, mida saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks

viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja fotode järgi paigaldati leppetrahvi teated koheselt, st

mõistliku aja jooksul.

3.6.

Hagejal VÕS § 82 lg 7 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist, sest kostja kohustus

leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS §-ga 100 ja § 108 lg-ga

1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja rikub raha maksmise kohustust. Kostja

jättis 110 € hagejale tasumata ja see summa tuleb kostjalt välja mõista.

3.7.

Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 480 €, millest 20 € on

maksekäsu kiirmenetluse kulu, 100 € hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 360 € kulud

õigusabile. Hageja kulud õigusabile on mõistlikud ja põhjendatud 3 t ulatuses tunnitasuga 120

€. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas 20.01.2026 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja heidab

maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist, kostja väidete käsitlemata jätmist ja VÕS §

159 lg 2 ekslikku kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel. Kostja

kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.

6. TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 €. Kuna hageja nõue ei

ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda

menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette

maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.

7. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg

2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud

tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid

käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti

materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust

ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks

alust maakohtu otsust muuta. Hagi rahuldati eelkõige põhjusel, et nii kostja sõidukite

parkimine hageja hallatavates parklates kui ka parkimistingimuste nähtavus ja sisu ning

leppetrahvist koheselt teavitamine on piisavalt tõendatud. Need järeldused on kooskõlas

toimiku materjalidega, sest kostja ei esitanud hageja väiteid ja tõendeid ümberlükkavaid

tõendeid. Samuti pööras maakohus asjakohaselt ümber tõendamiskoormise küsimuses, kes

3 (4)

tegelikult sõidukeid juhtis. Maakohus käsitles kõiki kostja sisulisi vastuväiteid ega rikkunud

otsuse põhjendamise kohustust.

9. Maakohus kohaldas VÕS § 159 lg 2 ja teisi materiaalõiguse norme õigesti. Leppetrahvi

nõude sõiduki kojamehe vahele paigutamine on majanduskäibes piisavalt levinud ja

aktsepteeritud. Õige on maakohtu otsustus tõendamiskoormise kohta ka küsimuses, mis

puudutab kojamehe vahele paigutatud teadete sisu. Hageja esile toodud asjaoludel saab

eeldada, et need on parkimistingimuste rikkumise alusel koostatud leppetrahvi nõuded.

Nimetatud eelduse saanuks kostja ümber lükata, aga sellekohaseid tõendeid ta ei esitanud.

10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud kulud kostja kanda, sest hagi rahuldati

tervikuna. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise

kohta, mistõttu on kaebus selles osas perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses.

11. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama (RKTKKm 10.04.2019, 2-17-

13363/52, p 15).

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta

seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks

hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Toimikust ei nähtu kaebuselt riigilõivu tasumist, mistõttu ei tõusetu selle tagastamise

küsimust.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)