2-23-5800/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Brigitta Mõttus ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5800

Tsiviilasi

BLRT Era OÜ hagi UAB "Ferteka" vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks ning UAB "Ferteka" vastuhagi

BLRT Era OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.07.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BLRT Era OÜ 25.08.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

131 727,09 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja BLRT Era OÜ (endine BLRT ERA AS,

registrikood 10419131), lepinguline esindaja Anton Filjaev

Kostja UAB "Ferteka" (registrikood 304687370),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik

1(10)

Asja läbivaatamine

08.12.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2025 kohtuotsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata BLRT Era OÜ hagi UAB "Ferteka" vastu põhivõla 109 559 euro ja sellelt

arvetatud viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata tühistatud osas asi

maakohtule menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis UAB-lt Ferteka BLRT

ERA AS kasuks välja põhivõla 710 eurot, viivise sellelt seisuga 17.04.2023 69,47 eurot ja

edasiulatuva viivise alates 17.04.2023 kuni põhinõude (710 eurot) tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Rahuldada osaliselt hageja apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD

Menetluse käik

1. BLRT Era OÜ (endine BLRT ERA AS, hageja) esitas 17.04.2023 (hagi terviktekst

05.03.2025) Harju Maakohtule hagi UAB "Ferteka" (kostja) vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagiavalduse 25.05.2023 määrusega menetlusse.

2. Kostja esitas 30.08.2024 (täpsustatud 26.03.2025) vastuhagi, milles palus hagejalt kostja

kasuks välja mõista 233 490,30 eurot. Maakohus võttis vastuhagi 23.05.2025 määrusega osaliselt

menetlusse ja osaliselt keeldus selle menetlusse võtmisest.

3. Maakohus tegi 01.07.2025 kohtuotsuse (vaidlustatav otsus) üksnes põhihagi osas ning jätkas

vastuhagi osas menetlust.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 110 269 eurot, viivise hagi esitamise

seisuga 10 733,86 eurot ning viivise VÕS § 113 järgses määras põhivõlalt alates 17.04.2023 kuni

nõude rahuldamiseni.

2(10)

4.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- 02.03.2021 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu Saksamaal ehitatavale laevale kaablite

paigaldamiseks (leping);

- lepingu juurde kuulusid 18.11.2021 lisakokkulepe, hageja töövõtu üldtingimused ning

elektritööde kvaliteedi manuaal;

- kostja kohustus paigaldama laevale ajavahemikus märtsist 2021 kuni juunini 2022 kaableid 299

500 m ja tegema 18 050 ühendamist, sh kaabli tõmbamist ja sidumist;

- kostja paigaldas kaablid valesti, tegi üle 240 olulise vea ega kõrvaldanud hageja poolt esile

toodud puudusi;

- 2021. aasta IV kvartalis saatis hageja kostjale vähemalt 15 e-kirja, sh viis fototabelit ligikaudu

133 fotoga, millega juhtis kostja tähelepanu töödes esinevatele puudustele ja nõudis tööde

parandamist;

- kostja lubas suuliselt, et kõrvaldab puudused, kuid ei teinud seda enam kui kahe kuu jooksul;

- 09.12.2021 taganes hageja lepingust ja kõrvaldas kostja laevalt;

- detsembris 2021 sõlmis hageja puuduste kõrvaldamiseks lepingud kolme asendustöövõtjaga

(UAB „Alimaksa“, Ferrmix Industrial Services OÜ ja PSB Works OÜ) ning maksis neile tööde

tegemise eest kokku 99 559 eurot;

- 10.02.2022 esitas hageja kostjale kohtueelse nõude, viidates varasemalta puudustele ja nende

kõrvaldamata jätmisele ja nõudis kostjalt 100 269 euro tasumist hiljemalt 28.02.2022;

- kostja lõhkus hageja kaks kaablipingutamise riista kogumaksumusega 710 eurot;

- 29.04.2021 tasus hageja kostjale 20 000 eurot ettemaksu, kuid kostja vahearuannetes

deklareeritud tööde maht ei kata seda summat10 000 euro ulatuses.

4.2. Hageja leidis, et kostja on tekitanud talle sellega kahju kokku 110 269 eurot. Kostja poolt

tehtavad tööd ei saanud valmis ja neid ei võetud vastu enne hageja poolt lepingust taganemist.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.

5.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- hageja poolt viidatud üldtingimused ei muutunud lepingu osaks;

- kostja ei ole lepingut rikkunud, vedas lepingu alusel kaablit 142 278,50 m ja hageja võttis need

tööd märkusteta vastu;

- kostja kõrvaldas kõik enda töös esinenud tavapärased pisipuudused;

- hageja esitatud fotod on tehtud ajal, kui tööd ei olnud valminud, sest fotografeeritud kohti

pidid läbima lisakaablid;

- hageja ei ole tõendanud, et väidetav mittevastavus tulenes kostjaga sõlmitud lepingust, sest

peatöövõtjale tegi laeval töid ka hageja ise;

- hageja ei esitanud kostjale avaldust lepingu ülesütlemiseks alates 09.12.2021;

- asendustöövõtjatele tehtud maksed ei ole tehtud samade tööde eest, mida kostja jättis

väidetavalt tegemata;

- hageja pole arvestanud nõude esitamisel asjaoluga, et ta jättis tasumata kostja kolm viimast

arvet 16 865,34 euro ulatuses;

- ettemaks 20 000 eurot eraldati töötajate lisamiseks projektile, et kostja saaks maksta töötajate

majutuse eest.

5.2. Kuna hageja ei võimaldanud kostjal tööde jätkamist, ütles kostja töövõtulepingu üles. Kui

hageja poolt väidetud töid oleks uute äriühingute asemel läbi viinud kostja, oleks hageja pidanud

3(10)

ka kostjale selle eest maksma. Seega ei saa olla tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Hageja ei

ole tõendanud, millises ulatuses tasus peatöövõtja hagejale asendustöövõtjate tehtud tööde eest

21.05.2019 lepingu alusel. Ka rikutud tööriistade maksumuse hüvitamise nõue on põhjendamatu

ja kostja ei ole seda nõuet tunnistanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 710 eurot,

hagi esitamise aja seisuga (17.04.2023) sissenõutavaks muutunud viivise 69,47 eurot ja viivise

alates 17.04.2023 kuni põhinõude (710 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Maakohus jättis menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ning 1% ulatuses kostja

kanda.

6.1. Hageja puuduste kõrvaldamisest tuleneva hüvitisnõude aluseks saab olla VÕS § 646 lg 5.

6.1.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

- pooled sõlmisid 02.03.2021 lepingu, millega kostja kohustus paigaldama laevale 16 kuu

jooksul (s.o märtsist 2021 kuni juunini 2022) 299 500 meetrit kaableid ja tegema 18 050

ühendamist, sh kaabli tõmbamised ja sidumised lepingu lisas 1 sätestatud ulatuses;

- hageja on tasunud UAB-le Alimaxa kokku 89 513 eurot (19.01 ja 16.02.2022) samal jahil

teostatud tööde eest, kus teostas töid kostja;

- tööde eest tasumise aluseks on 31.12.2021 ja 31.01.2022 koostatud aktid ja töö sisuks oli

kaablite vedu.

Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et asendustöövõtja tegi tööd detsembris 2021 ja jaanuaris

2022 ning tegemist ei olnud kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega.

6.1.2. Poolte esitatust järeldub, et laeval tehtud töödest alla poole olid need tööd, mida viis läbi

kostja. 2021 aasta lõpus ja 2022. aasta alguses kaablite vedamisest ei saa järeldada seda, et

tegemist oli kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega. Hageja on jätnud esitamata

asendustöövõtjate töö kohta osa tema käsutuses olevatest tõenditest. Hageja esitatud tööde

üleandmise aktidest ja arvetest nähtub, et tööde üleandmise akti aluseks on konkreetne tellimus

nr 71.107.000313. Sellest võib järeldada, et hagejal oli võimalik esitada lepingud ja tellimused.

Asendustöövõtjatega sõlmitud lepingute ja tellimuste alusel oleks eelduslikult võimalik hinnata

seda, milliseid töid ja mis mahus hageja asendustöövõtjatelt tellis. Tellitavate tööde kirjelduse

alusel oleks võimalus veenduda, et asendustöövõtja tehtud töö ei olnud kostja poolt pooleli

jäänud tööde lõpetamine, vaid üksnes kostja töös puuduste kõrvaldamine. Kostja vaidles vastu

hageja väitele, et tegemist oli kostja töös puuduste kõrvaldamisega.

6.1.3. Seoses Ferrmix Industrial Services OÜ-le tasutud summadega tuvastas maakohus

järgmised asjaolud:

- hageja tasus 17.02.2022 Ferrmix Industrial Services OÜ-le 4880 eurot 2021. aastal tehtud tööde

eest samal laeval, kus töid viis läbi kostja;

- tööde eest tasumise aluseks on 31.12.2021 koostatud akt.

Tõendatud ei ole, et hageja tasus kostja töös esinevate puuduste kõrvaldamise eest. Tõenditest

järeldus, et tööd tehti aastal 2021. Tõenditest ei nähtu, millist laadi tööde eest tasuti või et

tegemist oli kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega.

6.1.4. Seoses PSB Works OÜ-le tasutud summadega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

4(10)

- PSB Works OÜ on koostanud hagejale 31.12.2021 arve 2021. aastal tehtud tööde kohta, mis on

fikseeritud aktis nr 1, maksumusega 5166 eurot;

- hageja tellijana ja PSB Works OÜ töövõtjana andsid üle töid maksumusega 5166 eurot, mis on

tehtud samal laeval, kus töid viis läbi kostja.

Tõendatud ei ole, et hageja on kostja töös esinevate puuduste kõrvaldamise eest maksnud PSB

Works OÜ-le 5166 eurot. Hageja ei ole esitanud arve aluseks olevat akti.

6.1.5. Hageja ei tõendanud, et asendustöövõtjad kõrvaldasid kostja töös esinevaid puudusi.

Seetõttu puudus vajadus hinnata seda, kas või millised puudused kostja tehtud töös üldse

esinesid. Ainuüksi puuduste esinemisest ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Hageja nõue

kostjalt 99 559 euro ning sellelt summalt arvestatud viiviste saamiseks jäi seetõttu rahuldamata.

6.2. Tööriistade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 115.

Maakohus tuvastas seoses selle nõudega järgmised asjaolud:

- hageja andis 2021. aastal kostja kasutusse kaks Band-IT kaablipingutamise riista laeva

kaablipaigaldustööde teostamiseks;

- kostja töötajad lõhkusid need tööriistad;

- ühe sellise tööriista maksumus on keskmiselt 385,60 eurot.

Kostja on rikkunud oma kohustust tagastada hagejale kostja kasutusse antud tööriistad ning kuna

kostja ei ole tööriistu vaatamata hageja sellekohasele nõudmisele tagastanud, on hagejal õigus

nõuda tööriistade maksumuse hüvitamist (VÕS § 115 lg 2). Tegemist on hagejale tekkinud

otsese varalise kahjuga, kuna hageja nõuab kostjalt hävinud vara väärtuse hüvitamist (VÕS §

128 lg 3). Tööriistade tagastamise eesmärgiks oli hagejale sellise kahju ärahoidmine (VÕS § 127

lg 2), kostja pidi tööriistade hagejalt saamisel nägema ette, et nende tagastamata jätmisel tekkib

hagejale kahju tööriistade maksumuse ulatuses (VÕS § 127 lg 3) ning hagejale ei oleks kahju

tekkinud, kui kostja oleks hagejale tema tööriistad tagastanud (VÕS § 127 lg 4). Arvestades

eeltoodut kuulus hageja nõue tööriistade maksumuse 710 euro hüvitamise osas rahuldamisele.

6.3. Tasutud ettemaksu 10 000 eurot tagastamise nõude aluseks saab olla VÕS § 189.

Maakohus tuvastas selle nõudega seoses järgmised asjaolud:

- vahearuannetes deklareeritud tööde maht ei kata 10 000 eurot;

- 27.04.2021 sõlmisid pooled kokkuleppe 20 000 euro suuruse ettemaksu tasumiseks, mille

kohaselt võis hageja ettemaksu tasaarvestamiseks alates 2021. aasta septembrist igat ettemakset

vähendada 5000 euro võrra;

- 29.04.2021 tehtud 20 000 euro suurusest ettemaksust on kostja arvete tasumisel

(tasaarvestamisel) kasutatud vaid 10 000 eurot (5000 eurot kostja arve nr 21-0062 tasumisel ja

5000 eurot kostja arve nr 21-0066 tasumisel);

- lepingust ega ettemaksu kokkuleppest ei tulene hageja õigust nõuda kostjalt kasutamata

ettemaksu tagastamist;

- hageja tegi lepingust taganemise tahteavalduse 09.12.2021, st enne lepingus kokkulepitud

tööde valmimise tähtpäeva, kui hagejal ei olnud õigust nõuda kostjalt valmis tööde üleandmist;

- hageja ei hoiatanud kostjat kirjalikult, et ütleb lepingu üles.

VÕS § 117 lg 2 sätestab, et lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda

kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal

kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Hageja ei ole sellistele asjaoludele tuginenud.

5(10)

Mõistlik töövõtja ei saa ainuüksi puuduste kõrvaldamise korduvast nõudmisest järeldada tellija

kavatsust töövõtuleping lõpetada, eriti veel olukorras, kus mõlemad on teadlikud sellest, et

hageja alltöövõtjana oli peatöövõtja ees ajahädas ning soovis objektil tööde kiiret edenemist.

Täidetud ei ole VÕS § 117 alusel lepingust taganemise formaalne eeldus (kostja hoiatamine

lepingu lõpetamisega) ning seetõttu ei ole hageja ja kostja vaheline töövõtuleping lõppenud

taganemisega 09.12.2021. Poolte vahel ei ole tagasitäitmise võlasuhet. Seetõttu jäi hageja nõue

10 000 euro tagastamiseks rahuldamata.

6.4. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele 710 euro ulatuses, siis on hagejal õigus saada

kostjalt viivist 710 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 2 alusel alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, seega alates 01.03.2022 kuni hagi esitamiseni

(17.04.2023) viivitusintressi 69,47 eurot.

6.5. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ning 1%

ulatuses kostja kanda ja märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldamata jättis, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

7.1. Maakohus jättis hindamata hageja esitatud olulised faktiväiteid. Kahju hüvitamise nõue ei

sõltu puuduste tegelikust kõrvaldamisest ning sellest, kas hageja on vajalikud parandustööd

teinud ja nende eest tasunud.

Kui maakohus leidis, et hageja väidetud parandamiskulud ei ole veenvalt tõendatud, oleks kohus

pidanud täiendavalt kaaluma kahjuhüvitise määramist muude hagis viidatud kahju hindamise

meetodite alusel, eelkõige hüpoteetiliste paranduskulude, töö rahalise väärtuse languse (lubatud

ja tegeliku väärtuse vahe) või õiglase suuruse järgi (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233).

7.2. Ebaõige on maakohtu järeldus, et leping on endiselt kehtiv. Hageja taganes lepingust

09.12.2021 ja kostja aktsepteeris lepingu lõpetamise ning lõpetas tööde tegemise. Lisaks teatas

hageja kostjale 10.02.2022 saadetud kirjas, et jätab kolm viimast arvet tasumata nende

põhjendamatuse tõttu ning esitab kostjale esialgse kahjunõude 100 269 eurot. Selles kirjas nõudis

hageja töö jätkamise asemel kahju hüvitamist. Kostja nõustus koostöö lõpetamisega ega

taotlenud laevale naasmist. Seega taganeti lepingust sisuliselt ja faktiliselt.

Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja pidi kostjat hoiatama. VÕS § 647 lg-te 1 ja 3 kohaselt

võib tellija juhul, kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda, lepingust taganeda

hoiatamata. Kostja ei reageerinud 15 kirjalikule pretensioonile, milles hageja osutas kokku enam

kui 240 olulisele defektile ja nõudis nende kõrvaldamist. Nende kirjadega anti kostjale pea

kolme kuu pikkune aeg defektide parandamiseks, mis on mõistlik ja piisav aeg.

Hageja poolt töövõtulepingust taganemine on seega kehtiv ning hageja nõue tuleb lahendada

lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu

väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi.

6(10)

7.3. Hageja tõendas, et maksis kolmele asendustöövõtjale puuduste kõrvaldamise eest 99 559

eurot. Kostja ei esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber hageja väited, kuludokumendid või

peatöövõtja kinnituse. Seonduvalt sellega ei pidanud hageja ka mõistlikuks kulutada ressursse

täiendavate tõendite kogumisele. Maakohtul tuli sellises olukorras tugineda otsuse tegemisel

hageja esitatud tõenditele ja tuvastada parandamiskulud hageja näidatud summas.

Maakohus ei hinnanud peatöövõtja kinnitust puuduste eduka kõrvaldamise kohta ega

asendustöövõtjate UAB Alimaxa ja PSB Works OÜ tööde vastuvõtuaktides olevat märget

(lepingupositsioonide parandamine). Asjaolu, et hageja ja asendustöövõtjad vormistasid

parandustööde valmimise kohta vastuvõtuaktid, kinnitab seda, et asendustöövõtjad olid kaasatud

puuduste kõrvaldamiseks, täitsid selle ülesande ning hageja võttis tehtud tööd aktide alusel vastu.

Maakohus püüdis arusaamatult põhistada oma seisukohta numbri 71.107000313 kasutamisega.

Tegu on kõnealuse projekti üldise registreerimisnumbriga. Maakohus ei selgitanud, miks paneb

sellise numbri esinemine teda kahtlema, et esitatud vastuvõtuaktid kajastavad kostja töös

esinenud puuduste parandamist. Ühtlasi ei küsinud kostja ega kohus menetluse käigus hagejalt

selle numbri kohta selgitusi.

7.4. Apellatsioonkaebust ette valmistades avastas hageja, et osa tema esitatud tõendeid (sh

tõlked) on e-toimikust kustutatud. Kui maakohus tegi seda kustutatud tõendite tagastamiseks või

tõendite kogumist väljaarvamiseks, ei ole see toiming seaduslik, kuna kohus ei arutanud

väidetavalt asjakohatuid või lubamatuid tõendeid pooltega ega teinud iga niisuguse tõendi

väljaarvamise kohta määrust (TsMS § 238 lg 4 või TsMS § 464 lg 2). Hageja palub e-toimikus

ennistada kõik tema esitatud tõendid.

7.5. Isegi kui hageja kantud paranduskulud oleksid tõendamata (mida hageja ei mööna), tulnuks

maakohtul hinnata hageja nõude rahuldamist kas lepingu tagasitäitmise või kahju hüvitamise

vormis, määrates hüvitise hüpoteetiliste paranduskulude alusel või õiglases ulatuses kohtu enda

äranägemisel.

Vastus apellatsioonkaebusele

8. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostja vastu. Maakohus ei ole tühistatud

osas asja ammendavalt arutanud ja on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi

saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus on jõustunud hagi

rahuldavas osas.

10. Maakohus kvalifitseeris hageja nõuded õigesti töövõtulepingust tulenevate nõuetena (VÕS §

635 lg 1 mõttes). Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja VÕS § 646 lg 5 alusel esitatud

nõue tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Ringkonnakohus ei tähelda maakohtu

poolset menetlusõiguse rikkumist hageja parandustööde kohta esitatud tõendite hindamisel.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei lükka ümber maakohtu järeldusi, sest üksnes aktide

vormistamisest ja aktidest sisalduvast märkest „lepingupositsioonide parandamine“ ei ole

võimalik järeldada, et asendustöövõtjad parandasid konkreetselt siinses hagis etteheidetavaid

töid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud arvetest ning hageja ja

7(10)

asendustöötajate aktidest pole võimalik järeldada, kas ja milliseid puudusi asendustöövõtjad

kostja töös kõrvaldasid ning millised hageja tegemata tööd nad tegid. Maakohus ei pidanud

küsima hagejalt selgitusi tellimuse numbri osas, sest ei ole pidanud seda määravaks asjaoluks

hagi rahuldamata jätmisel. Kohtu tuginemine tellimuse nr-le näitab üksnes maakohtu

siseveendumuse kujunemist ega ole aluseks otsuse tühistamisele.

11. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lisaks VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud hüvitise nõudele

tugines hageja ka lepingust taganemise tõttu tagasitäitmise võlasuhtele ja talle kostja poolt kahju

tekitamisele (tervikteksti p 3.5, dtl 1255 ja 02.04.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 1613). Nende

nõuete aluseks saavad olla VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1.

11.1. Riigikohtu praktika kohaselt, kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis

esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama välja hageja

seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet

esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks

teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta

tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja

järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul

alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja ei

loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama

kõiki alternatiivseid nõude aluseid. Kui hagi võimalikud alternatiivsed nõude alused pole selged,

peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 340¹ lg 1

järgi tähtaja (RKTKo 10.04.2013, nr 3-2-1-21-13, p-d 17–18; RKTKo 03.03.2014, nr 3-2-1-193-

13, p 13). Kuna hageja viitas asjas nii tagasitäitmise võlasuhtele kui ka kahjuhüvitise nõudele,

tuli maakohtul ka neid nõudeid kontrollida.

11.2. Tellija võimalikke nõude aluseid puudustega tööde korral on Riigikohus lahanud oma

02.03.2015 otsuse nr 3-2-1-145-14 p-des 22-32. Selle kohaselt võib tellijal olla kulutuste

hüvitamise nõue (VÕS § 646 lg 5 alusel), kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1 alusel) või

tellija nõue võib tuleneda tagasitäitmise võlasuhtest.

12. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Selle normi alusel esitatud nõude puhul on

tegemist kahju hüvitamise nõudega täitmise asemel.

12.1. Põhjendatud on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et kahju hüvitamise nõue ei sõltu

sellest, kas hageja lasi parandustööd teha ja tal tekkis nende eest tasumise kohustus. Kui hagejal

ei ole VÕS § 646 lg 6 alusel õiguse nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, ei ole ta sellega

kaotanud õigust nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuna hageja peab oma kahjuks

kulutusi kostja töödes puuduste kõrvaldamiseks ja tegemata tööde tegemiseks, siis hagi

rahuldada ei saa, sest tööde parandamise kulu ei leidnud tõendamist (siinse otsuse p 10). Hageja

ei ole tuginenud asjaolule, et kostja tehtud tööd olid väärtusetud ja ta nõuab kahjuna kostjale

makstut.

12.2. VÕS § 115 lg 1 alusel ei saa hageja nõuda kahju tegemata tööde eest, kui kostja pidi need

tööd tegema, kuid hageja ei ole nende eest kostjale maksnud. Hageja saaks nõuda ainult seda

hinnavahet, mille võrra asendustöövõtjate tööd osutusid kallimaks, aga sellele ei ole hageja hagis

tuginenud.

8(10)

13. Hageja saab nõuda tagasitäitmise võlasuhte raames üleantu tagastamist (VÕS § 189 lg 1

alusel), kui hageja tasus kostjale puudustega tööde eest või tööde eest, mida kostja tegema ei

asunud.

13.1. VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud nõuete rahuldamine eeldab selle hindamist, kas hageja on

lepingust taganenud ja kas sellel taganemisel on toime. Maakohus ei ole hageja lepingust

taganemist kohaselt hinnanud. Maakohus leidis, et hageja ei saanud 10 000 euro suuruse

ettemaksu nõude osas taganeda lepingust 09.12.2021, kuna selleks ajaks ei olnud ettemaksuga

hõlmatud tööde tegemise nõue muutunud veel sissenõutavaks. See seisukoht on iseenesest õige.

Siiski on maakohus jätnud hindamata, kas hageja võis taganeda lepingust seetõttu, et kostja ei

kõrvaldanud töös puudusi või nõudis kahju hüvitamist lepingulise põhikohustuse täitmise

asemel.

13.2. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõudmist lepingulise põhikohustuse

täitmise asemel pidada lepingust konkludentselt taganemiseks (RKTKo 3-2-1-31-08, p 16).

Hageja on selgitanud, et taganes lepingust (konkludentselt) nii sellega, et esitas nõudekirjas

kahju hüvitamise nõude, kui ka sellega, et piiras kostja töötajate tuleku laevale ja palkas

asendustöövõtjad.

13.3. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas hageja taganes lepingust kostjaga

konkludentselt 09.12.2021 kostja laevalt eemaldamisega või 10.02.2022 kahjunõude esitamisega

(dtl 891–892, tõlge 1148), ning kas vastavatel taganemistel on toime. Lepingust taganemiseks

peab rikkumine olema oluline VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Töövõtulepingute puhul on oluline

lepingurikkumine sisustatud läbi VÕS § 647 lg 1 ja selle normi kohaselt on rikkumine oluline ka

siis, kui töövõtja keeldub õigustamatult töö parandamisest.

14. Vaidluse lahendamisel tuleks seega esmalt kindlaks teha, millistele tingimustele pidi töö

vastama ja kas see tuli anda üle ositi või tervikuna.

14.1. Kui tööd tuli vastu võtta ositi ja hageja võttis tööd vastu, siis peab hageja tõendama, et töös

olid puudused. Kui tööd tuli vastu võtta tervikuna ja nende üleandmiseni ei jõutudki, peab kostja

tõendama, et tööd ei olnud puudustega.

14.2. Maakohtul võib puududa ka pädevus hindamaks, kas hageja esitatud fotod tõendavad

puuduste esinemist töödes. Ringkonnakohus selgitas asjas toimunud istungil hagejale, et hageja

peaks tõendama tööde vastavust lepingule eriteadmistega isiku või spetsialisti arvamusega,

sidudes hageja e-kirjad ja fotod kvaliteedinõuete tõenditega ja lisaks tunnistaja ütlustega (dtl

1764, ajamärge 00:32:02). Hageja kinnitas, et tal on võimalik esitada sellekohane asjatundja

arvamus. Kui maakohus leiab, et ta suudab ise juba esitatud tõendite alusel poolte väiteid

hinnata, saab ta seda hagejale selgitada ja vastavate tõendite esitamiseks vajadus puudub.

15. Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostja keeldus õigustamatult töö parandamisest või ei teinud

seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS §

647 lg 1). Seejärel saab võtta seisukoha, kas hageja pidi määrama kostjale täitmiseks VÕS §-s

114 nimetatud täiendava tähtaja ning võis muu hulgas lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3).

16. Asjaolu, et kostja ei parandanud puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, võib anda aluse ühtlasi ka VÕS § 116 lg 2 p 4

9(10)

kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis õigustab

lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata ka siis, kui kohustuse rikkumine annab

kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka

edaspidi. Maakohus peab hindama, kas pooltevahelised e-kirjad ja aruanded võisid hagejale anda

mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Hageja viitab oma

05.03.2025 menetlusdokumendi p-s 2.17 sellele, et töövõtja töö kvaliteedi langus ja puuduste

kuhjumine lõid objektiivse veendumuse, et lepingut ei täideta nõuetekohaselt.

17. VÕS § 189 lg 1 kohaselt peab hageja tagastama kõik töövõtja üleantu ja pooled peavad oma

taganemisest tulenevad kohustused täitma õigeaegselt. Kui kostja üleantu tagastamine ei ole

võimalik (VÕS § 189 lg 2 p 1), tuleb VÕS § 189 lg 3 lugeda töövõtja üleantu väärtuseks üleantu

hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka

selle lepingule mittevastavusega. Vastavaid nõude kvalifitseerimiseks vajalikke asjaolusid ja

tõendamiskoormust ei ole maakohus pooltega arutanud ega selgitanud, jättes sellega täitmata

TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

18. Maakohus ei saanud alternatiivselt määrata kahjuhüvitise nõude suurust kindlaks VÕS § 127

lg 6 alusel. Viidatud säte kohaldub olukorras, kus kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Riigikohtu praktika kohaselt annavad VÕS § 127 lg 6,

samuti TsMS § 233 lg 1, kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul,

kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste

tõttu kindlaks teha (RKTKo 06.11.2007, nr 3-2-1-97-07, p 12; 30.11.2005, nr 3-2-1-123-05, p

33). Praeguses asjas eeltoodud asjaolusid (kahju tõendamine on seotud eriliste raskuste või

ebamõistlike kuludega) ei nähtu.

19. Mõlemad pooled on leidnud apellatsioonimenetluses, et nad tahavad tugineda

dokumentidele, mille kohus on tagastanud. Maakohus selgitas pooli tervikteksti esitama

kohustades, et ta arvestab ainult nende tõenditega, millele pooled oma terviktekstides viitavad.

Ringkonnakohus tõendeid asja juurde võtma ei asu, sest hageja ei ole konkreetselt viidanud

tõenditele, millele ta oma terviktekstis viitas, kuid mille maakohus tagastas. Maakohus saab

poolte taotlused rahuldada järgnevas menetluses, täpsustades esmalt, milliste tagastatud tõendite

asja juurde võtmist hageja soovib ja sõltuvalt sellest, kas pooled nendele oma terviktekstides

viitasid. Tõendite tagastamise kohta on korrektne teha määrus.

20. Kokkuvõttes on maakohtu märgitud menetluslikud rikkumised olulised TsMS § 656 lg 1 p 1

mõttes, sest võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik asjaolude suure

mahu tõttu mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tühistatud

osas tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel arutamisel on

maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu suunised materiaalõiguse kohaldamisel

(TsMS § 658 lg 2 esimene lause). Seetõttu ringkonnakohus asjaolusid ei tuvasta.

21. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)