3-26-430/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-430

Haldusasi

L.U kaebus Kaitseväe kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – L.U

Vastustaja – Kaitsevägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.U määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse L.U määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määruse

haldusasjas nr 3-26-430 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Rahuldada L.U määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2026 määruse haldusasjas nr 3-26-430

resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

4. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.U (kaebaja) esitas 16.11.2025 Kaitseressursside Ametile (KRA) avalduse

kandideerimaks teenistusse Kaitseväe luurepataljoni. 10.12.2025 viidi kaebajaga läbi

värbamisvestlus. Kaebaja edastas 14.01.2026 KRA-le isikuankeedi ja nõusoleku

taustakontrolli tegemiseks.

3-26-430

2. Kaitsevägi edastas kaebajale 15.01.2026 ja 22.01.2026 e-kirjad (dtl 10˗11), milles palus

täpsustada, mis põhjusel on kaebajat 2025. a-l väärteokorras karistatud ning mis seisus on

menetlusprotsess. Kaebaja esitas 22.01.2026 e-kirjadega (dtl 12 ja 14) Kaitseväele selgitused

väärteokorras karistamise kohta, väärteomenetluse materjalid, väärteootsuse ning kaebuse

otsuse vaidlustamise kohta Tartu Maakohtus.

3. Kaebaja edastas 27.01.2026 Kaitseväele e-kirja (dtl 15), milles selgitas, et sai

värbamiskeskusest teada, et tema taustakontrolli tulemus oli negatiivne, mistõttu ei ole

võimalik teda Kaitseväe teenistusse võtta. Kaebaja palus selgitust, mis põhjusel ta

taustakontrolli ei läbinud.

4. Kaebaja esitas 15.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe kohustamiseks

viima läbi õiguspärane taustakontroll või alternatiivselt Kaitseväe taustakontrolli otsuse

tühistamiseks ning Kaitseväe kohustamiseks teha uus taustakontrolli otsus ilma

kaalutlusvigadeta.

Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 413 kohaselt tuleb enne isiku tegevteenistusse võtmist

teostada taustakontroll ning kontrollida samas sättes nimetatud asjaolude esinemist.

Kaitsevägi küsis isikuankeedis kaebaja käest muu hulgas andmeid menetluste kohta, milles

kaebaja on viimase viie aasta jooksul osalenud menetlusaluse isikuna, täpsustusi

väärteomenetluse kohta ning menetlusega seotud dokumente. Andmed, mida isikuankeedis

küsida võib, on toodud KKS §-s 414. Nende andmete hulgas ei ole süüteomenetlust, kus isik

on olnud menetlusalune isik. Kaitseväel puudus seega õiguslik alus selliste andmete

küsimiseks ja töötlemiseks. Kogudes andmeid, milleks õiguslik alus puudus, rikkus

Kaitsevägi kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevat põhiõigust eraelu puutumatusele.

Menetlusaluse isiku staatus ja jõustumata väärteootsus ei ole teenistusse võtmist välistavaks

asjaoluks. Kaitseväel ei olnud õigust jätta kuni väärteomenetluse lõppemiseni kaebaja suhtes

taustakontroll läbi viimata. Ilma taustakontrolli läbimata ei ole võimalik tegevteenistusse

asuda. Taustakontrolli läbi viimata jätmine riivab kaebaja PS §-st 29 tulenevat õigust valida

vabalt töökohta ja elukutset. Kui otsus taustakontrolli mitte läbi viia on haldusakt, siis on

Kaitsevägi andnud õigusvastase haldusakti, mis tuleb tühistada. Kui Kaitsevägi on andnud

haldusakti, mille kohaselt kaebaja taustakontrolli ei läbinud ning tema teenistusse võtmine on

välistatud, palub kaebaja see haldusakt tühistada ja kohustada vastustajat andma uus

haldusakt. Kaebaja puhul ei esine ühtegi KKS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolu. Kaitsevägi on

rikkunud hea halduse tava, sest ei ole vastanud kaebaja 27.01.2026 teabepäringule.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Kaitseväel

ametikoha, kuhu kaebaja kandideeris, täitmine kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Esialgset

õiguskaitset kohaldamata võib Kaitsevägi ametikoha täita, mille tulemusena muutub kaebus

sisutühjaks ning kaebaja õiguste kaitse võimatuks.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 23.02.2026 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1),

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis taotluse menetluse

kinniseks kuulutamiseks rahuldamata ning asendas kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga (resolutsiooni p 4).

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda suhtes taustakontrolli läbiviimist. Kaebaja

saab vaidlustada tema suhtes tehtud konkursiotsust ning taotleda selle tühistamist. Sellise

kaebuse lahendamisel saab kohus muu hulgas hinnata taustakontrolliga seonduvat. Kaebusest

ega selle lisadest ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks tehtud mingisugustki konkursiotsust. Seega

on kaebus ennatlik ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

2(4)

3-26-430

Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb seda pidada ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu

tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja palub 08.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2026

määrus.

Halduskohus on põhjendamatult pidanud kaebust ennatlikuks. Kaebaja suhtes ei tehtagi

konkursiotsust, kuna selle eelduseks on taustakontrolli läbiviimine, millest Kaitsevägi on

õigusvastaselt keeldunud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Ametikoha täitmiseks on korraldatud

avalik konkurss, millele kohalduvad avaliku teenistuse seaduse sätted. Taustakontrolli

läbiviimine on tegevteenistuse kohale kandideerimisel kohustuslik (KKS 413 lg 1).

Taustakontrolli lõpuleviimisest keeldumine viib selleni, et kaebaja kandidatuuri sisuliselt ei

hinnata. See rikub kaebaja PS §-st 29 tulenevat õigust valida vabalt töökohta ja elukutset.

Kaebajal on HKMS § 45 lg-st 3 tulenev õigus esitada kaebus taustakontrolli kui

menetlustoimingu peale. Kuna kaebus ei ole perspektiivitu, tuleb rahuldada ka esialgse

õiguskaitse taotlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on

tegemist diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu praktika kohaselt võimaldab kaebuse

tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku

olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning

küsimuse täiendavat analüüsimist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb

kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus

rahuldamata (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).

9. Isikul on kaebeõigus, kui ta pöördub kohtusse enda väidetavalt riivatud subjektiivse

õiguse kaitseks (HKMS § 44). Kaebaja eesmärk ja selle saavutamiseks kohane taotlus on

halduskohtus jäänud korrektselt välja selgitamata. Kaebaja on taotlenud kaebuses vastustaja

kohustamist viima tema suhtes läbi õiguspärane taustakontroll või alternatiivselt kaebaja osas

tehtud taustakontrolli otsuse tühistamist ja uue ilma kaalutlusvigadeta otsuse tegemist, aga

lisaks ka märkinud, et kui Kaitsevägi on andnud haldusakti, mille kohaselt kaebaja

taustakontrolli ei läbinud ning tema teenistusse võtmine on välistatud, palub kaebaja see

haldusakt tühistada ja kohustada vastustajat andma uus haldusakt. Kaebuse kohaselt teda

lihtsalt teavitati sellest, et taustakontrolli negatiivse läbimise tõttu teda teenistusse ei võeta,

kuid mingit akti pole koostatud. Sellest ja ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et

kaebaja eesmärk on saada Kaitseväe teenistusse taotletud ametikohale ja asjakohane taotlus

sellisel juhul on Kaitseväe kohustamine kaebaja taotluse uueks lahendamiseks (kui teenistusse

võtmata jätmist pole otsustatud haldusaktiga), mille raames saab lahenduse ka küsimus, kas

taustakontroll kui menetlustoiming viidi läbi korrakohaselt. Halduskohus peab täitma

selgitamiskohustust ja suunama kaebajat oma õiguste kaitseks kõige efektiivsema taotluse

esitamisele (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Olukorras, kus kaebaja ilmselt ei tea, kas või milliseid

3(4)

3-26-430

otsuseid on tema kandidatuuri osas tegelikult tehtud, pidi halduskohus need asjaolud välja

selgitama, nõudes sellekohast teavet Kaitseväelt.

10. Eelneva põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul ilmselge, et kaebajal puudub kaebeõigus

ning halduskohus on ekslikult ja ennatlikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebeõigust ei saa eitada, siis tuleb menetlusse

võtmise otsustamisel halduskohtul ühtlasi lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tallinna

Halduskohtu 23.02.2026 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saadab asja menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)