3-26-376/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-376

Määruse kuupäev

12. märts 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

Juri Vladimirovi (Vladimirov) kaebus Maksu- ja

Tolliameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Juri Vladimirovi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 10. veebruaril 2026 Juri Vladimirovi kaebus Maksu- ja

Tolliameti (MTA) tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja MTA kohustamiseks

tagastada kaebajale 5. jaanuari 2025. a läbivaatuse aktiga nr 25LA0012391-1 kinnipeetud

vara. Kaebaja leidis, et MTA-l puudus pärast kriminaalmenetluse lõpetamist õiguslik alus

kaebaja vara kinnipidamiseks. Kaebaja vara kinnipidamine ligikaudu 10 kuu jooksul ilma

otsuseta ei ole vajalik, proportsionaalne ega seaduslik.

2. Tallinna Halduskohus andis 18. veebruari 2026. a määrusega haldusasja kohtualluvuse

järgi üle Tartu Halduskohtule.

3. Kaebaja esitas 23. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule avalduse, milles teatas, et 5.

jaanuaril 2025 läbivaatuse akti nr 25LA0012391-1 alusel kinnipeetud vara (29 kg kasutatud

riideid ja nutikell) tagastati kaebajale 21. veebruari 2026. a üleandmis-vastuvõtmis akti alusel.

Seega on esialgne nõue kohustada vastustajat vara tagastama sisuliselt täidetud. Samas säilib

kaebajal õiguslik huvi saada kohtulik hinnang juba toimunud rikkumisele, kuna vara

tagastamine ei kõrvalda selle pikaajalise kinnipidamise õiguspärasuse küsimust ega kaebaja

õiguste rikkumist. Kaebaja palub tunnistada MTA tegevusetus pärast 6. juunit 2025

õigusvastaseks. Samuti palub kaebaja tuvastada, et kaebaja selgitustaotlusele vastamata

jätmisel rikkus MTA haldusmenetluse seadusest tulenevaid kohustusi. MTA ei andnud sisulist

vastust kaebaja 10. veebruari 2026. a selgitustaotlusele, milles kaebaja nõudis

kriminaalmenetluse alustamise kuupäeva teatamist, kaebaja menetlusliku staatuse

määratlemist ja vara kinnipidamise õigusliku aluse selgitamist.

4. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

6. Nii Riigikohtu haldus- kui ka kriminaalkolleegium on tõdenud, et süüteomenetluse

alustamiseks vajaliku ajendi ja aluse olemasolu tuvastatakse sageli haldusmenetluses (nt

järelevalvemenetluses) kogutud teabe alusel (vt nt haldusasjad nr 3-3-1-65-07, 3-3-1-4-10, p

11; väärteoasi nr 3-1-1-22-14, p 7.2), st haldusmenetlus võib eelneda süüteomenetlusele. Kuid

mõistetavalt ei pea kaugeltki mitte alati korrakaitselise suunitlusega haldusmenetlus kasvama

üle süüteomenetluseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja

süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning

menetleja tahtest ja selle avaldamisest (nt haldusasjad nr 3-3-1-75-11, p 16; 3-3-1-68-13, p

11) (vt RKHKm 3-3-1-33-16 p 12).

7. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt andis Kaitsepolitseiamet (KAPO) 6. juunil 2025

kaebajale e-kirjaga teada, et KAPO saadab kriminaalasja materjalid MTA-le

väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Vastavalt MTA 10. veebruari 2026. a vastusele nr

11.2-1/25/0188-1-1 viib MTA läbi menetlust kriminaalasjas 25930000179 karistusseadustiku

§ 931 lg 2 p 2 tunnustel, mis seisneb rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni rikkumises, kui see on toime pandud korduvalt. Kriminaalasjas viiakse läbi

kohtueelset menetlust ja tõendite kogumist.

8. Kohus leiab, et pärast seda, kui KAPO saatis kaebajalt ära võetud esemed MTA-le, oli

kaebaja vara puhul tegemist ennekõike kriminaalmenetluse asitõenditega. Eelnevat ei muuda

ka asjaolu, et KAPO edastas MTA-le materjalid selleks, et viimane otsustaks

väärteomenetluse algatamise, kuid MTA otsustas selle asemel algatada kriminaalmenetluse,

ning mainitud asjad olid tõenäoliselt MTA valduses juba enne kriminaalmenetluse algatamise

otsustamist. MTA tegevus kaebaja vara enda valduses hoidmisel on ennekõike seotud

kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetlusega on seotud ka kaebaja 10. veebruari 2026. a

pöördumisele vastamine.

9. Kriminaalmenetluse asitõendite hoidmist ja tagastamist reguleerivad kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) §-d 124 ja 125 ning kriminaalmenetluse menetlusosalise õiguste tagamist

käsitleb KrMS § 8 lg 1 ja kahtlustatava õigusi KrMS §-d 34 ja 341.

10. MTA tegevuse vaidlustamine toimub käesoleval juhul KrMS sätestatud korras. KrMS §

228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti

koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse

peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse

koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

11. Seega puudub halduskohtul pädevus sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ja hinnata

nende õiguspärasust, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)