2-24-7335/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-7335

Tsiviilasi

AS LHV Kindlustus hagi Osaühingu SERVO

GRUPP vastu kahju hüvitamise nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

10 940,89 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu SERVO GRUPP apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. veebruar 2026

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja):

Osaühing SERVO GRUPP

(registrikood 10487032), juhatuse liige A. Pirak,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe

Vastustaja (hageja):

AS LHV Kindlustus

(registrikood 14973611), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 30. septembri 2025 otsus ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Osaühing SERVO GRUPP kanda.

3. Mõista välja Osaühingult SERVO GRUPP menetluskuluna ringkonnakohtus

3341,17 eurot AS LHV Kindlustus kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS LHV Kindlustus (hageja, kindlustusandja) esitas 9. mail 2024 Viru Maakohtule

Osaühingu SERVO GRUPP (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja

kahjuhüvitise 10 940,89 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja sõlmis 3. mail 2023 kindlustusandjana kodukindlustuse lepingu, mille esemeks oli

elamu asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere, kindlustusvõtjaks Mehis Raam, elamu omanik

Karolin M. (kodukindlustuse poliisi nr 102501864).

Elamu omanik esitas 3. juulil 2023 hagejale kahjuteate, mille kohaselt „Rakvere Linna

sademevee äravool pressis läbi elamu kanalisatsiooni äravoolu trappidest hoonesse. Kogu

maja põrandad on üle ujutatud, veekahjustus on põrandal, seintel ja mööbli all.“

Kahjujuhtumijärgse olukorraga käis tutvumas hageja koostööpartner Vesrax OÜ, kes koostas

ülevaatuse akti, millega tuvastas kahju põhjusena asjaolu, et vesi tuli kanalisatsioonist üles ja

hinnapakkumise kahjude kõrvaldamiseks 9057,43 eurot.

Elamu asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere ehitas kostja tarbijatöövõtulepingu alusel 2021.

aastal. Kahjujuhtumi ajal oli VÕS § 650 lg 1 mõistes seadusjärgne garantiiaeg kehtiv ja klient

soovis, et taastamistööd teostaks kostja. Kostja koostas hinnapakkumise maksumusega

8808,84 eurot, millele hageja andis heakskiidu. Kindlustusvõtja tasus esialgu ise vajalike

tööde eest ning seejärel maksis hageja kindlustusvõtja kontole 9218,64 eurot. Hageja tasus

kindlustusvõtjale ka 1400 eurot kahjustatud mööbli eest ja ajutise elamispinna üürikulu

322,25 eurot. Kokku hüvitas hageja kindlustusvõtjale 10 940,89 eurot.

Kahju tekkimise põhjuse väljaselgitamiseks tellis hageja ekspertiisi, mille viis läbi Andres

Piirsalu (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, EKR tase 8 (kutsetunnistused

152121 ja 152122). Eksperthinnangus leiti, et kinnistule ei rajatud AS Rakvere Vesi

väljastatud tehnilistele tingimustele vastavat kanalisatsioonilahendust. Kahju toimumise ajal

puudus vee-ettevõtja kooskõlastus tehnilistest tingimustest erinevale ehitusprojekti

lahendusele. Kanalisatsioonitorustik oli rajatud elamu ehitamisel liitumistingimustest erineva

lahendusena isevoolsena. Isevoolne lahendus ei taga aga reovee äravoolu paisutustasemest

allapoole jäävatest veeneeludest, mistõttu ei olnud välditud hoones üleujutused

ühiskanalisatsioonist tagasivoolava reovee tõttu. Tulevikus survekanalisatsiooniga liitumine

eeldab pumpla rajamist kinnistule, mida kahjujuhtumi ajal ei olnud rajatud.

Eelneva põhjal leidis hageja, et kahjujuhtumi eest vastutab kostja, kes rajas elamusse

asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere kanalisatsioonisüsteemi selliselt, et reovee pääsemine

hoonesse sai võimalikuks. Nõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi rajamise korral ei oleks

reovesi saanud hoonesse tungida. Hageja esitas 14. veebruaril 2024 kostjale tagasinõude

kindlustushüvitise 10 940,89 euro saamiseks, millega kostja ei nõustunud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on esitatud vale isiku vastu ja kostja ei vastuta

elamus tekkinud kahju eest. Elamu omanik kinnitas 18. märtsil 2024 kostjale, et reovee

pumpla jäi paigaldamata tema enda soovil ning kanalisatsioon ühendati ajutiselt isevoolsena,

kuna vahepumpla paigaldamine polnud võimalik liitumistingimustes märgitud liitumispunkti

kinnistu piiril välja ehitamata jätmise tõttu. AS Rakvere Vesi kinnitas, et isevoolne ühendus

toimib, on ainult külmumise oht, teisi täpsustusi ei lisatud. AS Rakvere Vesi omapoolset

lahendust pumpla paigaldamiseks välja ei pakkunud.

Hageja on nõude rajanud 29. septembril 2023 koostatud eksperthinnangule, mille kohaselt ei

kajasta ehitusprojekt AS Rakvere Vesi poolt väljastatud tehniliste tingimuste kohast

kanalisatsioonilahendust. Kuivõrd ehitusprojekt koostati ajaliselt enne, kui toimus

liitumistingimuste väljastamine, ei saanudki ehitusprojekt liitumistingimusi kajastada. 3.

oktoobri 2023 e-kirjavahetusest eksperthinnangu koostanud A. Piirsaluga nähtub, et

eksperdile jääb ebaselgeks, miks survekanalisatsioon on vee-ettevõtte poolt välja ehitamata,

kuigi liitumislepingus on see näidatud. Seega kinnitas ekspert, et AS Rakvere Vesi jättis

survekanalisatsioonitorustiku kinnistu piirile ehitamata, mistõttu polnudki kostjal võimalust

ka teistsuguseks kanalisatsioonisüsteemi lahenduseks, kui teha liitumine isevoolse

kanalisatsioonisüsteemiga, sest kinnistu piiril liitumispunkt puudus.

Pumpla paigaldamine oli samal põhjusel välistatud, kuna AS Rakvere Vesi ei rajanud

survekanalisatsiooni kinnistu piirini ega paigaldanud peakraani. Isevoolse

kanalisatsioonisüsteemi rajamise kooskõlastas AS Rakvere Vesi esindaja Aivar Lõhe, kes

mainis objekti ülevaatusel külmumise võimalust, kuid teisi ohuvõimalusi (uputust) ei

maininud. Ka ei mainitud, et kanalisatsiooni on juhitud tänavate sadeveesüsteem, mis ei ole

kostjale teadaolevalt tänapäevaste lahenduste järgi lubatud.

Reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega.

Seega on hageja esitanud hagi vale kostja vastu.

Asjaolu, et kostja paigaldas pärast kindlustusjuhtumi toimumist kinnistu kanalisatsiooni

tagasivooluklapi ei tähenda, et tegemist oli ehitusvea parandamisega. Klapp paigaldati pärast

kindlustusjuhtumit olukorda hinnanud ettevõtte soovitusel.

Kokkuvõtvalt ei tõenda hagiavaldusele lisatud tõendid hageja väiteid selle kohta, et kostja

rajas kanalisatsiooni mittenõuetekohaselt, samuti on tõendamata hageja väited, et kostja jättis

lisameetmena kasutusele võtmata tagasivooluklapi paigaldamise, milliste asjaolude koosmõjul

sai nii ulatuslik veekahju tekkida.

Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 26 lg 1 sätestab, et

teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja, ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning liitumislepingu tingimused. Seega on

teenuslepingu sõlmimine AS Rakvere Vesi poolt otseseks kinnituseks, et AS Rakvere Vesi on

ehitatud torustiku üle vaadanud, kanalisatsioon on ehitatud nõuetekohaselt ning AS Rakvere

Vesi on andnud heakskiidu liitumistingimustest erinevaks lahenduseks, kuivõrd vastasel juhul

ei oleks teenuslepingut sõlmitud. Kesk tn 33a elamule on 22. märtsil 2023 väljastatud

kasutusluba. Seega on elamu tunnistatud nõuetekohaselt ehitatuks.

Hageja on kohtule esitanud kaks videoklippi, mis on A.L. vande all antud ütluste kohaselt

tema filmitud 2023. aasta juulis. Hageja soovis nende videote abil tõendada, et kanalisatsiooni

liitumispunkt oli kinnistu piiril olemas. Videote metaandmetest nähtub, et videod on tehtud

hoopis 6. novembril 2024. Seega on AS Rakvere Vesi esindaja A.L. vande all andnud

valeütlusi. Kostja eeldab, et A.L. tegi videod liitumispunkti paigaldamisel, mis video tegemise

kuupäeva järgi toimus alles 2024. aasta novembris.

Seega kanalisatsiooni liitumispunkti kinnistu piiril 2022 augustis välja ehitatud ei olnud, AS

Rakvere Vesi oli sellest teadlik, lubas liitumistingimustest erineva lahenduse, mille

kinnituseks sõlmis kinnistu omanikuga 25. augustil 2022 tarbimislepingu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 10 940,89 eurot.

Asjas puudub vaidlus, et 2. juulil 2023 toimus elamus Kesk 33a Rakveres kahjujuhtum ning

elamu sai veekahjustusi, mille hüvitamiseks tasus hageja kindlustusandjana kindlustusvõtjale

kokku 10 940,89 eurot. Pooled ei vaidle ka selles, et kahjujuhtumi põhjustas eeskätt see, et

reovee äravool oli kinnistul paiknevast hoonest takistatud, mistõttu tungis reovesi elamu

esimese korruse põrandatrapist hoonesse ja põhjustas veekahjustusi. Pooled vaidlevad selle

üle, kas kostja rikkus töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mille tagajärjel võis tekkida

kahju, kas kostjal lasub vastutus tekkinud kahju eest ja kas kahju on põhjuslikus seoses

lepingurikkumisega.

Maakohus leidis, et kostja rikkus oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rajada tellija

elamule nõuetekohane toimiv kanalisatsioonisüsteem. Kostja ehitas mittenõuetekohase

kanalisatsioonisüsteemi, millega kostja võttis töövõtjana teadlikult riski võimalike tulevikus

tekkivate ohtude osas. Kostja poolne lepingu rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise ning sellest

tulenevalt vastutab kostja töövõtjana vastava rikkumise eest (VÕS § 642). Rikkumise ja kahju

vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostjale oli teada, milleks tellija elamut vajab

ja talle pidi olema ehituslikest eriteadmistest ja oskustest tulenevalt ettenähtav, millised ohud

(näiteks üleujutus elamus) võivad mittenõuetekohase ja kooskõlastuseta

kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega kaasneda. 22. märtsi 2024 AS Rakvere Vesi esindaja

kirjaga on tõendatud, et AS Rakvere Vesi ei ole omapoolselt liitumistingimustest erineva

tehnilise lahenduse osas nõusolekut andnud.

Tunnistaja A.L. (AS Rakvere Vesi tootmisjuht) 22. mai 2025 toimunud kohtuistungil antud

ütlustega on tõendatud, et ta käis kanalisatsiooni ehitamise käigus kinnistul ja tuvastas, et

kinnistu kanalisatsioonitorustik rajati liitumistingimustest erinevalt, so isevoolsena ja oluliselt

maapinna külmumispiirist kõrgemale. Pumplat kinnistule ei rajatud. Liitumispunkt oli olemas

(vastasel juhul ei oleks liitumistingimusi saanud väljastada) ja see on videotes ja kasutusloa

taotluse juures olevas dokumentatsioonis fikseeritud. Kinnisasja asukohas on tegemist tavalise

ühisvoolse kanalisatsiooniga. Isevoolne lahendus ei taga reovee äravoolu paisutustasemest

allapoole jäävatest veeneeludest, mistõttu ei ole välditud hooneosades üleujutused

ühiskanalisatsioonist tagasivoolava reovee tõttu. Kuna hoone trapid asetsevad

paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks äravoolud varustada

tagasivooluklappidega või ära pumbata.

Kinnistu omanik K. M. ei olnud ütluste järgi teadlik isevoolse kanalisatsioonisüsteemi

lahenduse tegelikust olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest. Kui kostja

eriteadmisi omava töövõtjana paigaldas teistsuguse kanalisatsioonisüsteemi, pidanuks kostja

juhtima K. M.a tähelepanu võimalike ohtude tekkimisele ning teavitama, et selline lahendus

vajab vee-ettevõtja kooskõlastust ja nt tagasivooluklapi paigaldamist.

Maakohus leidis, et kostja pole tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti

puudumisest ning Moonakülas ühiskanalisatsiooni lahendust (sh väidetel, et naabruskonnas

võisid esineda ühiskanalisatsiooni viidetel tugeva vihmasaju tõttu kahjujuhtumid) arvestades

oleks K. M.a omandile kahju tekkinud.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi

esitamisel tasutud riigilõivu 840 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 30. oktoobril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist täies ulatuses, samuti kõigi

menetluskulude hagejalt välja mõistmist.

Maakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohus jättis tähelepanuta, et

tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et kuivõrd kinnistu piiril puudus

survekanalisatsiooni liitumispunkt erinevalt liitumistingimustes märgitule, ei saanudki

liitumistingimustejärgset liitumist teostada, millise asjaoluga olid kursis nii AS Rakvere Vesi

esindaja kui ka kinnistu omanik, kes mõlemad andsid omapoolse heakskiidu

liitumistingimustest erineva ühenduse teostuseks, mida kinnitab teenuse osutamise lepingu

sõlmimine AS Rakvere Vesi poolt. Kõik kostja olulisemad väited ja tõendid on kohus jätnud

ilma põhjendusteta tähelepanuta.

Kinnistu piiril puudus AS Rakvere Vesi liitumistingimustes märgitud survekanalisatsiooni

peakraan ehk liitumispunkt. Ühendus teostati AS Rakvere Vesi teadmisel ja nõusolekul

tänava peal asetsevasse esimesse rahustuskaevu. AS Rakvere Vesi esindaja viitas vaid

kanalisatsioonitorustiku külmumisohule, mitte üleujutuse ohule. Seejuures on kohtuotsuses

tunnistaja R.T. ütlusi ebaõigesti kajastatud. Nimelt on kohtuotsuses märgitud (lk 10), justkui

oleks R.T. väitnud, et „kinnistu piiril oli survekanalisatsiooni peakraan olemas“ – tunnistaja ei

ole sellist väidet esitanud, vaid kinnitas nagu kõik teised tunnistajad, et kinnistu piiril

liitumispunkti ei olnud.

Kuivõrd survekanalisatsioon oli vee-ettevõtja poolt välja ehitamata, siis on alusetud ka

Andres Piirsalu eksperthinnangus esitatud etteheited pumpla paigaldamata jätmise kohta,

kuivõrd pumpla paigaldamine oli objektiivselt võimatu liitumispunkti puudumise tõttu.

AS Rakvere Vesi esindaja A.L. andis vande all valeütlusi, kui kinnitas, et kohtule 26.

detsembril 2024 ning kordusena 29. mail 2025 esitatud videod on tema enda poolt filmitud

2023. aasta juulis. Videote metaandmetest selgub, et videod on tehtud hoopis 6. novembril

2024.

AS Rakvere Vesi oli liitumispunkti puudumisest teadlik, sest lubas kinnistu omaniku

nõusolekul liitumistingimustest erineva lahenduse, mille kinnituseks sõlmis kinnistu

omanikuga 25. augustil 2022 tarbimislepingu. Teenuslepingu sõlmimine AS Rakvere Vesi

poolt on otseseks kinnituseks, et AS Rakvere Vesi on ehitatud torustiku üle vaadanud,

kanalisatsioon on ehitatud nõuetekohaselt ning AS Rakvere Vesi on andnud heakskiidu

liitumistingimustest erinevaks lahenduseks, kuivõrd vastasel juhul ei oleks teenuslepingut

sõlmitud. Maakohtu vastupidine järeldus on paljasõnaline. Kesk tn 33a elamule on 22. märtsil

2023 väljastatud kasutusluba, seega on elamu tunnistatud nõuetekohaselt ehitatuks.

Kuivõrd vee-ettevõtja viitas kanalisatsioonisüsteemi ehituse ajal vaid külmumisohule, mitte

üleujutusohule, ei olnud ega pidanud olema üleujutuse oht elamus kostjale ettenähtav.

Külmumise vältimiseks kaeti torud penoplastiga ja külmumise oht ei ole käesoleva ajani ka

realiseerunud.

Maakohus asus kohtuotsuses üllatuslikule seisukohale, et „kostja pole tõendanud, et just

reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas ühiskanalisatsiooni

lahendust (sh väidetel, et naabruskonnas võisid esineda ühiskanalisatsiooni viidetel tugeva

vihmasaju tõttu kahjujuhtumid) arvestades tingituna oleks K. M.a omandile kahju tekkinud“

(vt p 9 eelviimane lõik). Maakohus ei viidanud ega selgitanud menetluse jooksul kordagi, et

tegemist on asjaoluga, mida kostja peaks tõendama, vaid märkis alles otsuses TsMS § 351

nõudeid rikkudes, et kostja on vastava asjaolu jätnud tõendamata. Olukorras, kus maakohus

pidas kostja poolt esitatud tõendeid ebapiisavaks, oleks maakohus pidanud

selgitamiskohustuse täitmiseks tegema kostjale TsMS § 230 lg 2 teise lause kohaselt

ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

Kostja on maakohtu menetluses tõendanud, et kindlustusvõtja elamu asukohas Moonakülas on

kanalisatsioon ühisvoolne ehk reovesi ja sademevesi on samas torustikus, mis võib suurte

sadude või liigvee ajal kaasa tuua uputusi. Seega on Moonakülas valitud

ühiskanalisatsioonilahendus, mille rajamine oli linnale odavam, kuid mis võib kaasa tuua

uputuse kauem kui 20 minutit kestva väga intensiivse vihma korral. Eelviidatud põhjusel

tekkis uputus ka Moonakülas Kesk tn 33a asuvas elamus, mille eest kostja ei vastuta.

Alusetu on maakohtu etteheide tagasivooluklapi mittepaigaldamise kohta, kuivõrd tõendamist

on leidnud, et tagasivooluklapp on mõeldud kasutamiseks hallvee s.o sadevee kanalisatsiooni

puhul, mitte reovee kanalisatsiooni puhul. Ekspertiisi akti kokkuvõttes on lause:

„tagasivooluklapi sobivust on vaja täpsustada, kuna üldjuhul paigaldatakse see hallvee

kanalisatsioonile“. Reovee kanalisatsiooni puhul kasutatakse pumplat, mida ei saanud

liitumispunkti puudumise tõttu objektiivselt paigaldada, samuti pidas omanik seda kulu

(3000–4000 eurot) ülemääraseks. Kinnistu omanik ei ole pumpla paigaldamist käesoleva ajani

tellinud, kuigi liitumispunkt on nüüdseks rajatud.

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hagi on rahuldatud alusetult kostja vastu, kostja ei vastuta

elamus tekkinud kahjude eest, kostja on ehitanud kanalisatsioonisüsteemi nõuetekohaselt,

kinnistu piiril puudus kanalisatsiooni liitumispunkt ja seega ei saanud ka pumplat paigaldada

ja ühendus tuli teha tänaval asuvasse esimesse võimalikku ühenduspunkti. Kinnistu omanik ja

AS Rakvere Vesi olid teadlikud liitumistingimustest erinevast lahendusest ja andsid sellele

oma heakskiidu, mida tõendab tarbimislepingu sõlmimine kinnistu omanikuga 25. augustil

2022.

5. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata ja maakohtu lahend muutmata. Kõik menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Eksitav on kostja väide, mille kohaselt rahuldas maakohus hagi justkui ainult seetõttu, et

kostja poolt ehitatud kanalisatsioon ei vastanud liitumistingimustele. Tegelikult nähtub

maakohtu otsuse põhjendavast osast selgelt, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt

rikkus kostja oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nii sellega, et ehitas kanalisatsiooni

liitumistingimustes nõutust erinevalt (selle üle puudub ka vaidlus) kui ka sellega, et ei

paigaldanud isevoolsesse kanalisatsioonisüsteemi tagasivooluklappi ega pumplat, kuigi see oli

nõutav.

Kinnistu piiril oli survekanalisatsiooni liitumispunkt olemas, seda kinnitavad asjas kogutud

tõendid. Survekanalisatsiooniga liitumine oleks eeldanud pumpla ehitamist kinnistule.

Tõenditest nähtub, et vee-ettevõtja veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ning nende

liitumispunktid ehitati korraga ja need asuvad kõrvuti. Eluliselt oleks ebausutav, et AS

Rakvere Vesi ehitas vee- ja survekanalisatsioonitorustiku, mis asuvad kõrvuti ja samas

kraavis, erinevatel aegadel. Kostja töötajate ja juhataja ütlused survekanalisatsiooni

puudumise kohta on ebausaldusväärsed. Ka ekspert A. Piirsalu 3. oktoobri 2023 e-kiri ei

tõenda survekanalisatsiooni puudumist, sest ekspert selle olemasolu ise ei kontrollinud. A.

Piirsalu kommenteerib selles e-kirjas üksnes kostja väidet, mille kohaselt oli

survekanalisatsioon justkui välja ehitamata.

Tõendamata on kostja väide, et A.L. poolt hagejale saadetud videod on tehtud 6. novembril

2024, mitte juulis 2023. Kostja poolt 18. augustil 2025 kohtule esitatud kuvatõmmistelt (dtl

404–406) ei ole võimalik järeldada, et kuvatõmmistelt nähtuv kuupäev oleks videote tegemise

kuupäev. Kuvatõmmistel kujutatud kuupäev võib olla ka failide hilisema töötlemise,

edastamise või kopeerimise kuupäev. Samas isegi juhul, kui need videod oleksid tehtud 2024.

aasta novembris, siis ei tõendaks videote tegemise aeg kostja väidet, mille kohaselt paigaldati

survekanalisatsioonitorustik alles 2024. aasta novembris.

Kostja oleks töövõtulepingut rikkunud ka juhul, kui survekanalisatsioonitorustiku

liitumispunkt oleks tõepoolest puudunud (millega hageja ei nõustu). Liitumistingimused olid

enne kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitamist kostjale edastatud ja kostja oli nendega

tutvunud. Kuna kostja ei suutnud survekanalisatsiooni liitumispunkti leida, ei pöördunud AS

Rakvere Vesi poole liitumispunkti asukoha tuvastamiseks ja kostjale ei esitatud

liitumistingimusi, mis võimaldaksid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendada

rahustuskaevu, siis oleks kostja pidanud kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitustööd tegemata

jätma, mitte asuma neid oma suva järgi lõpuni viima.

Kinnistu kanalisatsioonitorustiku ehitamist liitumistingimustes nõutust erinevalt ei õigusta ja

sellega kaasnevat kostja vastutust ei välista ka kinnistu omaniku väidetav nõusolek. Kui

kinnistu omanik tõepoolest nõudis kanalisatsioonitorustiku rajamist liitumistingimustes

kirjeldatust erinevalt (millega hageja ei nõustu), siis oleks kostja pidanud sellise juhise

järgimisest keelduma. Kinnistu omanik ei teadnud ega andnud teadlikku nõusolekut, et kui ta

loobub pumpla paigaldamisest, siis kaasneb sellega üleujutuse oht. Kinnistu omanik sai aru, et

ilma pumplata tekib ainult reovee külmumise oht, mida on võimalik kõrvaldada

lisasoojustusega.

AS Rakvere Vesi ei ole heaks kiitnud liitumistingimustest kõrvale kaldumist ja kinnistu

kanalisatsioonitorustiku ühendamist rahustuskaevu. Menetluses esitatud tõendid ja

tarbimislepingu sõlmimine heakskiitu ei tõenda.

Kostja poolt välja ehitatud kinnistu kanalisatsioonitorustik ei oleks vastanud töövõtulepingu

tingimustele isegi siis, kui asuda seisukohale, et selle torustiku võis ehitada isevoolsena.

Ekspert A. Piirsalu selgitas, et vastavalt standardile EVS 846:2021 on paisutustasemeks

ühiskanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus + 0,1 m. Seega asetsevad elamu trapid

paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja

põrandatrappidest tuleb reovesi ära juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada

ka tagasivooluklappi. Seega tulnuks uputuse vältimiseks elamu äravoolud varustada

tagasivooluklappidega või pumbaga, mida kostja ei teinud. Elamute ehituse (sh

kanalisatsioonitorustike ehitamise) valdkonnas tegutsevale isikule on ettenähtav, et

ühiskanalisatsiooni paisutustasemest madalamal olevatest äravooludest võib juhul, kui

torustikule ei ole paigaldatud pumplat või tagasivooluklappi, reovesi majja tungida.

Moonaküla reoveekanalisatsiooni omadused, sh asjaolu, et reoveekanalisatsioon on

ühisvoolne, ei oleks kindlustusvõtjale kahju tekitanud, kui kostja oleks kinnistu

kanalisatsioonitorustiku ehitanud nõuetekohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostja kanda.

7. Asja materjalide kohaselt tasus hageja kindlustusandjana kahjustada saanud elamu

omanikule (K. M.) kokku 10 940,89 eurot kahju katteks. Elamu, kus üleujutus toimus, ehitas

kostja. Nende asjaolude üle kohtumenetluses ei vaielda. Hageja leiab, et kahjujuhtumi eest

vastutab kostja, kes rajas elamusse asukohaga Kesk tn 33a, Rakvere kanalisatsioonisüsteemi

selliselt, et reovee pääsemine hoonesse sai võimalikuks.

Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 10 940,89 eurot.

Maakohus leidis põhjendatult, et 2. juulil 2023 sai elamu Kesk 33a Rakveres veekahjustusi,

mille põhjuseks oli takistus reovee äravoolul, mistõttu tungis reovesi elamu esimese korruse

põrandatrapist hoonesse ja elamus tekkisid veekahjustused. Kostja pidi töövõtulepingu p-de

4.1-4.16 järgi tagama tellijale nõuetekohaselt toimiva kanalisatsioonisüsteemi. Kostja rajas

kinnistule erinevalt AS-i Rakvere Vesi väljastatud liitumistingimustest isevoolse

kanalisatsioonisüsteemi, mille osas ei ole AS Rakvere Vesi nõusolekut andnud. Kuna hoone

trapid asetsevad paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, siis tulnuks uputuse vältimiseks

äravoolud varustada tagasivooluklappidega või vesi ära pumbata. Seega rikkus kostja

töövõtulepingut, rajades kinnistule mittenõuetekohase kanalisatsioonisüsteemi ja tehtud töö ei

vastanud lepingu tingimustele VÕS § 641 tähenduses.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda nimetatud asjaolude

osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse

põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8), samuti ei ole maakohus eksinud tõendite hindamise

reeglite vastu (TsMS § 232). Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea

ringkonnakohus vajalikuks kõiki maakohtu seisukohti korrata (TsMS § 654 lg 6).

8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Kostja väidab, et Rakvere Vesi AS andis suuliselt nõusoleku kanalisatsiooni

liitumislahenduse muutmiseks ja seda põhjusel, et Kesk 33a kinnistul kanalisatsioonitorustiku

rajamise ajal liitumistingimustes nimetatud survekanalisatsiooni peakraan kinnistu piiril

puudus. Kostja pole kumbagi neist väidetest suutnud tõendada. Kostja soovitud järeldusi ei

ole võimalik ringkonnakohtul teha ka maakohtus ülekuulatud tunnistajate ja kostja seadusliku

esindaja vande all antud ütluste alusel.

Kostja väitel andis liitumistingimuste muutmiseks vajaliku nõusoleku suuliselt AS Rakvere

Vesi esindaja A.L. Kesk 33a ehitusobjekti külastades. A.L. tunnistajana ülekuulamisel sellise

nõusoleku andmist ei kinnitanud ja sellist nõusolekut ei saa välja lugeda ei

apellatsioonkaebuse p-s 8 tsiteeritud A.L. tunnistajana antud ütlustest ega ka 22. märtsi 2024

e-kirjast (dtl 99, milles A.L. avaldab selgelt, et kostja vastavasisuline väide on meelevaldne ja

väär). AS Rakvere Vesi nõusolekut ei saa tuvastada ka kinnistu omaniku K. M. tunnistajana

antud ütluste alusel (apellatsioonkaebuse p 20) ega ka K. M.a ja AS Rakvere Vesi vahel 25.

augustil 2022 sõlmitud veega varustamise ja reovee ärajuhtimise lepingu alusel, mis sõlmiti

10 päeva pärast A.L. objektil käimist. K. M. andis ütlusi, et ta suhtles telefonis AS-ga Rakvere

Vesi üksnes külma vee ja veetorude külmumise teemal, survekanalisatsioonist ja pumplast ei

rääkinud. Tellijale ei selgitatud, mis funktsiooni pumpla täidab.

8.2. Kostja töötajate tunnistajate K.G. N. R.T. ja V.E. ütlustega maakohtu istungil on

tõendatud üksnes A.L. viibimine Kesk 33a objektil (milles ei ole ka vaidlust). Tunnistaja K.G.

N. mäletas vestlusest A.L.ga üksne seda, et A.L. hoiatas, et kanalisatsioon on liiga kõrge, et

külmub ära, tunnistaja ise kanalisatsioonitöödega ei tegelenud (dtl 366-367). Tunnistaja R.T.

A.L.ga ei vestelnud, tunnistaja ei tea, kas kanalisatsiooni ühendamisest oli juttu (dtl 368–369).

Tunnistaja V.E. ütluste kohaselt A.L.lt suuniseid ei tulnud, seda, mida A.L. rääkis, tunnistaja

täpselt ei mäleta (dtl 372–374). Seega on kostja töötajatest tunnistajate ütlused üldsõnalised ja

nad ei teadnud midagi kostja väidetud AS Rakvere Vesi suulisest nõusolekust kanalisatsiooni

liitumislahenduse muutmiseks.

8.3. Seda, et kinnistu piiril oli liitumistingimuste väljastamise ajal 14. juulil 2022

survekanalisatsiooni liitumispunkt olemas, kinnitavad vee-ettevõtja liitumistingimused,

Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, vee-ettevõtja esindaja e-

kirjad hagejale, samuti tarbimislepingu lisaks olev piiritlusakt. Survekanalisatsiooniga

liitumine oleks eeldanud pumpla ehitamist kinnistule.

Kui kostja ei suutnud liitumistingimustele vastava kanalisatsiooni rajamiseks

survekanalisatsioonitorustiku peakraani asukohta tuvastada, oli tal võimalus pöörduda AS

Rakvere Vesi poole liitumispunkti asukoha täpsustamiseks jai asjaolude selgitamiseks. Kostja

juhatuse liige A. Pirak kinnitas maakohtu istungil vande all (dtl 379), et ta ei ole AS-lt

Rakvere Vesi kanalisatsioonitorustiku teostusjooniseid küsinud. Asja materjalidest ei nähtu ka

see, et AS-lt Rakvere Vesi oleks küsitud uusi ja muudetud liitumistingimusi, mis

võimaldaksid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ühendada survekanalisatsiooni peakraani

asemel rahustuskaevu. Maakohus on tunnistaja R.T. ütlusi otsuses osaliselt ebaõigesti

kajastanud. Samas see maakohtu minetus ega ka asjaolu, kas kostja töötajad tööde käigus

survekanalisatsiooni peakraani asukoha tuvastasid või mitte, ei oma asja lahendamisel

tähtsust, kuivõrd kostja jättis survekanalisatsiooni peakraani väidetavast puudumisest AS-i

Rakvere Vesi mõistlikult teavitamata ega taganud selles olukorras nõuetekohaselt toimivat

kanalisatsioonilahendust, millega rikkus töövõtulepingu tingimusi.

8.4. Vaidlustades survekanalisatsiooni rajamiseks vajaliku peakraani olemasolu kinnistu piiril

2022 suvel, ei ole kostja suutnud asjas tõendada, millal liitumispunkt survekanalisatsiooniga

hilisemal ajal faktiliselt rajati (vaidlust ei ole, et see liitumispunkt oli hiljemalt 2024 sügisel

olemas). Õige on hageja seisukoht, et survekanalisatsiooni rajamine on mahukas töö, mida ei

ole võimalik teha salaja ja märkamatult ja seda oleks pidanud märkama ka kinnistu Kesk 33a

omanik K. M.. K. M. tunnistajana antud ütlustes liitumispunkti puudumist 2022 suvel ei

kinnitanud (dtl 360), vaid eeldas, et „liitumispunkt pidi olema“. Tunnistaja A.L. väide, et

kohtule tehtud videod liitumispunkti kohta on tehtud samal päeval (st juunis 2022), kui ta

koos kostja esindaja ja töölistega objektil viibis, ei saa olla õige, sest videotelt on näha raagus

puud. Samas see eksimus videode tegemise aja osas ei lükka ümber hageja väiteid, et

liitumispunkt oli rajatud enne liitumistingimuste väljastamist.

8.5. Kuivõrd kostja on töövõtjana professionaal, siis ei välista tema vastutust praegusel juhul

ka asjaolu, et tellija soovis hakata kiiresti elamut kasutama ning oli huvitatud odavamast

lahendusest, mistõttu valitigi kanalisatsiooni rajamiseks liitumistingimustest erinev tehniline

lahendus. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Riigikohus on

selgitanud, et töövõtja vabaneb vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas

enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse

aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning

tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (RKTKo 05.04.2019, nr 2-

16-16481, p 20). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole tellijat uputuste tekkmise

ohust teavitanud. Tellija K. M.a ütlusest nähtub, et kostja ei selgitanud talle pumpla rajamise

vajadust ja isevoolse kanalisatsioonisüsteemi lahenduse erisusi. Kostja väited, et pumplat ei

saanud paigaldada liitumispunkti puudumise tõttu, ei ole nagunii asjas tõendamist leidnud.

9. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus hageja seisukohaga, et elamus toimus uputus

seetõttu, et kostja ei olnud kinnistu kanalisatsioonitorustikku ehitades võtnud tarvitusele

meetmeid selleks, et vältida reovee tagasivoolu ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgusest

madalamal asuvatest elamu äravooludest, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses vaidlustanud A. Puusepa ekspertarvamuse alusel tuvastatut, et tema

poolt elamule rajatud trapid asuvad paisutuskõrgusest ca 0,2 m madalamal, mistõttu ilma

survekanalisatsiooni rajamata (milleks oli vaja ehitada pumpla) või tagasivooluklappi

paigaldamata tekkis kinnistul üleujutuse oht. Seetõttu pidi uputuse tekkimise oht olema

kostjale töövõtjana ettenähtav ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja poolse lepingu

rikkumisega. Kesk 33a elamule kasutusloa väljastamine toimus avalik-õiguslike normide

alusel ning kasutusloa väljastamine ei piira kuidagi kinnistu omaniku või tema asemel

kindlustusandja nõudeid kahju hüvitamiseks kostja vastu seoses töövõtulepingu rikkumisega.

10. Kostja heidab maakohtule ette üllatuslikku väidet kohtuotsuses, et „kostja pole

tõendanud, et just reoveepeakraani ja liitumispunkti puudumisest ning Moonakülas

ühiskanalisatsiooni lahendust arvestades tingituna oleks K. M.ale kahju tekkinud“.

Ringkonnakohus märgib, et kostjat esindas maakohtus vandeadvokaat, kes pidi teadma TsMS

§ 230 lg-st 1 tulenevat poole kohustust tõendada oma väiteid. Olukorras, kus kostja ei

järginud tellija kinnistule kanalisatsiooni rajades AS Rakvere Vesi liitumistingimusi ja leidis,

et tellijale tekkis kahju muul põhjusel, kui kostja poolse lepingurikkumise tõttu, pidi ta seda

asjaolu kohtumenetluses tõendama. Ajaleheartiklid ei lükka ümber asjatundja A. Puuseppa

arvamust uputuse põhjuste kohta. Nõuetekohane kanalisatsioon on eriti vajalik just suurte

sadude korral. Kostja apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid jäid kostjal maakohtu

menetluses esitamata. Ka koos apellatsioonkaebusega ei ole kostja uusi tõendeid esitada

soovinud. Asja on arutatud praegusel juhul piisavalt nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja

maakohus ei ole TsMS §-s 351 sätestatut rikkunud.

11. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et AS-le Rakvere Vesi võib olla etteheidetav, et ta K.

M.aga liitumislepingut sõlmides jättis kinnistu kanalisatsiooni tehnilise lahenduse vastavuse

väljastatud liitumistingimustele kontrollimata. Samas vastutab kostja töövõtulepingu

rikkumise tõttu tekitatud kahju eest ka olukorras, kus AS Rakvere Vesi K. M.

liitumistingimustega vastuolus oleva liitumislepingu sõlmis, sest uputuse K. M. elamus

põhjustas kostja ehitatud mittenõuetekohane kanalisatsioon. Tegemist võib olla kostja ja AS

Rakvere Vesi solidaarvastutusega VÕS § 65 lg 1 järgi ning sellisel juhul võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt

neist. Seega ei ole hagi esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja saab solidaarvõlgnikuna esitada

soovi korral oma nõude teise solidaarvõlgniku vastu VÕS § 69 lg 2 alusel.

12. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei muuda ringkonnakohus

maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Menetluskulud

ringkonnakohtus jäävad kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks õigusabikulud 3341,17 eurot

(15 h 52 min tunnihinnaga 170 eurot/h) koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskulud

kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. KMS § 16 lg 2 p 1 kohaselt ei maksustata

käibemaksuga kindlustusteenuse käivet, mis on hageja põhitegevus. Käesolev vaidlus on

seotud hageja põhitegevusega, seetõttu ei saa hageja KMS § 29 lg 1 ja lg 3 järgi oma

menetluskuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada.

Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes

vajalikud ja põhjendatud. Hageja ei kasutanud maakohtu menetluses õigusabi, mis tuli

vastaspoolel hüvitada. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatuks kogu hageja õigusabikulu

ringkonnakohtus, sh tutvumise tsiviilasja materjalidega 4 h 40 min. Asja arutati ka suuliselt

kohtuistungil. Ringkonnakohus loeb hageja põhjendatud õigusabikuluks 3341,17 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb tasuda ka viivist hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)