2-24-11900/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-11900

Tsiviilasi

Ruve Visnapuu hagi Urmet Elmaste ja Triin Elmaste

vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kahju

tekitavast tegevusest hoidumiseks, kahju hüvitamiseks

ja viivise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

12 516 eurot 64 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Urmet Elmaste ja Triin Elmaste apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. veebruar 2026

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (kostja I): Urmet Elmaste (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Apellant II (kostja II): Triin Elmaste (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Apellantide lepinguline esindaja vandeadvokaat Joonas

Põder

Vastustaja (hageja): Ruve Visnapuu (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Carel Kivimaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2025 otsus osas, milles maakohus

rahuldas hagi täielikult, mõistis välja mittevaralise kahju, mõistis välja varalise

kahju suuremas ulatuses kui 707,60 eurot, keelas Urmet Elmastel ja Triin

Elmastel Ruve Visnapuu kohta ebaõigete faktiväidete avaldamise tulevikus ning

jättis menetluskulud kostjate kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi osaliselt, tuvastada ühe faktiväite ebaõigsus, mõista välja varaline

kahju 707,60 eurot ja kohustada Urmet Elmastet ja Triin Elmastet ümber

lükkama ebaõige faktiväite. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

2. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada Ruve Visnapuu hagi Urmet Elmaste ja Triin Elmaste vastu

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes

osaliselt.

2.2.

Jätta rahuldamata Ruve Visnapuu hagi Urmet Elmaste ja Triin Elmaste

vastu ebakohaste väärtushinnangute tuvastamiseks, mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja ebaõigete faktiväidete tulevikus avaldamisest keelamiseks.

2.3.

Mõista Urmet Elmastelt ja Triin Elmastelt solidaarselt Ruve Visnapuu

kasuks välja varalise kahju hüvitis 707 eurot 60 senti.

2.4.

Mõista Urmet Elmastelt ja Triin Elmastelt Ruve Visnapuu kasuks välja

viivis 124 eurot 59 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju

hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni 12. märtsini 2026.

2.5.

Mõista Urmet Elmastelt ja Triin Elmastelt Ruve Visnapuu kasuks välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras varalise kahju hüvitiselt

707 eurolt ja 60 sendilt alates 13. märtsist 2026 kuni nõude täieliku täitmiseni.

2.6.

Kohustada Urmet Elmastet ja Triin Elmastet ümber lükkama nende poolt

korteriühistu XXXXXX tn X, Tartu liikmetele ja nende esindajatele Ruve

Visnapuu kohta avaldatud ebaõige faktiväide, saates viie kalendripäeva

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele Annika Hurt (XXXXX),

Ly Uibo (XXXXX), Tanel Kosk (XXXX), Albert Linntam (XXXXX), Marelle

Keskpalu (XXXXX), Siim Keskpalu (XXXXX) ja Meeri Paltmann (XXXXX)

järgmise sisuga e-kiri:

„Lugupeetud XXXXXX tn X korteriühistu liikmed

Oleme avaldanud Ruve Visnapuu kohta korteriühistu liikmetele

adresseeritud 13.05.2024 e-kirjas ebaõigeid väiteid. E-kirjas esitatud väited, et

Ruve on üritanud kolmandatelt isikutelt (korteriühistutelt) raha välja petta

või et tegemist on petisega, ei vasta tõele. Lugupidamisega Triin ja Urmet

Elmaste.“

2.7.

Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ruve Visnapuu (hageja) esitas 5. augustil 2024 Tartu Maakohtule Urmet Elmaste (kostja I,

koos kostjaga II, kostjad) ja Triin Elmaste (kostja II) vastu hagi, milles palus kohustada

kostjaid ümber lükkama nende poolt korteriühistu XXXXXX X Tartu liikmetele edastatud e-

kirjas avaldatud ebaõiged faktiväited viisil, et kostjad saadavad selle kohta e-kirja ja keelata

kostjatel ebaõigete faktiväidete avaldamine tulevikus; mõista kostjatelt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest. Hageja soovis ka

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hageja ja kostjad on XXXXXX X (Tartu linn) korteriühistu liikmed, kostja II on ainus

juhatuse liige. Hageja sai korteriomandi omanikuks aprillis 2024 ja mais tegi ta päringu

kostjale II, milles soovis põhjendusi korteriühistus kogutavate hooldustasude ja remondifondi

maksete suuruse ning kogumisviiside kohta ja teavet, miks teda ei kutsutud korteriühistu

üldkoosolekule. Hageja palus saata toimunud üldkoosoleku kutse ja protokollid. Kostja II

keeldus sisulistest selgitustest. Pärast hageja arupärimisi, saatsid kostjad 13. mail 2024 hagejat

laimava kirja korteriühistu liikmetele: „Ruve, palun jäta oma tembutamine.

KÜ on siiani hästi toimunud (maja on soodsalt ja kvaliteetselt renoveeritud,

aruandlus läbipaistev, reserv-vahendite seis on hea, majas tasulisi töökohti ei ole ja

kõik toimetavad ühise keskkonna nimel vabatahtlikult).

Lisasin selgituse mõttes cc-sse ka teised majaelanikud.

Meie uue majanaabri (Ruve Visnapuu, krt 1) minevikust on teada mõned juhtumid,

kus ta on üritanud KÜ-telt ja oma partneritelt raha välja petta ning mille avastamise

juures on määrav roll olnud Urmetil.

Näiteks KÜ-s Anne 28 üritati välja petta ca 300 tuhat suunatud ehitushanke käigus ja

Viljandis KÜ-s Suur-Kaar 41, jäeti edasi kandmata järelevalvet teostanud isikule

tema tasu.

Ei välista, et selliseid juhtumeid on olnud veelgi, kuid pidevat järelevalvet selle

tegelase üle me ei ole teostanud.

Kuna Urmeti tegevuse tõttu on Ruvel mitmed „äriprojektid“ läinud vett vedama, siis

tõenäoliselt sellel põhjusel on ta hakanud ajama seda joru, millest ülevaate saate

altpoolt.

Seega Ruve, kuna oled uus korteriomanik, siis tere tulemast KÜ-sse. Palun jäta aga

oma tembud ja sahkerdamised sellest majast väljapoole.

Lugupidamisega

Triin Elmaste“.

Hageja nõudis e-kirjas sisalduvate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist (VÕS § 1047 lg 4)

ja kahju tekitavast tegevusest hoidumist tulevikus (VÕS § 1055 lg 1).

Hageja pidas au teotavateks ebaõigeteks faktiväideteks järgnevaid väiteid:

-

Meie uue majanaabri (Ruve Visnapuu, krt 1) minevikust on teada mõned juhtumid,

kus ta on üritanud KÜ-telt ja oma partneritelt raha välja petta.

-

Näiteks KÜ-s Anne 28 üritati välja petta ca 300 tuhat suunatud ehitushanke käigus ja

Viljandis KÜ Suur-Kaar 41, jäeti edasi kandmata järelevalvet teostanud isikule tema

tasu.

Eelmainitud väited ei ole tõesed.

Eelnevatele lisaks on e-kirjas avaldatud ka ebakohaseid väärtushinnanguid, mis avalduvad

järgmistes lausetes:

-

Ruve, palun jäta oma tembutamine.

-

Palun jäta aga oma tembud ja sahkerdamised sellest majast väljapoole.

-

Ei välista, et selliseid juhtumeid on olnud veelgi, kuid pidevat järelevalvet selle

tegelase üle me ei ole teostanud.

-

Kuna Urmeti tegevuse tõttu on Ruvel mitmed „äriprojektid“ läinud vett vedama, siis

tõenäoliselt sellel põhjusel on ta hakanud ajama seda joru, millest ülevaate saate

altpoolt.

Ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eesmärk oli näidata XXXXXX X KÜ liikmetele, et

hageja arupärimistel on pahatahtlik tagamõte, kuigi hageja üksnes küsis selgitusi korteriühistu

tegevuste kohta ja väljendas soovi olla kaasatud korteriühistu edaspidistes tegemistes ja

otsuste langetamises.

Ebaõiged faktiväited tuleb ümber lükata samal viisil ja kohas, st kõik ebaõigete faktiväidete

andmete adressaadid peavad saama teavet e-kirjaga selle kohta, et neile edastatud andmed on

ebaõiged. Hageja hinnangul on kohaseks viisiks saata eelnimetatud isikutele järgmise sisuga

e-kiri:

„Lugupeetud XXXXXX tn X korteriühistu liikmed

Oleme avaldanud Ruve Visnapuu kohta korteriühistu liikmetele adresseeritud 13.05.2024

ekirjas ebaõigeid väiteid. E-kirjas esitatud väide, et Ruve on üritanud kolmandatelt isikutelt

(korteriühistutelt) raha välja petta või et tegemist on petisega, ei vasta tõele. Meie etteheited

ja süüdistused Ruve suunal, sh halvustavad seosed teiste korteriühistutega, olid alusetud.

Lugupidamisega

Triin ja Urmet Elmaste.“

Hageja palub mittevaralise kahju, mille kostjad on hageja au teotamisega tekitanud,

hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väited e-kirjas tulenevad hageja tegevusest OÜ-s

Accurato Fassaadid (edaspidi AF), mille ainuomanik ja juhatuse liige hageja on. Juriidilist

isikut juhib juhatuse liige, mistõttu on äriotsused või nõuete tasumata jätmine omistatavad

hagejale.

Kirjas tehtud viited KÜ Anne 28 ja Viljandi Suur-Kaar 41 elamule ei ole ebaõiged faktiväited.

2022. aastal otsustati KÜ Anne 28 korterelamu renoveerimise alustamiseks sõlmida

omanikujärelevalve leping (AF-iga). Leping sõlmiti 7 päeva enne KÜ koosolekut, millel

vastav lepingu sõlmimise otsus vastu võeti. KÜ Anne 28 esimesel ehitushankes osales ainult

Auricu OÜ pakkumisega 992 812 eurot. KÜ juhatus vahetus ja kostjale II said teatavaks, et

hageja esitles tellijale mitmeid diskvalifitseerinud pakkumisi, samuti oli AF-i hiljem esitatud

ehitusprojekti ekspertiis puudulik ja kasutuskõlbmatu. KÜ-l Anne 28 tekkisid AF-iga

koostööraskused, mis päädisid kompromissiga kohtus.

Viljandi kortermajas Suur-Kaar 41 tegi ehitustöid AF ning tema alltöövõtjana teostas

omanikujärelevalvet Rain Visnapuu. Allhankijale jäeti tasumata enamus teenustasust, mida

kinnitas Rain Visnapuu. Muuhulgas avaldas Rain Visnapuu, et hageja teostas ehitusobjektidel

järelevalvet ise, kuid hiljem väitis, et järelevalvet tegi teine isik.

Hageja on pidanud ebakohaseks hagejale esitatud palvet jätta tembutamine ning jätta oma

tembud ja sahkerdamised XXXXXX tn X korteriühistust väljapoole. Eelpooltoodust

tulenevalt on kostjad seisukohal, et selline väärtushinnang ei ole ebakohane, vaid

iseloomustab hageja tegevust ettevõtte ainuomaniku ja juhatuse liikmena täiesti kohaselt.

Kostjad tuginesid oma väidete kinnitamisel lisaks e-kirjas toodule ka järgmisele:

- Tartu Maakohtu 13. juuni 2013. a otsusele tsiviilasjas 2-17-14855, millega mõisteti AF-lt

välja kahjuhüvitis KÜ Õnne 20 kasuks. Kahjuhüvitise aluseks oli puudustega tehtud

ehitustöödel puuduste kõrvaldamata jätmine.

- Balti Vara Fassaadid OÜ on KÜ Vilja 18a elanikele edastanud infokirjas selgitanud, et

tõenäoliselt Ruve Visnapuu ei ole nende korrigeeritud pakkumist KÜ-le edastanud. Eelnevale

lisaks kahtlustas Balti Vara Fassaadid OÜ, et nende hinnapakkumist on konkurendile

näidatud, mille alusel tehti oma hinnapakkumine koos lisakokkuleppega omavahelises

arveldamises.

- Janek Bahovski tegutses vastutava spetsialistina Accurato Fassaadid OÜ-s 2011-2016.

Koostöö lõppes aprillis 2016. J. Bahovski väitel tehti kokkuleppeid tellija seljataga ja mitmeid

litsentsi nõudvaid tegevusi tegi pädevust ja oskusi mitteomav Ruve Visnapuu isiklikult. Veel

kahtlustab Bahovski, et osad teda puudutavad dokumendid vormistati teda teavitamata.

Kostjad on seisukohal, et arvesse tuleb võtta ka kirja konteksti ning kirja adressaate. Kostjad

edastasid e-kirja korteriühistu liikmetele ning kõik väited ja hinnangud olid antud seoses

hageja tegevusega erinevate korteriühistutega. Kostjate edastatud väited ja hinnangud olid

asjakohased ja teistele korteriühistu liikmetele vajalik informatsioon. Samuti on varasemast

kirjavahetusest nähtav, et hageja süüdistas ekslikult KÜ juhatust temale üldkoosoleku kutse

edastamata jätmises, kuna kutsete väljastamise ajal ei olnud hageja veel korteri omanik.

Kostjad leiavad, et nad ei ole hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid ning alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostjad on hageja isiklikke õiguseid

rikkunud, tuleb arvestades rikkumist ning võrreldes erinevate kaitstud hüvesid ja huvisid,

pidada rikkumist õigustatuks, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate

isikute või avalikkuse huve.

MAAKOHTU LAHEND

3. Kohus rahuldas hagi kostjate vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamises, kahju

tekitavast tegevusest hoidumises, mittevaralise kahju hüvitamises ja mõistis kostjatelt välja

600 eurot kahjuhüvitise ning 1415 eurot 20 senti kohtueelsete õigusabikulude katteks ning

lisanduva viivise. Kohus keelas kostjatel hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine

tulevikus. Kohus kohustas kostjaid hageja kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid ümber

lükkama XXXXXX X korteriühistu liikmetele järgmise teate edastamisega:

„Lugupeetud XXXXXX tn X korteriühistu liikmed

Oleme avaldanud Ruve Visnapuu kohta korteriühistu liikmetele adresseeritud 13.05.2024 e-

kirjas ebaõigeid väiteid. E-kirjas esitatud väited, et Ruve on üritanud kolmandatelt isikutelt

(korteriühistutelt) raha välja petta või et tegemist on petisega, ei vasta tõele. Meie etteheited ja

süüdistused Ruve suunal, sh halvustavad seosed teiste korteriühistutega, olid alusetud.

Lugupidamisega Triin ja Urmet Elmaste.“

Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda ja kostjatelt mõisteti solidaarselt hageja kasuks

välja menetluskulude katteks 10 160 eurot 80 senti, millele lisandub viivis.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Hageja on

välja toonud kaks faktiväidet, mille puhul nõustus ka maakohus, et tegemist on faktiväidetega,

sest neid on võimalik objektiivselt kontrollida. Mõistliku inimese seisukohast võis kostjatele

tunduda, et seoses AF kohtuvaidlustega on hageja petturlik, mistõttu on asjakohane siduda

hageja tegevus AF tegevusega. Samas on tõendamata, et Viljandis Suur-Kaar 41 järelevalvet

teinud Rain Visnapuule ja Belpack OÜ-le oleks jäänud tasu maksmata. Hageja esitatud Tartu

Maakohtu 17. augusti 2022. a määrusest nähtuvalt tasus AF BelPack OÜ-le juba 2022. aastal

5220 eurot ning pooled kinnitasid, et loobuvad tsiviilasjas nr 2-21-4500 vastastikku esitatud

nõuetest ja nimetatud tsiviilasja aluseks olevatest asjaoludest tulevikus tekkivatest võimalikest

nõuetest täielikult (dtl 317-319). Eelnevale lisaks ei ole kostjad kontrollinud faktiväidete

paikapidavust enne selle avaldamist korteriühistu liikmetele. Samuti ei ole tõendatud väide, et

hageja on pettusega või kavalusega saanud ca 300 000 eurot.

KÜ Anne 28 ehitushanke puhul on hageja esitanud 13. detsembri 2024. a

menetlusdokumendis põhjaliku ülevaate 9. juuli 2012. a ja 19. aprilli 2013. a pakkumiste

erinevustest ning esile toonud, et korteriühistu Anne 28 on pakkumises tellimust vähendanud

(hageja selgitused dtl 425-428 ja tõendid dtl 429-436). Kuna tellimuse sisu erines

algupärasest, siis ei ole tõendatud, et pakkumise hind vähenes ebaausaid võtteid kasutades.

KÜ Anne 28 ja AF vahelise kompromissi osas jätavad kostjad mainimata, et korteriühistu

Anne 28 juhatuse koosoleku 4. märtsi 2013 protokollist nähtuvalt ei pidanud korteriühistu

juhatus vaidluse jätkamist otstarbekaks seetõttu, et nende õigusnõustaja ei hinnanud

perspektiivi heaks (dtl 362). Kui kostja ei suuda hageja kohta avaldatud hageja mainet

kahjustava (kaudse) faktiväite tõesust tõendada, peab ta vastutusest vabanemiseks tõendama,

et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sellise faktiväite tõele mittevastavusest (VÕS § 1047 lg

1). Sellel koosolekul viibis ka kostja I kui korteriühistu Anne 28 juhatuse liige. Seega oli

kostjatele teada, mis põhjusel lõppes kohtuvaidlus AF ja korteriühistu Anne 28 vahel. Seega

ei ole kostjatel võimalik tugineda VÕS § 1047 lg-le 3. Ka 25. märtsi 2013. a kohtumääruses

kinnitas korteriühistu Anne 28, et poolte vastastikused kohustused loetakse täidetuks, sh

kõikvõimalikud AF-i kohustused korteriühistu Anne 28 ees (dtl 314 ja dtl 317).

Kostjad on hageja kohta avaldanud ka au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid.

Maakohtu hinnangul on õige hageja seisukoht, et kostjate eesmärk oli ebakohaste

väärtushinnangutega teistele XXXXXX X KÜ liikmetele näidata, et hageja arupärimistel

korteriühistu tegevuste kohta on varjatud pahatahtlik tagamõte, mis peegeldub viidetes

tembutamistele ja sahkerdamistele. Kostjate tagamõte oli anda teistele XXXXXX X KÜ

liikmetele mõista, et hageja arupärimiste laiem eesmärk on ilmselt petta XXXXXX X KÜ-d.

Kohus leidis, et esile toodud õigusvaidlustel ei ole mingit seost hageja kui XXXXXX X

korteriühistu liikmega ja tema kui korteriomaniku õiguste teostamisega XXXXXX X

korteriühistu juhatuselt asjakohaste küsimuste küsimisel.

VÕS § 1046 lg 2 järgi on ebakohaste väärtushinnangute avaldamisest tulenevast vastutusest

võimalik vabaneda vaid erandlikel juhtudel, st välistamaks vastutust ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise eest, peavad kostjad esile tooma õigustatud huvid, mida nad

üritasid kaitsta. Kostjad tuginevad väitele, et nad avaldasid praeguse kohtumenetluse teemaks

olevad väited ja väärtushinnangud teistele korteriühistu liikmetele selleks, et teavitada neid

hageja tegevusest ja selgitada, miks hageja on neilt asunud küsimusi küsima. VÕS § 1046 lg 2

teise lause järgi tuleb aga lähtuda konkreetsetest kaitstud hüvedest, mida süüdlane püüdis

kaitsta. Kostjad ei ole esile toonud ühtegi teiste korteriühistu liikmete huve. Kostjad ei ole

selgitanud, kuidas on teistele hageja kohta ebakohase väärtushinnangu esitamine nende

huvides. Kohus rõhutas, et hageja ei osale XXXXXX X korteriühistus teenusepakkujana, vaid

korteriomanikuna.

Maakohus oli seisukohal, et kostjad tegutsesid tahtlikult ja teadlikult ning kostjate eesmärk oli

selgelt hagejale kahju tekitada. Olukorras, kus on tuvastatud, et kostjad avaldasid hageja kohta

ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid, ning on sellega põhjustanud hagejale

õigusvastaselt kahju, ei ole võimalik jätta hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik

rahasumma välja mõistmata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjad on seisukohal, et maakohus on valesti tuvastanud faktiväited. Isiku petiseks

nimetamine kätkeb mingisugusele asjaolude kogumile hinnangu andmist. Kostjate hinnangul

pole esitatud väide otseselt õiguslik hinnang, vaid moraalne hinnang, seega ei ole tegemist

sellise väitega, mille õigsust saaks kontrollida nt eksperimendi või mõõtmise tulemusel.

Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuivõrd on tõendeid vääralt hinnanud ja

menetluses osaliselt asjaolud arvestamata jätnud. Kohus ei ole tõendeid hinnanud igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt TsMS § 232 lg 1 tähenduses ning on otsuse jätnud olulises osas

põhjendamata.

Kohus on jätnud tuvastamata, kes vaidlusaluse kirja kirjutas ning seetõttu ei ole võimalik

kostjaid ühiselt vastutama panna VÕS § 138 lg 1 järgi.

Kui kohtu meelest on kostjad avaldanud faktiväiteid, siis tuleks leida, et nendele kohaldub

VÕS § 1047 lg 3. Kohus ei ole otsuses sõnaselgelt võtnud seisukohta, kas nende väidete

suhtes VÕS § 1047 lg 3 kohaldub või ei kohaldu (vt nt otsuse p 23.5 ja 45). Selliselt on kohus

VÕS § 1047 lg-t 3 vääralt kohaldanud ja otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätnud.

Isegi kui kohus peaks leidma, et avaldatud väited olid kohatud, siis tuleks leida, et kostjate

rikkumine oli õigustatud VÕS § 1046 lg 2 tähenduses või neil oli õigustatud huvi nende

väidete avaldamise suhtes § 1047 lg 3 tähenduses. Isegi kui peaks olema põhjendatud asuda

seisukohale, et hagejaga seotud sekeldused ei ole tema enda petturliku käitumise tingitud, on

selge, et hageja puhul on võimalik täheldada keskmisest rohkemate õigusvaidluste esinemist.

Need vaidlused annavad ainest hoiatada korteriühistu liikmeid hagejaga asjade ajamise suhtes.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning

maakohtu otsuse muutmata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda.

Menetluses esitatud tõenditest nähtub, et kostjad koostasid e-kirja ühiselt. Hageja ei nõustu

kostjate hinnanguga, et kõik laimavas e-kirjas kajastatud väited on väärtushinnangud, mitte

faktiväited. Kostjate väide on ekslik ning kohus leidis õigesti, et e-kiri sisaldas mh ka

ebaõigeid faktiväiteid, mille ümberlükkamist saab hageja kostjatelt nõuda. Lisaks ei anna

apellatsioonkaebuses toodud põhjused alust leidmaks, et Anne 28 ja Suur-Kaar 41 juhtumid

on tõesed. Kuna kostjate avaldatud faktiväited seonduvad vaid Anne 28 KÜ ja Suur-Kaar 41

juhtumitega, ei pidanudki kohus faktiväidete tõesuse hindamisel teisi kostjate esiletoodud

asjaolusid analüüsima.

Kostjate e-kiri on põhjendamatu reaktsioon hageja kui uue korteriühistu liikme arupärimistele

korteriühistu tegevuse kohta. Isegi kui kohus leiab, et väärtushinnangute kohasust saab

hinnata kostjate esile toodud juhtumitega, on nimetatud juhtumid asjakohatud. Maakohus on

põhjendatult leidnud, et kostjad ei kontrollinud väiteid enne nende avaldamist. Kostjad ei

toonud maakohtu menetluses esile, millist konkreetset õigushüve püüdsid nad kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas

hagi täielikult, mõistis välja mittevaralise kahju, mõistis välja varalise kahju suuremas

ulatuses kui 707,60 eurot, keelas kostjatel hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine

tulevikus ning jättis menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, tuvastab ühe faktiväite ebaõigsuse, mõistab välja

varalise kahju 707,6 eurot ja kohustab kostjaid ümber lükkama ebaõige faktiväite. Ülejäänud

osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotuse ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Hageja esitas nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning ebaõigete faktiväidete

ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks,

samuti varalise kahju hüvitamiseks ning tulevikus kahju tekitamisest hoidumiseks.

9. Kostjate väitel ei ole selge, kes vaidlusaluse kirja kirjutas ja kostjad ei vastuta solidaarselt.

Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. Hageja esitas nõude kahe isiku vastu solidaarselt.

Pärast hagi esitamist said nendest isikutest TsMS § 205 lg 2 järgi kostjad. Kostja I ja kostja II

(koos kostjad) on nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal käitunud viisil, et nad

kirjutasid ja avaldasid kirja koos. Asjaolu, kes kirjutas ja kes „send“ nuppu vajutas, ei oma

tähendust. Ringkonnakohus leiab, et kostjad avaldasid koos hageja kohta väited ja kahju

tekitamise tõendatuse korral vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt VÕS § 137 järgi.

9. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus selle üle, et kostjate nimel saadeti korteriühistu

XXXXXX X liikmetele e-kiri ning tegemist oli hageja kohta andmete avaldamisega.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas e-kirjas avaldatud järgmised väited on faktiväited:

-

Meie uue majanaabri (Ruve Visnapuu, krt 1) minevikust on teada mõned juhtumid,

kus ta on üritanud KÜ-telt ja oma partneritelt raha välja petta.

-

Näiteks KÜ-s Anne 28 üritati välja petta ca 300 tuhat suunatud ehitushanke käigus ja

Viljandis KÜ Suur-Kaar 41, jäeti edasi kandmata järelevalvet teostanud isikule tema

tasu.

Maakohus leidis, et tegemist on faktiväidetega, mille tegelikkusele vastavust saab kontrollida.

Kostjad leiavad apellatsioonkaebuses, et tegemist on väärtushinnangutega, mis on antud

hageja käitumisele ettevõtjana ja mida on kostjate hinnangul kohane nimetada petmiseks.

Kostjad rõhutavad, et tegemist ei ole õigusliku hinnanguga, vaid tavakeelse tähendusega

hinnanguga – see nähtub ka vaidlusaluse kirjavahetuse kontekstist, milles korteriühistu

juhatus hoiatab ühistu liikmeid uue ühistu liikme võimalike motiivide kohta.

11. Ringkonnakohus leiab, et väide „minevikust on teada mõned juhtumid, kus ta on üritanud

KÜ-telt ja oma partneritelt raha välja petta“, mida on näitlikustatud kahe episoodiga, on

faktiväide, mille tegelikkusele vastavust saab kummagi episoodi (näite) osas eraldi

kontrollida.

Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva

asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks

tõendit tuleb teisiti hinnata (TsMS § 653).

12. Ringkonnakohus hindab esmalt Anne 28 KÜ-ga seonduva väite kohta esitatud tõendeid.

12.1. Kostjate väitel ei käitunud hageja ausalt, kuna hageja sõlmis esmalt Anne 28 KÜ-ga

omanikujärelevalve lepingu ja alles seejärel arutas juhatus, kellega üldse leping sõlmida.

Kostjate väiteid tõendab 5. märtsil 2012 hageja firma AF ja Anne 28 KÜ-ga keda esindas

juhatuse liige T. Nöps, vahel sõlmitud omanikujärelevalve leping (dtl 54) ja KÜ juhatuse 12.

märtsi 2012. a koosoleku protokoll, kus kaaluti 8. omanikujärelevalve pakkumist ja otsustati

AF-i kasuks (dtl 65).

Hageja vaidles kostjatele? vastu ja oli seisukohal, et lepingul eksiti lihtsalt kuupäevaga ja kui

mitte, siis kiideti lepingu sõlmimine ju hiljem heaks.

12.2. Asja materjalide juures on Balti Vara Fassaadid OÜ 9. augusti 2012 kiri Anne 28 KÜ-le,

kus selgitati, miks nad ei ole nõus teostama objektil ehitustöid, kui seal teostab järelevalvet

Accurato Fassaadid OÜ. Nimelt on tegemist ettevõttega, kes pakub samaaegselt

projektijuhtimise teenust, järelevalve teenust ja ehituse teenust. Sisuliselt korraldab iseendale

hankeid, samuti teostab järelevalvet isik, kellel puudub litsents (dtl 66). Vaidluse all ei ole ka

see, et Anne 28 korteriühistu juhatus otsustas 8. oktoobril 2012 lõpetada AF-iga

ennetähtaegselt leping, kuna AF ei suutnud korduvalt tähtaegselt viia läbi ehitustööde hanget

(dtl 146).

Hageja väitel on kostjate esitatud materjalide aluseks isiklik vimm tema isiku vastu, seda

eelkõige Balti Vara Fassaadid OÜ poolt. Isikliku vimma alusena nimetas hageja seda, et ta

töötas nimetatud ettevõtte eelkäijas projekti- ja objektijuhina ja teda süüdistati alusetult

sularahas palga maksmises. Hageja vastuväite järgi ei ole isikliku vimma tõttu usaldusväärsed

ka Meelis Karro ütlused hageja kohta.

12.3. Kostjad esitasid Janek Bahovski kirjaliku selgituse. J. Bahovski sõnul töötas ta vastutava

spetsialistina AF-s perioodil 2011-2016. Töötamise ajal olid ehitushanked enamasti suunatud

ja nende maksumus kujunes reeglina suuremaks esialgselt kokkulepitust. Kokkuleppeid tehti

tellija seljataga ja mitmeid litsentsi nõudvaid tegevusi tegi antud pädevust ja oskusi

mitteomav hageja isiklikult. J. Bahovski väitel on tal kahtlus, et AF juhatuse liikmena võltsis

hageja J. Bahosvki nimel ekspertiisiakti Anne 28 korterelamu projekti kohta (dtl 95).

Hageja leidis, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, kuna J. Bahovski on hageja endine

äripartner, kellega hageja äriühingul tekkis tüli, mis päädis kohtuliku kompromissiga, milles

hagejale tasuti 1600 eurot (dtl 114).

Ringkonnakohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et Anne 28 KÜ puudutav väide, et „üritati

välja petta ca 300 tuhat suunatud ehitushanke käigus“ ei ole menetluses tõendamist leidnud ja

on ebaõige faktiväide. Samas viitavad kostjate esitatud tõendid sellele, et AF tegevuses leidus

rikkumisi ja etteheiteid, mis võisid olla sellise kahtluse aluseks, kuid see ei ole siiski

konkreetse väite esitamise tõeseks lugemiseks piisav.

13. Ringkonnakohus hindab järgnevalt väidet, et Viljandis KÜ Suur-Kaar 41 jäeti edasi

kandmata järelevalvet teostanud isikule tema tasu.

13.1. Pooled ei vaidle selle üle, et KÜ-s Suur-Kaar 41 omanikujärelevalvet teinud Rain

Visnapuu väitel ei saanud ta AF-lt teenuse eest kogu tasu ja pöördus kohtusse.

Kohtumenetluses sõlmiti kompromiss, mille järgi AF- tasus augustis 2022 BelPack OÜ-le

(Rain Visnapuu) 5220 eurot (dtl 382).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et faktiväide „tasu jäeti edasi kandmata“ on

vale, kuna väide esitati pärast seda, kui hageja oli kompromissi alusel raha üle kandnud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna on tõendatud, et omanikujärelevalvet teinud isik pidi raha

saamiseks kohtusse pöörduma ja kompromissi alusel nõustus AF tasu hiljem maksma, siis ei

ole tegemist ebaõige faktiväitega. Ebaõigeks ei muuda väidet ka see, et raha saaja ettevõte

osanik oli hageja lähedane (isa), ega see, et raha oli tasutud kompromissi alusel.

15. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus kas kostjad avaldasid hageja kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid. Hageja hinnangul sisaldab e-kiri tema kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid. Nendeks on järgmised laused:



Ruve, palun jäta oma tembutamine;



Palun jäta aga oma tembud ja sahkerdamised sellest majast väljapoole;



Ei välista, et selliseid juhtumeid on olnud veelgi, kuid pidevat järelevalvet selle

tegelase üle me ei ole teostanud;



Kuna Urmeti tegevuse tõttu on Ruvel mitmed „äriprojektid“ läinud vett vedama, siis

tõenäoliselt sellel põhjusel on ta hakanud ajama seda joru, millest ülevaate saate

altpoolt.

Kostjate esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ettevõte AF ja KÜ Anne 28 vahel

sõlmitud lepinguga oli rida probleeme – leping sõlmiti enne juhatuse otsust, teenuse osutaja

tegevusega ei oldud rahul, kolmas isik keeldus tööde tegemisest, kui AF teeb omaniku

järelevalvet ja leping lõpetati korteriühistu initsiatiivil. AF jättis tasumata tehtud tööde eest

KÜ Suur-Kaar 41 objektil. Asjas on esitatud tõendid, mis kinnitavad, et hagejale ja tema

ettevõttele AF tehti etteheiteid seoses hangete korraldamisega ja litsentseeritud tööde

tegemisega ilma litsentsita, samuti kahtlustati lepingute võltsimises (dtl 95). Pretensioone

esitasid nii endine tööandja, endine äripartner kui kolmandad isikud, sh hageja lähedasega

seotud ettevõtte. Rain Visnapuu kinnitas, et hageja ettevõte AF on jätnud talle tehtud tööde

eest kümnekonnal objektil kokku 18000 eurot + km maksmata (dtl 71). Asja materjalide

juures on ka kohtulahend (tsiviilasi nr 2-17-14855) millega rahuldati KÜ Õnne 20

garantiikohustuse rikkumisest tulenev nõue AF-i vastu (dtl 73).

Asja materjalidest tuleneb, et hageja on juhatuse liige ja ainuosanik ettevõttes AF, kes osales

korteriühistute renoveerimise ja remonditööde tegemisel erinevate pakkumistega. Kostjad

tõendasid menetluses, et hageja ettevõttega AF on esinenud korduvalt probleeme, mis on

päädinud nii suhete lõppemisega isiklikul pinnal, kui ka kohtulahenditega, samuti on AF

jätnud tehtud tööde eest tasumata ja garantiikohustuse täitmata.

16. VÕS § 1046 alusel nõude rahuldamine eeldab, et ebakohase väärtushinnanguga oleks

teotatud konkreetse isiku au. Sealjuures mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea

VÕS § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse

hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei

ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2)

(RKTKo 10. aprill 2024, tsiviilasi nr 2-20-3847, p 11)

VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud

juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma.

Praeguses asjas tehti KÜ XXXXXX X liikmetele teatavaks kostjate soovil, et hageja jätaks

oma tembud ja sahkerdamise korteriühistust väljapoole. Kostjate väitel tundis hageja veel

enne XXXXXX X KÜ liikmeks saamist suurt huvi KÜ juhtimise ja korralduse, sh

majandamiskulude kogumise viisi vastu, samuti oli tal soov osaleda KÜ üldkoosolekul.

Ringkonnakohus ei pea hageja käitumist talle etteheidetavaks, kuid möönab, et uue KÜ liikme

suur huvi ühistu korralduse ja juhtimise vastu oli ajend, miks kostjad hagejale adresseeritud e-

kirja edastasid kõikidele KÜ liikmetele.

Arvestades hageja ettevõtte kohta esitatut, ei riiva kostjate väärtushinnanguid sisaldavad

väited hageja au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui vähesel

määral. Selline hinnang ei ületa ringkonnakohtu arvates VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse

künnist, kuna sellel ei ole hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu (vt ka

halduskolleegiumi praktikat põhiseaduse § 17 sisustamisel, millega tagatakse õigus aule ja

heale nimele; RKHKo 24.01.2017, 3-3-1-65-16, p 18).

17. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjate avaldatud väärtushinnangud VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2

järgi õigusvastased, mistõttu ei ole hagejal VÕS § 1043 järgi alust ka kostjalt kahju

hüvitamist nõuda. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

18. Maakohus märkis, et praeguse asja materjalidest oli ilmne ja seda kinnitas ka hageja

lepinguline esindaja kohtuistungil (dtl 466), et hageja soovib ümber lükata hagiavalduse

põhjendustes märgitud ebaõiged faktiväited.

VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Ringkonnakohus tuvastas, et väide KÜ-s Anne 28 üritati välja petta ca 300 tuhat suunatud

ehitushanke käigus, on ebaõige faktiväide. Väide: hageja minevikust on teada mõned

juhtumid, kus ta on üritanud KÜ-telt ja oma partneritelt raha välja petta ja sellele lisatud kahe

korteriühistu aadressid on koosmõjus faktiväited, millest ühe tõele vastavus ei anna alust

väita, et hageja üritas midagi välja petta või et tegemist on petisega.

Kostjatel tuleb viie kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükata hageja

kohta avaldatud ebaõige faktiväide. Selleks peavad kostjad saatma Annika Hurdale (XXX),

Ly Uibole (XXX), Tanel Kosele (XXX), Albert Linntamile (XXX), Marelle Keskpalule

(XXX), Siim Keskpalule (XXX) ja Meeri Paltmannile (XXX) järgmise sisuga e-kirja:

„Lugupeetud XXXXXX tn X korteriühistu liikmed

Oleme avaldanud Ruve Visnapuu kohta korteriühistu liikmetele adresseeritud 13.05.2024 e-

kirjas ebaõigeid väiteid. E-kirjas esitatud väide, et Ruve on üritanud kolmandatelt isikutelt

(korteriühistutelt) raha välja petta või et tegemist on petisega, ei vasta tõele. Meie etteheited

ja süüdistused Ruve suunal, sh halvustavad seosed teiste korteriühistutega, olid alusetud.

Lugupidamisega Triin ja Urmet Elmaste.“

19. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude. VÕS § 1047

lg 4 kohase ebaõigete andmete parandamise või ümberlükkamise nõude kõrval võib hageja

esitada VÕS § 1055 lg 1 alusel kohtule taotluse keelata kostjal avaldada õigusvastaselt hageja

kohta valeandmeid.

VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude esitamine eeldab, et tegemist on kestva rikkumisega.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isiku kohta avaldatakse valeandmeid, on tegemist

aga ühekordse avaldamisega (RKTKo 6.12.2023 nr 2-22-1081, p 12). Hageja esitas nõude

ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamiseks ühe e-kirja alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et asja materjalide alusel saab usutavaks lugeda, et

kostjad jätkavad ebaõigete andmete esitamist. Maakohtu resolutsiooni p 8, mis keelas

kostjatel hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine tulevikus, on ka sisutühi, kuna ka

ilma kohtuotsusest tuleneva ja konkretiseerimata keeluta ei ole kostjatel mingit õigustust

tulevikus ebaõigeid faktiväiteid avaldada ja hageja õiguskaitse tagab seadus. Ringkonnakohus

jätab eeltoodut arvestades hageja nõude selles osas rahuldamata.

20. Hageja esitas kohtueelsete õigusabi kulude hüvitamise nõude 1415,20 eurot, millele

lisandub viivis. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3

kohaldamisel esmalt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas

ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli

vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo

28.09.2020 nr 2-16-8751/184, p 28; RKTKo 03.04.2013 nr 3-2-1-19-13, p 11).

Hageja esitas nõude tõendamiseks advokaadibüroo arve (dtl 28), millelt nähtub, et osutati

õigusteenust hinnaga 255.20 eurot tund, kokku 1415,20 eurot. Eeltoodust tuleneb, et õigusabi

osutati 5,5 tunni ulatuses. Õigusteenuse sisuks oli kohtueelne nõudekiri kostjatele, kus leiti, et

e-kirjaga avaldati ebaõiged faktiväited ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning nõuti

korteriühistu liikmetele vabanduskirja saatmist (dtl 23).

Ringkonnakohus leiab, et õigusabi kasutamine kostjatele nõudekirja esitamiseks oli vajalik,

kuna hageja püüdis sellega kohtuvaidlust ära hoida. Arvestades nõudekirja sisu ja selles

esitatud nõuet, loeb ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu suuruseks

707,60 eurot. Hageja taotles varalise kahju nõudelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni

võlgnevuse täitmiseni. Viivise suurus 707 eurolt 60 sendilt alates 5. augustist 2024 kuni 12.

märtsini 2026 on 124 eurot 59 senti (viivisekalkulaator.ee andmetel), sellele lisandub

tulevikus arvestatav viivis TsMS § 367 alusel.

21. Ringkonnakohus jaotab poolte menetluskulud.

Ringkonnakohus rahuldab

apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja rahuldab hageja nõude

osaliselt. Praeguses asjas ei saa hagi rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda nõuete

rahalisest väärtusest. Hageja esitas järgmised nõuded:

1) ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude, mis koosnes kahest faktiväitest;

2) nelja ebakohase väärtushinnanguga au teotamise lõpetamise ja edasise hoidumise nõude;

3) mittevaralise kahju hüvitamise nõude;

4) varalise kahju hüvitamise nõude;

5) ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude.

Ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja kolm nõuet(1), 4) ja 5)), samuti rahuldab osaliselt

kostjate apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus leiab, eeltoodut arvestades, et poolte maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel koostoimes TsMS § 171 lg-ga 1 poolte endi

kanda.

Kuna kõik menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määrata kindlaks menetluskulude

rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)