2-25-9952/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. märts 2026

Tsiviilasja number

2-25-9952

Tsiviilasi

AS Terminal hagi Targo Logistics OÜ ja A.L vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9159 eurot 84 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Terminal (registrikood 10171518)

Hageja lepinguline esindaja Johannes Moor (e-post XXX)

Kostja I: Targo Logistics OÜ (registrikood 14204580;

XXX-i, xxxx; e-post XXX)

Kostja II: A.L (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxx,

XXX-i, xxxx; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Terminal hagi Targo Logistics OÜ ja A.L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja AS-i

Terminal ja Targo Logistics OÜ vahel sõlmitud krediitkaardilepingust nr J22/798 ja

AS-i Terminal ja A.L V. vahel sõlmitud käenduslepingust nr K22/599 tulenev võlgnevus

8066 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 4207 eurot 11 senti ning käesoleva kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3858 eurot 89 senti.

3. Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja viivis

0,25% päevas põhivõlgnevuselt (4207 eurot 11 senti) alates 13. märtsist 2026 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Targo Logistics OÜ ja A.L V. kanda.

5. Rahuldada AS-i Terminal taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks

menetluskulude katteks välja 1470 eurot (käibemaksuta), s.o riigilõiv 770 eurot ning

õigusabikulud 700 eurot.

7. Mõista Targo Logistics OÜ-lt ja A.L V. solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja viivis

tasumata menetluskulude summalt (1470 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS Terminal (hageja) esitas 25. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagi Targo Logistics OÜ

(kostja I) ja A.L V. (A.L) (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I sõlminud 22. juunil 2022.a lepingu nr J22/798,

mille alusel on hageja müünud kostjale naftasaadusi ja muid kaupu. Hageja poolt kostjale I

müüdud kütuse eest on hageja väljastanud kostjale I täielikult tasumata arved nr 4890-VA25

ning nr 8220-VA25. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 4207 eurot 11

senti.

Hageja ja kostja II sõlmisid 22. juunil 2022 käenduslepingu nr K22/599, millega käendaja

vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust nr J22/798

tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest.Hageja on 4. juunil 2025 esitanud kostjatele

kohustuse täitmise nõude, millele kostjad ei vastanud ega kohustust hageja ees ei täitnud. 16.

juunil 2026 on hageja tuletanud kostjatele nõudekirja meelde, mille peale kostjad samuti ei

reageerinud.

Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt enda kasuks välja põhivõlgnevus 4207 eurot 11

senti ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1113 eurot 74 senti.

Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja viivis määras 0,25%

päevas põhivõlgnevuselt (s.o 4207 eurot 11 senti) alates hagi esitamisest (s.o 25. juuni 2025)

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

2. Kostjad vastasid 15. septembri 2025. a kirjaga kohtule, et kogu summa tasumine käib

hetkel üle jõu. Kevadel juhtunud liiklusõnnetus xxxx viis kostja II rivist välja ning ta viibis

mitu kuud eemal kostja I tegevusest. Kostja II uuris võimaluse kohta võlgnevust tasuda

osamaksetena (dtl 35).

3. Kohus tegi 24. septembri 2025. a kirjaga pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

Hageja teavitas 13. oktoobril 2025 kohtule, et hageja on proovinud kostjatega mitmel korral

ühendust saada, kuid kostjad ei ole hageja kirjadele vastanud. Seetõttu on hageja seisukohal,

et kostjad ei soovi tegelikult kokkuleppele jõuda.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, vaadanud tsiviilasja materjalid läbi, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb hageja ja kostja I vahel 22. juunil 2022. a sõlmitud

krediitkaardilepingust (müügilepingust) nr J22/798, mille alusel on hageja müünud kostjale

naftasaadusi ja muid kaupu ning hageja ja kostja II vahel 22. juunil 2022 sõlmitud

käenduslepingust nr K22/599.

6. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardilepingu p 3.2 järgi väljastab müüja ostja

poolt ostetud kaupade eest tasumiseks ostjale koondarve kaks korda kalendrikuus perioodide

1.–14. ja 15. kuni kuu viimane päev eest.

Lepingu p 3.4 kohaselt kohustub ostja tasuma kauba eest 21 kalendripäeva jooksul arve

väljastamisest.

Hageja väljastas kostjale I 12. veebruaruil 2025 arve nr 4890-VA25 summas 2972 eurot 46

senti, mille tasumise tähtaeg oli 7. märts 2025 ning 28. veebruaril 2025 arve nr 8220-VA25

summas 1234 eurot 65 senti, mille tasumise tähtaeg oli 21. märts 2025. Kostja I ei ole arveid

tasunud. Seega on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus hageja ees 4207 eurot 11 senti.

7. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu p-de 1 ja 2 kohaselt vastutab käendaja

(s.o kostja II) võlgniku ja võlausaldaja vahel 22. juunil 2022 sõlmitud müügilepingust nr

J22/798 tulenevate maksekohustuste täieliku ja kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt

kostjaga I. Käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 20 000 eurot.

Käenduslepingu p-de 4 ja 5 järgi vastutab kostja II müügilepingust nr J22/798 tulenevate

kohustuste täitmise eest ka juhul, kui kostja I esitab hageja nõudele vastuväite. Hagejal on

õigus pöörduda käendaja poole kohe pärast kostja I poolt müügilepingust tuleneva maksega

hilinemist ning nõuda käendaja käest sisse lisaks maksmisele kuuluvale summale ka

müügilepingu järgsed leppetrahvid, viivised ja kohustuse rikkumisega põhjustatud kulud.

Käendaja ei vastuta kohtukulude eest, kui tasub võla talle antud tähtaja jooksul enne kohtusse

pöördumist.

8. Kostjad ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud, vaid kostjate väitel ei ole kogu summat

võimalik korraga tasuda.

Kuigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud krediitkaardi lepinguna, ei

ole lepingu kvalifitseerimisel otsustav sellele antud nimetus, vaid poolte tegelik tahe. Lepingu

kohaselt müüb hageja kostjale naftasaadusi ja muid kaupu. Seega on kohtu hinnangul tegemist

müügilepinguga. Ka hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingus nimetatakse hageja ja

kostja I vahel sõlmitud lepingut nr J22/798 müügilepinguks.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1, kui

võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja

vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest,

samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

9. Kohus selgitab, et VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus

käendajaks on füüsiline isik, seega oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud leping

tarbijakäendusleping. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas.

Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata

sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18;

RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Pooled on käenduslepingu p-s 2. leppinud kokku, et

käendaja ehk kostja II vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 20 000 eurot. Seega ei ole

tarbijakäendusleping tühine.

Hageja on väljastanud kostjale I arved nr 4890-VA25 summas 2972 eurot 46 senti, mille

tasumise tähtaeg oli 7. märts 2025 ning arve nr 8220-VA25 summas 1234 eurot 65 senti, mille

tasumise tähtaeg oli 21. märts 2025. Kostjad ei ole arveid tasunud. Eeltoodust tulenevalt on

hagejal õigus nõuda kostjatelt rikutud kohustuse täitmist, s.o põhinõude tasumist.

10. Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjatelt solidaarselt välja ka viivis määras

0,25% päevas kuni põhinõude (4207 eurot 11 senti) täitmiseni. Kohtu hinnangul on

viivisenõue põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11. Hageja ja kostja I leppisid krediitkaardilepingu p-s 3.5. kokku, et kui ostja viivitab ostetud

kaupade eest tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,25% päevas tähtajaks

tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni. Käenduslepingu p 5. kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hageja ja

kostja I vahel sõlmitud lepingu täitmise eest, sh ka viivise eest.

Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse

tegemise seisuga.

Hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 25. juuni 2025. a, on tasumata viivis 1113 eurot 74 senti.

Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3858 eurot 89

senti (periood 7. märts 2025 – 21. märts 2025 viivis 104 eurot 4 senti, periood 21. märts 2025

– 21. juuni 2025 viivis 1009 eurot 71 senti, periood 25. juuni 2025 – 12. märts 2026 viivis

2745 eurot 14 senti). Hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt välja ka

viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses. Vastavalt

TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

13. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostjate kanda.

Hageja on taotlenud menetluskulude, s.o riigilõivu summas 770 eurot ning õigusabikulude

980 eurot, väljamõistmist. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid

esitanud.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise

kulud.

Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 770 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS

§ 139 lg 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1, TsMS § 174 lg 1).

15. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-

15, p 14).

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi

asja materjalid, leiab, et taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud

osaliselt. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega keskmisest mahukama

vaidlusega, hagiavaldus ei ole mahukas, mistõttu kogenud esindajal ei pidanud vastava

hagiavalduse koostamisele kuluma enam, kui 3,5 tundi. Samuti on kohtu hinnangul 3.

veebruari 2026. a menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu saab pidada põhjendatuks

vaid 0,5 tunni ulatuses. Kokku loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks esindaja

ajakuluks 5 tundi (3,5+1+,05).

Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 140 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega on hageja

lepingulise esindaja kulu põhjendatud 700 euro ulatuses (käibemaksuta). Kokku on hageja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1470 eurot (770+700).

16. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik