2-24-6612/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6612

Kohtuasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali avaldus H.T vastu kahju hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): Compensa Vienna Insurance

Group, ADB Eesti filiaal (registrikood 12970620),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): H.T (isikukood

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.01.2025 määrus ja teha selle asemel uus määrus,

millega jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus H.T

vastu võla väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata ning menetluskulud

maakohtus Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali avaldus H.T

vastu võla väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata.

2.2. Jätta menetluskulud maakohtus Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaali kanda.

3. H.T määruskaebus rahuldada.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Compensa Vienna

Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda.

2-24-6612

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 25.04.2024

Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja mõista H.T-lt (puudutatud isik/võlgnik)

avaldaja kasuks põhivõlg 2913,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi

18.08.2021-25.04.2024 eest summas 763,28 eurot, jooksvad viivised põhivõla tasumata jäägilt

alates 26.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni,

menetluskulud (sh riigilõiv summas 50,00 eurot ja hageja õigusabikulud 338,00 eurot) ning

kohustada puudutatud isikut tasuma väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

2. Avalduse kohaselt tuvastati 10.02.2021, et võlgnikule kuuluvast korterist aadressil Padriku

tn 12/6-4, Tallinn, voolas vett korterisse nr 3, mille tagajärjel on kahjustada saanud antud

korteri siseviimistlus. Avaldajale korteriühistu poolt edastatud info kohaselt oli kahju

tekkimise põhjuseks võlgniku korteris veetorustiku leke. Kahjustatud korteri kindlustusleping

alusel hüvitas avaldaja kahju 2913,44 eurot. Seoses korteri 3 kahjustamisega ja remondiga on

avaldajale esitatud 22.02.2021 VS Trade OÜ poolt hinnapakkumine, kus on välja toodud

tööde ja materjalide maksumus kokku summas 3103,44 eurot. Avaldaja hüvitas remondi

maksumuse ning esitas võlgnikule 03.08.2021 nõudekirja, milles soovis remondi maksumuse

hüvitamist summas 2913,44 eurot (remondi maksumusest on maha omavastutus 190 eurot).

Avaldaja andis võlgnikule tasumiseks tähtaja 14 päeva. Võlgnik ei ole nõuet tasunud.

3. Avaldaja tugines VÕS § 492 lg-le 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. AÕS § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi

kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KrtS § 31 lg 1 p 1

järgi on omanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Võlgnik on rikkunud korteriomandi reaalosa korrashoiu

kohustust, kuna torustiku korrashoiul ei peaks tekkima veelekkeid ulatuses, kus need rikuvad

teiste korteriomanike vara.

4. Avaldaja ei nõustud puudutatud isiku vastuväidetega. Avaldaja nõue ei ole aegunud, sest

tegu on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi kümme aastat.

2-24-6612

Avaldaja ei ole esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet või lepingulist nõuet.

Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks kahju hüvitamisest alates ehk alates väljamaksete

tegemise ajast. Avaldaja on nõude esitanud aegumistähtaja jooksul. Kuigi veeleke toimus

10.02.2021, muutus nõue sissenõutavaks kahju hüvitamisest.

Puudutatud isiku seisukohad

5. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Nõude rahuldamise eeldused on tõendamata.

Nõue on TsÜS § 150 lg 1 alusel ka aegunud. Avaldaja sai kahjust teada enam kui kolm aastat

tagasi 16.02.2021 ja esitas avalduse 25.04.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas avalduse 07.01.2025 määrusega, mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 3676,72 eurot, millest 2913,44 eurot on põhinõue ja 763,28 eurot on

avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, samuti sissenõutavaks muutuva

viivise alates 26.04.2024 põhinõudelt 2913,44 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludena välja 726 eurot

(millest 50 eurot riigilõiv ja 676 eurot kulud õigusabile) ning viivise menetluskuludelt 726

eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.

8. Kohus ei nõustunud väitega, et avaldaja nõue on aegunud. Avaldaja ei ole esitanud

puudutatud isiku vastu tehingust tulenevat ega kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat

nõuet. VÕS § 492 lg 1 näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue. Avaldaja on tõendanud, et ta hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Asjas

esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja oli Yga sõlminud kindlustuslepingu (poliis dtl 59-61).

Poliisi kohaselt oli omavastutus 190 eurot ja selle alusel oli kindlustatud korter Padriku tee

12/6-3. Avaldaja hüvitas korteri nr 3 remonditööde teostajale 15.04.2021 2913,44 eurot (dtl

58). Seega läks remonditööde kulude hüvitamisest tulenev nõue kindlustusandjale üle.

9. Korteriomanikul Yl oli aga seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu. KrtS § 31 lg 1 p

1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti näeb AÕS § 72 lg 5 ette, et kaasomanikul on õigus

nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks

vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma

lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Eeltoodust tuleneb, et kui üks korteriomanik kahjustab teist korteriomanikku, saab

kahjustatud korteriomanik esitada seadusest tuleneva nõude. See nõue on üle läinud

avaldajale kui kindlustusandjale. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse

rikkumisest. Kuna kahju tekitanud sündmus leidis aset 10.02.2021 ning avaldaja pöördus

nõudega kohtusse 25.04.2024, ei ole avaldaja nõue aegunud.

2-24-6612

Määruskaebus

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus

määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue aegunud. Veekahju avastati

10.02.2021, avaldaja hüvitas kahju 15.04.2021, makstes selle otse remonditööde teostajale

ning hagi esitati kohtusse 25.04.2024. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja

kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

ka tehingust tuleneva kahjunõude aegumistähtaeg kolm aastat. Õigustatud isik sai kahjust

teada 10.02.2021. Isegi kui leida, et see toimus millalgi hiljem, ei saanud see mitte kuidagi

olla hilisem kui 15.04.2021, mil avaldaja juba hüvitas kahju. Kohtusse pöörduti selgelt liialt

hilja, mil nõue oli juba aegunud.

12. Maakohus viitas KrtS § 31 lg 1 p-le 1 ja AÕS § 72 lg-le 5, kuid viidatud sätted sisustavad

vaid rikutava kohustuse, ega ole iseseisvad kahju hüvitamise nõude alusnormid. Nendes

sätestatud kohustuste rikkumise korral on kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 115 lg 1,

millele viitab määruse p-s 40 ka maakohus ise, jättes samal ajal tähelepanuta, et

korteriomanike VÕS § 115 lg 1 alusel esitatavad kahjunõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1

alusel kolme aastaga.

13. Avaldajal kui kindlustusandjal sai olla vaid korteriomaniku nõue. VÕS § 492 lg 1

sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale

või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. See tähendab, et

kindlustusandjal on pärast kindlustusvõtjale kahju hüvitamist täpselt sama nõue, mis oli

kindlustusvõtjal kahju tekitaja vastu, ehk VÕS § 115 lg 1 alusel esitatav kahju hüvitamise

nõue. Selline nõue aegub kolme aastaga ning oli hagi esitamise ajaks aegunud. Maakohus on

aegumise küsimuse materiaalõiguse vastu oluliselt eksides lahendanud valesti.

14. Maakohus on valesti leidnud, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist ning jõudnud

valele järeldusele, et puudutatud isik vastutab avaldajale tekkinud kahju eest.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole tegemist poolte

vahel tehingulise suhtega. Kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 146 lg 1, vaid TsÜS § 149.

Vaidlust ei ole, et hageja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja

seadusest tulenev nõue võlgniku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel.

Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Avaldaja

nõue muutus sissenõutavaks kahju hüvitamisest ehk väljamakse tegemisest alates.

Menetluse edasine käik

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus tuleb TsMS § § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes tühistada ja

2-24-6612

määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja nõude

rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud

maakohtus avaldaja kanda.

18. Määruskaebemenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, avaldaja

esitatud nõue rahuldada, on olnud seaduslik või mitte. Sealjuures on määruskaebuse esitaja

oma põhiväite kohaselt seisukohal, et avaldaja nõue on aegunud kolme aasta jooksul arvates

kahju hüvitamisest ning avaldus tulnuks jätta sel põhjusel rahuldamata. Avaldaja hinnangul

aegub tema nõue kümne aasta jooksul. Analoogne õigusküsimus aegumisest oli

menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks ka Riigikohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-24-

6606, milles tehti lõpplahend 04.03.2026. Kuna sel põhjusel on ära langenud ka vajadus

sisuliselt lahendada puudutatud isiku poolt siinses asjas ringkonnakohtule 02.02.2026 esitatud

taotlust menetluse peatamiseks, mida avaldaja oma 09.02.2026 seisukohas toetas, lahendab

ringkonnakohus kaebuse sisuliselt, märkides sellele vastuseks järgnevat.

19. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja põhiväitega selles, et avaldaja nõude

aegumisele kohaldus kolme aastane aegumistähtaeg.

20. Nimelt sedastas Riigikohus eelviidatud tsiviilasjas, et korteriomaniku kahju hüvitamise

nõue teise korteriomaniku vastu aegub TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aasta jooksul. Kõrgem

kohus selgitas, et ühtlustamaks ühingu ja tema liikme ning ühingu liikmete vaheliste nõuete

aegumistähtaegu puudutavat kohtupraktikat on Riigikohus hiljuti asunud seisukohale, et

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kohaldub korteriühistu nõudele tema liikme vastu,

osaühingu kahju hüvitamise nõudele osaniku vastu, aktsiaseltsi kahju hüvitamise nõudele

aktsionäri vastu, samuti osanike ning aktsionäride omavahelistele kahju hüvitamise nõuetele.

Riigikohus selgitas osaühingu näitel, et osanikul on õigussuhe nii osaühingu kui ka teiste

osanikega ning sellisest õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisest lähtuv kahju hüvitamise

nõue põhineb mh VÕS §-del 100 ja 115. Selline kahju hüvitamise nõue on kõige sarnasem

tehingust tuleneva kohustuse rikkumisest lähtuvale kahju hüvitamise nõudele, mille

aegumisele kohaldub TsÜS § 146 (RKTKo, 11.06.2025, 2-22-6487, p 16). Eelnev kohaldub

ka korteriühistu ja tema liikme ning korteriühistu liikmete vahelistest õigussuhetest

tulenevatele kahju hüvitamise nõuetele. Seega aeguvad ka korteriühistu nõue tema liikme

vastu ja korteriühistu liikmete omavahelised nõuded TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aastaga.

Erandina saab neile nõuetele kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast

aegumistähtaega, kuid vaid siis, kui korteriühistu või tema liige rikkus oma kohustusi

tahtlikult (RKTKm, 04.03.2026, 2-24-6606, p-d 11 ja 13).

21. Siinses asjas ei ole avaldaja maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt väitele, et

puudutatud isik on oma KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevaid kohustusi

rikkunud tahtlikult, tuginenud ja ka maakohus ei ole seda tuvastanud. Toodust johtuvalt on

maakohus avaldaja nõude aegumise küsimuses TsÜS §-le 149 tuginedes vääralt kohaldanud

materiaalõigust. Õige on see kaebaja seisukoht, et asjas kohaldub TsÜS § 146 lg 1.

22. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 alusel algab tehingust tuleneva nõude aegumine nõude sissenõutavaks

muutumisega ja nõue muutub sissenõutavaks siis, kui õigustatud isikul tekib õigus nõuda

nõudele vastava kohustuse täitmist, seejuures ei ole oluline, millal nõuet esitama õigustatud

isik nõudest teada sai. Asja materjalidest nähtuvalt menetlusosalistel selles osas vaidlus

puudub, arvestades, et mõlema hinnangul muutus avaldaja nõue sissenõutavaks kahju hüvitise

väljamakse tegemise hetkest.

2-24-6612

23. Ringkonnakohus märgib, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause

järgi kohustuse täitmist ja võlgnik peab kohustuse täitma pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja möödumist kohustuse tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja

olemust (RKTKo 11.06.2025, 2-22-6487, p 17). See tähendab, et aegumistähtaja alguse

väljaselgitamiseks tuleb hinnata, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks

pärast kohustuse rikkumist (RKTKm, 04.03.2026, 2-24-6606, p 15).

24. Ringkonnakohtu hinnangul saanuks avaldaja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku

vastu seega sissenõutavaks muutuda mõistliku aja möödudes pärast väidetavat kahju

tekitamist 10.01.2021 (dtl 2). Kuivõrd käesolevas asjas esitati avaldus kohtule 25.04.2024 (dtl

1), oleks avaldaja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel tähtaegne juhul, kui mõistlik aeg kahju

hüvitamiseks ei olnuks 25.04.2021 möödunud. Arvestades, et kahju tekkis 10.01.2021

toimunud veelekke (dtl 2 ja 10) tagajärjel, on ilmne, et mõistlik aeg kahju hüvitamiseks oli

25.04.2021 möödunud. Seda näitab ka asjaolu, et kindlustusvõtjale tekkinud kahju hüvitas

avaldaja juba 15.04.2021 (dtl 58) ehk selleks hetkeks olid välja selgitatud nii kahju tekkimise

asjaolud kui ka kahju suurus. Kuivõrd avaldus esitati maakohtule rohkem kui kolm aastat

pärast nõude sissenõutavaks muutumist, on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu TsÜS § 146

lg 1 alusel, nagu märgib õigesti ka määruskaebuse esitaja, aegunud.

25. TsMS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna puudutatud isik on kogu menetluse kestel

ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades põhjendatult tuginenud avaldaja nõude

aegumise vastuväitele, tuleb avaldaja nõue jätta selle aegumise tõttu rahuldamata.

Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei vasta ringkonnakohus muudele määruskaebuse

väidetele.

26. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja jätab avaldaja nõude rahuldamata,

muudab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel ka menetluskulude jaotust. Arvestades, et

avaldus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja

kanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

27. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamise tõttu TsMS § 172

lg-st 1 tulenevalt samuti avaldaja kanda.

28. Kuna ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema

astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise

suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb

menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse

(RKTKm, 12.05.2021, 2-19-15916, p 16) ja sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (RKTKo, 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p

19), jätab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata.

29. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/