2-25-22147/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-22147 Tsiviilasi C.S-i hagi F.F-i vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Hagi hind Asja lahendamine, istungimenetlus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Hageja: C.S, isikukood XXX Seaduslik esindaja: eestkostja F.F.Z Kostja: F.F, isikukood XXX 04.03.2026 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada C.S-i hagi F.F-i vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada C.S-i (C.S, isikukood: XXX) ja F.F-i (C.S, isikukood: XXX) abielu, mis sõlmiti XXXXXXXXXX. 3. Jätta abielu lahutamisel C.S-i perekonnanimeks C.S. 4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

2-25-22147 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.C.S esitas eestkostja vahendusel 18.12.2025 kohtule hagiavalduse F.F-i vastu abielu lahutamiseks. 2. Hagiavalduse kohaselt, F.F.Z on määratud Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja XXXXXXXa määruse

nr

XXXXX

alusel

eestkostjaks

C.S-ile

viieks

aastaks XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 3. Eestkostjale on C.S avaldanud nõusolekut abielu lahutada, samuti on F.F telefoni teel andnud nõusoleku abielu lahutamiseks. Poolte abielu sõlmiti XXXXXXXXX. Hagi kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ning kooselu ei ole enam võimalik. Abikaasasid ei seo omavahel tänasel päeval peale laste miskit. Kõikide laste osas on mõlemalt vanemalt ära võetud täielik hooldusõigus. Vallavalitsusele teadaolevalt suhtleb F.F C.S-iga telefoni ning kirjade teel ning antud vestlused on F.F-i poolt manipuleerivad. F.F on soovinud C.S-ilt, et C.S võtaks tema suunas tagasi tunnistuse sundides C.S-i kirjutama kirja Politseija Piirivalveametile. Samuti on eestkosteasutusele teadaolevalt kohaldatud varasemalt F.F-ile lähenemiskeeldu C.S ja laste ahistamise tõttu. Eestkostetava huvides ja tema isiklike õiguste kaitseks on abielu lahutamine ainuvõimalik lahendus. 4. F.F tähtajaliselt kohtule vastust hagile ei esitanud, kuid esitas pärast istungiaja määramist ning kohtukutse väljastamist seisukoha, millest ei olnud võimalik välja lugeda, kas kostja nõustub hagiga, võtab selle õigeks või vaidleb hagile vastu. Seisukohas viitas kostja, et hageja on esitanud hagis tõele mittevastavaid väiteid. 5. 04.03.2026 toimunud kohtuistungil osalesid C.S ja F.F isiklikult, samuti C.S-i eestkostja videosilla vahendusel. C.S kinnitas kohtule, et soovib lahutust ja see on tema tahe, F.F rõhutas, et tema nõusolekut lahutuseks ei anna. Eelnevalt peaks kohus eemaldama menetlusest valeväited, mis on esitatud F.F-i kohta. Tema suhtes ei ole kohaldatud lähenemiskeeldu, ta pole C.S-i mõjutanud, hoopis C.S on teises menetluses esitanud politseile valeandmeid ja ütlusi ning samuti C.S ei vaja eestkostet ja on vastutav oma tegude eest. Samuti leidis F.F, et lahutus ei ole C.S tahe, vaid eestkostja tahe. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6.Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. 7. Perekonnaseaduse § 12 lõike 2 kohaselt võib piiratud teovõimega abikaasa eest hagi esitada ka eestkostja. Seega on F.F.Z, kui C.S-i eestkostja, õigustatud hagi esitama. 8. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

2-25-22147 9.Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 10. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXXXXXXXXXXKohus jõudis hageja, tema eestkostja ja kostja esitatu ning ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2022 aastast ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Kostja viibib käesolevaga karistuse kandmisel C.S on viibinud alates XXXXXXXXXX a erihoolekande teenustel erinevates asutustes – XXXXXXXXXXXXXXX. Abikaasad kohtunud ei ole. 11. F.F on seadnud kahtluse alla C.S-i diagnoosi ja kas C.S üldse eestkostet vajab ja kas see on C.S-i tahe abielu lahutada või tema eestkostja, kuid kohtul ei ole alust kahelda C.S-i eestkoste vajaduses, selle kohta on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr XXXXXXX, mis on hagile lisatud ja kust nähtub ka tsiviilasja nr XXXXXXXX raames teostatud ekspertiisi arvamus. Eestkostja on kohustatud lähtuma C.S-i huvidest ning eestkostja on leidnud, arutades lahutust eestkostetavaga, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik ja see on ka C.S-i enda kindel soov abielu lahutada. Oma tahet väljendas C.S selgelt kohtule ka toimunud istungil. 12. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et abielu oleks võimalik taastada. Kostja ei ole istungil väitnud, et armastab oma naist, ei ole kohtule suutnud veenvalt selgitada, kuidas ta näeb üldse ette abieluliste suhete taastamist. Istungil tuli välja, et F.F on ise kolinud välja teise naise juurde juba enne enda vanglasse sattumist. Samuti ei eitanud F.F, et on telefoni teel abielu lahutusega nõustumist eestkostjale avaldanud. Istungil F.F-i poolt väljendatud suhtumine hagejasse ja kostja poolt toodud vastuväited hagile ilmestasid kohtu hinnangul asjaolu, et suhtumine ei ole kohane abikaasale, kes südamest sooviks abieluliste suhete jätkumist. Põhjendused abielu lahutusega mittenõustumise kohta, s.o et enne tuleb eemaldada valeandmed menetlusest, oodata ära teise kohtuasja tulem, ei ole asjakohased. Kohus selgitas istungil kostjale, et antud menetluses lahendab kohus abielu lahutamise nõuet ning kohus peab tuvastama, kas abielulised suhted on lõppenud ja kas nende taastamine on võimalik või mitte. Samuti selgitas kohus, et ei saa eemaldada jõustunud kohtumäärusest, mis on hagile lisatud tõendina, seal sisalduvaid andmeid, mis on teises kohtumenetluses teise kohtuniku poolt tuvastatud. Kohus lisab, et antud juhul ei saa kohtu otsustuse aluseks abielu lahutada asjaolu, kas F.F-ile on kunagi määratud C.S-i suhtes lähenemiskeeld või mitte või et kas F.F manipuleerib hagejaga või mitte, vaid kohus on kõiki asjaolusid ja istungil vahetult saadud kogemust isikute ärakuulamisel koostoimes hindamisel tuvastanud, et abielulised suhted on lõppenud ja abieluliste suhete taastamine ei ole antud asjas poolte vahel ilmselt võimalik. 13. Lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks C.S. Menetluskulud 14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

2-25-22147 15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik